2-12-26566/28 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2014.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-26566

Tsiviilasi

XXX(pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse

lõpetamine,

võlgniku

kohustustest

vabastamise menetluse algatamine

Menetlusosalised

Võlgnik: XXX(pankrotis, isikukood XXX, e-post XXX);

Võlgniku lepinguline esindaja XXX(e-post XXX)

Pankrotihaldur: Urmas Ustav (Advokaadibüroo LEXTAL

OÜ, asukoht Rävala pst 4, 10143 TALLINN e-post

urmas.ustav@lextal.ee).

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada XXX(pankrotis, isikukood XXX) pankrotimenetluses lõpparuanne.

2. XXX(pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha

saamata järgnevalt:

Nr

Nimi

Rahuldamata nõue

(eurodes)

Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste

keskuse kaudu)

2 299,64

Kohtutäitur Marek Laanemets

3 771,81

Korteriühistu XXX

2 238,85

AS SEB Pank

346,92

XXX OÜ

35 756,41

3. Lõpetada XXX(pankrotis) pankrotimenetlus.

4. Vabastada pankrotihaldur Urmas Ustav XXX(pankrotis) pankrotihalduri

kohustustest.

5. Määrata XXX(pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustavi töötasuks 4 733,12 eurot

väljamaksmisega Advokaadibüroo LEXTAL OÜ-le.

6. Kinnitada XXX(pankrotis) pankrotimenetluses pankrotimenetluse kulutused

summas 8,88 eurot.

7. Algatada XXX(isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus, jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma

usaldusisiku kohutusi.

8. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja

esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest.

Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS

§ 171 lg-le 1.

Asjaolud

15.10.2012 määrusega kuulutas Harju Maakohus välja XXX pankroti ja nimetas XXX

pankrotihalduriks Urmas Ustavi. 14.11.2013 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku.

05.02.2014 esitas pankrotihaldur Urmas Ustav kohtule XXX (pankrotis) pankrotimenetluses

lõpparuande

ja

taotluse,

milles

palub

kinnitada

lõpparuanne,

lõpetada

võlgniku

pankrotimenetlus, vabastada Urmas Ustav halduri kohustustest võlgniku pankrotimenetluses,

määrata halduri tasu, kinnitada pankrotimenetluse kulutused ning otsustada võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine.

Teade lõpparuandega tutvumise ning vastuväidete esitamise võimaluste kohta on avaldatud

väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.02.2014. Maakohtule vastuväited lõpparuandele esitatud

ei ole.

Pankrotihalduri lõpparuanne.

Andmed pankrotivara ja selle müügist saadu koht.

Võlgniku vara moodustas korteriomand (registriosa number XXX, katastritunnus XXX,

pindala 62,3 m2) asukohaga XXX (edaspidi Korteriomand).

Korteriomand oli pandiesemeks ning kuulus Võlgniku ja tema abikaasa ühisvara hulka.

Lisaks kuulus Võlgniku ja tema abikaasa ühisvara hulka 2 900 eurot väärtuses vallasvara

(erinev kodutehnika ja mööbel; edaspidi Korteriomand ja vallasvara on nimetatud kui

Ühisvara).

Võlgniku Ühisvara jagati kohtuväliselt. Ühisvara kohtuväliseks jagamiseks andsid 23.09.2013

oma nõusoleku Võlgniku pankrotitoimkond.

Võlgniku abikaasa tasus Võlgniku pankrotipessa Ühisvara jagamisel enamsaadu arvel

kompensatsiooni Korteriomandi eest 26 250 eurot ning vallasvara eest 1 450 eurot, kokku

27 700 eurot ehk selles summas laekus raha Võlgniku pankrotipessa.

26 250 eurot kui pandieseme (Korteriomandi) tulemi arvelt tasuti Võlgniku laenukohustus AS

Swedbank ees summas 9 408 eurot. Võlgniku laenukohustus AS Swedbank ees oli pandiga

tagatud

nõue.

Täiendavalt

märgib

pankrotihaldur,

et

antud

nõue

ei

osalenud

pankrotimenetluse kulude katmises vastavalt PankrS § 153 lg-le 2, kuivõrd pandiesemest

(Korteriomandist) saadud tulem (26 250 eurot) ületas pandipidaja nõuet.

