2-13-37471/37 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generated13.08.2013.a. esitas P K Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt on P K võlausaldajateks Swedbank AS ja
Legislator headnote
AI generated2-13-37471/37 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 13.08.2013.a. esitas P K Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt on P K võlausaldajateks Swedbank AS ja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Määruse tegemise aeg ja koht
28.02.2014.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-37471
Tsiviilasi
Võlgniku P K avaldus võlgade ümberkujundamiseks
Menetlusosalised ja nende
esindajad
AVALDAJA: P K (isikukood xxxx)
Avaldajate lepinguline esindaja Margus Tali
PUUDUTATUD ISIKUD:
Võlausaldajad:
1. Swedbank AS (registrikood 10060701); esindaja: Olavi
Järve (e-post: olavi.jarve@swedbank.ee)
2. Kohtutäitur Andrei Krek
RESOLUTSIOON:
Jätta võlgniku P K avaldus võlgade ümberkujundamiseks läbi vaatamata.
Tühistada abinõu, millega peatati P K suhtes läbiviidav täitemenetlus nr 066/2012/1592,
kus olid täitmisel nõuded summas 31 713,57 eurot ja 3 133,31 eurot, arvates käesoleva
määruse jõustumisest.
Tühistada abinõu, millega peatati võlgnik P K’le kuuluva korteriomandi (asukoht: xxxx
(registriosa nr xxxx)) müük täitemenetluses, arvates käesoleva määruse jõustumisest.
Võlgade ümberkujundamise menetluse kulud jätta võlgniku kanda, võlausaldajate
menetluskulud jäävad nende endi kanda.
Avaldada käesoleva kohtumääruse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebe kord:
Kohtumääruse peale on võlgnikul õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule
Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, arvates kohtumääruse
teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.
Asjaolud ja menetluse käik:
1. 13.08.2013.a. esitas P K Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja avalduse võlgade
ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt on P K võlausaldajateks Swedbank AS ja
kohtutäitur Andrei Krek. Kohusustena, mille ümberkujundamist võlgnik taotleb, on märgitud
AS-i Swedbank nõue summas 31 713,57 eurot ja 3 133,31 eurot (eluasemelaen); kohtutäitur
Andrei Krek’i nõue summas 3 665,82 eurot (kohtutäituritasu ja täitekulud täiteasjas nr
066/2012/1592).
2. Viru Maakohtu 19.08.2013.a. määrusega võeti avaldus menetlusse. Ühtlasi määrati peatada
P K suhtes peetav täitemenetlus nr 066/2012/1592, kus on täitmisel võlausaldaja Swedbank
AS nõue summas 31 713,57 eurot ning võlausaldaja Swedbank AS nõue summas 3 133,31
eurot. Samuti määrati peatada võlgnik P K’le kuuluva korteriomandi (asukoht: xxxx
(registriosa nr xxxx)), millele on seatud hüpoteek, müük täitemenetluses.
3. Viru Maakohtu 19.08.2013.a. määrus edastati seisukoha võtmiseks võlausaldajatele. AS-ilt
Swedbank saabunud vastuses leitakse, et avaldus tuleks jäta läbi vaatamata järgmistel
põhjustel. Kuivõrd võlgnik ei ole võlanimekirjas kajastanud kõiki nõudeid, on ta rikkunud
VÕVS § 12 lg 5 kohustust. Samuti on võlgnik esitanud valeväiteid selle kohta, et võlausaldaja
on keeldunud maksegraafiku osas kokku leppimast. Võlausaldaja on võlgnikuga kokkuleppe
juba saavutanud, kuid võlgnik ei ole maksegraafikut järginud. Seega oleks heas usu
põhimõttega vastuolus kord juba ümber kujundatud nõuet veelkord ümber kujundada. Samuti
kuna võlausaldaja ei ole pandiga tagatud nõude ümberkujundamisega nõus, ei saa seda ümber
kujundada.
4. 17.09.2013.a. Rakvere kohtumajas toimunud kohtuistungil oli AS-i Swedbank esindaja
seisukohal, et nemad ei nõustu võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisega, kuna võlgnik
on omapoolseid kohustusi rikkunud ega ole enam usaldusväärne. Kohtutäitur Andrei Krek
märkis, et kohtutäituri tasu muutub sissenõutavaks siis, kui AS-i Swedbank nõue on täidetud.
Kohtutäitur palus asja läbi vaadata tema kohalolekuta.
5. 04.11.2013.a. saabusid Viru Maakohtusse võlgniku täiendavad seisukohad. Võlgnik
märkis, et esitas 09.10.2013.a. oma esindaja kaudu kirjalikud ettepanekuid AS-ile Swedbank
ja palus võlausaldajal näidata head tahet kokkuleppe sõlmimiseks. AS Swedbank nendele
ettepanekutele sisuliselt ei vastanud, vaid teavitas 15.10.2013.a. e-kirjaga, et lükkab
pakkumise tagasi ning jääb oma 03.09.2013.a. seisukohtade juurde.
Võlgnik leidis, et võlausaldaja huvi võiks olla, et laenulepinguga antud laenu teenindamine
jätkuks võlgniku poolt, sellisel juhul toimuks võlausaldaja majanduslike eesmärkide täitmine.
On keeruline mõista, miks võlausaldaja soovib realiseerida huvi, mis on talle majanduslikus
mõttes kahjulik. xxxx asuv korteriomand on võlgniku kodu. Eesti Vabariigi põhiseadus
sätestab isiku põhiõigusena kodu puutumatuse. Antud põhiõiguse puhul kuuluvad
kohaldamisele ka Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta
põhimõtted. Kui võlausaldaja saaks täitemenetluse tulemusena realiseerida oma huvi, siis
jääks võlgnik ilma oma kodust. Panga kui finantsasutuse tegevus on seotud ühiskonna
sotsiaalsete aspektidega, mistõttu peaks pankadel olema sotsiaalne vastutus või
vastutustundlikkus. 2012.aastal teenis Swedbank Eesti üksus kokku 199,6 miljonit eurot
kasumit – selle sees on ka kasum, mida Swedbank on teeninud laenulepingute pealt.
Laenulepingu pooltena ei ole pank ja tarbija võrdsetel positsioonidel, tarbijal puudub finants-
ja õigusalane kompetentsus. Lisaks peab tarbija oma kohustust tagama mitmekordselt – laenu
tagatiseks nõuab pank hüpoteegi seadmist, laenulepingu ja panga tingimustega sätestatakse
leppetrahv, viivised, tasulised võlgnevuse teated jmt. Poolte usaldusel põhinev suhe saab olla
üksnes tarbijapoolsel usaldusel põhinev – pank ei usalda oma kliente, mistõttu on
laenulepingus olevad õigused ja kohustused ebaproportsionaalselt panga kasuks.
Ümberkujundatav nõue on pandiga tagatud ja VÕVS § 24 lg 6 esimese lause kohaselt ei saa
pandiga tagatud nõuet ümber kujundada, kui võlausaldaja vaidleb sellele vastu. Riigikohus on
oma 10.04.2013.a. otsuses nr 3-2-1-28-13 seisukohal, et VÕVS § 24 lg 3 järgi võib kohus
siiski kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldaja ei nõustunud, kui kohtu
hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes
põhjendatud ja ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt
halvemini, võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja
eelistamiseks on mõjuv põhjus. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt hindab kohus poolte
huvide ja õiguste kaalumisel muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik
rahuldada
vastuväite
esitanud
võlausaldaja
nõue
pankrotimenetluses,
võrreldes
ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga.
Praegusel juhul ületavad pandiesemel lasuvad kohustused pandieseme väärtuse ja on selge, et
võlausaldaja nõue jääks pandi realiseerimisel rahuldamata. On ilmne, et pigem peaks
eelistama ümberkujundamiskava kinnitamist kui jätta nimetatud kava kinnitamata ja viia
võlgnik seeläbi sisuliselt pankrotini.
Avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid on võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra
esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel kohtul arvestada. Eeltoodu õigustab
Riigikohtu hinnangul mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Oluline on,
et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui
nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Täitemenetluse tulemusena ei
saaks laenujääk koos viivistega täies määras tagasi makstud. Samuti jääks võlgnik kodutuks.
Samas on võlgnik valmis laenulepingut edasi täitma, mis annaks võlausaldajale võimaluse
saada tagasi kogu laenujääk koos intressiga.
6. 06.11.2013.a. Viru Maakohtule saabunud seisukohas märgib AS-i Swedbank esindaja, et
tõele ei vasta võlgniku väide, nagu oleks hüpoteegiga koormatud korteriomandi näol tegemist
tema koduga. Korter on välja üüritud ega jää võlgnik korteri võõrandamisel kodutuks. Ka ei
vasta tõele väide, nagu oleks Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud või nagu oleks Euroopa
Inimõiguste Kohus asunud seisukohale, nagu ei saaks hüpoteegipidaja hüpoteeki realiseerida,
kui hüpoteegiga on koormatud isiku kodu. Kui EIK sellisele seisukohale asunud on, siis palub
võlausaldaja võlgnikul see lahend ära mainida.
Samuti ei ole tõene võlgniku seisukoht, nagu oleks Riigikohus asunud seisukohale, nagu
saaks teatud tingimustel pandiga tagatud nõuet ümber kujundada. Riigikohus ei ole asunud
seisukohale, et pandipidaja nõusolekuta saaks ümber kujundada ka pandiga tagatud nõuet.
7. 07.11.2013.a. maakohule saabunud kohtutäitur Andrei Krek’i seisukohas on märgitud, et
Narva kohtutäitur Andrei Krek'i menetluses täiteasi nr 066/2012/1592, s.o võlgnik P K suhtes
võlgnevuse sissenõudes Swedbank AS kasuks Rakvere notar Irma Rahnu poolt 05.06.2007.a
tõestatud notariaalakti nr 3056 alusel. Täitemenetlus nr 066/2012/1592 on alustatud
17.05.2012.a. Kohtutäituri poolt 17.05.2012.a koostatud täitmisteade nr 066/2012/1592 on
võlgnikule P Kle kätte toimetatud 22.05.2012.a. Kuigi põhitasu on muutunud sissenõutavaks
täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega, on kohtutäituril õigus seda saada üksnes summas,
mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kohtutäitur teatas, et ei ole nõus võlgniku P K poolt
kohtutäiturile
võlgnetava
summa
ümberkujundamisega
kohtule
esitatud
võlgade
ümberkujundamise avaldusele lisatud ümberkujundamiskava alusel.
8. Rakvere kohtumajas 14.11.2013.a. toimunud kohtuistungil vaidles võlausaldaja AS-i
Swedbank esindaja endiselt kava kinnitamisele vastu ja leidis, et võlgniku avaldus tuleks jätta
läbi vaatamata. Võlgnik pakkus välja võimaliku maksegraafiku. Kohus andis võlausaldajale 7
päeva kirjaliku seisukoha esitamiseks.
06.11.2013.a. saabus kohtule AS-i Swedbank teade selle kohta, et nad ei nõustu P K
pakkumisega ja palusid jätta P K avalduse läbi vaatamata.
Kohtu seisukoht ja põhjendused:
9. VÕVS § 28 lg 1 kohaselt kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise avalduse pärast
menetlusse võtmist, kuid enne kinnitamist läbi vaatamata.
VÕVS § 28 lg 4 kohaselt kuulab kohus enne avalduse läbivaatamata jätmist ära võlgniku ning
võib ära kuulata ka puudutatud võlausaldajad ja nõustaja.
Kohus leiab, et P K avaldus võlgade ümberkujundamiseks tuleb jätta läbi vaatamata.
Kohus on kuulanud ära võlgade ümberkujundamise taotluses nimetatud võlgade
võlausaldajad.
10. Kohtutäitur Andrei Krek on selgitanud, et kuigi täitmisteade täiteasjas nr 066/2012/1592
on võlgnikule kätte toimetatud 22.05.2012.a. ja põhitasu muutub sissenõutavaks täitmisteate
kättetoimetamisega võlgnikule, on kohtutäituril õigus saada tasu summas, mis on võrdeline
sissenõutud summaga. Kuivõrd kohtutäituril on keelatud tasumäärade osas või tasu võtmise
korra muutmiseks sõlmida kokkuleppeid, ei ole kohtutäituril võimalik tasu nõuet ümber
kujundada.
11. Vastavalt VÕVS § 24 lg-le 6 võib pandiga tagatud nõude ümber kujundada üksnes juhul,
kui võlausaldaja sellega nõustub, seda ka siis, kui pantija on kolmas isik. See ei välista ega
piira pandi realiseerimise järel ülejääva nõude ümberkujundamist üldises korras. Pandipidaja
nõusolekut ei ole vaja käesoleva seaduse § 3 lõike 1 järgi krediidilepingu lõpetamiseks.
AS-i Swedbank nõue tuleneb laenulepingutest nr 07-071725-EL ja nr 07-115443-EV.
Mõlemad laenud on tagatud hüpoteegiga korteriomandile asukohaga xxxx.
Võlausaldaja AS Swedbank ei ole enda nõuete ümberkujundamisega nõustunud. Seega ei saa
neid nõudeid ümber kujundada.
12. Kohus on seisukohal, et kuivõrd käesoleval juhul puuduvad nõuded, mida saaks ümber
kujundada, tuleb P K avaldus võlgade ümberkujundamiseks jätta läbi vaatamata.
13. VÕVS § 7 lg 1 kohaselt määrus, millega võlgade ümberkujundamise avaldus võetakse
kohtu menetlusse, samuti määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse, on kehtiv ja
kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule. Määrus, millega ümberkujundamiskava
jäetakse kinnitamata ja avaldus rahuldamata, samuti määrus, millega avaldus jäetakse läbi
vaatamata või muudetakse või tühistatakse ümberkujundamiskava, on kehtiv ja kuulub
täitmisele alates jõustumisest.
14. VÕVS § 28 lg 5 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise määruse teeb kohus avalikult
teatavaks, avaldab selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teatab sellest
pärast jõustumist peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja peatatud kohtumenetlust
läbiviivale kohtule. Kohus võib teatamiseks kohustada nõustajat.
15. VÕVS § 8 lg 1 kohaselt kannab võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse kulud.
Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots