2-13-50196/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-13-50196 Otsuse kuupäev

28. veebruar 2014 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagihind

Menetlusosalised ja nende esindajad

XXXhagi XXXvastu elatise nõudes

2 700 eurot

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX);

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, epost: XXX)

Menetlustoiming kirjalik menetlus

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt.

1. Välja mõista XXX poja XXX kasuks elatusraha 90 eurot kuus alates 28.02.2014 kuni XXX 18 aastaseks saamiseni või kuni põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

2. Välja mõista XXX poja XXX kasuks ühekordse summana ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja elatis kuni 27.02.2014 – 936,05 eurot.

3. Elatusraha kanda XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbankis.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue XXX ja XXX on ühine poeg XXX , sündinud XXX . Hageja elab koos emaga ning on täielikult tema ülalpidamisel. Lapse vanemad elavad eraldi elukohtades alates 17.02.2013. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 300 eurot kuus. Hageja kulud kuus on umbes 360 eurot. Lapse ema sissetulekuks on enda ja poja töövõimetuspension. Kostja on kolmel viimasel kuul toonud toiduaineid umbes 30-50 euro väärtuses, rahalist toetust ei ole andnud. Hageja ema XXX ülalpidamisel on veel teine laps XXX . Hagejal on täiendavad kulud seoses puudega. Tal on väga nõrk immuniteet, mistõttu on sageli haige. Hageja esindaja nõustus 09.01.2014 toimunud kohtuistungil vähendama elatise suurust ning tegi telefoni teel kostjale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, mille kohaselt tulnuks kostjal maksta hagejale elatist 100 eurot kuus, kuid kostja sellega ei nõustunud.

Kostja arvamus Kostja oma kirjalikus vastuses väidab, et tal ei ole hetkel võimalik üldse hagejat rahaliselt toetada. Tema sissetulekuks on töövõimetuspension 215 eurot, millest tasub korteriüüri 100-130 eurot kuus. Kui kostja külastab last, siis võtab ta alati kaasa toiduaineid ja asju. Ta on teinud ülekandeid XXX arveldusarvele, sest XXX ema pangakonto on arestitud.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja saada elatusraha 300 eurot kuus. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid lapse kulutuste kohta. Kui enamus avalduses näidatud lapse kulusid saab pidada vajalikeks, siis selgusetu on eluasemekulu. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kommunaalteenuste eest tasub KÜ-le XXX (XXX) kostja ema XXX , kes on ka korteri XXX kaasomanik. Kui hageja kulude hulka ei arvesta eluasemekulusid, siis moodustavad kulud kokku 285 eurot kuus, millest kummagi vanema katta jääks 145,50 eurot. Seega oleks põhjendatud hageja nõue elatise väljamõistmiseks suuruses 145,50 eurot kuus.

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nimetatud sätte rakendamist piirab aga PKS § 102 lg 2, mille järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vastavalt PKS § 102 lg 2 võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on töövõimetu ning tema igakuine pension moodustab 215 eurot. Samas on ka hageja ema töövõimetu ning tema pensioni suurus on 268,36 eurot, sotsiaaltoetus 53,70 eurot ja peretoetus 38,36 eurot kuus, kokku 360,42 eurot, mis ühe pereliikme kohta on 120,14 eurot. Kohus leiab, et kostja töövõimetusest tingituna ei ole ta võimeline maksma hagejale elatist PKS §

101 lg 1 sätestatud suuruses ja ka mitte 145,50 eurot kuus.

Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on töötanud kuni 2013 detsembrini AS-s XXX. Sellest võib järeldada, et kostjal on vaatamata töövõimetusele võimalik teenida saadavale pensionile lisa. Kostja väidab, et ta tasub korteri eest XXX 100-130 eurot kuus, kuid ei ole seda tõendanud. Tõendatud on, et kostja ema XXX maksab igakuiselt XXX korteri eest 100-130 eurot. Kohus asub seisukohale, et kostja on võimeline maksma oma lapsele elatist summas 90 eurot kuus.

PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi on esitatud kohtule 24.10.2013. Hageja nõuab elatist alates 17.02.2013.

Kostja väidab, et ta on osalenud lapse ülalpidamises. Vaidlust ei ole selles, et kostja on lapse külastamisel ostnud toiduaineid. Lapse ema väite kohaselt on see toimunud viimasel kolmel kuul 30-50 euro ulatuses. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostja on ostnud septembris 2013 pojale asju summas 59.14 eurot. Novembris, Loksal käies, on kostja kulutanud 10,26 eurot. Mis puutub 31.12.2013 kuni 06.01.2014 tehtud kulutustesse (kokku 109,46 eurot), siis ei ole teada, millised kulutused on tehtud hageja ülalpidamiseks, kuna kostja elas ka ise samal ajal Loksal.

Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks maksnud elatist alates 17.02.2013. Kuna hageja seaduslik esindaja kinnitab, et viimasel kolmel kuul on kostja toonud toiduaineid, siis arvestab kohus ümmarguselt 120 eurot väljamõistetavast kahjust maha. Samuti arvestab maha kostja poolt hagejale septembris 2013 ostetud esemete maksumuse 59,14 eurot.

Kohus ei arvesta elatise hulka kostja ema XXX poolt alates 17.02.2013 XXX poja XXX üle kantud summasid (23.mail 25 eurot, 25.oktoobril 30 eurot ja 19.detsembril 5 eurot). Ülekanded on teinud vanaema ning konto väljavõttest ei nähtu, et see oleks makstud elatusrahana XXX eest.

Ajavahemikus 17.02.2013 kuni 23.10.2013 oli põhjendatud XXX saama elatist 735.22 eurot (90 eurot kuus). Alates 24.10.2013 kuni 27.02.2014 oli hageja põhjendatud saama elatist 379,97 eurot (90 eurot kuus). Seega kuulub kostjalt XXX kasuks kuni 27.02.2014 ühekordse summana välja mõistmisele ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja elatis 936,05 eurot.

735,22 + 379,97 – 120 – 59,14 = 936,05 eurot.

Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab otstarbekaks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Koidula Laurisaar kohtunik