Selleks, et mitte teha tarbetuid ja kulukaid toiminguid raha ülekannete teostamisel, oli

mõistlik, et Võlgniku abikaasa kandis reaalselt Võlgniku arvelduskontole 18 292 eurot

(27 700-9 408=18 292). Vastasel juhul oleks Võlgniku abikaasa pidanud esmalt kandma

Võlgnikule 27 700 eurot, seejärel oleks haldur sellest summast maha lahutanud 9 408 eurot

ning kandnud selle jaotusettepaneku alusel tagasi AS-ile Swedbank.

Antud juhul rahuldati AS Swedbank Võlgniku vastu esitatud nõue pandieseme

(Korteriomandi) tulemi (26 250 eurot) arvelt summas 9 408 eurot.

AS Swedbank kui Võlgniku pandipidajast võlausaldaja esitas pankrotihaldurile 15.10.2013

avalduse, mille kohaselt AS Swedbank puudub Võlgniku vastu laenulepingust nr XXX

tulenev nõue.

Seega kokku moodustab pankrotivara 27 700 eurot.

Pankroti

väljakuulutamise

päeva

seisuga

oli

Võlgniku

arvelduskontol

nr

XXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank raha summas 12,20 eurot.

Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta.

PankrS § 146 lg 1 kohaselt on pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks, mis tehakse enne

jaotise alusel raha väljamaksmist, järgmised maksed:

Vara välistamise nõudeid ei ole esitatud. Haldurile käesolevalt kättesaadava informatsiooni

pinnalt läbiviidud analüüsi tulemusel on haldur seisukohal, et puuduvad ka tagasivõitmise

nõuded.

Andmed Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise kohta. Haldur on lubanud

Võlgnikul igakuiselt kasutada tema arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-s

Swedbank laekuvat pensionit summas 290 eurot ning alates 2013. aasta veebruarist 320 eurot,

mis on ette nähtud täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg-tes 1 ja 2.

Massikohustused (s.o. pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud

tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused, maksukohustused ning muud

kohustused, mida PankrS loeb massikohustuseks; vt. PankrS § 146 lg 1 p 3; § 148 lg 1 p 1, 3

ja 5) summas 384 eurot:

Nimetus

Summa (eurodes)

Käibemaks ajutise halduri tasult

3 841

Kokku

Ajutise halduri tasu (vastavalt Harju

Maakohtu 17.09.2012 määrusele)

1 920

Kokku

2 048,88

Nimetatud kulude osas on kohus võtnud seisukoha 15.10.2012 kohtumäärusega. Harju

Maakohtu 15.10.2012 kohtumäärusega on kinnitatud alljärgnevad kulud:

Ajutise halduri tasu 1 920 eurot.

Ajutise halduri kulutuste hüvitis 120 eurot.

Käibemaks ajutise halduri tasult 384 eurot.

Kuni käesoleva hetkeni on tekkinud täiendavad ja seni kinnitamata kulud, seda järgnevas:

Pankrotimenetluse bürookulud 8,88 eurot.

Pankrotihalduri tasu 4 733,12 eurot.

Kokku seni kinnitamata kulusid 4742 eurot.

Võlgniku pankrotitoimkond kiitis heaks pankrotihalduri tasu summas 4 733,12 eurot.

Nimetatud summa mahub pankrotiseaduses sätestatud pankrotihalduri tasu määra piiridesse

ning on toimkonna 06.01.2014 otsusega ja võlgniku poolt 16.12.2013 heaks kiidetud.

Pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks on tehtud eraldis. Selle arvelt makstakse välja

kohtu poolt lõpparuande kinnitamisel määratav pankrotihalduri tasu.

Andmed jaotise alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa ning

tunnustatud nõuetest väljamaksmata jäänud summad.

Võlgniku pankrotimenetluses tunnustati 07.03.2013 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul

nõudeid kokku summas 79 033,96 eurot.

Tunnustatud nõuded jagunevad vastavalt PankrS § 153 lg 1 rahuldamisjärkude vahel

alljärgnevalt:

Esimese järgu nõudena tunnustati AS Swedbank nõue summas 20 141,99 eurot. Nõue tulenes

laenulepingust nr XXX ning oli tagatud hüpoteekidega. Laenukohustus kuulus Võlgniku ja

tema abikaasa ühisvara hulka ning seda oli käesoleva hetkeni teenindanud Võlgniku abikaasa.

Ühisvara jagamise tehingu toimumise ajaks, s.o 01.10.2013, moodustas laenujääk 18 816

eurot.

Ühisvara jagamisel jagati kõnesolev kohustus pooleks ehk Võlgniku kohustuseks AS

Swedbank ees jäi 9 408 eurot. Antud juhul rahuldati AS Swedbank Võlgniku vastu esitatud

laenulepingust tulenev nõue pandieseme (Korteriomandi) tulemi (26 250 eurot) arvelt

summas 9 408 eurot. Võlgniku laenukohustus AS Swedbank ees oli pandiga tagatud nõue.

Eeltoodust tulenevalt puudub AS Swedbank nõue Võlgniku vastu, kuivõrd 9 408 eurot

summas on see rahuldatud ning ülejäänud Võlgniku vastu esitatud nõudest, s.o 9 408 eurot

ületavast summast, AS Swedbank loobus vastavalt pankrotihaldurile 15.10.2013 esitatud

avaldusele.

Sellest tulenevalt ei ole AS Swedbank jaotusettepanekus ega lõpparuandes märgitud kui

jaotise alusel saav võlausaldaja, sest tema nõue on faktiliselt rahuldatud ning pankrotihaldur

tasaarvestab võlausaldaja nõude jaotusettepaneku alusel.

Teises järgus tunnustati nõudeid 07.03.2013 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul summas

58 891,97 eurot.

Võlausaldaja

Tunnustatud nõude summa seisuga

07.03.2013 (eurodes)

Rahuldamisjärk

AS Swedbank

20 141,99

I

Eesti Vabariik (Riigi

Tugiteenuste Keskuse

kaudu)

2 876,02

II

Kohtutäitur Marek

Laanemets

4 717,183

II

Korteriühistu XXX

5 900

II

AS SEB Pank

433,88

II

AS SEB Liising4

246,46

II

OÜ XXX

44 718,43

II

Võlausaldaja

Jaotise arvutamise

aluseks võetud

summa (eurodes)

Jaotis

(%)

Väljamakstud

summa

(eurodes)

Väljamaksmata jäänud

summa (eurodes)

Eesti Vabariik

(Riigi

Tugiteenuste

Keskuse

kaudu)

2876,02

5,18

576,38

2299,64

Kohtutäitur

Marek

Laanemets

4717,18

8,49

945,37

3771,81

KÜ XXX

2800,005

5,04

561,15

2238,85

AS SEB Pank

433,88

0,78

86,96

346,92

OÜ XXX

44 718,43

80,51

8 962,02

35 756,41

KOKKU

55 545,51

11 131,88

44 413,63

Võlgniku pankrotimenetluses oli nõude esitanud AS SEB Liising. AS SEB Liising nõue

tulenes AS SEB Liising ja XXX vahel 22.03.2005 sõlmitud liisingulepingust nr XXX , millele

Võlgnik andis käenduse summas kuni 14 891,41 eurot. 14.10.2013 teavitas e-kirja teel AS

SEB Liising, et neil puudub nõue Võlgniku vastu, kuivõrd see on põhivõlgniku (XXX ) poolt

03.10.2013 täidetud. Kuivõrd AS SEB Liising nõue on rahuldatud, siis antud

pankrotimenetluses AS SEB Liising nõue puudub, mistõttu AS SEB Liising ei ole

jaotusettepanekus ega lõpparuandes märgitud kui jaotise alusel saav võlausaldaja, sest tema

nõue on faktiliselt rahuldatud.

KÜ XXX nõue tunnustati 07.03.2013 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul summas 5900

EUR; 11.10.2013 e-kirja teel teavitas Võlgniku abikaasa pankrotihaldurit, et võlgnevus KÜ

XXX on tema poolt jooksvalt tasutud ning jaotusettepaneku esitamise hetke seisuga

moodustab KÜ XXX nõue 2 800 eurot. Vastavat asjaolu kinnitas 15.10.2013 kirjalikult ka

KÜ XXX esindaja XXX . Seega jaotusettepanekus oli jaotise arvutamisel lähtutud tegelikust

nõude summast 2 800 eurot, millises KÜ XXX võlgnevus ei ole rahuldatud. Kui jaotise

arvutamisel lähtuda tunnustatud nõude summast (5 900 eurot) ja teha vastava jaotise alusel

väljamakse, siis saab võlausaldaja nõue alusetult rohkem rahuldatud, mistõttu on arvutamisel

kohane lähtuda 2 800 eurot, mis on jaotusettepaneku koostamise hetkel reaalne KÜ XXX

nõude summa.

Kolmanda järgu nõuded puuduvad.

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta.

Võlgniku vara moodustas Korteriomand, mis oli pandiesemeks ning kuulus Võlgniku ja tema

abikaasa ühisvara hulka. Lisaks kuulus Võlgniku ja tema abikaasa ühisvara hulka 2 900 eurot

väärtuses vallasvara.

Käesolevas pankrotimenetluses toimus pandieseme realiseerimine läbi ühisvara jagamise,

mille tulemusena Võlgniku abikaasa tasus Võlgniku pankrotipessa ühisvara jagamisel

enamsaadu arvel kompensatsiooni kokku summas 27 700 eurot. Pandiesemeks oleva

Korteriomandi eest tasus Võlgniku abikaasa 26 250 eurot ning vallasvara eest 1 450 eurot.

26 250 eurot kui pandieseme (Korteriomandi) tulemi arvelt tasuti Võlgniku laenukohustus AS

Swedbank ees summas 9 408 eurot. Võlgniku laenukohustus AS Swedbank ees on pandiga

tagatud nõue.

Võlgniku laenulepingust nr XXX tulenev kohustus AS Swedbank ees oli pandiga tagatud

nõue. Antud nõue ei osalenud pankrotimenetluse kulude katmises vastavalt PankrS § 153

lg-le 2, kuivõrd pandiesemest (Korteriomandist) saadud tulem (26 250 eurot) ületas

pandipidaja nõuet. AS Swedbank nõue on faktiliselt rahuldatud summas 9 408 eurot, mis jäi

Võlgniku kohustuseks pärast Ühisvara jagamist ning ülejäänud Võlgniku vastu esitatud

nõudest, s.o 9 408 eurot ületavast summast, on AS Swedbank loobunud.

Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadava vara koht.

Võlgnikul ei ole halduri parima teadmise kohaselt müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt

saadaolevat vara.

Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel.

Haldur viis oma ülesannete täitmisel läbi järgmised toimingud:

Selgitas vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalusi. Kättesaadavaks tehtud materjalide

analüüsi käigus pankrotihaldur ei tuvastanud olemasoleva teabe pinnalt võlausaldajate huvide

kahjustamisele viitavate ja pankrotimenetluse käigus tagasivõidetavate tehingute esinemist.

Korraldas olemasoleva pankrotivara kohta informatsiooni kogumise. Võlgnikule kuulus

korteriomand asukohaga XXX , Tallinn ning 2 900 eurot väärtuses vallasvara, mis kuulus

Võlgniku ja tema abikaasa ühisomandisse. Korteriomand oli koormatud hüpoteekidega AS

Swedbank kasuks kogusummas 44 865,98 eurot, mis oli tagatiseks Võlgniku ja tema abikaasa

poolt AS-st Swedbank võetud laenukohustuse nõuetekohasele täitmisele. Pankrotihalduri

tegevuse tulemusena toimus Ühisvara jagamine kohtuväliselt ehk sõlmiti ühisvara jagamise

kokkulepe, mitte ei esitatud ühisvara jagamise hagi. Viimane variant oleks olulisel määral

suurendanud pankrotimenetluse kulusid ning venitanud käesolevat pankrotimenetlust. Esmalt

selgitas pankrotihaldur välja Korteriomandi väärtuse, milleks tellis ekspertarvamuse

kinnisvara hindamise alal tunnustatud ekspert XXX esialgse ja mittesiduva hinnangu

saamiseks

Korteriomandi

hinnangulise

turuväärtuse

selgitamiseks.

Seejärel

pidas

pankrotihaldur arvukaid läbirääkimisi (sh telefoni teel, rääkimata lugematul määral

osapooltele edastatud e-kirjadest) ja nõupidamisi Võlgniku, tema abikaasa, Võlgniku esindaja

ning võlausaldajate (sh AS Swedbank esindajaga) ning pankrotitoimkonnaga, et viia

osapooled selleni, et Ühisvara jagamine toimuks kohtuväliselt, mis on võlausaldajate huve

silmas pidades kõige mõistlikum variant, kuivõrd selliselt olid välditud täiendavad

pankrotimenetluse kulud, oluliselt kiiremini sai jagatud Võlgniku vara, millest saadi oluliselt

kiiremini rahalised vahendid, mida on võimalik hakata võlausaldajate vahel jagama vastavalt

jaotusettepanekule. Ühisvara jagamise aspektist vaadatuna saavutas pankrotihaldur

võimalikult

kiire,

efektiivse

ning

võlausaldajatele

maksimaalset

tulemit

pakkuva

pankrotimenetluse ning võlausaldajatele maksimaalset tulemit pakkuva pankrotimenetluse.

