2-12-38646/36 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.veebruar 2014.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-38646

Tsiviilasi

XXX hagi XXX vastu 2558,26 euro nõudes

Tsiviilasja hind

2558,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX)

Hageja volitatud esindaja: Reimo X (e-post: XXX)

Kostja: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX)

Kostja esindaja: Anatoli X (XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

29. jaanuar 2014

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Jätta

rahuldamata

hageja

nõue

1 285,61

(üks

tuhat

kakssada

kaheksakümmend viis eurot ja 61 senti) eurot ulatuses.

3. Välja mõista kostjalt XXXhageja XXX kasuks 1272,65 (tuhat kakssada

seitsekümmend kaks eurot ja 65 senti) eurot.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva

jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Harju Maakohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt on hageja ja kostja Tallinnas XXXasuva

korteri kaasomanikud alates 23.01.2004.a, kinnistusraamatusse on vastav kanne tehtud

22.11.2006. Kinnistusraamatu kande kohaselt kuulub hagejale 8/19 mõttelist osa ehk 42,1%

korterist ning kostjale 11/19 mõttelist osa ehk 57,9%. Vaidlusalune korter oli väga halvas

seisukorras juba ajal, mil hageja sellest osa omandas. Aastal 2008 pöördus hageja mitu korda

kostja poole pakkumisega teha kaasomandi säilimiseks hädavajalik remont, kuna korter oli

peaaegu elamiskõlbmatu. Korteri ühiskasutatavad ruumid – koridor, duširuum ja tualett olid

ebarahuldavas sanitaarses seisukorras, samuti oli köögis asuva ahju konstruktsioon nii raske, et

oli juba põrandasse lohu vajutanud ning oli reaalne oht ahju kukkumisele läbi köögi põranda

esimesele korrusele. Lagunenud oli ahi, mis oli tuleohtlik, kujutades reaalset ohtu korteris

viibivate inimeste elule ja tervisele ning majaelanikele kogumis. Antud fakti kinnitab

13.02.2008 ettevõtte XXXOÜ poolt koostatud akt, samuti oli sama firma poolt tehtud ettepanek

korteris asuv ahi lammutada, kuna selles olid tuvastatud praod ja vajumine. Seda, et korter oli

elu- ja tuleohtlik kinnitab ka fakt, et elektrijuhtmestik asus lahtiselt seina peal ning oli kulunud

ja kohati katkine, põhjustades pideva reaalse ohu lühisteks ja võimalikuks ohuks inimestele

saada elektrilöök. Lisaks eeltoodule lasid segistid ja veesüsteemid vett läbi ja duširuumis esines

hallitust.

Enda omandi säilimise ning normaalse kasutamise võimalikkuse eesmärgil renoveeris hageja

lisaks enda mõttelisele osale korterist ka korteri ühiskasutatavad ruumid – koridori, duširuumi

ja tualeti. Kuni 2009.a. lõpuni hagejal kostjaga korteri säilimise osas kompromissi leida ei

õnnestunud, samas halvenes korteri seisukord iga aastaga. Seetõttu alustas hageja 2010.a.

jaanuaris ettevalmistusi remonttöödeks. 2010.a. kevadel ja suvel teostati remonditööd

ehitusfirma XXXOÜ poolt, mille käigus vahetati elektrijuhtmestik, töödeldi hallitusvastase

vahendiga esiku, köögi, duširuumi ning tualeti laed ja seinad, värviti esiku ja köögi laed ja

seinad, vahetati täielikult põranda laminaatkate. Kööki paigaldati uus mööbel, vahetati aknad ja

uksed, plaaditi duširuum ja tualett. Samuti ehitati duširuumi uus dušikabiin ning vahetati

valamu koos segistiga ja WC-pott. Demonteeriti vana ahi ja paigaldati uus pliit.

Kulud remonditöödeks vajalikele materjalidele ja teostatud töödele moodustavad 4418,41 eurot

(69 133,09 krooni). Hageja on kõik kulutused kandnud ja kõik antud tööd koos materjaliga on

antud korterisse ka paigaldatud.

AÕS § 72 lg 4 sätestab, et kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid

teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks

vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Kuna hagejale kuulub 8/19 mõttelist

osa ehk 42,1% korterist ning kostjale 11/19 mõttelist osa ehk 57,9%, peab kostja hüvitama

hagejale vastavalt 57,9% ühisomandile tehtud kulutustest. Oma nõudes tugineb hageja ka AÕS

§ 75 lg 1, mille kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel

asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud

kahju ja kulutusi. Hageja tugineb alternatiivselt VÕS §-le 1041. Hageja palub kostjalt välja

mõista 2558,26 eurot ehk 57,9% korteri säilitamiseks tehtud kulutustest. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

Hagiavaldusele esitatud vastusest nähtuvalt kostja hagi ei tunnista. Kostja tunnistab, et

korteriomandis aadressiga Loo 3-8, Tallinn tehti tõesti sanitaarremonti. Pooltel puudub

korteriomandi kasutamise kord ning ülalmainitud remondi tegemiseks puudus poolte vahel

antud osas kokkulepe. Hageja väited, et kostja pöördus korduvalt hageja poole ettepanekutega

remonti teha, on paljasõnalised. Hageja ei arutanud kostjaga enne remondi tegemist selliseid

tähtsaid tingimusi nagu remondi maht, kulutused, remondi tegija, remondi tähtajad jne. Seega

kostja leiab, et hageja käitus remonti tehes tema suhtes mitte heauskselt ja tegi remondi 2010

aastal oma äranägemisel ja algatusel ning esitas kahe aasta pärast kostja vastu hagi, teades, et

kostja on pensionär ning tema rahalised võimalused on rangelt piiratud.

TsÜS § 63 tähenduses tuleb remondi tegemiseks väidetavalt tehtud kulutused lugeda kas

kasulikeks (paigaldati uus laminaat, plaaditi duširuum ja tualett, vahetati pliit) või toreduslikeks

(nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust), aga mitte vajalikeks. KOS § 13 lg 3 kohaselt,

korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks

vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Hageja ei ole tõendanud

remondi tegemise vajadust, mis oleks andnud talle õiguse teha seda ilma kostja nõusolekuta,

samuti kulude kandmist hagis toodud ulatuses. Hageja ei ole kunagi antud ruumis elanud ning

tegi antud remondi ainult ühel eesmärgil - tõsta üüri.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära tunnistajad, hinnanud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et

hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele osaliselt. TsMS § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

2. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja on Tallinnas XXXasuva korteri

kaasomanikud. Hagejale kuulub kaasomandist 8/19 mõttelist osa ja kostjale kuulub

kaasomandist 11/19 mõttelist osa. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et 2010 aastal teostas

hageja kaasomandis olevas korteris remonditöid. Vaidlus on selle üle, kas hageja poolt korteri

remontimiseks tehtud kulutused on korteri säilitamiseks vajalikud, mille kostja on kohustatud

hüvitama hagejale ilma eelneva kokkuleppeta. Samuti on vaidlus kostja poolt hagejale

tasumisele kuuluva summa suuruse üle, so korteri remonditööde maksumuse üle.

3. AÕS § 72 lg 1 järgi kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või

kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas.

AÕS § 75 lg 1 järgi kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal

lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja

kulutusi. Käesoleval juhul puudub kaasomanikevaheline kokkulepe asjale tehtavate kulutuste

osas. AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke

toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja

säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdselt nende osadega. TsÜS § 63 lg 1 sätestab, et

esemele tehtud kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku

või osalise hävimise eest. Sama paragrahvi p 2 järgi tehtud kulutused on kasulikud, kui

nendega eset oluliselt parendatakse. Seega võib kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult

üksnes vajalike kulutuste hüvitamist, mida ta tegi asja säilitamiseks, kui kulutused ei välju asja

säilitamiseks ja korrashoiuks vajalike kulutuste raamides. Vajalikud on need kulutused, millega

säilitatakse eset või kaitstakse eset täieliku või osalise hävimise eest. Hinnangu andmisel tehtud

kulutuste vajalikkusele on määrav kulutuste tegemise ajahetk, st kas konkreetsete kulutuste

tegemise ajal olid kulutused eseme säilitamiseks vajalikud ja kas ilma nende tegemiseta oleks

eseme säilitamine sattunud ohtu. Seejuures on vajalik hinnata ka, kas vastava kulutuse

tegemine vastavas mahus oli vajalik.

4. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja tellimusel teostati 2010 aasta kevadel ja suvel XXXOÜ

poolt Tallinnas XXXasuvas korteris remonditöid, mille käigus vahetati elektrijuhtmestik,

töödeldi hallitusvastase vahendiga esiku, köögi, duširuumi ning tualeti laed ja seinad, värviti

esiku ja köögi laed ja seinad, vahetati aknad ja uksed, plaaditi duširuum ja tualett, duširuumi

ehitati uus dušikabiin ning vahetati valamu koos segistiga ja WC pott, demonteeriti vana ahi ja

paigaldati uus pliit. Hagiavalduse kohaselt kulud remonditöödeks vajalike materjalide ja

teostatud töödele moodustava 4418,41 eurot (69 133,09 krooni). XXXOÜ-le on hageja tasunud

remontööde teostamise eest 2364,73 eurot, pliidi-ahju demonteerimise ja äraveo eest on hageja

maksnud 306,78 eurot, XXX poolt esitatud arve alusel on hageja tasunud 41,54 eurot ja

1705,00 eurot eest on hageja ostnud ehitusmaterjale. Hageja leiab, et kuna kostjale kuulub

11/19 mõttelist osa ehk 57,9 % kaasomandist, siis peab kostja hagejale hüvitama 57,9%

remontööde kogusummast, mis moodustab 2558,26 eurot. Kostja leiab, et hageja käitus

remonti tehes tema suhtes mitte heauskselt ja tegi remondi 2010 aastal oma äranägemisel ja

algatusel ning esitas kahe aasta pärast hagi kostja vastu. Kostja leiab ka, et remondi tegemiseks

tehtud kulutused tuleb lugeda kas kasulikeks (paigaldati uus laminaat, plaaditi duširuum ja

tualett, vahetati pliit) või toreduslikeks (nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust), aga

mitte vajalikeks.

5. Hageja nõude kohaselt on hageja teinud Tallinnas XXXasuva korteri ühiskasutatavate

ruumide koridori, duširuumi ja tualeti säilitamiseks alljärgnevad kulutused:

1) Hallituse eemaldamine ning seinte taastamine 1547,59 eurot,

2) WC remont 729,72 eurot,

3) Akende vahetamine 137,2 eurot,

4) Ehitus- ja lammutusprahi utiliseerimine 10,82 eurot,

5) Ekspertiis, ahju lammutamine ning äravedu 348,2 eurot,

6) Põranda parandamine ning laminaadi paigaldamine 191,7 eurot,

7) Juhtmestiku vahetamine 255,6 eurot,

8) Torustiku vahetamine 319,5 eurot.

9) Dušširuumi väljaehitamine ja muud kulud 864,94 eurot.

Hageja ei nõua kostjalt köögimööbli, laminaadi ja plaatide maksumust.

6. Nii 09.10.2013 toimunud eelistungil kui 29.01.2014 toimunud kohtuistungil on kostja

tunnistanud, et ahju lammutamine, elektrijuhtmestiku vahetamine ning hallituse likvideerimine

on korteri säilitamiseks vajalikud tööd. TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu

kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kuna kostja on nii

09.10.2013 toimunud eelistungil kui 29.01.2014 toimunud kohtuistungil tunnistanud, et ahju

lammutamine, elektrijuhtmestiku vahetamine ning hallituse likvideerimine on korteri

säilitamiseks vajalikud tööd, siis loeb kohus TsMS § 231 lg 2 kohaselt hageja väited, et ahju

lammutamise,

elektrijuhtmeistiku

vahetamise

ja

hallituse

likvideerimiseks

teostatud

remonditööd on vajalikud korteri säilimiseks kostja poolse omaksvõtuga tõendatuks.

7. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus ahju lammutamiseks, elektrijuhtmeistiku vahetamiseks ja

hallituse likvideerimiseks tehtud kulutused AÕS § 72 lg 4 ja TsÜS § 63 p 1 järgi vajalikeks

kulutusteks, mille hüvitamist võib hageja nõuda kostjalt ilma eelneva kokkuleppeta

kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. Kohtul tuleb hinnata kas vastavate kulutuse

tegemine vastavas mahus oli vajalik.

8. Hageja nõude kohaselt on ta teinud ekspertiisi, ahju lammutamise ning äraveoga seotud

kultusi summas 348,2 eurot. Kohtule esitatud XXXOÜ 13.02.2008 akti kohaselt oli

XXXkorteris asuv küttekolle lagunenud ja tuleohtlik (tlk 12). XXXOÜ ettepaneku kohaselt

tuleohutuse tagamiseks tuleks lammutada korteris 8 asuv küttekolle (pliit), milles tuvastatud

praod ja vajumine (tlk 13). Korteris asuva pliidi seisukorra kindlaks tegemise eest on XXXOÜ

poolt esitatud töökäsk-akt nr 16, mille maksumuseks on 650 krooni (41,50 eurot) (tlk 30). Ahju

lammutamise ning äraveo eest on XXXOÜ esitanud arve summas 4800 krooni (306, 70 eurot)

(tlk 29). Kohus leiab, et eelnimetud tõenditega on leidnud tõendamist ahju lammutamise ja

äraveoga seotud kulutused summas 384 eurot.

9. Hageja nõude kohaselt on ta teinud hallituse eemaldamise ning seinte taastamiseks kulutusi

summas 1547,59 eurot. Kohtule esitatud fotodest nähtuvalt (tlk 160 alumisel pildil, tlk 161

ülemisel pildil, tlk 165, 166 alumisel pildil, tlk 168 ülemisel pildil, tlk 169-171) oli korteris

levinud hallitus. Tunnistaja XXXütluste kohaselt köögis ja seintel oli hallitus, panipaiga lael oli

hallitus/.../Hallitust töötles tunnistaja spetsiaalse vahendiga. Hallituse eemaldamine koosneb

kahest etapist: eemaldatakse hallitus ja kuivatatakse pind ja puistatakse peale vahend.

Vahetasime prussid täielikult välja. Seal oli vana krohv, mille võtsime enne hallituse

eemaldamist maha. Soojendasime ja paigalasime kivivilla ja küproki. Kui me poleks neid

paigaldanud, siis seen oleks edasi levinud/.../ Kui poleks kivivilla ja küproki paigaldanud, siis

oleks ohtlik seal elada (tlk 177). Kohus leiab, et hageja poolt esitatud arvetega (tlk 15-16, 18-

21, 23) on tõendatud hallituse eemaldamise ja seinte taastamisega seotud materjalide

maksumus summas 588,99 eurot ja XXXOÜ poolt esitatud arvega on tõendatud

konstruktsiooni avamise, hallituse eemaldamise, pahteldamise ja värvimisega seotud töö

maksumus summas 958,60 eurot (1500 krooni) (tlk 142). Kohtul puudub põhjus kahelda, et

nimetatud kulutused on tehtud seoses hallituse eemaldamise ja seinte taastamisega. Kohus peab

põhjendatuks hageja selgitust, et hallituse edasileviku vältimiseks tuli avada konstruktsioonid,

eemaldada nakatunud puiduosa uutega, värvida, peitsida ja immutada ja katta konstruktsioonid

uuesti. Neid töid ei ole võimalik teha ilma, et ei lammutata või ei avata konstruktsioone.

10. Hageja nõude kohaselt on ta teinud elektrijuhtmestiku vahetamiseks kulutusi 255,6 eurot.

Kohtule esitatud fotodest nähtuvalt (tlk 165 alumisel pildil, tlk 169 ülemisel pildil)

elektrijuhtmestik asus lahtiselt seina peal ning oli kulunud ja kohati katkine. Tunnistaja XXXon

andud ütlusi selle kohta, et juhtmestik oli jube, ühendused olid ohtlikud (tlk 177). Kohus leiab,

et XXXOÜ poolt esitatud arvega on tõendatud elektrijuhtmestiku vahetamisega seotud tööde

maksumus summas 255,6 eurot (4000 krooni) (tlk 142). Kohus nõustub hagejaga, et lahtiselt

seina peal asunud kulunud ja kohati katkine elektrijuhtmestik võis põhjustada pideva ja reaalse

ohu lühiseks ja oli võimlikuks ohuks inimestele saada elektrilöök. Sellest tulenevalt peab kohus

elektrijuhtmestiku vahetamist korteri säilimisega seotud kuluks.

11. Hageja nõude kohaselt on ta teinud ehitus- ja lammutusprahi utiliseerimiseks kulutusi 10,82

eurot. XXX AS poolt esitatud arvest nähtuvalt on hagejale esitatud ehitus- ja lammutusprahi

eest arve summas 10.82 eurot (tlk 14). Kuivõrd ehitamisega kaasneb prügi ja prügi tuleb

kusagil utiliseerida, siis leiab kohus, et ehitus-ja lammutusprahi utiliseerimisega seotud kulu on

AÕS § 72 lg 4 ja TsÜS § 63 p 1 järgi vajalikuks kulutusteks, mille hüvitamist võib hageja

nõuda kostjalt ilma eelneva kokkuleppeta kaasomandi kulude kandmise suhte alusel.

12. Kostja vastuväidete kohaselt täpselt hagejale ja kostjale kuuluva korteri all asub teine

hagejale kuuluv korter, milles toimus suur tulekahju ja selle tõttu tuli vahetada köögi põrand ja

lammutada pliit. Kui seda vahejuhtumit ei oleks olnud, siis poleks olnud vajadust pliidi

lammutamiseks. Kostja leiab, et remonti oli vaja teha kuna hageja korteris oli tulekahju, mille

tõttu sai suuresti kahjustada hagejale ja kostjale kuuluv korter (põrand läbi vajunud, seinad

kahjustatud jne). Köögi remondi peaks maksma see, kes köögi rikkus. TsMS § 230 lg 1

kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et

hagejale kuuluvas korteris Loo 3-4 toimunud tulekahju ja hageja ja kostja kaasomandis olevas

korteris XXX teostatud remontööde vahel oleks põhjuslik seos. Eeltoodust tulenevalt jätab

kohus kostja vastuväite tähelepanuta.

13. Kohus leiab, et tõendamist pole leidnud, et hageja poolt tehtud kulutused seoses WC

remondiga summas 729,72 eurot, akende vahetamisega summas 137,2 eurot, põranda

parandamise ning laminaadi paigaldamisega summas 191,7 eurot ja torustiku vahetamisega

summas 319,5 eurot näol oleks tegemist korteri säilitamiseks vajalike kulutustega.

14. Kohtule esitatud fotodest nähtuvalt WC-s asunud WC pott ja veepaak näevad välja küll

veidi vanad ja kulunud (tlk163), kuid nimetatud fotodest ei nähtu, et WC-d remontimata oleks

korteri säilimine ohtu sattunud. Seega on kohtu hinnangul hageja poolt WC remondi

teostamiseks tehtud kulutuste näol tegemist TsÜS § 63 p 2 järgi kasulike kulutusega, sest

sellega on korterit parendatud, kuid nende hüvitamist võib hageja nõuda kostjalt üksnes

kostjaga eelnevalt sõlmitud kokkuleppe alusel.

15. Hageja väidab, et korteri akende vahetus oli hädavajalik, kuna aknad oli läbi pehkinud ja

nendel esinesid suured praod. Samas ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta,

et akende vahetuseta oleks korteri säilimine sattunud ohtu. Kohus leiab, et hageja poolt akende

vahetuseks tehtud kulutuste näol on tegemist TsÜS § 63 p 2 mõistes kasulike kulutustega, sest

nendega on korterit parendatud, kuid nende kulutuste hüvitamist võib hageja kostjalt nõuda

üksnes kostjaga eelnevalt sõlmitud kokkuleppe alusel.

16. Hageja nõude kohaselt on ta teinud põranda parandamiseks ning laminaadi paigaldamiseks

kulutusi 191,7 euro,. Hageja väidab, et kaasomandis olevate ruumide põrandad olid paljudes

kohtades mädanenud korteris üleliigse niiskuse tõttu. Kohtule esitatud fotodest nähtuvalt on

korteris asuv puitpõrand küll kulunud (tlk 166 ja 167 ülemisel pildil, tlk 168 alumisel pildil) ja

vajaks üle värvimist ja tunnistaja Irina Jegorova ütluste kohaselt korteris oli pärast tulekahju

vaja teha remonti kuna köögipõrand oli vajunud (tlk 180), kuid kohtule esitatud tõenditest ei

nähtu, et korteri põranda parandamata jätmisel oleks korteri põrand hävinenud. Seega on kohtu

hinnangul hageja poolt korteri põranda parandamise ja laminaadi paigaldamiseks tehtud

kulutuste näol TsÜS § 63 p 2 mõistes tegemist kasulike kulutusega, sest sellega on korterit

parendatud, kuid nende hüvitamist võib hageja nõuda kostjalt üksnes kostjaga eelnevalt

sõlmitud kokkuleppe alusel.

17. Hageja väidab, et torustik oli läbi mädanenud ja seda ei olnud võimalik parandada, vaid tuli

asendada täielikult uue torustiku paigaldamisega. Kohtule esitatud fotodest nähtuvalt on üksnes

köögis asuva kraanikausiga ühendatud toru teibitud halli teibiga (tlk 170 ülemisel pildil).

Samas tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on uus torustik paigaldatud nii kööki, WC-sse kui

dušširuumi ja hageja on ise selgitanud, et WC remontimisel ei olnud võimalik vanade torude

kasutamine ja nendesse ei olnud võimalik ühenda uusi torusid. Kohus leiab, et hageja poolt

korteris uue torustiku paigaldamine on seotud eelkõige hageja poolt köögis uue köögimööbli

paigaldamise ja WC ning dušširuumi remondiga, mitte seoses torustiku ohtlikkusega. Hageja ei

ole tõendanud, et korteris asunud torustikust oleks vett välja lekkinud ja korteri säilimine oleks

olnud ohustatud ilma torustiku parandamiseta. Kuna aga köögis uue köögimööbli

paigaldamine, WC ja dušširuumi remondi näol on tegemist TsÜS § 63 p 2 mõistes kasulike

kulutustega, sest nendega on korterit parendatud, kuid nende hüvitamist võib hageja nõuda

kostjalt üksnes kostjaga eelnevalt sõlmitud kokkuleppe alusel.

18. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja poolt on tehtud Tallinnas

XXXasuva korteri ühiskasutuses olevate ruumide säilitamiseks kulutusi summas 2198,21 eurot:

mis koosneb ahju lammutamise ja äraveoga seotud kulutustest summas 384,2 eurot, hallituse

eemaldamise

ning

seinte

taastamisega

seotud

kulutust

summas

1547,59

eurot,

elektrijuhtmestiku vahetamisega seotud kulutustes summas 255,6 eurot ja ehitus- ja

lammutusprahi utiliseerimisega seotud kulutustest summas 10,82 eurot. Kostja vastuväidete

kohaselt ei ole hageja ise neid kulutusi kandnud. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. XXX OÜ

poolt on küll esitanud XXX 01.04.2010 arve summas 18500 krooni, 01.05.2010 arve summas

18 500 kroonija ja 15.05.2010 arve summas 4800 krooni (tlk 27-29), kuid samas hageja

pangaväljavõttest nähtuvalt on hageja poolt kantud remondi teostaja XXXOÜ arveldusarvele

ajavahemikus 26.04.2010 kuni 29.07.2010 kokku 31 000 krooni (1981.26 eurot). OÜ

XXXpoolt on nimetatud summas koostatud kreeditarve (tlk 156, 157). Hageja on kohtule

esitanud Ehitusmaterjalide kaupluse K-Rauta arved ostetud ehitusmaterjalide kohta (tlk 14-26).

Seega on leidnud tõendamist, et hageja on nimetatud kulutused kandnud.

19. Mis puutub kostja vastuväidetesse kulutuste suuruse ja põhjendatuse kohta, siis kuna kostja

ei ole esitanud omapoolseid tõendeid põhjendatud või mõistlike kulutuste suuruse kohta, siis ei

saa kohus nimetatud vastuväidet arvestada.

20. Hageja alternatiivse nõude kohaselt palub hageja tema poolt Tallinnas XXXasuva korteri

remondile tehtud kulutused kostjalt välja mõista VÕS § 1041 alusel. Kohus leiab, et hageja

viited VÕS § 1041 ei ole asjakohased, kuna poolte vahel on kaasomanike vahelised suhted,

mitte lepinguvälised suhted, mida reguleerib osundatud VÕS § 1041.

21. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja poolt on tehtud Tallinnas XXXasuva korteri

säilitamiseks kulutusi summas 2198,21 eurot. Kuna hagejale kuulub kaasomandist 8/19

mõttelist osa ja kostjale kuulub kaasomandist 11/19 mõttelist osa, siis hageja enda kanda on

korteri säilitamiseks tehtud kulutustest 925,56 eurot ja hagejal on õigus nõuda kostjal korteri

säilitamiseks vajalike kulutuste maksumust summas 1 272,65 eurot.

22. Kostja leiab, et hageja nõude välistab hea usu põhimõtte rikkumine, kuna kaasomanikud

peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste

kaasomanike õiguste kahjustamisest (AÕS § 75 lg 5). Kohus ei leia, et hageja nõude

maksmapanekul hea usu põhimõtte rikkumist. Hageja on tegutsenud kaasomanike huvides

tellides remonditööd ahju lammutamiseks, hallituste eemaldamiseks ja elektrijuhtmete

vahetamiseks. Kohus on tuvastanud, et nimetud tööde teostamiseks tehtud kulutused on

vajalikud ning põhjendatud, mistõttu ei ole hageja käitunud hea usu põhimõtte vastaselt, mis

välistaks tema nõue maksmapaneku.

23. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks

Tallinnas XXXasuva korteri säilitamiseks tehtud kulutused summas 1 272,65 eurot.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

24. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg-st, mille kohaselt on tsiviilasja

hind hagihind. TsMS § 122 lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja

TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava

rahasummaga, seega on tsiviilasja hind antud juhul 2558,26 eurot.

Menetluskulude jaotus

25. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannava

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei joata menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte kanda. Kohus

leiab, et kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt sisuliselt poole hageja nõude ulatuses, siis on

õiglane jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik