2-08-12590/75 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-08-12590

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2014, Tallinn

Kohtukoosseis Tiit Kollom, Ele Liiv, Ande Tänav Kohtuasi

TKE Kinnisomandi OÜ (pankrotis) hagi TKE Grupp AS (pankrotis) vastu vara välistamiseks pankrotivarast

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27. augusti 2013 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik TKE Kinnisomandi OÜ (pankrotis) määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: TKE Kinnisomandi OÜ (pankrotis, registrikood 10706422), esindaja vandeadvokaat Siim Roode Kostja: TKE Grupp AS (pankrotis, registrikood 10136870), esindaja vandeadvokaat Martin Tälli

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 27. augusti 2013 määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohus jättis 31.08.2012 määrusega TKE Kinnisomandi OÜ (pankrotis) hagi TKE Grupp AS (pankrotis) vastu vara välistamiseks pankrotivarast läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtumäärus jõustus 28.09.2012.

2. 18.10.2012 esitas kostja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, paludes määrata kostja poolt tsiviilasjas kantud menetluskulud kindlaks summas 8391,09 eurot (ilma käibemaksuta), millest 4556,08 eurot on kostja lepingulise esindaja kulud ja 3835,01 eurot ekspertiisi tegemise kulud. Kostja kinnitas, et kõik kulutused on kantud seoses tsiviilasjaga.

3. Hageja esitas kostja avaldusele vastuväite, leides, et kostjal tuleb esitada arved menetluskulude kandmise kohta, muidu pole võimalik hinnata kostja menetluskulude vastavust reaalselt käesolevas menetluses tehtud toimingutele. Menetluskulude nimekirjas väljatoodud õigusabikulusid ei saa lugeda täies mahus põhjendatuteks - tegemist ei olnud märkimisväärselt keerulise ning arvukate asjaoludega vaidlusega. Kostja taotleb ligi 38 tunni eest lepingulise esindaja kulude hüvitamist, kuid võttes arvesse asja materjalide hulka, seonduvaid asjaolusid ja õiguslikku keerukust ei ole sellises määras lepingulise esindaja kulude hüvitamine mõistlik. Kohtulikule ekspertiisile tehtud kulu 3835,01 eurot on põhjendamatu, kuna nimetatud kulu on tekkinud kostja taotlusel, samuti pidi kostja enne ekspertiisi tegemist teadma, et mitmed seadmed/kommunikatsioonid on müüdud kolmandatele isikutele juba 2008. aastal.

4. Vastuseks hageja vastuväitele selgitas kostja, et on oma avalduses vastavuses TsMS §

174 lg-ga 3 üksikasjalikult näidanud kõik menetluskulud, samuti on kellaajaliselt märgitud iga menetlustoiming ja sellele kulutatud aeg. Menetlusseadus ei nõua koos menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega arvete esitamist. Hageja vastuväitest ei nähtu põhjendusi, millisel konkreetsel juhul ning milliseid konkreetseid kulutusi esindaja õigusabile hageja põhjendatuks ei pea. Hageja vastuväide, et esindaja tööajakulu 38 tundi ei ole põhjendatud, on paljasõnaline. Alusetu on ka hageja vastuväide kostja poolt kantud kohtuliku ekspertiisi kulude osas. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks mh ka eksperdikulud, mis kuuluvad samuti hüvitamisele. Kohtu poolt määratud ekspertiisi vajalikkuse tagantjärele vaidlustamine menetluskulude rahalise kindlaksmääramise staadiumis ei ole asjakohane ega lubatav. Menetluse käigus hageja kohtu poolt ekspertiisi määramisele vastu ei vaielnud.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

5. Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistes hagejalt kostja kasuks välja 6835,01 eurot.

6. Kostja on menetluskulude nimekirjas piisavalt täpselt märkinud õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ja nendele kulunud aja, mis võimaldab esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust selgelt hinnata. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei nõua, et kulud peavad olema avalduse esitamise ajal kantud ja antud menetluses puudub vajadus dokumentide esitamiseks selle kohta, et kulud on kantud.

7. Kohtuvaidluse esemeks oli hageja nõue välistada pankrotivarast seadmed, mille omanikuks ta end pidas ja need talle tagastada. Vaidlus seisnes peamiselt selles, kellele kuulub kostja valduses olevate seadmete omand. Selle vaidlusega ei ole tõstatatud uusi õiguslikke küsimusi või probleeme ning esitatud küsimused ei ole õiguslikult ega faktiliselt nii keerukad, et nõuaksid õigusnormide üksikasjalikku kontrolli või suurt uurimistööd. Seega ei vajanud kostja esindamine mahuka dokumentatsiooni läbitöötamist ega suuri jõupingutusi tõendamisel ja hageja väidetele vastamisel. Käesolevat vaidlust ei saa pidada tavapärasest keerulisemaks.

8. Ka ei olnud kostja esindajale kohtuasjaga kaasnenud töömaht eriline. Esindaja poolt on esitatud 13 menetlusdokumenti, kuid osa dokumentidest olid vähekeerukad teated ja taotlused (nt 29.05.2009 teade (I kd, lk 141), 27.10.2009 ja 19.11.2009 küsimused eksperdile (I kd, lk-d 185 ja 189), 27.12.2011 taotlus (II kd, lk 246)), mis ei saanud suurt tööajakulu põhjustada. Esindaja osavõtul on toimunud 5 kohtuistungit, mis kestsid kokku ligikaudu 2,25 tundi. Kohtuasja toimik ei olnud suuremahuline. Kohtuasi ei ole nõudnud tavalisest enam või aeganõudvamaid toiminguid.

9. Lähtudes esindaja menetluskulude kohta esitatud nimekirjast ja esindaja tööd kajastavatest dokumentidest toimikus, tuleb nimekirjast nähtuvaid toiminguid hinnata kostja esindamiseks vajalikeks, kuid ajakulu 39 tundi on osaliselt ebamõistlikult suur arvestades tsiviilasja sisu ja mahtu ega ole tervikuna TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud kulu. Põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda kokku 25 tundi: 7 tundi kohtuistungitega ja toimiku tutvumistega seonduvate toimingutega ning 18 tundi menetlusdokumentide koostamisega seotud toimingutega.

10. Avalduse järgi oli kostja esindaja töö tunnihinnaks keskmiselt 120 eurot. Sellist tasumäära võib pidada tavapäraseks ja käesolevas asjas mõistlikuks. Hageja ei ole kostja esindaja töötunnihinnale vastuväiteid esitanud. Lähtudes eelnevast on kohtuasjas põhjendatud kokku 25 tundi esindaja tööd, mis teeb esindaja tasuks 3000 eurot (25 x 120 eurot).

11. Lisaks kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja tasutud ekspertiisitasu 3835,01 eurot. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 järgi on asja läbivaatamise kulud menetlusosalise menetluskulu. Vastavalt TsMS § 143 p-le 1 on ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud asja läbivaatamise kulud. Hageja vastuväidet kohtu poolt määratud ekspertiisi tegemisega tekkinud kulude hüvitamise kohta menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses arvestada ei saa. Kui hageja leidis, et ekspertiisi läbiviimiseks puudus vajadus, siis oleks ta pidanud selle kohta esitama vastuväite või kaebuse põhimenetluses.

12. Eeltoodust tulenevalt on kostjale hüvitatavateks menetluskulude suuruseks kokku 6835,01 eurot.

Määruskaebus

13. Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus lahend ning määrata hüvitamisele kuuluvate kostja menetluskulude suuruseks mitte rohkem kui 1500 eurot.

14. Maakohtu lahend on põhjendamata. Vaidlustatud kohtulahendis ei ole kohus analüüsinud, millised kostja poolt teostatud menetlustoimingud ja nendega seoses kantud kulud olid kohtumenetluses vajalikud. Kohus on küll üldsõnaliselt asunud seisukohale, et mitte kõik kostja poolt kantud kulud ei vasta TsMS § 175 lõikes 1 sätestatud nõuetele, kuid ei ole teostanud sisulist analüüsi. Võttes arvesse, et määruskaebuse esitaja on menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitanud selgelt seisukoha, et valdav osa kulutusi ei olnud vajalikud, on kohtumäärus arusaamatu ja põhjendamata. Maakohus on hinnanud kostja esindaja poolt vajalikuks töömahuks kogu kohtuasja peale 25 tundi. Samas ei ole kohus analüüsinud ühegi menetlustoimingu tegemiseks vajalikku aega iseseisvalt. Kohus ei ole seetõttu järginud Riigikohtu poolt sätestatud juhiseid, mille kohaselt menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-43-10).

15. Isegi juhul, kui menetlustoiming on kohtumenetluses põhjendatud, ei pruugi olla põhjendatud nende kulude väljamõistmine teiselt poolelt. Muu hulgas on kohus jätnud analüüsimata, kas kohtuliku ekspertiisi teostamisega seoses kantud kulud olid põhjendatud ja kas nende väljamõistmine teiselt poolelt on õigustatud. Kohus on sellega rikkunud TsMS § 175 lõikes 1 sätestatud ja ka eelpoolviidatud Riigikohtu lahendis sätestatud juhiseid. Nimetatud kulu on kostja taotlusel tekkinud ning pole tingitud hageja soovist, samuti pidi kostja enne ekspertiisi tegemist teadma, et mitmed seadmed/kommunikatsioonid on müüdud kolmandatele isikutele juba 2008. aastal. Seega on kohtulikule ekspertiisile tehtud kulu, kokku 3835,01 eurot, põhjendamatu.

Vastus määruskaebusele

16. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Menetluse edasine käik

17. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

18. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule (TsMS § 667 lg 2).

19. TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt peab kohus juhul, kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollima lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esitas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, mille sisu osas tuli maakohtul võtta seisukoht. Kohus seda ei teinud. Hageja vaidlustas kostja taotluse punktides 1.1-1.32 märgitud kõikide õigusabikulude põhjendatuse ja leidis, et taotluses märgitud kulud on ülemäärased. Kaevatavas kohtumääruses ei ole ühtegi sisulist põhjendust, miks kohus leidis, et kostja esindaja töö on just 25 tunni ulatuses (7 tundi kohtuistungitega ja toimiku tutvumistega seonduvate toimingutega ning 18 tundi menetlusdokumentide koostamisega seotud toimingutega) põhjendatud ja vajalik. Kohus on vaid konstateerinud, et on kostja menetluskulude nimekirjaga ja tema tööd kajastavate toimiku dokumentidega põhjalikult tutvunud, mistõttu ta peab ajakulu 25 tunni ulatuses põhjendatuks. Kohus ei analüüsinud sisuliselt, millises mahus oli õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg tegelikult vajalik ja põhjendatud.

20. Eelmärgitud põhjustel ei vasta maakohtu määrus menetlusõiguse normidele. TsMS §-s 465 sätestatakse kohtumääruse sisule esitatavad nõuded. TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevalt peab kohtumäärus sisaldama muuhulgas põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Kontrollitavas kohtumääruses puudub igasugune analüüs õigusabi osutanud esindaja toimingute mahu vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Üksnes nentimine, et kohus tutvus kohtutoimiku materjalide ja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega, ei ole kindlasti piisav, et pidada menetluskulude kindlaksmääramist ja vastaspooltelt väljamõistmist seaduse nõuetele vastavaks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, kuid antud juhul ei ole kohus vastavaid kulutusi üldse hinnanud. Kohtumääruse põhjendustest ei ole otsustuse kujunemine seetõttu ka jälgitav. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ületanud diskretsioonipiire, mistõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.

21. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ande Tänav