Haldur valmistas ette ja viis läbi võlausaldajate üldkoosolekud. Nõuete kaitsmise koosoleku

tarbeks

analüüsis

haldur

võlausaldajate

poolt

esitatud

nõudeavaldusi,

nende

põhjendatust/tõendatust. Haldur koostas seaduses sätestatud ettekandeid ja aruandeid kohtule

ning võlausaldajatele esitamiseks. Lisaks toimus arvukas suhtlus pankrotihalduri ning

Võlgniku ja tema esindajaga seoses nõuete ja varade analüüsiga, varasema tegevuse

analüüsiga. Korduv asjaajamine pangas, võimaldamaks Võlgnikul kasutada seaduses

ettenähtud miinimumi. Haldur suhtles Maksu- ja Tolliametiga. Haldur suhtles Võlgnikuga

jooksvalt muudes küsimustes.

PankrS § 65 ja 65¹ kohaselt arvutatakse halduri tasu tulenevalt pankrotivara suurusest.

7.3 Vara müügist on Võlgniku vara suurenenud ning halduri tegevuse tulemusena saadud

Võlgniku pankrotivara suurus on 27 700 eurot, jäädes PankrS § 65¹ lg 1 esitatud tabelis

vahemikku 12 801–32 000 eurot.

Vastavalt PankrS §-le 65¹ lg 1 on pankrotihalduri tasu alammäär 27 700 eurot suuruselt

pankrotivaralt 2 556 eurot + 11 % halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt

osalt ehk 2 556 eurot + 1 638,89 eurot [(27 700-12 801)*11%=1 638,89] = 4 194,89 eurot.

Seega on halduri tasu alammäär 4 194,89 eurot.

Vastavalt PankrS §-le 65¹ lg 2 on pankrotihalduri tasu ülemmäär 27 700 eurot suuruselt

pankrotivaralt 3 706 eurot + 12,5 % halduri tasu pankrotivara suuruse ülemist piiri ületavalt

osalt 3 706 eurot + 1 862,38 eurot [(27 700-12 801)*12,5%=1 862,38] = 5 568,38 eurot Seega

on halduri tasu ülemmäär 5 568,38 eurot.

Arvestades pankrotihalduri eelkirjeldatud tegevust Ühisvara jagamisel, mille käigus

pankrotihaldur pidas arvukaid läbirääkimisi (sh telefoni teel, rääkimata lugematul määral

osapooltele edastatud e-kirjadest) ja nõupidamisi Võlgniku, tema abikaasa, Võlgniku esindaja

ning võlausaldajate (sh AS Swedbank esindajaga) ning pankrotitoimkonnaga, et viia

osapooled selleni, et Ühisvara jagamine toimuks kohtuväliselt, mis on võlausaldajate huve

silmas pidades kõige mõistlikum variant, arvukat suhtlust Võlgnikuga seoses nõuete ja varade

analüüsiga, varasema tegevuse analüüsiga ning korduvat asjaajamist pangas, palub

pankrotihaldur käesolevas menetluses kohtu poolt lõpparuande kinnitamisel määrata

pankrotihalduri tasuks 85% halduri tasu ülemmäärast, s.o 4 733,12 eurot. Võlgniku

pankrotitoimkond on 06.01.2014 halduri tasu summas 4 733,12 eurot heaks kiitnud.

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida

haldur kavatseb veel esitada.

Haldur ei ole pankrotimenetluses hagisid esitanud.

Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused.

Kohtukulusid ei ole Võlgnikult välja mõistetud.

Ajutise halduri tehtud kulutused on 120 eurot.

Pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused on 8,88 eurot.

Maksejõuetuse tekkimise põhjus.

Võlgniku esitatud informatsiooni kohaselt on tema maksejõuetuse põhjustanud pikaajaline

haigus, mille tõttu ei olnud tal võimalik korraldada temale kuuluva, käesoleval hetkel

likvideerimisel oleva äriühingu OÜ XXX äritegevust ning äriühingu OÜ XXX kohustused

XXX OÜ ees jäid Võlgniku, kui käendaja kanda. Nagu haldur on varasemalt asunud

seisukohale, võis eeltoodu olla üheks maksejõuetuse põhjuseks. Samas leiab haldur, et

maksejõuetuse võis põhjustada Võlgniku poolt kergekäeliselt laenude võtmine, arvestamata

oma reaalseid majanduslikke võimalusi, samuti sissetulekute vähenemine seoses pensionile

jäämisega. Pankrotihaldurile ei ole pärast pankroti väljakuulutamist teatavaks saanud

informatsiooni muude maksejõuetuse põhjuste kohta.

Pankrotihaldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist ega esitanud

kuriteoteadet.

Muid pankrotimenetluses tähtsust omavaid asjaolusid ei ole haldur tuvastanud.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja

pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja

möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus

lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS

§ 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest

jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu.

XXX(pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande 05.02.2014 kohtule

kinnitamiseks. Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete

esitamise võimaluse kohta avaldatud 05.02.2014 elektroonilises väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest

ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS

§ 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. XXX(pankrotis)

maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga.

Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku poolt

kergekäeliselt laenude võtmine, arvestamata oma reaalseid majanduslikke võimalusi, samuti

sissetulekute vähenemine seoses pensionile jäämisega. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise

põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohus nõustub

pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse osas.

Tulenevalt eeltoodust kuulub XXX(pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses

lõpparuande kinnitamisega.

PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on

jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses

rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on XXX(pankrotis)

pankrotimenetluses jäänud raha saamata järgmiselt: Riigi Tugiteenuste Keskus 2 299,64

eurot; kohtutäitur Marek Laanemets 3 771,81 eurot; Korteriühistu XXX 2 238,85 eurot; AS

SEB Pank 346,92 eurot ja XXX OÜ 35 756,41 eurot.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Urmas Ustav tuleb vabastada XXX(pankrotis)

pankrotihalduri kohustustest.

PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära

kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab

kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2

arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi.

Halduri tasu arvutatakse tulenevalt pankrotivara suurusest. Pankrotihaldur on kohtule esitatud

taotluses töötasu arvestamisel lähtunud pankrotivara suurusest summas 27 700 eurot ja palub

määrata tasu 85% halduri tasu ülemmäärast summas 4 733,12 eurot. Võlgniku

pankrotitoimkond on 06.01.2014 halduri tasu summas 4 733,12 eurot heaks kiitnud. Samuti

on võlgnik tutvunud halduri poolt koostatud aruandega ning nõustunud selles esitatud halduri

tasu suurusega. Võlausaldajad vastuväiteid halduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et

halduri taotletav tasu suurus on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja

halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 651 lõikes 2 kehtestatud piirmääradele.

Tulenevalt eelnevast määrab kohus XXX(pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihaldur

Urmas Ustavi töötasuks 4 733,12 eurot väljamaksmisega Advokaadibüroo LEXTAL OÜ-le.

PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks

tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande

kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning

kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Haldur palub lõpparuandes kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 8,88 eurot, milleks on

pankrotimenetluse bürookulud. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt

teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Võlausaldaja ega võlgnik ei ole

lõpparuandele, sealhulgas selles esitatud kulutustele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et

pankrotihalduri tehtud kulutused summas 8,88 eurot on vajalikud ja põhjendatud ning

kuuluvad kinnitamisele.

XXXon oma pankrotiavalduses esitanud taotluse enda, kui füüsilisest isikust võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada

asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule

hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse

§ 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses

või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus

kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5 loetletud

asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud.

Pankrotihaldur toetab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohus nõustub pankrotihalduri arvamusega ja leiab, et tuleb algatada võlgnik

XXXkohustustest vabastamise menetlus. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS

§ 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Asja materjalidest nähtuvalt võlausaldajate üldkoosolek ei ole teinud ettepanekut usaldusisiku

nimetamiseks. Pankrotitoimkonna 13.01.2014 koosoleku protokollist nähtuvalt on toimkonna

liikmed seisukohal, et juhul kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

siis määraks kohus usaldusisiku omal äranägemisel. Võlausaldajad ei ole esitanud

vastuväiteid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kuna

usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole

võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku

ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi

täidab.

Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja

menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1

kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda

otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või

teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded

loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele

teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest

erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 1¹ kohaselt võib

kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse

algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui

võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate

nõudeid arvestatavas ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik