2-13-24260/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 16.09.2013 otsus tühistada ning tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebused osaliselt rahuldada.

Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Menetluse käik 20.05.2013 esitas X X Harju Maakohtule hagi X X vastu elatise 190 eurot väljamõistmiseks alates hageja sünnist xxxxxxx kuni tema täisealiseks saamiseni 30.11.2030. 19.07.2013 tegi maakohus tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 190 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kohtunikud Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2014, Tallinn Kohtuasja number 2-13-24260 Kohtuasi

X X hagi X X vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16.09.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X X apellatsioonkaebus X X vastuapellatsioonkaebus Hageja apellatsioonkaebuse hind Kostja apellatsioonkaebuse hind

270 eurot 903, 71 eurot Menetlusosalised, nende esindajad Hageja X X (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja X X (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Anatoli Majevski Kostja X X (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv Helen Tomberg Istungi toimumise aeg

30. jaanuar 2014

eurot tagasiulatuvalt alates 30.11.2012 kuni 24.05.2013 ja alates 24.05.2013 kuni hageja täisealiseks saamiseni 30.11.2030. Maakohus määras, et tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele ning kostjalt väljamõistetavad menetluskulud on 200 eurot.

09.08.2013 esitas kostja kaja, hagile vastuse ning taotluse täitemenetluse peatamiseks. Kostja tunnistas hagi osaliselt, nõustudes tasuma elatist 160 eurot kuus. Kostja ei ole nõus elatise tasumisega tagasiulatuvalt. Hageja põlvnemine kostjast on kindlaks tehtud 05.04.2013 ning alates sellest ajast kuni hagi esitamiseni on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist, arvestusega 160 eurot kuus, 256 eurot. Selle summa on kostja tasunud.

14.08.2013 e-kirjas teavitas kohus hagejat, et kostja on esitanud kaja ning küsis hageja seisukohta kaja ja menetluse taastamise osas. Samuti teavitas kohus, et kostja on esitanud vastuse hagiavaldusele, mille kohta lubas kohus küsida hageja seisukohta pärast menetluse taastamise avalduse lahendamist. 26.08.2013 esitas hageja kohtule oma seisukoha kaja suhtes. 13.09.2013 ekirjas teavitas kohus pooli, et taastab kostja kaja alusel menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 5 p 2 ja § 415 lg 1 p 3 alusel, kuna kostjale ei olnud selgitatud hagile vastamata jätmise tagajärgi. Lisaks teatas kohus, et kuulutab asjas kohtuotsuse 16.09.2013.

Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt välja igakuise elatise tagasiulatuvalt hageja ülalpidamiseks alates 30.11.2012 kuni 31.12.2012 summas 145 eurot, alates 01.01.2013 kuni 24.05.2013 summas 160 eurot ning alates 24.05.2013 kuni hageja täisealiseks saamiseni (30.11.2030) summas 160 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatise suurus muutub koos palga alammäära muutumisega. Maakohus määras pöörata otsus viivitamatult täitmisele osas, millega kostja peab tasuma elatist hageja ülalpidamiseks igas kuus elatise alammääras ning peatas 19.07.2013 tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetluse (täiteasi nr 048/2013/1398) osas, millega elatist nõutakse välja rohkem, kui käesolevas otsuses on määratud. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162).

Hageja seadusliku esindaja väitel on ühes kuus hageja kulutused kokku 380 eurot, mille moodustavad toit 180 eurot, mähkmed ja hügieenitarbed 40 eurot, ravimid ja vitamiinid 30 eurot, sport (ujumine) ja mängutoad 20 eurot, mänguasjad 20 eurot, sõidukulud 30 eurot, majanduskuludest 1/5 osa s.o 60 eurot. Pool hageja kuludest moodustab 190 eurot. Kohtu hinnangul on kulutused toidule liialdatud. Muud kulutused on mõistlikud. Kostja nõustus tasuma elatist 160 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud suuremat nõuet kui elatise alammäär, s.o 160 eurot kuus. Elatise alammääras olevat nõuet ei pea põhjendama ega tõendama. Seega tuleb kostjalt välja mõista elatis 160 eurot seotuna Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga (perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1). PKS § 108 kohaselt on hageja esitanud elatise nõude tagasiulatuvalt, alates hageja sünnist. Kostja väitel tuleb elatis välja mõista alates tema kandmisest lapse sünniakti, s.o alates 05.04.2013. Kuivõrd hageja põlvneb kostjast alates sünnist, tuleb elatis välja mõista alates lapse sünnist.

Hageja seaduslik esindaja taotles kohtuotsuse viivitamatult täitmisele pööramist, kuna laps vajab piimasegu, ravimeid ja mähkmeid iga päev. Kostja on taotlenud samas asjas 19.07.2013 kuulutatud tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetluse peatamist. Kuna kostja hoidus kõrvale lapse põlvnemise tuvastamisest, on alust arvata, et kostja vabatahtlikult elatist ei tasu. Kostja on hageja ülalpidamiseks 09.05.2013 tasunud 160 eurot ja 25.06.2013 156,35 eurot. Arvestades, et laps on käesolevaks ajaks 9-kuune, ei saa neid kahte makset pidada piisavaks. Seega määrab kohus, vastavalt TsMS § 468 lg-le 3, et otsus tuleb pöörata viivitamatult täitmisele summas 160 eurot kuus. Ülejäänud elatise tasumise osas tuleb viivitamatu täitmine peatada. Kohus ei peata täitemenetlust menetluskulu sissenõudmiseks, kuna menetluskulud jäävad kostja kanda. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osaliselt ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja elatis 190 eurot kuus. Maakohus andis 14.08.2013 hagejale teada, et küsib hageja seisukohta kostja vastuse osas hagiavaldusele pärast tsiviilasjas menetluse taastamise avalduse ehk kaja lahendamist. 13.09.2013 (reedel) kell 15.24 teatas maakohus e-kirjaga, et taastab kostja kaja alusel menetluse ning kuulutab kohtuotsuse 16.09.2013. Maakohus ei andnud hagejale aega kostja vastusele vastamiseks, rahuldades otsusega hageja nõude vaid osaliselt. Oma seisukohas oleks hageja esitanud vastavalt kostja nõudmistele täiendavad tõendid. Kohus rikkus kaevatava otsusega kohtu enda poolt määratud menetluse käiku, jättes hagejale andmata võimaluse kostja vastuväidetele vastata ning esitada lapse kulusid põhjendavad tõendid.

Vastuapellatsioonkaebus Kostja palub vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis tagasiulatuvalt (resolutsiooni punkt 2) ning teha kaevatavas osas uus otsus, millega jätta elatisenõue tagasiulatuvas osas rahuldamata. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud materiaalõigust. Kostja kanti lapse isana isaduse omaksvõtu tulemusel rahvastikuregistrisse alles 05.04.2013. Vastavalt PKS §-le 82 ei tulene ülalpidamiskohustus mitte nö põlvnemisest algusest peale, vaid üksnes sellisest põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Samuti on Riigikohus märkinud, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on küll tagasiulatuv kuni lapse sünnini ja mees tuleb kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks alates lapse sünnist, kuid see ei tähenda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist (3-2-1-36-08). Põlvnemise kindlakstegemine kohtu poolt ei saa tuua kaasa teistsuguseid tagajärgi kui põlvnemise kindlakstegemine isaduse omaksvõtu alusel. Kostja ei soovinud jätta isadust omaks võtmata, vaid kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel oli vaidlus hageja isaduse üle. Seega oleks hagejal tagasiulatuv nõudeõigus perioodi 05.04.2013 - 23.05.2013 eest 160 eurot kuus, s.o kokku 256 eurot. Seda nõuet kostja ei tunnista, sest on selle summa tasunud jooksvalt ja vabatahtlikult.

Vastus vastuapellatsioonkaebusele Hageja palub jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb tühistada ning tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus on seisukohal, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Tulenevalt TsMS §-st 646 sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Kolleegium nõustub hageja apellatsioonkaebuses sisalduva etteheitega, et Harju Maakohus rikkus menetluse läbiviimisel protsessiõiguse norme. 14.08.2013 e-kirjas (tl 73, I köide) teavitas kohus hagejat, et kostja on esitanud kaja ning küsis hagejalt seisukohta menetluse taastamise osas. Samas kirjas teatas kohus hagejale, et kostja on esitanud vastuse hagiavaldusele ning lubas vastuse kohta küsida hagejalt seisukohta pärast menetluse taastamise avalduse lahendamist. Vastuseks kohtu nõudele esitas hageja 26.08.2013 kohtule kirjaliku seisukoha kaja suhtes. 13.09.2013 ekirjas (tl 84, I köide) teavitas kohus pooli, et taastab kostja kaja alusel menetluse TsMS § 407 lg 5 p 2 ja § 415 lg 1 p 3 alusel, kuna kostjale ei olnud selgitatud hagile vastamata jätmise tagajärgi, ning teatas, et kuulutab asjas kohtuotsuse 16.09.2013. Kuigi kostja vaidles hagile osaliselt vastu, s.h lapsele tehtavate kulutuste suuruse osas, ei küsinud kohus, vaatamata eelnevale lubadusele, kostja vastuse kohta hagejalt seisukohta.

Eeltoodust tulenevalt jäi kohtul hageja seisukoht välja selgitamata. TsMS § 392 lg 1 p-de 1, 3 ja 4 kohaselt lasub kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja eelkõige hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, seejärel ka menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohus saab teha lõpplahendi alles siis, kui asja on piisava põhjalikkusega arutatud. Praegusel juhul ei ole kohus täitnud seadusest tulenevaid eelmenetluse ülesandeid. Kuigi kohus teatas hagejale, et pärast kaja lahendamist, s.o menetluse taastamise korral küsib kohus hagejalt kostja vastuse suhtes kirjalikku seisukohta, ta seda ei teinud. Teatades 13.09.2013 (reedel) e-kirjas, et kohus on menetluse taastanud, teatati samas kirjas, et kohtuotsus kuulutatakse 16.09.2013 (esmaspäeval). Nii jäid asjas välja selgitamata, kas kulutused lapse toidule, ravimitele, mänguasjadele, transpordile, eluasemele jne on ülepaisutatud või mitte. Kohus asus vastavaid kulutusi küll hindama, kuid hageja seisukohta ta eelnevalt välja ei selgitanud. Kuigi kohus on otsuses ise märkinud, et alammääras nõutavat elatist ei pea hageja põhjendama ega tõendama, ei ole ta arvestanud, et hageja ei nõudnud elatist seadusest tulenevas alammääras. Seetõttu tuli anda hagejale võimalus oma nõuet põhjendada ning vajadusel tõendada (pealegi oli kohus seda eelnevalt hagejale ka lubanud). Vaidluse lahendamiseks tuli kohtul selgitada välja hageja seisukoht kostja vastuväidete suhtes ning võimaldada tal oma nõuet tõendada. Pealegi sätestab seadus võimaluse küsida menetlusosaliselt vajadusel ka täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2).

Eeltoodud põhjustel ei vasta kaevatav kohtuotsus ka TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Nimetatud sätte kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses tõendeid analüüsima. Praegusel juhul on maakohus jätnud tuvastamata vaidluse lahendamiseks olulise asjaolu - millised on elatist saama õigustatud isiku vajadused. Kohtuotsuses puuduvad sellekohased sisulised põhjendused. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul täita kõigepealt eelmenetluse ülesanded ning selgitada välja asjas tähtsust omavad asjaolud. Seejärel, tulenevalt TsMS § 232 lg-st 1, lasub kohtul kohustus hinnata seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt ning otsustada oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

Kuna maakohus on jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded ja tuvastamata asjas tähtsust omavad asjaolud ning tsiviilasi saadetakse uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, ei pea kolleegium vajalikuks hinnata eraldi kostja apellatsioonkaebuses sisalduvaid väiteid.

Hageja on vaidlustanud kaebuses maakohtu otsuse summas, mille võrra mõisteti igakuist elatist välja nõutust vähem, s.o 30 euro ulatuses kuus. Seega on hageja apellatsioonkaebuse hinnaks TsMS § 129 lg 2 ja § 137 lg 1 järgi 270 eurot (30 x 9). Kostja on vaidlustanud otsuse osas, millega mõisteti elatis välja tagasiulatuvalt perioodi 30.11.2012 - 23.05.2013 eest, s.o summas 903, 71 eurot (145 + (160x4) + 118,71), mis on kostja kaebuse hinnaks.

Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus.

Ü. Jänes T. Kollom U. Loonurm