3-11-240/229 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-11-240

Haldusasi

AS Sinitta kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-

ja tollikeskuse poolt 14.05.2010 läbi viidud vaatluse

toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning

äravõetud esemete ja dokumentide tagastamiseks ko-

hustamiseks

Menetlusosalised ja nende esinda-

jad

Kaebaja – AS Sinitta (registrikood 10283878), esinda-

jad adv Mart Angerjärv ja adv Meelis Krautmann

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindajad Kaire

Vacker ja Nikolai Majerovitš

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18. mai 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Sinitta apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

17. veebruar 2014

RESOLUTSIOON

Jätta AS Sinitta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. mai 2012.

a otsus kohtuasjas nr 3-11-240 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 31. märtsil 2014, välja

arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

3-11-240

2(18)

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (MTA) 14.05.2010 korralduse „Vaat-

luse läbiviimiseks ning teabe ja dokumentide saamiseks“ nr 12.2-3/3879-1 alusel alustas mak-

suhaldur üksikjuhtumi kontrolli AS Sinitta suhtes, et kontrollida maksude arvestamise ja ta-

sumise õigsust maksustamisperioodidel oktoober 2009 – märts 2010 (I kd tl 21-22). Korraldu-

sega kohustas maksuhaldur AS-i Sinitta võimaldama maksuhalduri ametnikel viia läbi tegevusko-

ha vaatlus ja sellega seotud muid menetlustoiminguid (p 1); esitama kõik käibemaksu, töötajatelt

tehtud väljamaksetelt tulu- ja sotsisaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispen-

sioni maksete arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks vajalikud dokumendid maksusta-

misperioodide oktoober 2009 - märts 2010 kohta (p 2); esitama kõik kontrollitavat perioodi puu-

dutavad antud ja saadud laenude lepingud, lisad ja muud dokumendid (3); andma maksuhaldurile

teavet punktides 2 ja 3 nimetatud asjaolude kohta kontrollitaval perioodil.

2. Sama korralduse alusel viisid MTA ametnikud 14.05.2010 läbi ette teatamata vaatluse

AS Sinitta tegevuskohtades Betooni 19b, Tallinn, ja Vesse 4a, Tallinn. Vaatluste läbiviimise

kohta vormistati vaatluse protokollid ning protokollid Betooni 19b vaatluse käigus dokumen-

tide ja asjade ära võtmise kohta (I kd tl 21-28).

3.

16.11.2010 esitas AS Sinitta taotluse tagastada dokumendid ja arvutist kopeeritud and-

med avamata kujul. 09.12.2010 vastuses jäi MTA seisukohale, et vaatluse käigus dokumenti-

de ja esemete äravõtmine on toimunud seaduslikult (I kd tl 29-36).

4. AS Sinitta esitas 31.01.2011 Tallinna halduskohtule kaebuse MTA poolt 14.05.2010

läbi viidud vaatluse toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ning äravõetud esemete ja do-

kumentide tagastamiseks kohustamiseks.

Kaebaja hinnangul on maksuhaldur maksukorralduse seaduse (MKS) § 72 lg 1 nõudeid eirates

viinud AS Sinitta tegevuskohtades läbi vaatluse sildi all läbiotsimised. Valdusesse ja töökohta

tungimine ning läbiotsimine on PS § 33 kohaselt keelatud, v.a seadusega sätestatud juhtudel.

Kuivõrd MKS otsesõnu keelab vaatluse käigus läbiotsimise, on maksuhalduri poolt läbiotsi-

mise tunnustega menetlustoimingu näol tegemist kaebaja põhiõiguste olulise rikkumisega.

Kaebuse esitaja põhjendatud huvi vaidlustatud toiminguga seonduvalt seisneb selles, et välis-

tada kaebaja suhtes tulevikus maksuhalduri poolt ebaseaduslike vaatluste teostamine kui ka

takistada ebaseaduslikult kogutud materjalide ja teabe kasutamist läbiviidavas maksumenetlu-

ses.

Kaebaja leiab, et ebaseaduslik menetlustoiming rikub juba hetkel kaebaja õigusi ja huvisid,

sõltumata menetluse lõpptulemusest.

Vaatluse läbiviimise nõudeid on oluliselt rikutud. Vaatluse läbiviimise korraldust ei ole kätte

toimetatud esindusõiguslikele isikutele (MKS § 72 lg 3).

Kaebuse esitaja vaidlustab ka vaatluse käigus toimunud dokumentide ja asjade äravõtmist,

kuna selle toimingu tegemisel on oluliselt rikutud menetlusnõudeid. MKS ei sisalda vaatluse

mõistet (vaatluse mõiste on sätestatud näiteks TsMS § 290 lg-s 1). MKS § 72 lõiget 1 süs-

teemselt tõlgendades saab järeldada, et vaatlus piirdub üksnes näha olevate asjaolude tuvasta-

mise ja fikseerimisega. Eeltoodu tähendab, et maksuhaldur ei tohi tegevuskohas nõuda juur-

depääsu arvutites olevatele andmetele; kinnistele sahtlitele, kappidele, töötajate isiklikele

3-11-240

3(18)

esemetele jne. MTA on avaldanud sama seisukoha 07.10.2010 ajalehes Äripäev ilmunud ar-

tiklis „Läbiotsimine vaatluse sildi varjus“. MKS § 72 lg 5 annab maksuhaldurile võimaluse

ühildada vaatluse läbiviimisega ka muid menetlustoiminguid, näiteks võtta vaatluse käigus

ruumis viibivatelt isikutelt seletusi; teha dokumentidest väljavõtteid või ärakirju ning võtta ära

dokumente ja asju MKS § 65 sätestatud korras.

14.05.2010 korralduses olid määratletud maksukohustuslase kohustused vaatluse käigus ning

dokumendid, mille esitamist maksuhaldur nõudis. Ehkki korralduses ei ole kohustusena pan-

dud juurdepääsu võimaldamist töötajate arvutites olevatele andmetele, milline kohustus oleks

iseenesest ka MKS § 72 lg 1 kohaselt õigusvastane, on sellest hoolimata maksuhalduri amet-

nikud asunud ise koguma töötajate arvutitest andmeid ja kopeerinud sealt mälupulgale ca 68

faili. Koostatud vaatlusprotokollidest ei nähtu, et äriühing oleks teinud maksuhaldurile ettepa-

neku või andnud maksuhaldurile loa dokumentide äravõtmiseks või arvutitest andmete kopee-

rimiseks. MKS § 72 lg 4 kohaselt tuleb vaatluse käik ja vaatluse käigus tuvastatud asjaolud

protokollida. Vaatlusprotokolli pretensioonide mittemärkimine, sh ka vaatluse juures viibinud

äriühingu töötajate poolt, ei ole samastatav nõusoleku andmisena dokumentide äravõtmiseks

või arvutitest andmete kopeerimiseks. Nõusoleku tõendamine on maksuhalduri kohustus.

MTA 09.12.2010 vastuskirjas märgitakse (lk 3), et maksuhalduri ametnikud esitasid AS

Sinitta direktorile palve näidata maksuhalduri ametnikele lisaks kabinetis asuvatele paberdo-

kumentidele ka arvuti sisu. Eeltooduga on maksuhaldur kinnitanud, et nõue arvuti sisu näita-

miseks tuli ametnikelt. Arvuti sisu ettenäitamise nõue väljub vaatluse olemusest ja on käsitle-

tav läbiotsimisena. Ebaseadusliku „palve“ näidata arvuti sisu osas ei selgitanud maksuhalduri

ametnikud direktorile selle toiminguga seonduvalt tema õigusi ja kohustusi.

14.05.2010 korralduses olid konkretiseeritud dokumendid, mille esitamist maksuhaldur soo-

vis. Seega pidanuks maksuhalduri ametnikel puuduma igasugune alus ja põhjus asuda otsima

ka kõikvõimalikke muid dokumente, mis ei ole tegevuskoha ülevaatusel vaatlejale hoomatav,

nagu näiteks arvutis sisalduvad dokumendid. Korralduse p-s 1 kohustati AS Sinitta võimal-

dama maksuhalduril viia läbi tegevuskoha vaatlus ja sellega seotud muid menetlustoiminguid,

täpsustamata seejuures, millised on need muud menetlustoimingud. Maksukohustuslase õigus-

te kaitse seisukohalt on oluline, et vaatluse läbiviimise kohta esitatud korralduses oleks ühe-

selt mõistetavalt lahti kirjutatud vaatluse olemus, vaatluse käigus teostatavad menetlustoimin-

gud ja maksuhalduri õigused. Korralduse ebamäärasus võimaldas maksuhalduri ametnikel

eksitada AS Sinitta töötajaid, luues neile pettekujutluse, et nad peavad lubama oma arvuti sisu

ümber kopeerida. Ametnikud teatasid imperatiivselt, et nad peavad vajalikuks siseneda äri-

ühingu tegevuskohas olevatesse arvutitesse, peavad vajalikuks vaadata kappidesse-sahtlitesse

ning nõudsid isegi naistöötajate käekottide sisu ettenäitamist. On mõistetav, et kui ametnikud

teevad käskivas vormis teatavaks, et nad järgnevalt sisenevad arvutitesse nendest teatud and-

mete otsimise eesmärgil, ei hakka õiguskuulekad töötajad neid füüsiliselt takistama.

Äriühingu töötajate seletuste kohaselt avasid MTA ametnikud ise laudade ja kappide sahtleid,

sorisid kaustades, istusid arvutite taha ja tutvusid arvutite sisuga. Käskivas vormis nõuti seifi

avamist, mis aga ei õnnestunud, sest seifi võti oli juhatuse liikme käes. Sahtlitest võetud do-

kumente vaadati läbi ja osa dokumente võeti ära (I kd tl 13-20). Betooni tänava tegevuskohas

viibisid vaatluse läbiviimise ajal eesti keelt kas üldse mittevaldavad või ebapiisavalt valdavad

AS Sinitta töötajad, sh tegevdirektor. Maksuhalduri poolt ei olnud menetlustoimingule kaasa-

tud tõlki ja ka kõik menetlusdokumendid vormistati eesti keeles.

Maksuhalduri ametnike tegevuse kohta võrdlusmaterjali hankimiseks ülekuulatud SPS Grupp

OÜ, kus vaatlus viidi läbi MTA sama ametniku V. Kivi juhtimisel, töötajate ütlustest (II kd tl

198-202) selgus, et ka selles äriühingus otsisid ametnikud omal initsiatiivil dokumente ja

3-11-240

4(18)

andmeid töötajate arvutitest, kinnistest sahtlitest, kappidest ja isegi ühe töötaja käekotist ning

maksukohustuslasele jäeti tema õigused vaatluse osas tutvustamata.

AS Sinitta töötajate kohtule antud seletustest (II kd tl 89-91, tõlked II kd tl 12-32) selgus, et

neile jäid arusaamatuks, millise menetluse raames toimus ametnike tegevus. Maksuhalduri

ametnikud esitasid nõudmisi sahtlite, kappide ja arvuti sisu ettenäitamiseks, ametnikud ise

sirvisid riiulis ja kapis olevaid kaustu, sorisid paberites. Töötajad said maksuhalduri ametnike

nõudmistest aru, et tegemist on korraldusega, mida tuleb vastuvaidlematult täita. Töötajad

maksuhalduri ametnike tegevuse suhtes pretensioone ei esitanud, kuna arvasid, et kõik on sea-

duslik.

Vastustaja väide, et kõik äravõtud dokumendid esitati maksuhaldurile vabatahtlikult, on ekslik

ja vastuolus tunnistajate seletustega. Kaebaja töötajad, kellelt maksuhalduri ametnikud nõud-

sid dokumentide esitamist või asjade ja sahtlite sisu ettenäitamist, väitsid oma seletuses, et

mõistsid seda kui korraldust või nõudmist, millest ei saanud keelduda. Üksi töötaja ei maini-

nud oma seletuses, et ta oleks omal initsiatiivil asunud dokumente ette näitama.

Vastustaja on tõlgendanud dokumentide esitamist laiendavalt. Vastustaja väitel ei keela sea-

dus vaadelda elektrooniliselt talletatud dokumente ning ka ei ole mõeldav, et vaatlus piirdub

üksnes paberkandjal olevate dokumentidega. Kaebuse esitaja arvates võib vaatluse käigus

toimuda elektrooniliselt talletatud andmete vaatamine, kui maksukohustuslane korralduses

loetletud dokumentide esitamiseks ise avaldab otstarbekuse kaalutlustel sellist soovi. Maksu-

halduri poolt määratlemata dokumentide vaatlemine töötajate arvutis on läbiotsimine.

5. MTA 21.03.2011 vastuses paluti jätta AS Sinitta kaebus läbi vaatamata või kaebuse

menetlemise korral rahuldamata. MTA põhjendas enda taotlusi alljärgnevalt.

HKMS § 7 lg-s 1 ei peeta toimingu all silmas mitte menetlustoimingut, vaid halduse reaaltoi-

mingut. Nii näeb haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 2 ette, et toimingu sätteid ei kohal-

data menetlustoimingule. Menetlustoimingul on haldusakti andmist ettevalmistav iseloom,

mistõttu menetlustoiminguid saab vaidlustada koos haldusorgani lõpliku otsusega (nt maksu-

menetluses maksuotsus).

Väljakujunenud kohtupraktikast johtuvalt ei ole menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine

üldjuhul lubatav (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 5). Piirangud

menetlustoimingute iseseisvale vaidlustamisele on seatud haldusmenetluse ökonoomsuse ja

tõhususe põhimõttes lähtuvalt. Piiramatu menetlustoimingute vaidlustamise võimalus muu-

daks haldusmenetluse põhjendamatult kulukaks. Samas on menetlustoimingu vaidlustamine

erandlikult õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba me-

netluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik hal-

dusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane, või kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata

menetluse lõpptulemusest (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-56-10, p 13).

Vastustaja hinnangul ei saa vaatluse käigus kaebaja äritegevust puudutavatest dokumentidest

koopiate tegemise fakt rikkuda kaebaja õigusi menetluse tulemusest sõltumatult. Subjektiivse-

te õiguste rikkumine leiaks aset üksnes juhul, kui koopiate tegemise tulemusena sünniks me-

netluse tulemusest sõltumatu negatiivne tagajärg, mille tõttu esineks isikul õigustatud huvi

menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks (nt õiguse minetamine, varaline kahju). Selli-

se negatiivse tagajärje eksisteerimist ei ole kaebaja tõendanud. Teisti öeldes ei asu vaatluse

käigus toime pandud võimalik menetluskorra mittejärgimine menetluse lõpptulemusest auto-

noomselt väljaspool ega vaja seetõttu individuaalset vaidlustamisteed.

3-11-240

5(18)

Samuti ei saa pelgalt 14.05.2010 vaatluse pinnalt ette ära otsustada maksumenetluse tulemu-

sena tehtava potentsiaalse maksuotsuse õiguspärasuse küsimust. Esiteks on maksumenetluses

tõendite kogumiseks erinevaid võimalusi ning teatud tõendite kogumise väidetav õigusvasta-

sus ei tähenda kõikide tõendite kogumise õigusvastasust. Teiseks tuleb arvesse võtta, et mak-

suhaldur annab hinnangu tõenditele kogumis ja vastastikuses seoses. Kolmandaks ei pruugi

tõendite kogumise õigusvastasuse tuvastamise korral olla tagajärjeks tõendite lubamatus.

Ainult tõendite kogumise nõuete ja korra oluline rikkumine toob kaasa tõendite lubamatuse.

Haldusakti andmiseks tõendite kogumine on osa haldusmenetlusest. Kui tõendi kogumine on

toimunud õigusvastaselt, siis on tegemist menetlusveaga. Ainuüksi menetlus- või vormiviga ei

vii sisult õige haldusakti tühistamiseni.

Vastupidiselt kaebajale leiab vastustaja, et on käitunud 14.05.2010 korralduse kättetoimetami-

sel kooskõlas seadusega. MKS § 72 lg 3 sisust nähtub, et vaatluse läbiviimise vältimatuks

eelduseks ei ole sellekohase korralduse teatavakstegemine maksukohustuslasele.

On loomulik, et juriidilise isiku seadusliku esindaja äriühingu tegevuskohast eemaloleku ajaks

kandub dokumentide vastuvõtmise korraldamine üle sisemise tööjaotuse alusel töötajatele.

MKS § 72 lg 1 ei nõua, et vaatluse läbiviimise ajal viibiks maksukohustuslase seaduslik või

lepinguline esindaja menetlustoimingu juures. Vastasel juhul muutuks vaatluse läbiviimine

põhjendamatult raskendatuks, sest maksuhaldur peaks alati vaatluse kooskõlastama esmalt

maksukohustuslase seadusliku esindajaga, mis tähendaks ka põhimõtteliselt etteteatamata

vaatluse läbiviimise võimaluse sisutühjaks muutumist. AS Sinitta raamatupidaja V. L infor-

meeris kaebaja seaduslikku esindajat vaatluse toimumisest ning juhatuse liige oleks saanud

ilmuda äriühingu tegevuskohta või volitada selleks enda parema äranägemise järgi asjatundli-

ku esindaja.

Vastustaja eitas mis tahes lukustatud ruumide, kappide, sahtlite, kaustade avamist, maksuko-

hustuslase vara omaalgatuslikku kasutamist ja väidetavaid nõudmisi kaebaja töötajate isiklike

esemetega tutvumiseks. Kõik äravõetud dokumendid esitati maksuhaldurile vabatahtlikult,

kusjuures mitte ühelgi AS Sinitta töötajal ei olnud menetlustoimingu järgselt vastustajale ette-

heiteid.

Dokumentide esitamist tuleb mõista laiendavalt. Elektroonilisel kujul talletatud dokumentide

esitamine kujutab endast dokumentide vaatlemise võimalikuks tegemist maksukohustuslase

arvuti vahendusel. Seadus ei keela vaadelda elektroonilisel kujul salvestatud dokumente. Ar-

vestades infotehnoloogia osatähtsust tänapäevases majandustegevuses oleks mõeldamatu, et

maksuhalduri vaatlus piirdub üksnes paberkandjal olevate dokumentidega. A. K tagas maksu-

halduri ametnikele juurdepääsu oma kabinetti ning arvutis olevatele andmetele vabatahtlikult.

Vastustaja võttis esitatud dokumentide koopiad ära seaduslikul alusel (MKS § 65 lg 2). Samu-

ti ei olnud ega pea olema vaatluse läbiviimise korralduses ära toodud vaatluse eesmärgi pin-

nalt konkreetselt piiritletud dokumendid, millega on õigus vaatluse kestel tutvuda.

14.05.2010 korralduses on piisavalt selgelt väljendatud, et vaatluse eesmärk on koguda kont-

rollitavate maksude ja maksustamisperioodide arvestamise ja tasumise õigsuse kindlakstege-

miseks vajalikke andmeid, sealhulgas tuvastada maksuasjas tähtsust omavaid asjaolusid ja

saada vajalikke tõendeid. Korralduse resolutsiooniga kohustati kaebajat esitama kõik käibe-

maksu, töötajatele tehtud väljamaksetelt tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus ja kohus-

tusliku kogumispensioni maksete arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks vajalikud

dokumendid maksustamisperioodide oktoober 2009. a – märts 2010. a kohta. Samuti pidi

maksukohustuslane esitama kõik kontrollitavat perioodi puudutavad antud ja saadud laenude

lepingud, lisad ja muud dokumendid. Järelikult ei ole korraldust kitsendatud kindlat liiki või

kindlas vormis dokumentidega.

3-11-240

6(18)

Kaebaja poolt menetlustoimingu õiguspärasuse sidumine läbiotsimise keelust teavitamisega

on meelevaldne. Seadusest ei tulene maksuhalduri kohustust enne menetlustoimingu läbivii-

mist teavitada, et vaatluse läbiviimise käigus ei tohi sooritada läbiotsimist, avada lukustatud

ruume või panipaiku ega siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt, seda ka juhul,

kui neis toimub isiku majandus- või kutsetegevus. Kuna vaatlus viidi läbi äriühingu äriruumi-

des, siis oleks olnud eesmärgipäratu teavitada ühingu töötajaid tõigast, et maksuhalduri amet-

nikud ei tohi vaatluse käigus siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt. Küll aga

lasub maksuhalduril, erinevalt teavitamiskohustuse puudumisest, objektiivne kohustus vaatlu-

se käigus mitte sooritada läbiotsimist, avada lukustatud ruume või panipaku ega siseneda elu-

ruumi selles elavate isikute tahte vastaselt, ka juhul, kui neis toimub isiku majandus- või kut-

setegevus. MTA ei ole 14.05.2010 vaatluse läbiviimisel oma tegevuses eelnimetatud keeldu-

dega vastuollu läinud.

Juhul kui kaebaja vajas vaatluse õigusliku regulatsiooni kohta täiendavaid selgitusi, siis pida-

nuks maksukohustuslane esitama sellekohased küsimused menetlustoimingu läbiviimise ajal

(MKS § 14 lg 2). Kaebaja töötajate suulistest seletustest nähtub, et 14.05.2010 vaatluse kestel

ei palunud mitte ükski töötajatest maksuhalduri ametnikelt vaatluse kohta täpsustavaid selgi-

tusi. Õiguste ja kohustuste selgitamist ei taotlenud muu hulgas maksukohustuslase juhatuse

liikmed, kellest vähemalt üks oli vaatluse läbiviimisest teadlik.

Vaatluse läbiviimist aadressil Vesse 4a, Tallinn koordineerinud maksuhalduri ametnik V. K

kinnitas kohtule antud tunnistuses, et informeeris telefoni teel kaebaja seaduslikku esindajat

vaatluse toimumisest. Samuti ei olnud kaebaja töötajatel takistatud iseseisvalt juhatuse liikme-

tega kontakteerumine, seda võimalust kasutas oma tunnistuse kohaselt D K.

Kuigi kaebaja töötajad heidavad kirjalikes tunnistustes maksuhaldurile ette isiklike esemete

vaatlemist või vaatlemise nõudmist, siis tegelikkuses kaebaja töötajate isiklikke esemeid ei

vaadeldud ega nõutud isiklike esemete ettenäitamist. Kõik kohtumenetluses tunnistusi andnud

maksuhalduri ametnikud eitavad kaebaja töötajate isiklike esemete vaatlemist, kasutamist või

sellekohaste nõuete esitamist.

Riigikohtu halduskolleegium selgitas asjas nr 3-3-1-32-09, et ütluste usaldusväärsuse kontrol-

limisel on oluline muu hulgas hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust. Vas-

tustaja arvates ei ole maksuhalduri ametnike poolt väidetavalt toime pandud kaebaja töötajate

isiklike esemete puutumatuse riive eluliselt usutav. Kohtumenetluses ei ole kaebaja suutnud

välja tuua mitte ühtegi motiivi, mis annaks alust uskuda, et maksuhalduri ametnikud üksikult

või ühiselt seadsid endale eesmärgiks saavutada juurdepääs kaebaja töötajate isiklikele eseme-

tele. Samuti ei pea vastustaja eluliselt usutavaks, et olukorras, kus haldusorgani ametnikud

panevad väidetavalt toime isikute omandi rikkumisi, tekitavad raskeid hingelisi üleelamisi ja

võtavad omavoliliselt ära majandustegevuse dokumente, jätab keskmine mõistlik inimene

menetlustoimingu suhtes kohesed pretensioonid esitamata, sest eeldab sellise tegevuse seadus-

likkust. Süüdistusi on kirjalikes tunnistustes esile toonud enam kui kümme kaebaja töötajat,

kuid vaatluse ajal ei olnud sarnaseid etteheiteid mitte ühelgi neist. Pretensioonide esialgne

puudumine ei ole põhjendatav ka õigusteadmiste mitteomamisega, sest keskmine mõistlik

inimene peaks suutma tajuda ning sellele adekvaatselt reageerida, kui avalik võimu esindaja

oma tegevusega volitusi kuritarvitab.

SPS Grupp OÜ töötajate tunnistused on kohtuasja lahendamise seisukohalt asjassepuutuma-

tud, sest nimetatud isikud ei viibinud 14.05.2010 vaatluse läbiviimise juures. SPS Grupp OÜ

tegevuskohas väidetavalt toimunu pinnalt ei saa kuidagi teha tõsikindlaid järeldusi kaebaja

suhtes läbi viidud vaatluse sündmuste kohta.

3-11-240

7(18)

6. Tallinna Halduskohtu 18.05.2012 otsusega jäeti AS Sinitta kaebus rahuldamata. Koh-

tuotsuse põhjendused olid järgmised.

Väited MTA 14.05.2009 korralduse puuduste kohta on asjassepuutumatud, sest nimetatud

haldusakti ei ole kaebaja vaidlustanud. Korraldus on hinnatav tõendina.

Vastustaja poolt 14.05.2010 läbi viidud vaatlus jm menetlustoimingud võisid rikkuda kaebaja

õigusi ja huve sõltumata menetluse lõpptulemusest. Kaebajal on põhjendatud huvi niisuguse

asjaolu kindlakstegemiseks eraldi maksumenetluse tulemusena tehtavast lõppotsustusest.

14.05.2010 korralduse preambulast nähtuvalt on see antud AS-le Sinitta maksukohustuslase

tegevusekoh(t)a(de)s vaatluse läbiviimiseks, suulise teabe andmiseks ja dokumentide esitami-

seks. Vaatluse eesmärk on koguda kontrollitavate maksude ja maksustamisperioodide arves-

tamise ja tasumise õigsuse kindlaks tegemiseks vajalike andmeid, sh tuvastada maksuasjas

tähtsust omavaid asjaolusid ja saada vajalikke tõendeid. MTA on selgitanud, miks tal on alust

arvata, et äriühing on jätnud maksumaksjale tehtavatelt väljamaksetelt maksuseaduses ette-

nähtud maksud kinni pidamata ning tasumisele kuuluvad maksud maksuhalduri pangakontole

üle kandmata, ning et nimetatud asjaolude väljaselgitamine on võimalik ainult kiireloomulise-

na (MKS § 72 lg 3), st ette teatamata läbiviidava vahetu kontrollimise käigus, kuna vaatluse

läbiviimisest etteteatamise korral võib olukord maksukohustuslase tegevuskohtades vaatluse

läbiviimise ajaks muutuda. Korralduses on selgitatud maksukohustuslase kaasaaitamiskohus-

tust: kohustus teatada maksuhaldurile kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad

omada maksustamise seisukohast tähendust, samuti mitte takistada maksuhaldurit menetlus-

toimingute sooritamisel (MKS § 56 lg 1 ja lg 3).

Eeltoodust nähtub, et 14.05.2010 ei läinud MTA kaebaja tegevusekohtadesse läbi viima üks-

nes vaatlust, vaid tegema ka muid kaasnevaid menetlustoiminguid, eelkõige saama kontrolli-

tava perioodi osas AS Sinitta maksude/maksete arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimi-

seks vajalikke dokumente ja teavet, sh seletusi kohalviibivatelt äriühingu töötajatelt. See ka-

jastub selgelt lisaks ka korralduse pealkirjas. Järelikult on väär, et MTA ei ole täpsustanud,

millised on muud läbiviidavad menetlustoimingud. Korralduses on selgelt välja toodud ka

menetlustoimingute, sh vaatluse eesmärk (MKS § 72 lg 3). Et vaatluse jm toimingutega soovi-

ti kontrollida maksuhaldurile laekunud vihjes sisaldunud asjaolude tõele vastavust, viidigi

kõnealused menetlustoimingud läbi kaebajale ette teatamata.

MKS § 10 lg 3 järgi viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiiv-

selt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõ-

himõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Nende põhimõtetega on kohtu arvates

igati kooskõlas samaaegselt vaatluse läbiviimisega ka muude menetlustoimingute tegemine

(tõendite kogumine dokumentide ja töötajate seletuste näol). Dokumentide ja asjade äravõtmi-

se kohta on koostatud protokoll (I kd tl 27-28).

Õige on kaebaja väide, et MKS ei sisalda vaatluse definitsiooni. Samas ei saa sellest teha jä-

reldust, et vaatluse sisu on jäänud seaduse tasandil avamata. Samuti ei saa kohus nõustuda

kõnealuse menetlustoimingu kaebaja poolse kitsendava tõlgendusega, et vaatlus piirdub üks-

nes näha olevate asjaolude tuvastamise ja fikseerimisega (MKS § 72, § 65). Kuigi puudub alus

juhinduda TsMS § 290 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt on vaatlus igasugune vahetu andmete

kogumine asjaolu olemasolu või olemuse kohta kohtu poolt, muu hulgas paikkonna või sünd-

muskoha vaatlemine, on selge, et ka selles definitsioonis ei käsitata vaatlust pelgalt vaatlemi-

sena, vaid eelkõige peetakse silmas igasuguste andmete kogumist, sisaldagu need dokumenti-

des või esemetel, mida vaatluse teostajal on õigus ära võtta. Kriminaalmenetluses on KrMS §

83 lg 1 järgi vaatluse eesmärk koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid, avas-

3-11-240

8(18)

tada kuriteojäljed ja võtta asitõenditena kasutatavad objektid ära. On ilmne, et oma põhimõtte-

liselt olemuselt ja eesmärgilt on vaatlus maksumenetluses ja kriminaalmenetluses sarnased.

Puuduvad tõendid, et MTA oleks kaevatud menetlustoimingu raames teostanud läbiotsimist,

avanud omavoliliselt lukustatud ruume või panipaiku või sisenenud kellegi eluruumi selles

elavate isikute tahte vastaselt.

Vaatluse korralduse andmise ajal kehtinud MKS § 72 lg-st 3 tuleneb selgelt, et vaatluse läbi-

viimiseks esitatakse maksukohustuslasele või tema esindajale kirjalik korraldus, kuid vaatluse

läbiviimiseks ei pruugi seda alati teha. Sel juhul on maksukohustuslasel õigus nõuda tagantjä-

rele vaatluse kirjalikku põhjendamist. Sama paragrahvi lg 4 nõuab, et vaatlus viiakse läbi ette-

võtte tööajal või üldisel tööajal. Vaatluse käik ja vaatlusega tuvastatud asjaolud protokollitak-

se. Vaidlusalusel juhul on MTA talitanud eelmärgitud sätete kohaselt.

Ilmselgelt alusetu on kaebaja etteheide, et 14.05.2010 korralduse kättetoimetamine on toimu-

nud olulise rikkumisega. Kohus jagas täielikult vastustaja argumentatsiooni selles osas ega

pidanud seda vajalikuks korrata. Kohus rõhutas, et MKS § 72 lg-st 3 ega sellekohasest kohtu-

praktikast (nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-65-09) ei tulene, et haldusakt

tuleb kätte anda üksnes äriühingu juhatuse liikmele. Samuti ei tulene asjakohastest õigusnor-

midest, et maksuhaldur saaks vaatlust läbi viia üksnes maksukohustuslase juhatuse liikme

juuresolekul. Niisuguse tõlgenduse juures ei saaks realiseeruda kiireloomulised ja/või ettetea-

tamata vaatlused vaatluse eesmärgi täitmist ohustamata. Oluline on, et seaduslik esindaja

oleks asjast teavitatud ja nii see antud juhul ka oli.

Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et AS Sinitta ja tema töötajad olid täielikus teadmatuses,

kes nende ruumidesse mis põhjusel ilmusid, samuti oma õigustest ja kohustustest. AS Sinitta

osa töötajate sellekohased tunnistused on kas vastuolulised või ei ole usaldusväärsed. Ebausu-

tav on olukord, kus maksuhalduri ametnikud sisenevad kellegi töökohta, ei tutvusta ennast ega

tuleku eesmärki, asuvad midagi selgitamata ja kelleltki luba küsimata omavoliliselt ruume,

kappe, sahtleid avama, sealt dokumente ja asju välja võtma ning kotti toppima, arvutites tuh-

nima ja isikute isiklikes asjades sorima ning isikutega vesteldes kärkima, lärmama. Just niisu-

gune ebareaalne pilt aga avaneb osa kaebaja töötajate tunnistuste põhjal. Eelkõige on tegemist

töötajatega, kellel oma tööülesannetest lähtuvalt võib olla eriline põhjus maksuhalduri oota-

matu külaskäigu pärast muretseda (raamatupidajad V. L, N. T, V. P ja D. K, direktor A. K).

Samas maksuhalduri ametnike ja teise osa AS Sinitta töötajate tunnistustest ilmneb, et amet-

nikel olid rinnas sildid nimega, sisenemisel tutvustati end ja selgitati, milleks tuldi, esitati me-

netlustoimingute läbiviimiseks korraldus, töötajatele kui kolmandatele isikutele tutvustati

nende õigusi ja kohustusi (sh MKS § 61, 62 ja 65) ning võeti selle kohta ka allkiri. Niisugune

kirjeldus vastab enam mõistliku inimese toimimisviisile. Tõele ei vasta etteheide, et õigusi ja

kohustusi selgitati vene keelt kõnelevatele isikutele ning seletusi võeti neilt neile arusaamatus

keeles. Ka õiguste ja kohustuste trükitud blanketid on kakskeelsed ning tähtsust ei oma asja-

olu, et mõni isik on andnud allkirja eestikeelsele tekstile (vt nt I kd tl 66, 68, 70). Kuigi sele-

tuste protokollid on koostatud riigikeeles (MKS § 47 kohaselt viiakse maksumenetlus läbi

eesti keeles), nähtub tõenditest, et isikutega vesteldi nendele arusaadavas keeles ja protokoll

on tõlgitud (vt nt I kd tl 69). Ükski kohalviibinu ei esitanud vaatluse käigus ega kohe selle

järgselt MTA ametnikele pretensioone. Veelgi enam, kuigi AS Sinitta osa töötajad peavad

toimunut „läbiotsimiseks”, „ülekuulamiseks”, „haaranguks” ning šokeerivaks, stressi tekita-

vaks ja ebameeldivaks kogemuseks, on nad ometi pea ühte moodi vastanud, et arvasid, et kõik

on seadusega kooskõlas. Tavainimesele ei ole hoomatavad vaatluse ja läbiotsimise erisuse

nüansid (vrdl nt KrMS §-d 83 jj vaatluse kohta ja § 91 läbiotsimise kohta). Tavalised inimesed

ei tee vahet ülekuulamisel ja seletuse andmisel. Seega ei saa tõsiselt võtta AS Sinitta töötajate

tunnistustes antud hinnangut kõnealuste menetlustoimingute iseloomule. Vaatlust ei muuda

3-11-240

9(18)

läbiotsimiseks ka tõik, et dokumente vaadeldi arvutis ja kopeeriti neid mälupulgale. Tänapäe-

val on raamatupidamisarvestus suuremal määral elektroonilisel kujul MKS sätted lubavad

vaatluse käigus maksuhalduril dokumente kaasa võtta ja neist koopiaid teha.

Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et võimalikele menetlusvigadele ja maksukohustuslase õiguste

rikkumisele viitav märgukiri esitati MTA-le alles 16.11.2010 ja kohtusse pöördus kaebaja ligi

üheksa kuud pärast väidetavat põhiseaduslike õiguste rikkumist. See asjaolu kogumis muude

tõendite ja asjaoludega näitab, et AS Sinitta etteheited vaatlusele ei ole tõsiseltvõetavad.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. AS Sinitta palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 18.05.2012 kohtuotsuse

tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada.

Apellant leiab, et halduskohus on rikkunud HKMS § 157 lg-test 1 ja 2 tulenevat otsuse põh-

jendamise ja tõendite hindamise kohustust. Samuti leiab, et kohtuotsus ei vasta HKMS § 165

nõuetele. Halduskohus on jätnud võtmata seisukoha kaebaja põhiliste väidete osas, hinnanud

tõendeid ebaõigesti, sh jätnud osad tõendid üldse kõrvale ning kohtu järeldused on tõenditega

seostamata.

Apellant leiab, et halduskohus ei ole kaebaja väite hindamisel, et vaatluse läbiviimisel äri-

ühingu tegevuskohas toimus läbiotsimine, analüüsinud ja hinnanud kõiki kohtumenetluses

kogutud tõendeid. Samuti leiab apellant, et halduskohus ei ole lahendanud vaidluse seisuko-

halt keskset õiguslikku küsimust, mil viisil tuleb piiritleda vaatluse käigus toimunud andmete

kogumist läbiotsimisest ja kas see, kuidas toimus andmete kogumine AS Sinitta tegevuskohas,

oli kooskõlas vaatluse olemuse ja nõuetega.

Käesoleva vaidluse seisukohalt on üheks keskseks küsimuseks vaatluse mõiste sisustamine ja

vaatluse tunnuste piiritlemine läbiotsimisest. MKS § 72 lg 1 sätestab selgesõnaliselt keelu

teostada vaatluse käigus läbiotsimist, millest tulenevalt saab järeldada, et vaatluse käigus on

välistatud tõendite kogumine läbiotsimisega. See, kas kaebaja tegevuskohtades toimus

14.05.2010 maksuhalduri ametnike poolt tõendite kogumine vaatluse või läbiotsimisega,

omab haldusasja lahendamise seisukohalt tähendust, kuivõrd tõendite kogumise nõuete oluli-

sel rikkumisel on tegemist ebaseaduslikult saadud tõenditega ning nendele tõenditele ei saa

rajada haldusakti.

Apellant nõustub halduskohtuga selles, et MKS ei sisalda vaatluse mõistet või definitsiooni.

Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et vaatlus on põhimõtteliselt olemuselt ja eesmärgilt

maksumenetluses ja kriminaalmenetluses sarnane. Apellant leiab, et halduskohus on selles

osas ebaõigesti tõlgendanud materiaalõigust. Maksumenetluses vaatluse läbiviimist reguleeriv

MKS § 72 ja kriminaalmenetluses vaatluse eesmärgi ja vaatlusobjektid sätestav KrMs § 83 ei

ole sisult kattuvad. Põhiline ja käesoleva vaidluse seisukohalt oluline erinevus seisneb selles,

et kui KrMS § 83 lg 1 järgi on vaatluse eesmärk koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalik-

ke andmeid, avastada kuriteojäljed ja võtta asitõenditena kasutatavad objektid ära, siis MKS §

72 ei määratle vaatlust kui dokumentide ja asjade äravõtmisele suunatud tegevust, vaid kui

maksukohustuslase majandus- ja kutsetegevuses kasutatavate esemete ja asjade vaatlemist.

MKS § 72 lg 5 p 5 koosmõjus MKS § 65 lg-ga 2 võimaldab iseenesest maksuhalduri ametni-

kul vaatluse käigus võtta ära dokumente ja asju, mis on talle esitatud maksukohustuslase

poolt, ja sedagi vaid samas sättes toodud tingimustel. Maksukorralduse seaduse seletuskirjas

selgitatakse kiireloomuliste/etteteatamata vaatluste regulatsiooni järgmiselt: „näiteks vajaduse

kontrollida, kui palju isikuid on maksukohustuslase juures tööl- kui teatada vaatlusest ette,

siis selle läbiviimise ajaks on situatsioon juba muutunud. /.../ kiireloomulise juhtumiga võrrel-

3-11-240

10(18)

dava olukorraga on tegemist ka siis, kui tulevasest vaatlusest ette teatamine võib ohustada

vaatlusele pandud eesmärkide saavutamist. Näiteks ehitusplatside, taksode peatuskohtade,

vabaõhuürituste, turuplatside jne vaatlemine, millest ette teavitamine ei võimalda tõenäoliselt

majandustegevust vaadelda selliselt, nagu see oleks olnud võimalik ilma ette teatamata“. Ni-

metatu kinnitab apellandi arvates seisukohta, et vaatluse, sh kiireloomulise vaatluse, läbivii-

mise eesmärk on kontrollida ja koguda andmeid vahetult tajutavate, st vaadeldavate asjaolude

kohta, mitte koguda tegevuskohast andmeid ja tõendeid otsingutega. Läbiotsimise mõiste sä-

testab KrMS § 91 lg 1 ning selle kohaselt on läbiotsimise eesmärk leida hoonest, ruumist, sõi-

dukist või piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahen-

damiseks vajalik dokument, asi või isik või kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks või konfis-

keerimiseks arestitav vara või laip või tabada tagaotsitav. Rõhuasetus objekti või asja ning

dokumentide otsingule eristabki läbiotsimist vaatlusest, kuna viimase sisuks ei ole esemete või

dokumentide otsingule suunatud tegevus, vaid pelgalt asjaolu või olemuse kohta andmete ko-

gumine vaatlemise teel. Läbiotsimisega on sisuliselt tegemist ka sellistel juhtudel, kus riikliku

sunniga kohustatakse isikut täitma ametnike korraldusi, mille sisuks on suletud kappide ja

sahtlite avamine, arvuti sisu ettenäitamine või ametnike tegevuse mittetakistamine avatud riiu-

litelt ja laudadelt dokumentide otsimisel ja läbivaatamisel. Määrav on seejuures ka asjaolu, et

vaatluse raames dokumentide ja asjade jms otsimisele suunatud tegevuses ametnikele kaasaai-

tamise kohustamiseks seatakse eesmärgiks läbiotsimisega sama tulemuse saavutamine ja see

eesmärk ka sisuliselt saavutatakse. Vaatluse olemust ja sisu laiendavalt tõlgendades, nagu

seda on teinud halduskohus ja vastustaja, hõlmates sinna ka tegevused, mis lähevad vahetult

tajutavate asjaolude vaatlemisest kaugemale, nagu dokumentide otsingutele suunatud tegevus,

segunevad vaatluse piirjooned läbiotsimisega (mis on erandlik põhiõiguste riive) ning selliselt

muutub MKS § 72 lg-s 1 sätestatud läbiotsimiskeeld sisutuks.

Halduskohus ei ole otsuses lahendanud kaebaja poolt kohtule esitatud seisukohtades tõstatatud

küsimust sellest, kas viis, kuidas toimus ametnike poolne tegevus teabe ja dokumentide otsi-

misel AS Sinitta tegevuskohast, ja vastustaja poolne MKS § 72 lg 5 tõlgendus on seadusega

kooskõlas. Nimetatu on oluline hindamaks, kas tegemist oli vaatluse või läbiotsimisega. Hal-

duskohus jättis täielikult tähelepanuta asja lahendamise seisukohalt olulised poolte seisukohad

ja kohtule nii AS Sinitta töötajate kui MTA ametnike antud seletused selle kohta, mil viisil

toimus MTA ametnike poolne MKS § 75 lg 5 p 5 ja MKS § 65 nõuete – õigus võtta ära mak-

sukohustuslase poolt talle esitatud dokumendid ja asjad – täitmine.

Vastustaja vastusest kaebusele ning MTA ametnike poolt kohtule antud seletustest ilmneb, et

selleks, et saada ligipääsu maksukohustuslase tegevuskohas olevatele mistahes dokumentide-

le, esitasid osad MTA ametnikud enda väitel kaebuse esitaja töötajatele vabatahtlikuks täitmi-

seks mõeldud nn „tutvumispalveid“ sooviga läbi vaadata riiulitel olevaid kaustu, sahtlite, kap-

pide ja arvutite sisu. Tutvumispalvete sisu oli „palun avage sahtel“, „palun avage kapp“, „pa-

lun näidake, mis teil sahtlis on“, „palun esitage riiulilt kaust“, „palun lubage sisenda arvutisse“

jne. Dokumentidega tutvumise palveid põhjendati sellega, et maksuhaldur soovib vaadata üle

kõik dokumendid, mis võisid kajastada varjatud käivet. Ühegi MTA ametniku kohtule esitatud

seletuses ei märgita, et töötajaid teavitati sellest, et tegemist oli vabatahtlikuks täitmiseks

mõeldud tutvumispalvetega. Sellega on omakorda kooskõlas AS Sinitta töötajate kohtule an-

tud seletused, mille kohaselt mõistsid töötajad ametnike esitatud nõudeid dokumentide, sahtli-

te ja kappide sisu ning arvuti ettenäitamiseks kui korraldusi, mille täitmisest neil ei olnud õi-

gus keelduda. Seda kinnitasid praktiliselt kõik AS Sinitta töötajad. Ilmselgelt ei ole mõeldav,

et maksukohustuslane või tema töötaja peaks küsimuse esitamise laadist tulenevalt mõistma,

millise sisuga maksuhalduri poolt antud korraldus on täitmiseks kohustuslik ja milline vaba-

tahtlik.

3-11-240

11(18)

MKS § 65 lg 2 seab tingimuseks, et dokumendid peavad olema maksuhaldurile esitatud me-

netlusosalise poolt. Mitte ühestki MTA ametniku kohtule esitatud seletusest ei ilmne, et nad

oleksid esitanud töötajatele nõude esitada konkreetselt MTA 14.05.2012 korralduse p-des 2 ja

3 nimetatud maksuarvestuse aluseks olevad dokumendid. Vastupidi, ametnike kohtule esitatud

tunnistustest ilmneb, et korralduses nimetatud dokumentide esitamise nõuet ei esitatudki, vaid

esitati hoopis nõue avada kapp, avada sahtel, võimaldada juurdepääs arvutile, esitada riiulilt

kaust jne. Halduskohus leidis, et MTA ametnike tegevus oli seaduslik, kuid ei ole otsuses

märkinud, millist MKS § 72 lg 5 alapunktides nimetatud õigust ametnikud realiseerisid või

millise muu menetlustoiminguga on tegemist, kui ametnikud andsid kaebaja töötajatele kor-

raldusi avada sahtlid, kapid, esitada riiulilt kaustasid, lubada juurdepääsu arvutitele.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et MTA ametnikud ise sorisid dokumentides ja tegid

sealt valiku, mida ära võtta. Kohus ei ole otsuses leidnud, et ametnikud ei oleks sorinud ise

dokumentides. Apellant leiab, et maksukohustuslase tegevuskohas ametnike suva järgi kõiki-

des majandustegevuse dokumentides sorimine ei vasta vaatluse ega sellega hõlmatud muude

menetlustoimingute – korraldusega nõutud teabe ja dokumentide esitamise – sisule.

Maksuhalduri ametnikel ei ole nn vabatahtlike tutvumispalvete kaudu õigust nõuda või kallu-

tada äriühingu töötajaid andma juurdepääsu äriühingu tegevuskohas asuvatele dokumentidele,

arvutitele jne. Äriühingu töötajad ei ole osas, mis puudutab tööandja maksude tasumise õigsu-

se kontrolli, tema raamatupidamise dokumentide, arvuti sisu ega muude asjade ja dokumenti-

de ettenäitamist, õigustatud ja kohustatud subjektiks, vaid selleks saab olla vaid äriühingu

juhatus. Äriühingu töötajad ei saa sama menetlustoimingu raames üheaegselt olla nii kolman-

da isiku staatuses seletuste andmisel kui maksukohustuslase esindaja staatuses, mis puudutab

vaatluse korralduse vastuvõtmist ja korralduse täitmist.

MTA ametnike käitumine vaatluse läbiviimisel oli teadvalt vastuoluline – ühelt poolt viidates

kaasaaitamiskohustusele anti korraldus täita kõiki ametnike poolseid korraldusi ja teisalt esita-

ti n-ö vaikimisi vabatahtlikuks täitmiseks mõeldud tutvumispalveid (kohustatud isikuid ei tea-

vitatud korralduse vabatahtlikust iseloomust) just sel eesmärgil, et töötajad teeksid ise lahti

sahtleid ja kappe, et maksuhalduri ametnikud saaksid seejärel hakata iseseisvalt seal olevates

dokumentides sorima. Halduskohus ei ole nendele asjaoludele vastustaja ametnike ja AS

Sinitta töötajate seletustes tähelepanu pööranud.

Haldusorganil on kohustus jälgida, et tema tegevus ei oleks menetlusosaliste suhtes eksitav

ega ka sellisena välja ei paistaks. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-17-02 leidnud, et olukord, kus

haldusorgan kallutab isikuid käituma viisil, mis ei ole kooskõlas seadusega, on vastuolus hea

haldustavaga. Apellant on seisukohal, et maksuhaldur on käesoleval juhul just selliselt käitu-

nud. MKS § 72 regulatsiooni ja eesmärgiga ei ole kooskõlas vastustaja käsitlus, et vaatluse

käigus ei ole maksuhalduril keelatud esitada maksukohustuslase töötajatele vabatahtlikuks

täitmiseks mõeldud dokumentidega tutvumise palveid, paluda juurdepääsu arvutile, paluda

juurdepääsu kappidele, sahtlitele ja esitada läbivaatamiseks riiulist huvipakkuvaid kaustu. On

ilmne, et kui eesmärgiks olekski esitada nn vabatahtlikuks täitmiseks mõeldud korraldusi, siis

sõltuks dokumentide ja andmete saamine maksuhalduril isikute heatahtlikkusest ja vastutule-

likkusest, kuna kohustust andmeid ja dokumente esitada neil ei ole. Isikuid eksitades ja jättes

selgitamata, millised on nende õigused ja kohustused vaatluse käigus, on aga võimalik jätta

mulje, et neil on kohustus täita kõik maksuhalduri ametnike nõudmised.

Kohtu seisukoht, et maksuhalduri ametnike tegevusest on ebareaalse pildi maalinud eelkõige

töötajad, kellel võis oma tööülesannete tõttu olla eriline põhjus maksuhalduri külaskäigu pä-

rast muretseda, ei ole kooskõlas tõenditega. Maksuhalduri ametnike poolseid vastuvaidlema-

tuks täitmiseks esitatud nõudmisi dokumentide, arvuti sisu jms ettenäitamiseks kirjeldasid

3-11-240

12(18)

ühtviisi nii raamatupidajad, tegevjuht, müügi- ja ostuga tegelevad isikud kui ka praktikant ja

laotööline. Ka ei ole kohus AS Sinitta töötajate ja nende seletuste hindamisel arvestanud asja-

oluga, et osad töötajad, keda maksuhaldur küsitles, töötasid lukkseppadena ning nende juures

ei olnud ega saanudki olla maksuhaldurit huvitavaid dokumente, mistõttu nende kokkupuuted

maksuhalduri ametnikega piirdusid üksnes ütluste andmisega. Eeltoodust tulenevalt on ebaõi-

ge kohtu seisukoht, et töötajate seletused on vastuolulised. Töötajate erinev ametikoht ja paik-

nemine tegevuskohas tingis selle, et nende kokkupuuted ametnikega olid erinevad ning sellest

tingitult nad kirjeldasid ametnike tegevust erinevalt.

Halduskohus on otsuse tegemisel jätnud kõrvale kohtistungil ülekuulatud tunnistajate (OÜ

SBS Grupp töötajate) ütlused. Nimetatud ütlusega soovis kaebuse esitaja tõendada oma väi-

det, et tema tegevuskohas tegutsenud konkreetsed MTA ametnikud, eelkõige need, kes juhti-

sid vaatluse läbiviimist, viivad vaatluse sildi all läbi läbiotsimist. Tunnistajate ütlustest ilmnes,

et samade MTA ametnike tegutsemismuster ei erinenud sellest, kuidas kirjeldasid vaatluse

läbiviimist AS Sinitta töötajad. Järelikult on ebaõige ja tõenditega vastuolus halduskohtu sei-

sukoht, et osad AS Sinitta töötajad on justkui maalinud oma ütlusega ebareaalse pildi MTA

ametnike tegevusest.

Kohus märkis otsuses, et ta jätab tähelepanuta kõik kaebaja väited, mis puudutavad MTA

14.05.2009 korraldust nr 12.2-3/3879-1, kui asjassepuutumatud – nimetatud haldusakti ei ole

kaebaja vaidlustanud. Apellandi leiab, et MTA 14.05.2009 korralduses nr 12.2-3/3879-1 si-

salduva hindamine vaatluse läbiviimise seaduslikkuse seisukohalt on võimalik ka olukorras,

kus korraldust ei ole eraldi vaidlustatud. Kui vaidluse all on küsimus, kas vaatluse läbiviimisel

toimus maksuhalduri ametnike poolt vaatluse nõuete rikkumisi, eelkõige kas toimus isikute

nõuetekohane teavitamine nende õigustest ja kohustustest vaatluse käigus, siis on vaatluse

läbiviimise korraldust ja selles kirjapandut võimalik eraldi vaadelda ja hinnata kui tõendit.

Kohtuotsusest nähtuvalt on kohus seda ka teinud küsimuses, mis puudutab maksukohustuslase

teavitamist vaatluse läbiviimisega kaasnevatest menetlustoimingutest. Eeltoodust tulenevalt

leiab apellant, et halduskohtu otsus on selles osas vastuoluline, sest kohus on keeldunud hin-

damast kaebaja väiteid seonduvalt korraldusega, kuid samas on korralduses sisalduvat kasuta-

nud kohtuotsuse põhjendustes muudes küsimustes.

Halduskohus ei ole pööranud tähelepanu kaebaja väidetele ja osundatud tõenditele, et maksu-

halduri ametnikud jätsid maksukohustuslase ja tema töötajad teavitamata sellest, millised on

isikute õigused vaatluse käigus. Protokollid, mis kaebaja töötajad allkirjastasid, ja nendele

lisatud lisaleht kolmanda isiku õiguste ja kohustuste kohta ei puuduta isikute õigusi vaatluse

läbiviimisel. Õigustest teavitamist ei toimunud ka vaikimisi, sest MTA 14.05.2010 korraldu-

ses ei ole täpsemalt avatud maksuhalduri ja maksukohustuslase õigusi ja kohustusi vaatluse

läbiviimisel. Seda et vaatluse läbiviimisel õiguste tutvustamist ei toimunud, kinnitavad kaud-

selt ka vastustaja enda kohtule esitatud seisukohad. Vastustaja kohtule esitatud lõplikes seisu-

kohades märgitakse, et õiguste ja kohustuste tutvustamise aluseks on isiku taotlus. Apellant

selle seisukohaga ei nõustu. Tulenevalt õigusriigi, efektiivse õiguskaitse ning hea halduse põ-

himõtetest on ootuspärane, et haldusorgan teavitab enda poolt algatatud menetluses ja menet-

lustoimingute teostamisel menetlusosalisi sellest, millised on ühelt poolt haldusorgani õigused

ja kohustused menetluse läbiviimisel ning teiselt poolt, millised õigused ja kohustused on me-

netlusosalisel. MKS § 72 lg-st 3 tuleneb põhimõte, et vaatlusest teatatakse ette sellise ajavaru-

ga, mis võimaldab menetlusosalisel võtta kavandatava toimingu suhtes seisukoht. Kuna MKS

annab võimaluse teha ette teatamata vaatlusi, siis nendel juhtudel puudub alus eeldada, et isik

on vaatluseks ette valmistunud, sh et tal on olnud võimalus teha põhjalikult selgeks vaatluse

olemus ja menetlusosalisele laienevad õigused ja kohustused. Apellant leiab, et iseäranis juh-

tudel, kui isiku õiguste kahjustamise oht on piisavalt suur ja tõenäoline (mille hulka kuulub

3-11-240

13(18)

etteteatamata vaatluste läbiviimine), on tulenevalt hea halduse põhimõttest haldusorganil me-

netlusosaliste õiguste ja kohustuste selgitamiskohustus, mis ei eelda isiku poolset taotlust.

Halduskohus leidis otsuses, et vähetähtis ei ole ka asjaolu, et võimalikele menetlusvigadele ja

maksukohustuslase õiguste rikkumisele viitav märgukiri esitati MTA-le alles 16.11.2010 ja

kohtusse pöördus kaebaja ligi üheksa kuud pärast väidetavat põhiseaduslike õiguste rikkumist.

See asjaolu kogumis muude tõendite ja asjaoludega näitab, et AS Sinitta etteheited vaatlusele

ei ole tõsiseltvõetavad. Apellant eeltoodu seisukohaga ei nõustu. Apellant eeldas, et saab oma

õigusi menetlustoimingu vaidlustamisel realiseerida maksuotsuse vaidlustamisel, kuid olukor-

ras, kus MTA jõudis kuue kuu jooksul üksnes äravõetud menetlusdokumentide avamise prot-

seduurini, leidis kaebaja, et maksuotsuse edasine ootamine on juba ilmselt ebaefektiivne ja

otsustas vaidlustada menetlustoimingu. Kaebuse menetlusse võtmisega sai kaebaja kinnitust,

et tema põhjendatud huvi menetlustoimingu erandlikuks vaidlustamiseks eraldiseisvalt hal-

dusaktist on kaalukas ja kohtu poolt aktsepteeriv. Sel argumendil kaebuse rahuldamata jätmi-

ne on üllatuslik, kuna pooled ega kohus ei ole seda asjaolu menetluses käsitlenud.

8. MTA 19.07.2012 vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta AS Sinitta apellat-

sioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.06.2012 otsus muutmata.

Vaatlust ja dokumentide esitamist reguleerivatest sätetest (MKS § 72, 65, 60 ja 62) tuleneb

kogumis, et maksuhalduril oli õigus vaatluse läbiviimiseks ning maksumenetluses tähendust

omavate dokumentide nõudmiseks. Ka oli maksuhalduril õigus teha kohapeal AS Sinitta esita-

tud dokumentidest ärakirju ja koopiaid ning dokumente MKS § 65 lõike 2 punkti 1 alusel ära

võtta.

MKS § 65 lõikest 2 tuleneb üheselt, et sõltumata sellest, kas seda tehakse vaatlusel või mitte,

võib maksuhaldur ära võtta dokumendid, mis talle on esitatud. Seega on vaatlusega kooskõlas

maksuhaldurile esitatud dokumentide ära võtmine, kui selleks on MKS § 65 lõikest 2 tulenev

vajadus. Vaatluse piire saab lugeda ületanuks vaid juhul, kui maksuhaldur võtab dokumente

ära omavoliliselt ning maksuhalduri ametnikud avavad suletud sahtleid ja kappe.

Apellant leiab ekslikult, et läbiotsimisega on tegemist juba sellistel juhtudel, kui ametnik pa-

lub töötajatel avada kappe ja sahtleid ning sellele järgnevalt võimaldatakse ametnikule doku-

mentide või asjadega tutvumine. Antud juhul on kõik dokumendid maksuhaldurile esitatud

maksukohustuslase poolt ning maksuhaldur ei ole rikkunud seadust ega korralduse eesmärki-

dest tulenevaid piire.

Vastuseks apellandi arvamusele, nagu pidanuks maksuhaldur töötajatele selgitama maksuhal-

duri kohustust mitte teostada läbiotsimist või avada lukustatud kappe ja ruume, märgib vastus-

taja, et maksukorralduse seadus maksuhaldurile sellist konkreetset kohustust ette ei näe. MKS

§ 14 lõike 2 kohaselt selgitab maksuhaldur vajaduse korral maksukohustuslasele tema õigusi

ja kohustusi maksumenetluses. Keeld vaatluse käigus läbi otsida ja lukustatud kappe avada on

adresseeritud maksuhaldurile, mitte maksukohustuslasele, mistõttu maksuhalduril ei olnud

kohustust vastavat keeldu apellandi töötajatele ette lugeda.

Vastustaja toonitab, et seadusest ei tulene maksuhaldurile kohustust teavitada isikuid korral-

duse vabatahtliku täitmise kohustusest. Juhul kui apellant vajas vaatluse õigusliku regulat-

siooni kohta täiendavaid selgitusi, siis pidanuks makskohustuslane esitama sellekohased kü-

simused menetlustoimingu läbiviimise ajal. Ükski töötaja seda ei teinud ning samuti ei esita-

nud keegi ka maksuhalduri tegevuse kohta pretensioone.

MTA korralduses tulenevalt oli vaatluse eesmärgiks koguda kontrollitavate maksude arvesta-

mise ja tasumise õigsuse kindlaks tegemiseks vajalikke andmeid, sealhulgas tuvastada maksu-

3-11-240

14(18)

asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja saada vajalikke tõendeid. Korralduse resolutsiooniga ko-

hustati esitama kõik tähendust omavad dokumendid (nimetatud punktis 2.1). Sellest tulenevalt

ei olnud korraldus kitsendatud mingisuguste konkreetsete dokumentide esitamisega, vaid

maksukohustuslasel paluti esitada kõik kontrolli seisukohast tähtsust omavad dokumendid.

Maksukohustuslasel paluti esitada nii konkreetseid dokumente kui ka avada sahtleid ja kappe

ning näidata maksuhaldurile neis olevaid kaustu ja dokumente. Seda põhjusel, et maksuhaldur

ei saa ette teada, millises konkreetses dokumendis või kaustas sisalduvad maksumenetluses

tähendust omavad asjaolud.

Kõik ära võetud dokumendid esitati maksuhaldurile vaatlemiseks vabatahtlikult ning maksu-

haldur ei sorinud ega vaadanud AS Sinitta dokumente omaalgatuslikult.

Kohus on nõustunud vastustaja seisukohaga AS Sinitta töötajate tunnistuste usaldusväärsuse

kohta. Vastustaja arvates on oluline rõhutada, et äriühingu töötajate tunnistustest nähtuvalt on

töötajad toimunut omavahel arutanud, mis omakorda võis mõjutada nende hiljem antud hin-

nanguid. Seda näitab ilmekalt asjaolu, et äriühingu tegevuskohas aadressil Vesse 4a viibinud

töötajad on väitnud, et maksuhalduri ametnikud võtsid dokumente ära, kuigi dokumente võeti

ära üksnes AS Sinitta tegevuskohas aadressil Betooni 19b.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkon-

nakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, täiendades neid alljärgnevaga.

10. Halduskohus leidis, et 14.05.2010 läbi viidud vaatlus jm menetlustoimingud võisid rik-

kuda kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest ning et kaebajal on põhjendatud huvi

niisuguse asjaolu kindlakstegemiseks eraldi maksumenetluse tulemusena tehtavast lõppotsus-

tusest. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et käesoleval juhul on tegemist

erandliku olukorraga, kus menetluse kestel tehtud nimetatud toiming võib rikkuda isiku õigusi

sõltumata menetluse lõpptulemusest (HKMS § 45 lg 3). Muud võimalikud menetluslikud rik-

kumised, millele on kaebuses ja apellatsioonkaebuses viidatud, ei saaks tekitata apellandile

antud juhul iseseisvat, s.o menetluse lõpptulemusest sõltumatut kaebeõigust.

11. Läbiotsimine kui süüteomenetluslik uurimistoiming ei ole haldusmenetluses lubatud

sõltumata asjaolust, kas sellele keelule on seaduses eraldi viidatud või mitte. Maksukorralduse

seaduses on vastav keeld otsesõnu sätestatud MKS §-s 72, mille kohaselt on maksuhalduri

ametnikul küll õigus vaatluse läbiviimiseks siseneda maatükile, ehitistesse ja ruumidesse, kus

toimub maksukohustuslase majandus- või kutsetegevus, kuid maksuhalduri ametnikul ei ole

õigust sooritada vaatluse käigus läbiotsimist, avada lukustatud ruume või panipaiku ega sise-

neda eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt, ka juhul, kui neis toimub isiku majandus-

või kutsetegevus.

12. MKS seletuskirjas märgitakse MKS § 72 lg-s 1 nimetatud piirangu kohta järgmist: „val-

dusesse või ruumi tungimine (st jõudu kasutades sisenemine), samuti läbiotsimise õigus mak-

suhalduri ametnikul puudub. Põhiseadus sätestab konkreetsed alused, mille puhul võib rikku-

da isiku õigust eluruumi, tööruumi ja valduse puutumatusele – maksuhalduri puhul võiks kõne

alla tulla valdusesse tungimine ja selle läbiotsimine kuriteo tõkestamise või tõe välja selgita-

mise eesmärgil kriminaalmenetluses. Kuna Maksu- ja Tolliamet on uurimisasutus, siis puudub

vajadus täiendavate sätete järele maksukorralduse seaduses, sest vastavad volitused tulenevad

kriminaalmenetluse seadusest.“

3-11-240

15(18)

13. PS § 33 kohaselt on kodu puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega

töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku

korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjate-

gija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses.

PS § 33 eristab seega eluruumi, valdusse või töökohta tungimist ning nende läbiotsimist. Mõ-

lemad on isiku tahte vastaselt keelatud, v.a juhul kui seadusest tuleneb vastava põhiõiguse

piirang. MKS § 72 näeb sellise aluse ette, sätestades ettevõtte tööajal või üldisel tööajal mak-

suhalduri õiguse siseneda maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse kohta, v.a juhul,

kui see eeldab lukustatud ukse avamist või kui tegemist on kellegi eluruumiga.

14. Läbiotsimise mõistet haldusmenetluses reguleeritud ei ole. Tegemist on süüteomenetlus-

liku terminiga – uurimistoiminguga, mida ei ole samas ka süüteomenetlust puudutavas sea-

dusandluses defineeritud. Küll aga on KrMS § 91 lg-s 1 sätestatud läbiotsimise eesmärk leida

hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt,

kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik või kuriteoga tekitatud kahju hüvi-

tamiseks või konfiskeerimiseks arestitav vara või laip või tabada tagaotsitav.

15. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb MKS § 72 lg-s 1 nimetatud läbiotsimise keeluna mõis-

ta keeldu isiku tahte vastaseks tõendite otsimiseks tema valdusest. Samas ei saa see keeld

hõlmata toiminguid, mille läbiviimise õigus on loetletud MKS § 72 lg-s 5, s.o õigus kaasata

spetsialiste ja eksperte; teha MKS §-s 65 sätestatud korras dokumentidest väljavõtteid või ära-

kirju; fotografeerida või muul viisil jäädvustada vaadeldavat territooriumi või asju; teha kau-

pade, materjalide ja muu vara inventuure ja ülemõõtmisi, samuti koostada vaadeldavate terri-

tooriumide või ehitiste plaane või skeeme; võtta ära dokumente ja asju vastavalt MKS §-s 65

sätestatule; nõuda vaadeldaval maatükil või vaadeldavas ehitises või ruumis viibivatelt isiku-

telt teavet maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse kohta vaatluse eesmärgiga piiratud

ulatuses.

16. MKS § 72 lg-s 5 sisalduvast loetelust järeldub, et maksuhalduril on vaatluse raames

võimalik muu hulgas nõuda vaadeldaval alal viibivatelt isikutelt teavet, samuti nõuda doku-

mentide ja asjade esitamist. Teabe ning dokumentide ja asjade esitamise ja nõudmise kord on

reguleeritud MKS §-des 60-63. Nimetatud sätted kohalduvad ka vaatluse raames teostatavate-

le menetlustoimingutele, arvestades vaatluse erisusi (näiteks on MKS § 61 lg 2 ja 72 lg 5 p 6

koostoimes ette nähtud erikord vaatluse kohas viibivatelt kolmandatelt isikutelt teabe nõudmi-

seks enne maksukohustuslase poole pöördumist).

17. Kaebaja on seisukohal, et vaidlusaluse vaatluse raames teostati läbiotsimine. Kaebaja

põhjendab seda peamiselt kahe argumendiga: toimingu juures ei viibinud äriühingu esindajat,

kes oleks saanud anda nõusolekut asjade ja dokumentidega tutvumiseks, ning tegevuskohas

viibinud töötajates loodi ekslik mulje teabe ja tõendite esitamise kohustuslikkusest. Ringkon-

nakohus nimetatud seisukohtadega ei nõustu, põhjendades seda järgnevalt.

18. Ringkonnakohtu istungil avaldasid kaebaja esindajad seisukohta, et isegi kui lugeda

võimalikuks juriidilisele isikule dokumendi kättetoimetamine tema tegevuskohas viibiva töö-

taja kaudu, siis vaatluse läbiviimiseks ja selle raames teabe ja tõendite nõudmiseks on vajalik

juriidilise isiku seadusliku esindaja või tema poolt selleks eraldi volitatud isiku osavõtt.

19. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu seisukohaga selles, et kaebaja teavi-

tamine vaatluse läbiviimisest on toimunud nõuetekohaselt. MKS § 72 lg-st 3 tuleneb, et kiire-

loomulistel juhtudel ei teatata vaatluse läbiviimisest ette ning kui vaatluse läbiviimiseks ei

esitata kirjalikku korraldust, on maksukohustuslasel õigus nõuda tagantjärele vaatluse kirja-

3-11-240

16(18)

likku põhjendamist. Seega on MKS § 72 lg-ga 3 kooskõlas isiku teavitamine vaatlusest vahe-

tult enne vaatluse läbiviimist, sealjuures ka suuline teavitamine.

Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-100-10 tehtud otsuses (p 18) selgitanud, et MKS § 54 lg 6

ei sea kättetoimetamise eelduseks juriidilise isiku registrijärgsel aadressil viibival isikul do-

kumentide vastuvõtmise volituse olemasolu. Seega tuleb lugeda kaebaja tegevuskohas viibi-

nud kaebaja töötajale korralduse üleandmine kaebajale korralduse üleandmiseks, so kaebaja

teavitamiseks vaatlusest. Samuti on kohapeal teavitatud kaebaja juhatuse liiget telefoni teel

vaatluse läbiviimisest (I kd, tl 13; III kd, tl 67).

20. Olukorras, kus juhatuse liige kohapeal ei viibi ning tegemist on edasilükkamatu menet-

lustoiminguga, on põhjendatud eeldada konkreetse menetlustoimingu raames esindusõiguse

olemasolu tegevuskohas viibivatel töötajatel, keda on alust pidada majandustegevuse läbivii-

mist kohapeal korraldavateks isikuteks. Sellisteks isikuteks saab pidada tegevjuhti ja raamatu-

pidajat. Kuna vaatluse läbiviimise kohtades olid need isikud kohal, saab asuda seisukohale, et

kaebaja esindaja viibis vaatluse juures. Asja lahendamisel ei ole oluline, kas ülejäänud tööta-

jaid saab pidada kaebaja esindajateks. MKS § 72 ei nõua, et vaatluse juures peab viibima äri-

ühingu juhatuse liige. Käesoleval juhul oli tegemist menetlustoiming selle eesmärki arvesta-

des edasilükkamatu.

21. Koos 14.05.2010 korralduse üleandmisega ei tutvustanud maksuhalduri ametnikud kae-

baja esindajatele maksukohustuslase õigusi maksumenetluses, samas oli 14.05.2010 korraldu-

ses viidatud olulistele õigusnormidele, mille sisuga tutvumise soovi oleks saanud maksuhaldu-

ri ametnikele esitada. MKS ei näe ette kohustuslikku õiguste tutvustamise korda, vaid MKS §

14 lg 2 kohaselt selgitab maksuhaldur vajaduse korral maksukohustuslasele tema õigusi ja

kohustusi maksumenetluses. Vastava kohustuse puudumise kompenseerib kohustus anda

maksukohustuslase taotlusel teavet ja selgitusi (MKS § 14 lg 1). Kohtul puudub alus kahelda

maksuhalduri ametnike selgituses, et menetlustoimingu sisu ja eesmärki tutvustati (III kd, tl

59-79). Puuduvad tõendid ja alus eeldada, et kõnealuse vaatluse raames ei olnud isikutel või-

malust küsida täiendavaid selgitusi õiguste ja kohustuste kohta ning et maksuhalduri esindajad

selgitusi ei andnud või ei oleks taotlemise korral andnud.

22. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et tegevuskohas viibinud töötajatele jäeti

ekslik mulje teabe ja tõendite esitamise kohustuslikkusest. Maksuhalduril on õigus nõuda

maksumenetluses teabe andmist ja tõendite esitamist ning sellele vastab nõude adressaadi ko-

hustus vastav nõue täita (MKS § 60-63) sõltumata asjaolust, kas kontrolliobjektiga seotud

teavet nõutakse maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult. Seega ei ole teabe andmine ja

tõendite esitamine vastava maksuhalduri nõude esitamisel vabatahtlik ning maksuhaldur ei ole

selles osas loonud ekslikku muljet. Teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õigust

reguleerib MKS § 64, kuid nimetatud sättes viidatud aluste esinemisele kaebaja käesolevas

asjas tuginenud ei ole.

Ringkonnakohus ei pea õigusvastaseks teabe ja tõendite, mille nõudmiseks on maksuhalduril

õigus, küsimist esmalt palve, mitte kohustavas vormis. Sellise palve täitmata jätmise korral on

maksuhalduril võimalik anda sama teabe või tõendite esitamiseks kohustav korraldus. Korral-

duse täitmata jätmise korral tuleb rääkida õigusrikkumise toimepanemise tagajärgedest (v.a

MKS § 64 ettenähtud juhud). Selliseks tagajärjeks ei saa olla maksuhalduril tekkiv õigus jõu-

ga dokumentide otsimiseks ja äravõtmiseks (läbiotsimise teostamiseks), küll aga on maksu-

halduril õigus rakendada sunniraha (MKS § 67), samuti alustada väärteomenetlust maksuhal-

duri tegevuse takistamise või maksude maksmisest kõrvalehoidumise tunnustel (MKS § 1531,

§ 154).

3-11-240

17(18)

23. Käesolevas asjas on maksuhaldur küsinud maksukohustuslaselt teavet kohustavas, s.o

korralduse vormis (MTA 14.05.2010 korraldusega vaatluse läbiviimiseks ning teabe ja doku-

mentide esitamiseks). Korraldus on antud aadressil Vesse 4a allkirja vastu üle raamatupidaja

V. L (I kd, tl 25) ning aadressil Betooni 19b tutvustatud teenindusdirektor A. K (I kd, tl 18).

Nimetatud isikuid on vastustaja käsitlenud kaebaja esindajatena, millega ringkonnakohus

nõustub. Korraldusse on märgitud, et see kuulub täitmisele koheselt kättesaamisel ning kui

dokumente ei ole võimalik kohapeal esitada, siis tuleb need esitada hiljemalt 21.05.2010 mak-

suhalduri juures. Selline sõnastus ei välista korralduse kohese täitmise kohustuslikkust doku-

mentide osas, mida oli võimalik kohapeal esitada. Seega ei saa rääkida teabe andmise ja tõen-

dite esitamise vabatahtlikkusest.

Asja lahendamisel ei ole oluline, kas kaebaja esindajatena saab käsitleda kõiki kohapeal viibi-

nud töötajaid, kellega maksuhalduri ametnikud suhtlesid. Mõlemas tegevuskohas, kus vaatlust

läbi viidi, viibis kaebaja esindajana käsitletav isik.

24. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud vaatluse läbiviimise kohtades viibinud isikud seega

eksimuses, eeldades, et neil on kaasaaitamiskohustus. Ka juhul, kui teabe nõudmisel ei tugine-

tud kohustuslikkusele, s.o teavet või tõendeid ei nõutud korralduse alusel, puudub alus asuda

seisukohale, et töötajad ei oleks väljendanud teavet ja tõendeid esitades enda vaba tahet. Ol-

gugi, et kohtumenetluses kogutud kaebaja töötajate ja maksuhalduri ametnike selgitused on

osaliselt vastuolus, nähtub kõnealuse vaatluse toimumise ajal koostatud protokollidest, et kae-

baja esindajatel pretensioone maksuhalduri tegevusele ei olnud (I kd, tl 23-28). Ükski tõend ei

kinnita, et kaebaja töötajad oleksid soovinud vastuväiteid esitada, ent seda neile ei võimalda-

tud.

Vaatluse sisu ja käiku puudutavas osas ei nähtu asja materjalidest usaldusväärselt, et maksu-

halduri ametnikud oleksid kohapeal viibinud isikute väljendatud tahte vastaselt otsinud tõen-

deid, sealjuures avanud lukustatud uksi või panipaiku. Dokumendid, millega tutvuti ja mis ära

võeti, olid eelnevalt kaebaja töötajate poolt esitatud maksuhaldurile tutvumiseks. Dokumenti-

de esitamise mõistet ei saa sealjuures sisustada kitsendavalt ja formaalselt, s.o esitamiseks ei

pea lugema üksnes käest-kätte üleandmist, vaid selleks saab olla ka nõusoleku andmine kapis,

sahtlis, kaustas, arvutis vms paiknevate dokumentidega tutvumiseks.

25. Käesoleva vaidluse kontekstis peab arvestama ka ette teatamata vaatluse ja koheseks

esitamiseks teabe ja dokumentide nõudmise olemust ja eesmärki. Arvestades, et tegemist on

ootamatu sekkumisega tavapärasesse majandustegevusse, s.o olukorraga, kus maksukohustus-

lane ei ole saanud valmistuda menetlustoiminguks ja nõuete täitmiseks (näiteks analüüsida,

kes esindab maksukohustuslast, millised dokumendid on esitatud nõudega hõlmatud jne) on

mõistlik ja vaatluse eesmärgiga kooskõlas maksuhalduri poolne ülevaatlik tutvumine kogu

tegevuskohas paikneva dokumentatsiooniga. Sealjuures ei saa lugeda ebamõistlikuks ka tööta-

jate suunamist, milline teave võib omada puutumust esitatud nõudega.

Vaatluse asukohas viibinud töötajatel oli võimalik telefoni teel suhelda kaebaja juhatuse liik-

mega ning saada suuniseid (I kd, tl 13; III kd, tl 67, 71).

26. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et vaatlus viidi läbi õiguspäraselt. Haldus-

kohtu otsus vastab HKMS § 157 lg-te 1 ja 2 ning § 165 nõuetele, on seaduslik ja põhjendatud

ning rajaneb asjas esitatud ja kogutud tõenditel. Kohtuotsus on kohtu järeldusteni jõudmise

osas jälgitav. Kaebaja väidete ja järeldustega mittenõustumist ei saa lugeda motiveerimispuu-

duseks.

27. Asjaolu, et kohus ei ole otsuse põhjendavas osas võtnud seisukohta OÜ SBS Grupp töö-

tajate ütluste osas, ei muuda otsust lõppjäreldustes ebaõigeks ega too kaasa selle tühistamist.

3-11-240

18(18)

Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et tegemist ei ole asjakohaste tõenditega, mille

pinnalt saaks teha järeldusi kaebaja tegevuskohtades toimunud menetlustoimingute osas.

28. HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja ei ole

taotlenud menetluskulude väljamõistmist apellandilt.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

Kaire Pikamäe

Silvia Truman