2-14-145/12 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL H a g i õ i g e k s v õ t u l p õ h i n e v

Kohus

Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28.veebruar 2014.a. xxxxx kohtumaja, xxxxx, Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-14-145 Tsiviilasi

I. S. R. S. abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: I. S. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxxxxxxxxxxxxxx,xxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Kostja: R. S. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx-xxx Kohtuistungi toimumise aeg 26.veebruar 2014.a.

RESOLUTSIOON

1. Lahutada I. S. R. S. K. ) abielu, mis on registreeritud xxxxxxxxxxxxx.a. xxxxx xxxxxxxxxxxxx, dokumendi nr.9-32-2011/11.

2. Jätta R. S. abiellumisel võetud perekonnanimi -S. .

3. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist xxxxx Maavalitsuse rahvastikutoimingute talitusele abielulahutuse kande tegemiseks.

Kohtukulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

2 (3) Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest kohtukantselei kaudu 28.veebruaril 2014.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõuded ja põhjendused

I. S. on esitanud kohtule hagi abielu lahutamiseks. Abielu on sõlmitud xxxxxxxxxxxxx. xxxxx xxxxxxxxxxxxx. Hagiavalduse kohaselt on abielu lahutamise põhjuseks kostja vägivaldne käitumine ja armastuse puudumine. Kooselu on lõppenud alates xxxxx. sügisest. Hageja soovib kostjalt ära võtta perekonnanime S. , mille kostja võttis abiellumisel.

Kostja vastuväited

Kostja ei vaidle abielu lahutamisele vastu, kuigi eitab vägivalla kasutamist I.S. suhtes. R. S. ei soovi tagasi võtta abielueelset perekonnanime.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuigi osundatud paragrahvi 4.lõike kohaselt ei ole kohus muuhulgas abieluasjas õigeksvõtuga seotud, leiab kohus, et I. S. R. S. abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Vastavalt PKS § 66 p 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Hageja seletuse kohaselt sai ta juba enne vangistust, xxxxx. kevadel aru, et ei taha sellise inimesega, nagu kostja koos elada. Ta soovib minevikuga lõpu teha ja alustada uut elu. Kostja tarvitab alkoholi ja on füüsiliselt vägivaldne. Kuna ka hageja tarvitas vabaduses alkoholi, siis võeti neilt ära laps ning hageja ei suuda seda kostjale andestada. Kuna hageja on kohtuistungil kinnitanud, et ta ei soovi taastada abielusuhteid kostjaga, mis katkesid tema vangistuse kandmisele asumisel ning ka kostja on avaldanud, et vastu tahtmist ei saa abielus olla, siis ei ole kohtul alust arvata, et abikaasad taastavad kooselu. Seega tuleb I. S. R. S. , mis on sõlmitud 28.05.2011.a. xxxxx Maavalituses ning mille kohta on koostatud dokument nr.9-32-2011/11, lahutada.

Hageja on taotlenud, et kostjale taastatakse tema abielueelne perekonnanimi.

3 (3)

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt taastatakse abielu lahutamisel isikule tema avalduse alusel varem kantud perekonnanimi. R. S. kandis enne abiellumist perekonnanime K. . Kuid kuna R.S. ei ole avaldanud, et ta soovib oma varem kantud perekonnanime taastamist, siis ei saa kohus seda hageja taotluse alusel teha.

Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Hagejale oli antud riigipoolset menetlusabi ning ta oli vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel abielu lahutamiseks. Arvestades menetluskulude jaotust hagilises perekonnaasjas ei pea kohus võimalikuks, vaatamata hagi rahuldamisele kostjalt TsMS § 190 lg 3 alusel ka riigilõivu väljamõistmist, nimetatud menetluskulu tuleb jätta riigi kanda.

Epp Tombak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik