3-12-2594/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

26. veebruar 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-2594 Haldusasi OÜ Maadlex kaebus PRIA peadirektori 02.10.2012. a käskkirja nr 13-6/2134 osaliseks tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks teha kaebaja taotluse osas uus otsus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28.03.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Maadlex apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja OÜ Maadlex Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. märtsi 2013. a otsus muutmata.

2. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so 26.02.2014, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PRIA peadirektori 02.10.2012. a otsuse nr 13-6/2134 lisa p-ga 7 jäeti rahuldamata OÜ Maadlex esitatud põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse taotlus nr 160012780220. Taotluse rahuldamata jätmist põhjendati sellega, et hindamise tulemusena saadud punktisummade alusel koostatud taotluste paremusjärjestuse kohast tulenevalt ei jätkunud taotluse rahuldamiseks taotluste rahastamiseks eraldatud eelarvelisi vahendeid.

2. OÜ Maadlex esitas 26.10.2012 vaide otsuse nr 13-6/2134 tühistamiseks OÜ-d Maadlex puudutavas osas, kuid PRIA 03.12.2012. a vaideotsusega nr 13-4/314 jäeti vaie rahuldamata. Vaideotsuses selgitati, et rahuldamata jäeti taotlused, mille hindepunktide summa oli väiksem kui 37 punkti, ning OÜ Maadlex sai hindamisel 34 punkti.

3. OÜ Maadlex esitas 13.12.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA peadirektori 02.10.2012. a otsuse nr 13-6/2134 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas, 03.12.2012. a vaideotsuse nr 13-4/314 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks teha kaebaja taotluse osas uus otsus.

Kaebuse kohaselt rikub PRIA 02.10.2012. a otsus kaebaja õigusi, sest tema taotlust on hinnatud valesti. Nimelt pidanuks kaebaja taotlus vastavalt põllumajandusministri 27.07.2010. a määruse nr 85 „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (Kord) lisas 4 sätestatud hindamiskriteeriumitele saama mitte 34, vaid 42 punkti (34+3+5). Hindamiskriteeriumi 5.1 eest pidanuks taotlus saama 3 punkti, sest taotluse äriplaani tabelis 4a p-s 3.5 on piisavalt põhjendatud, et investeeringu käigus võtab ettevõte kasutusele uue tehnoloogia. Ka seadmete pakkumisel (tl 42) on pakkuja märkinud koolituse, millega edastatakse ettevõttesse oskusteave ja patenteerimata teadmised. Hindamiskriteeriumi 5.3 eest pidanuks taotlus saama 5 punkti, sest taotluse äriplaani tabelis 4a p-s 3.5 on piisavalt põhjendatud, kuidas toodete töötlemisaste antud investeeringuga (pakkeseadme ja õhuionisaatori soetamisega) suureneb. Kaebaja märgib, et taotles sama toetust ka 2011. a ning PRIA jättis samadele seadmetele hindamiskriteeriumi 5.3 eest 5 punkti andmata, kuid Tartu Halduskohus leidis asjas nr 3-12-179 tehtud otsuse p-s 30, et õhuionisaator siiski suurendab toote töötlemisahelat. Ka juhul, kui kohus leiab, et vale otsus on tehtud kas või ühe kriteeriumi osas, kuuluks taotlus rahuldamisele, sest see saaks vähemalt

37 punkti.

Kaebaja esitas 18.03.2013 täiendavad seisukohad (tl 67-68), milles märkis, et PRIA on taotluse menetluses väljunud oma pädevuse raamest sellega, et esitas hindamiskriteeriumi 5.1 osas täiendavaid nõudeid tootmismenetluse ja toidu tehnilise kirjelduse muutumise osas, mis ei tulenenud Korrast ega selle seletuskirjast. Hindamiskriteeriumi 5.3 kohta on PRIA leidnud, et kuna õhk ei kajastu kaebaja toodete komponendina, ei saa õhuionisaatorit käsitleda ka seadmena, mis on otseselt seotud toote töötlemisahelaga või selle pikendamisega. Kaebaja selle järeldusega ei nõustu. Õhu kvaliteedist oleneb bakterite levik ja osakaal, mis mõjutavad toote omadusi. Õhuionisaator vähendab bakterite osakaalu ja võimaldab tootel kauem säilida.

4. Tartu Halduskohtu 28.03.2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse kohaselt saab kohus taotlusele punktide andmise kui hinnangulise otsuse kontrollimisel võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise osas. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmise põhjendused on kaevatavates haldusaktides esitatud arusaadavalt ja kontrollitavalt. Hindamiskriteeriumi 5.1 (ettevõtte jaoks uue tehnoloogia kasutusele võtmine) sisustamisel tuleb Korra seletuskirja kaudu lähtuda Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 art 2 p-st 11, mille kohaselt peetakse tehnoloogia ostmise, paigaldamise ja rakendamise all silmas investeeringut immateriaalsesse varasse.

Kohtu hinnangul on vastustaja selle kriteeriumi eest punktide andmata jätmisel lähtunud asjakohastest ning Korrast ja selle seletuskirjast tulenevatest kaalutlustest, et uue tehnoloogia kasutusele võtmisel peaks muutuma ka tootmismenetlus, kuid kaebaja investeering on suunatud vaid seadmete, mitte tehnoloogia soetamisele. Ükski kaebaja väide ei anna alust öelda nagu oleks investeering suunatud immateriaalsesse varasse ning ka taotluse äriplaan ei toeta väidet, et pakendite sildistamine seadmete abil oleks kaebaja jaoks uus tehnoloogia. Õhuionisaatori soetamist pole ka kaebaja ise käsitanud immateriaalse vara soetamisena.

PRIA ei ole kriteeriumi 5.1 hindamisel pädevuse piiridest väljunud ning viide toidu tehnilisele kirjeldusele ei ole lubamatu kaalutlus. Toidu tehniline kirjeldus (toiduseaduse § 24) võib olla üks tõenditest, mille alusel hinnata, kas rakendatakse uut tehnoloogiat. Kaebaja oleks saanud selgitada, miks uue tehnoloogia kasutusele võtmine toidu tehnilises kirjelduses ei kajastu või kajastuma ei pea. Hindamiskriteeriumit 5.3 (suurema töötlemisastme ja lõpptarbijatele suunatud toote tootma hakkamine) mõistab kohus nii, et hindepunkti teenimiseks peaks investeeringuga muutuma toodetav toode selliselt, et see ei oleks enam tooraine, vaid kasutatav lõpptarbija poolt.

Selleks peaks taotleja kasutatavasse töötlemisahelasse lisanduma täiendav tehnoloogiline võte. Kohus ei nõustu kaebajaga, et soetatavad pakkeseadmed pikendavad tootmise töötlemisahelat. Äriplaanist nähtuvalt ei vasta tõele kaebaja väide, nagu oleks varasemalt toote töötlemisahel lõppenud toote valmimisega ja pakendamine toimus käsitsi. Kaebaja on soovinud automatiseerida üksnes juba valminud toodete transpordiks pakendamise ning seadmete kasutusele võtmine ei too kaasa suurema keerukusastmega toote tootmist. Ka õhuionisaator töötlemisahelat ei pikenda.

Täiendavaks tehnoloogiliseks võtteks, mis pikendaks töötlemisahelat, ei saa lugeda seda, kui ka varasemalt kasutatud võtet tehakse investeeringu järgselt suurema täpsuse ja jõudlusega või ühtlasemalt või automatiseeritult ning toodetava toote kasutamise otstarve sellest ei muutu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. OÜ Maadlex 23.04.2013. a apellatsioonkaebuses ja 22.05.2013 esitatud täienduses palutakse halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega tühistada PRIA 02.10.2012. a otsus ja 03.12.2012. a vaideotsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

a) Halduskohus on jätnud käsitlemata kaebaja esitatud tõendi (otsuse haldusasjas nr 3-12-179), milles esitatud seisukohtade järgi peaks kaebaja taotlus kriteeriumi 5.3. eest saama 5 punkti. Kaebaja tugineb jätkuvalt sellele otsusele.

b) Halduskohtu seisukoht, et kohus ei saa PRIA sisulist otsust hinnata, on väär, sest praktikas on kohus seda mitmetel kordadel teinud. Väite toetuseks viitab kaebaja jällegi haldusasjale nr 3-12-179 ning Riigikohtu 04.04.2013. a otsusele asjas nr 3-3-1-77-12.

c) Hindamiskriteeriumi 5.1 osas jättis PRIA kaebaja ära kuulamata ega andnud võimalust täiendavate tõendite esitamiseks. Kriteeriumi 5.1 puhul räägivad vastustaja ja kohus toidu tehnilisest kirjeldusest, kuid vastustaja ei ole kindlaks teinud, kas siis toidu tehniline kirjeldus muutub või mitte. Kui aga selline nõue olemas on, oleks PRIA pidanud selle täitmises või mittetäitmises veenduma, mitte oletuste põhjal ning kaebajat ära kuulamata taotlust rahuldamata jätma. PRIA on rikkunud selgitamisja ärakuulamiskohustust. Kaalutlusotsuse puhul, kus hindamiskriteeriumi osas on kaalumisruum niivõrd äärmuslik (antakse kas 0 või 3 punkti ning vahepealset varianti ei ole), on ärakuulamine eriti oluline.

d) Kohus on põhjendamatult leidnud, et PRIA ei ole hindamiskriteeriumi 5.1 mõistet omavoliliselt laiendanud. Toidu tehnilise kirjelduse nõuet hindamiskriteeriumites välja toodud ei ole. Asjaolu, et hinnatakse ka toidu kirjelduse muutusi, peab olema taotlejale taotlemise juures teada.

6. PRIA 13.06.2013. a vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse põhjendused:

a) Korra tähenduses ei saa seadme ja tehnoloogia vahele tõmmata võrdusmärki. Uute seadmete kasutuselevõtmine eraldivõetuna ei ole veel uue tehnoloogia kasutuselevõtmine, sest viimane eeldab ka tootmise tehnoloogiliste võtete ehk tootmismenetluse muutumist. Toidutootmise valdkonnas tegutsemise korral peaksid sellised muudatused ilmselt kajastuma toiduseaduse § 24 kohaselt nõutavas toidu tehnilises kirjelduses. Uute seadmete kasutamise koolitust ei saa käsitleda tootmismenetluse muutusena. Ühtegi sisulist argumenti nende seisukohtade ümberlükkamiseks kaebaja esitanud ei ole.

b) Kohus leidis õigesti, et taotluste sisuline hindamine on PRIA ülesanne (Korra § 12 lg 1) ja kohus ei saa kontrollida asutuse või ametiisiku hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust (RKHKo 12.05.2008, nr 3-3-1-18-08). Ka kaebaja enda viidatud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-77-12 toetab seisukohta, et hindamiskomisjoni liikmetele on hindepunktide andmisel jäetud ulatuslik kaalutlusruum.

c) Väited ärakuulamispõhimõtte rikkumisest on täiesti arusaamatud. Sellele argumendile pole kaebaja tuginenud ei vaides ega halduskohtule esitatud kaebuses, mistõttu tuleks see apellatsiooniastmes tähelepanuta jätta, sest kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud seda väidet juba halduskohtus esitada. Loomulikult ei ole PRIA ka ärakuulamiskohustust rikkunud.

d) Hindamiskriteeriumi 5.3 osas leiab vastustaja, et täiendavaks tehnoloogiliseks võtteks, mis pikendaks töötlemisahelat, ei saa lugeda seda, kui ka varasemalt kasutatud võtet tehakse investeeringu järgselt suurema täpsuse ja jõudlusega või ühtlasemalt või automatiseeritult ning toodetava toote kasutamise otstarve sellest ei muutu. Tehnoloogia muutumine eraldivõetuna ei tähenda veel seda, et tegemist on täiendavate võtete kasutusele võtmisega ehk töötlemisahela pikendamisega. Õhuionisaatori kasutamine ei pikenda toodete töötlemisahelat.

e) Tuginemine haldusasjale nr 3-12-179 on asjakohatu, sest kaebaja kaebus jäeti selles asjas kahes kohtuastmes rahuldamata. Asjaolu, et PRIA ei vaidlustanud halduskohtu otsust hindamiskriteeriumi 5.3 osas, ei tähenda selles osas otsusega nõustumist. PRIA ei vaidlustanud halduskohtu otsust haldusökonoomia põhimõttest lähtuvalt, sest kohtuotsus oli kokkuvõttes PRIA-le positiivne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks ei ole alust ning sel põhjusel ja arvestades HKMS § 108 lg 1 jäävad ka kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud kaebaja enda kanda. Esitatud apellatsioonkaebus kordab suures osas halduskohtule esitatud kaebuses juba esile toodud väiteid. Kuna halduskohus on vaidlustatud otsuses kõiki neidsamu väiteid põhjalikult analüüsinud ja jätnud esitatud kaebuse 02.10.2012. a käskkirja tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks ka ringkonnakohtu arvates põhjendatult rahuldamata, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses kaebaja samadele väidetele uuesti omapoolsete põhjendustega vastata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus lühidalt siiski järgmist.

8. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 6) jäeti PRIA peadirektori 02.10.2012. a otsuse nr 13-6/2134 lisa punktiga 7 rahuldamata Maadlex OÜ poolt esitatud põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse taotlus nr 160012780220. Korra § 13 lg 2 alusel jäeti taotlus rahuldamata, kuna hindamise tulemusena saadud punktisummade alusel koostatud taotluste paremusjärjestuse kohast tulenevalt ei jätkunud taotluse rahuldamiseks taotluste rahastamiseks eraldatud eelarvelisi vahendeid. Rahuldamata jäeti taotlused, mille hindamisena tulemusena saadud hindepunktide summa oli väiksem kui

37 punkti. Maadlex OÜ taotlus sai hindamisel 34 hindepunkti, seega jäi tema punktisumma alla 37 punkti (tl 7-10). Viidatud otsuses on küll märgitud, et eelarvelisi vahendeid jätkus viimasena taotlusele, mis asus paremusjärjestuse järjekohal 12 ja kelle punktisumma oli 43, kuid see on ilmselt lihtsalt ebatäpsus, sest pooled ei ole vaielnud selle üle, et tegelikult jäeti käesoleval juhul rahuldamata taotlused, mille hindepunktide summa oli väiksem kui 37 punkti ja see asjaolu on nähtav ka taotluse hindepunktide tabelist (lk 10), eriti kui vaadata selle kaebusele lisatud elektroonilist versiooni.

9. Kriteeriumi 5.1 kohaselt käsitatakse investeeringut innovatiivsena kui investeeringu tegemise tulemusena võetakse kasutusele ettevõtte jaoks uus tehnoloogia. Määruse nr 85 seletuskirjast tuleneb § 3 kohta antud selgitustest ka see, kuidas mõista terminit tehnoloogia määruse tähenduses. Tehnoloogia ostmise, paigaldamise ja rakendamise all peetakse silmas investeeringut immateriaalsesse varasse komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 2 punkti

11 tähenduses, st investeerimist tehnoloogiasiirdesse patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel. Asjaolu, et tehnoloogia üleandmine saab toimuda patendiõiguse, litsentsi, oskusteabe või tehniliste teadmiste üleandmise teel, viitab sellele, et seadme ja tehnoloogia vahele ei saa Korra tähenduses tõmmata võrdusmärki. Sellele viitab ka asjaolu, et Kord eristab seadmeid ja tehnoloogiat (nt § 3 lõike 1 punktid 1 ja 6, § 5 lõiked 2 ja 5). Termin tehnoloogia ei tähenda tavakasutuses seadmeid ega tehnikat, vaid tootmismenetlust või nende kogumit.

Seega ei ole uute seadmete kasutuselevõtmine eraldivõetuna veel uue tehnoloogia kasutuselevõtmine. Uue tehnoloogia kasutusele võtmisega on tegu siis, kui uue seadme kasutusele võtmise tulemusena muutuvad ka tootmise tehnoloogilised võtted ehk tootmismenetlus. Toidutootmise valdkonnas tegutsemise korral peaksid sellised muudatused ilmselt kajastuma ka “Toiduseaduse” § 24 kohaselt nõutavas toidu tehnilises kirjelduses. Uute seadmete kasutamise koolitust ei saa käsitleda tootmismenetluse muutusena. Korra § 12 lg 1 kohaselt on taotluste sisuline hindamine määruse lisas 4 toodud hindamiskriteeriumite alusel PRIA ülesanne.

Tegemist on PRIA poolt hinnanguliste otsuste tegemisega ning selliselt toimiti ka Maadlex OÜ taotluse nr 160012780220 hindamisel. Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-18-08 öelnud, et kohus ei saa kontrollida asutuse või ametiisiku hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise osas. Ka kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-77-12 toetab halduskohtu 28.03.2013. a otsuses toodud seisukohta, kuna ütleb üheselt, et hindamiskomisjoni liikmetele on jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum.

Sellega kaasneb kohtuliku kontrolli ahenemine. Piiratud põhjendamiskohustus ja kohtulik kontroll on kolleegiumi hinnangul vaidlusaluse menetluse eripära arvestades põhiseaduspärased. Tuleb silmas pidada, et taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi.

Käesoleval juhul ei ole kohus mingisugust hindepunktide tõsist vastuolu kehtivate hindamiskriteeriumitega tuvastanud. Mis puudutab veel kriteeriumi 5.1 osas hindepunktide andmist, siis samasisulise taotluse kohta hindepunktide andmist viidatud kriteeriumi alusel on sama kaebaja osas analüüsitud ka haldusasjas nr 3-12-179, milles samuti leiti, et kaebajale ei tulnud kriteeriumi 5.1 osas hindepunkte anda ja viidatud asjas tehtud halduskohtuja ringkonnakohtu otsused on ka jõustunud.

10. Kaebaja väited PRIA-poolse ärakuulamispõhimõtte rikkumise kohta ei ole samuti põhjendatud. Kaebaja ei ole iseenesest 26.10.2012. a vaides ega ka 11.12.2012. a kaebuses Tartu Halduskohtule kordagi maininud, et PRIA oleks rikkunud haldusmenetluse seadusest tulenevat ärakuulamiskohustust. Arvestades menetluse eripära, puudus PRIA-l kohustus Maadlex OÜ täiendavaks ärakuulamiseks. Kaebajal oli võimalik esitada oma põhjendused ja selgitused PRIA-le esitatud taotluses. Käesoleval juhul tuleb arvesse võtta ka seda, et Maadlex OÜ-l puudus subjektiivne õigus toetusele; ka ei ole tegemist kaebaja õigusi kahjustava haldusaktiga, mille puhul on isikule ärakuulamisõiguse tagamine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-st 2 tulenevalt kohustuslik. Ühtlasi ei nähtu ringkonnakohtule, et Maadlex OÜ poolt taotluses esitatud andmetest oleks haldusmenetluses kõrvale kaldutud. Nimetatud asjaolu esinemisel võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata (HMS § 40 lg 3 p 2).

11. Hindamiskriteeriumi 5.3 kohaselt käsitatakse investeeringut innovatiivsena kui investeeringu tegemise tulemusena hakatakse tootma suurema töötlemisastmega, lõpptarbijale suunatud tooteid. Korra lisas 4 on selle kriteeriumi kohta toodud ka selgitus, et hindepunkti andmisel võrreldakse kavandatava investeeringu järgseid tooteid taotleja varasemate toodetega, hindepunkti saamiseks peab taotleja kavandatava investeeringuga pikendama toodete töötlemisahelat. Täiendavaks tehnoloogiliseks võtteks, mis pikendaks töötlemisahelat, ei saa lugeda seda, kui ka varasemalt kasutatud võtet tehakse investeeringu järgselt suurema täpsuse ja jõudlusega või ühtlasemalt või automatiseeritult ning toodetava toote kasutamise otstarve sellest ei muutu. Tehnoloogia muutumine eraldivõetuna ei tähenda veel seda, et tegemist on täiendavate võtete kasutusele võtmisega ehk töötlemisahela pikendamisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et õhuionisaatori kasutamine ei pikenda kaebaja toodete töötlemisahelat. Kuna õhk ei kajastu kaebaja toodete komponendina, ei saa õhuionisaatorit käsitleda ka seadmena, mis on otseselt seotud toote töötlemisahelaga või selle pikendamisega. Ka asjaolu, et vastustaja ei vaidlustanud haldusasjas nr 3-12-179 esimese astme kohtuotsuses toodud seisukohta hindamiskriteeriumi 5.3 osas hindepunktide andmise suhtes, ei anna alust käesolevas asjas tehtud otsuse tühistamiseks, kuna vastustaja selgituste kohaselt tulenes selline otsustus haldusökonoomika kaalutlusest, sest nimetatud kohtuotsus oli vastustajale positiivne ning kaebaja kaebus jäeti rahuldamata. Nimetatud asjaolu ei tähenda seda, et vastustaja oleks nõustunud halduskohtu vastavate seisukohtadega. Kui lugeda haldusasjas nr 3-12-179 tehtud 02.10.2012. a otsust hindamiskriteeriumit 5.3 puudutavas osas jõustunuks tulenevalt sellest, et nimetatud osas ei vaidlustanud seda otsust apellatsioonimenetluses ei kaebaja ega ka vastustaja, ei tähenda see siiski seda, et käesolevas vaidluses ei võinud halduskohus hindamiskriteeriumi nr 3.3 osas teha teistsugust otsustust. Ühes haldusasjas tehtud otsuse seisukohad ei ole teises haldusasjas otsuse tegemisel iseenesest kohtule kohustuslikud ning ka HKMS § 61 ütleb, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu ja varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega.

Tiina Pappel Madis Ernits Maili Lokk