Legislator Case Law & Legislation
2-13-37471/37 AI generated

2-13-37471/37 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-13-37471/37
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

13.08.2013.a. esitas P K Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt on P K võlausaldajateks Swedbank AS ja

Legislator headnote

AI generated

2-13-37471/37 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 13.08.2013.a. esitas P K Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt on P K võlausaldajateks Swedbank AS ja

Keywords

AI generated
bank counter mail bank resolution banking secrecy bank credit balance banking documents correspondent bank
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Määruse tegemise aeg ja koht

28.02.2014.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-37471

Tsiviilasi

Võlgniku P K avaldus võlgade ümberkujundamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

AVALDAJA: P K (isikukood xxxx)

Avaldajate lepinguline esindaja Margus Tali

PUUDUTATUD ISIKUD:

Võlausaldajad:

1. Swedbank AS (registrikood 10060701); esindaja: Olavi

Järve (e-post: olavi.jarve@swedbank.ee)

2. Kohtutäitur Andrei Krek

RESOLUTSIOON:

Jätta võlgniku P K avaldus võlgade ümberkujundamiseks läbi vaatamata.

Tühistada abinõu, millega peatati P K suhtes läbiviidav täitemenetlus nr 066/2012/1592,

kus olid täitmisel nõuded summas 31 713,57 eurot ja 3 133,31 eurot, arvates käesoleva

määruse jõustumisest.

Tühistada abinõu, millega peatati võlgnik P K’le kuuluva korteriomandi (asukoht: xxxx

(registriosa nr xxxx)) müük täitemenetluses, arvates käesoleva määruse jõustumisest.

Võlgade ümberkujundamise menetluse kulud jätta võlgniku kanda, võlausaldajate

menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Avaldada käesoleva kohtumääruse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebe kord:

Kohtumääruse peale on võlgnikul õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, arvates kohtumääruse

teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Asjaolud ja menetluse käik:

1. 13.08.2013.a. esitas P K Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja avalduse võlgade

ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt on P K võlausaldajateks Swedbank AS ja

kohtutäitur Andrei Krek. Kohusustena, mille ümberkujundamist võlgnik taotleb, on märgitud

AS-i Swedbank nõue summas 31 713,57 eurot ja 3 133,31 eurot (eluasemelaen); kohtutäitur

Andrei Krek’i nõue summas 3 665,82 eurot (kohtutäituritasu ja täitekulud täiteasjas nr

066/2012/1592).

2. Viru Maakohtu 19.08.2013.a. määrusega võeti avaldus menetlusse. Ühtlasi määrati peatada

P K suhtes peetav täitemenetlus nr 066/2012/1592, kus on täitmisel võlausaldaja Swedbank

AS nõue summas 31 713,57 eurot ning võlausaldaja Swedbank AS nõue summas 3 133,31

eurot. Samuti määrati peatada võlgnik P K’le kuuluva korteriomandi (asukoht: xxxx

(registriosa nr xxxx)), millele on seatud hüpoteek, müük täitemenetluses.

3. Viru Maakohtu 19.08.2013.a. määrus edastati seisukoha võtmiseks võlausaldajatele. AS-ilt

Swedbank saabunud vastuses leitakse, et avaldus tuleks jäta läbi vaatamata järgmistel

põhjustel. Kuivõrd võlgnik ei ole võlanimekirjas kajastanud kõiki nõudeid, on ta rikkunud

VÕVS § 12 lg 5 kohustust. Samuti on võlgnik esitanud valeväiteid selle kohta, et võlausaldaja

on keeldunud maksegraafiku osas kokku leppimast. Võlausaldaja on võlgnikuga kokkuleppe

juba saavutanud, kuid võlgnik ei ole maksegraafikut järginud. Seega oleks heas usu

põhimõttega vastuolus kord juba ümber kujundatud nõuet veelkord ümber kujundada. Samuti

kuna võlausaldaja ei ole pandiga tagatud nõude ümberkujundamisega nõus, ei saa seda ümber

kujundada.

4. 17.09.2013.a. Rakvere kohtumajas toimunud kohtuistungil oli AS-i Swedbank esindaja

seisukohal, et nemad ei nõustu võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisega, kuna võlgnik

on omapoolseid kohustusi rikkunud ega ole enam usaldusväärne. Kohtutäitur Andrei Krek

märkis, et kohtutäituri tasu muutub sissenõutavaks siis, kui AS-i Swedbank nõue on täidetud.

Kohtutäitur palus asja läbi vaadata tema kohalolekuta.

5. 04.11.2013.a. saabusid Viru Maakohtusse võlgniku täiendavad seisukohad. Võlgnik

märkis, et esitas 09.10.2013.a. oma esindaja kaudu kirjalikud ettepanekuid AS-ile Swedbank

ja palus võlausaldajal näidata head tahet kokkuleppe sõlmimiseks. AS Swedbank nendele

ettepanekutele sisuliselt ei vastanud, vaid teavitas 15.10.2013.a. e-kirjaga, et lükkab

pakkumise tagasi ning jääb oma 03.09.2013.a. seisukohtade juurde.

Võlgnik leidis, et võlausaldaja huvi võiks olla, et laenulepinguga antud laenu teenindamine

jätkuks võlgniku poolt, sellisel juhul toimuks võlausaldaja majanduslike eesmärkide täitmine.

On keeruline mõista, miks võlausaldaja soovib realiseerida huvi, mis on talle majanduslikus

mõttes kahjulik. xxxx asuv korteriomand on võlgniku kodu. Eesti Vabariigi põhiseadus

sätestab isiku põhiõigusena kodu puutumatuse. Antud põhiõiguse puhul kuuluvad

kohaldamisele ka Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta

põhimõtted. Kui võlausaldaja saaks täitemenetluse tulemusena realiseerida oma huvi, siis

jääks võlgnik ilma oma kodust. Panga kui finantsasutuse tegevus on seotud ühiskonna

sotsiaalsete aspektidega, mistõttu peaks pankadel olema sotsiaalne vastutus või

vastutustundlikkus. 2012.aastal teenis Swedbank Eesti üksus kokku 199,6 miljonit eurot

kasumit – selle sees on ka kasum, mida Swedbank on teeninud laenulepingute pealt.

Laenulepingu pooltena ei ole pank ja tarbija võrdsetel positsioonidel, tarbijal puudub finants-

ja õigusalane kompetentsus. Lisaks peab tarbija oma kohustust tagama mitmekordselt – laenu

tagatiseks nõuab pank hüpoteegi seadmist, laenulepingu ja panga tingimustega sätestatakse

leppetrahv, viivised, tasulised võlgnevuse teated jmt. Poolte usaldusel põhinev suhe saab olla

üksnes tarbijapoolsel usaldusel põhinev – pank ei usalda oma kliente, mistõttu on

laenulepingus olevad õigused ja kohustused ebaproportsionaalselt panga kasuks.

Ümberkujundatav nõue on pandiga tagatud ja VÕVS § 24 lg 6 esimese lause kohaselt ei saa

pandiga tagatud nõuet ümber kujundada, kui võlausaldaja vaidleb sellele vastu. Riigikohus on

oma 10.04.2013.a. otsuses nr 3-2-1-28-13 seisukohal, et VÕVS § 24 lg 3 järgi võib kohus

siiski kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldaja ei nõustunud, kui kohtu

hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes

põhjendatud ja ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt

halvemini, võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja

eelistamiseks on mõjuv põhjus. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt hindab kohus poolte

huvide ja õiguste kaalumisel muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik

rahuldada

vastuväite

esitanud

võlausaldaja

nõue

pankrotimenetluses,

võrreldes

ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga.

Praegusel juhul ületavad pandiesemel lasuvad kohustused pandieseme väärtuse ja on selge, et

võlausaldaja nõue jääks pandi realiseerimisel rahuldamata. On ilmne, et pigem peaks

eelistama ümberkujundamiskava kinnitamist kui jätta nimetatud kava kinnitamata ja viia

võlgnik seeläbi sisuliselt pankrotini.

Avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid on võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra

esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel kohtul arvestada. Eeltoodu õigustab

Riigikohtu hinnangul mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Oluline on,

et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui

nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Täitemenetluse tulemusena ei

saaks laenujääk koos viivistega täies määras tagasi makstud. Samuti jääks võlgnik kodutuks.

Samas on võlgnik valmis laenulepingut edasi täitma, mis annaks võlausaldajale võimaluse

saada tagasi kogu laenujääk koos intressiga.

6. 06.11.2013.a. Viru Maakohtule saabunud seisukohas märgib AS-i Swedbank esindaja, et

tõele ei vasta võlgniku väide, nagu oleks hüpoteegiga koormatud korteriomandi näol tegemist

tema koduga. Korter on välja üüritud ega jää võlgnik korteri võõrandamisel kodutuks. Ka ei

vasta tõele väide, nagu oleks Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud või nagu oleks Euroopa

Inimõiguste Kohus asunud seisukohale, nagu ei saaks hüpoteegipidaja hüpoteeki realiseerida,

kui hüpoteegiga on koormatud isiku kodu. Kui EIK sellisele seisukohale asunud on, siis palub

võlausaldaja võlgnikul see lahend ära mainida.

Samuti ei ole tõene võlgniku seisukoht, nagu oleks Riigikohus asunud seisukohale, nagu

saaks teatud tingimustel pandiga tagatud nõuet ümber kujundada. Riigikohus ei ole asunud

seisukohale, et pandipidaja nõusolekuta saaks ümber kujundada ka pandiga tagatud nõuet.

7. 07.11.2013.a. maakohule saabunud kohtutäitur Andrei Krek’i seisukohas on märgitud, et

Narva kohtutäitur Andrei Krek'i menetluses täiteasi nr 066/2012/1592, s.o võlgnik P K suhtes

võlgnevuse sissenõudes Swedbank AS kasuks Rakvere notar Irma Rahnu poolt 05.06.2007.a

tõestatud notariaalakti nr 3056 alusel. Täitemenetlus nr 066/2012/1592 on alustatud

17.05.2012.a. Kohtutäituri poolt 17.05.2012.a koostatud täitmisteade nr 066/2012/1592 on

võlgnikule P Kle kätte toimetatud 22.05.2012.a. Kuigi põhitasu on muutunud sissenõutavaks

täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega, on kohtutäituril õigus seda saada üksnes summas,

mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kohtutäitur teatas, et ei ole nõus võlgniku P K poolt

kohtutäiturile

võlgnetava

summa

ümberkujundamisega

kohtule

esitatud

võlgade

ümberkujundamise avaldusele lisatud ümberkujundamiskava alusel.

8. Rakvere kohtumajas 14.11.2013.a. toimunud kohtuistungil vaidles võlausaldaja AS-i

Swedbank esindaja endiselt kava kinnitamisele vastu ja leidis, et võlgniku avaldus tuleks jätta

läbi vaatamata. Võlgnik pakkus välja võimaliku maksegraafiku. Kohus andis võlausaldajale 7

päeva kirjaliku seisukoha esitamiseks.

06.11.2013.a. saabus kohtule AS-i Swedbank teade selle kohta, et nad ei nõustu P K

pakkumisega ja palusid jätta P K avalduse läbi vaatamata.

Kohtu seisukoht ja põhjendused:

9. VÕVS § 28 lg 1 kohaselt kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise avalduse pärast

menetlusse võtmist, kuid enne kinnitamist läbi vaatamata.

VÕVS § 28 lg 4 kohaselt kuulab kohus enne avalduse läbivaatamata jätmist ära võlgniku ning

võib ära kuulata ka puudutatud võlausaldajad ja nõustaja.

Kohus leiab, et P K avaldus võlgade ümberkujundamiseks tuleb jätta läbi vaatamata.

Kohus on kuulanud ära võlgade ümberkujundamise taotluses nimetatud võlgade

võlausaldajad.

10. Kohtutäitur Andrei Krek on selgitanud, et kuigi täitmisteade täiteasjas nr 066/2012/1592

on võlgnikule kätte toimetatud 22.05.2012.a. ja põhitasu muutub sissenõutavaks täitmisteate

kättetoimetamisega võlgnikule, on kohtutäituril õigus saada tasu summas, mis on võrdeline

sissenõutud summaga. Kuivõrd kohtutäituril on keelatud tasumäärade osas või tasu võtmise

korra muutmiseks sõlmida kokkuleppeid, ei ole kohtutäituril võimalik tasu nõuet ümber

kujundada.

11. Vastavalt VÕVS § 24 lg-le 6 võib pandiga tagatud nõude ümber kujundada üksnes juhul,

kui võlausaldaja sellega nõustub, seda ka siis, kui pantija on kolmas isik. See ei välista ega

piira pandi realiseerimise järel ülejääva nõude ümberkujundamist üldises korras. Pandipidaja

nõusolekut ei ole vaja käesoleva seaduse § 3 lõike 1 järgi krediidilepingu lõpetamiseks.

AS-i Swedbank nõue tuleneb laenulepingutest nr 07-071725-EL ja nr 07-115443-EV.

Mõlemad laenud on tagatud hüpoteegiga korteriomandile asukohaga xxxx.

Võlausaldaja AS Swedbank ei ole enda nõuete ümberkujundamisega nõustunud. Seega ei saa

neid nõudeid ümber kujundada.

12. Kohus on seisukohal, et kuivõrd käesoleval juhul puuduvad nõuded, mida saaks ümber

kujundada, tuleb P K avaldus võlgade ümberkujundamiseks jätta läbi vaatamata.

13. VÕVS § 7 lg 1 kohaselt määrus, millega võlgade ümberkujundamise avaldus võetakse

kohtu menetlusse, samuti määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse, on kehtiv ja

kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule. Määrus, millega ümberkujundamiskava

jäetakse kinnitamata ja avaldus rahuldamata, samuti määrus, millega avaldus jäetakse läbi

vaatamata või muudetakse või tühistatakse ümberkujundamiskava, on kehtiv ja kuulub

täitmisele alates jõustumisest.

14. VÕVS § 28 lg 5 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise määruse teeb kohus avalikult

teatavaks, avaldab selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teatab sellest

pärast jõustumist peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja peatatud kohtumenetlust

läbiviivale kohtule. Kohus võib teatamiseks kohustada nõustajat.

15. VÕVS § 8 lg 1 kohaselt kannab võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse kulud.

Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots