3-11-2184/35 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28.02.2014, Tartu Haldusasja number 3-11-2184 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 16.05.2011. a haldusakti nr 6-10/2028-3 tühistamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale laost raamatuga „Ruuniring“ komplektis olevad 25 ruunikivi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 04.06.2012. a otsus haldusasjas nr 3-11-2184 ja 17.09.2012. a otsus haldusasjas nr 3-12-1232 Menetluse alus ringkonnakohtus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 04.06.2012. a otsus haldusasjas nr 3-11-2184 ja 17.09.2012. a otsus haldusasjas nr 3-12-1232 muutmata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Peale otsuse jõustumist tagastada Viru Vanglale ringkonnakohtu poolt asitõendina välja nõutud läbipaistvasse pakendisse pakitud 25 ruunikivi.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 31.03.2014 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 06.12.2010 saabus Viru Vanglasse kaebajale maksikirjaga saadetud komplekt, milles oli raamat „Ruuniring“, 25 ruunikivi ja väike riidest kott. Samal päeval paigutas vastustaja nimetatud maksikirjas saadetud asjad vangla lattu kaebaja asjade juurde ning andis kaebajale selle kohta kviitungi (kd 3-11-2184, tl 36).

2. 07.12.2010 esitas kaebaja vastustajale taotluse väljastada talle laost kambrisse 06.12.2010 maksikirjaga vanglasse saabunud ja samal päeval vangla lattu paigutatud komplekt (raamat, ruunikivid ja väike riidest kott).

3. Viru Vangla II üksuse inspektor-kontaktisik rahuldas 14.01.2011. a haldusaktiga nr 6-10/2028-1 (kd 3-11-2184, tl 37) kaebaja 07.12.2010. a taotluse osaliselt ning lubas väljastada vangla laost kambrisse raamatu „Ruuniring“ ja väikse riidest koti, kuid jättis

25 ruunikivi väljastamise osas taotluse rahuldamata.

4. 17.01.2011 pöördus kaebaja vastustaja poole vaidega (kd 3-11-2184, tl 27−29 pöördel) ning taotles haldusakti nr 6-10/2028-1 taotluse rahuldamata jätmise osas kehtetuks tunnistamist ning ettekirjutuse tegemist ruunikivide väljastamiseks.

5. Justiitsministeerium jättis 31.01.2011. a vaideotsusega (kd 3-11-2184, tl 71) kaebaja 17.01.2011. a vaide täies ulatuses rahuldamata.

6. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse Viru Vangla 14.01.2011. a haldusakti nr 6-10/2028-1 tühistamiseks ja kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks ettekirjutuse tegemiseks. Halduskohus menetles kaebust haldusasjana nr 3-11-565.

7. Viru Vangla direktor tunnistas 04.04.2011. a otsusega nr 6-10/2028-2 (kd 3-11-2184, tl 69−69 pöördel) 14.01.2011. a haldusakti osaliselt kehtetuks, kuna selle oli allkirjastanud selleks mittepädev vanglaametnik.

8. Tartu Halduskohus rahuldas 29.06.2011. a otsusega haldusasjas nr 3-11-565 kaebuse osaliselt ning tunnistas Viru Vangla 14.01.2011. a haldusakti nr 6-10/2028-1 tühiseks.

9. 16.05.2011 otsusega nr 6-10/2028-3 (kd 3-11-2184, tl 70−70 pöördel) vaatas Viru Vangla direktori asetäitja noorte vangistuse alal direktori ülesannetes kaebaja 07.12.2010. a taotluse

25 ruunikivi kambrisse väljastamiseks uuesti läbi ning jättis selle rahuldamata.

10. 17.05.2011 esitas kaebaja vaide (kd 3-11-2184, tl 72−72 pöördel) Viru Vangla direktori 16.05.2011. a haldusakti nr 6-10/2028-3 kehtetuks tunnistamiseks ja ruunikivide kambrisse väljastamiseks ettekirjutuse tegemiseks. 17.06.2011 edastas vastustaja kaebaja vaide Justiitsministeeriumile lahendamiseks.

11. Justiitsministeerium jättis 03.08.2011. a vaideotsusega nr 11-7/1419 (kd 3-11-2184, tl 26−26 pöördel) kaebaja 17.05.2011. a vaide rahuldamata.

12. 08.09.2011 saabus halduskohtusse kaebaja kaebus (kd 3-11-2184, tl 1−19) Viru Vangla 16.05.2011. a haldusakti nr 6-10/2028-3 tühistamiseks ning Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks väljastada kaebaja kambrisse ruunikivid. Kaebaja väitel ei teavitanud vangla teda uuesti alustatud haldusmenetlusest ning 16.05.2011. a haldusakti nr 6-10/2028-3 kättetoimetamine oli tema jaoks ootamatu. Kaebaja sõnul ei olnud teda enne keelduvate haldusaktide (14.01.2011 ja 16.05.2011) väljaandmist ära kuulatud ning sellega rikuti tema kui menetlusosalise õigust olla ära kuulatud. Kaebaja kinnitusel ei ole 16.05.2011. a haldusaktis nr 6-10/2028-3 arvestatud tema poolt varem toodud põhjendustega. Samuti on kaebaja hinnangul haldusmenetluse käigus jäänud välja selgitamata, kas ruunikivid on kivist või savist. Esitatud kaebuses viitab kaebaja Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2006. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-23-06, mille kohaselt on haldusmenetluses ärakuulamisõiguse mittevõimaldamine jämedaks rikkumiseks, mis haldusakti sisule antavast hinnangust sõltumata toob kaasa akti kehtetuks tunnistamise. Kaebaja leiab, et 16.05.2011. a haldusakt nr 6-10/2028-3 on kaalutlusvigadega. Vastustaja ei ole haldusakti põhjenduses näidanud, kuidas on võimalik kasutada ruunikive luisuna ja valmistada esemeid teritades erinevaid lõikeja torkeriistu. Kaebaja märgib, et vanglas on kasutamisel lauamängude kivid ja muud vangla kaupluse kaudu soetatavad esemed, mida on samuti võimalik kasutada luisuna. Haldusaktis puuduvad motiivid, millest võiks aru saada, et just ruunikivid on ohtlikumad kui muud kivid, mida saab samuti luisuna kasutada. Kaebaja seisukohalt on vaidlustatavas haldusaktis vääralt kohaldatud Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 p-i 3, kuna ruunikivid ei saa iseenesest ohustada inimese julgeolekut. Kaebaja hinnangul on ruunikivide keelamine üksikaktiga ebaproportsionaalne.

13. 03.05.2012 halduskohtus toimunud kohtuistungil (protokoll kd 3-11-2184, tl 75−76) selgitab kaebaja, et raamat „Ruuniring“ on filosoofiline teos, kus on iga sellega kaasas oleva

25 kivi kohta selgitus. Inimene saab esitada küsimuse jumalale ning seejärel saada kivi ja selle kohta raamatust loetu abil enda jaoks vastuse. Kaebaja märgib, et ta on küll vanglas ainus, kellel on ruunikivid, kuid paljudel kinnipeetavatel on kambris näiteks doomino komplektid ning peale doominoklotside saab teritamiseks kasutada ka küüneviili ja pimsskivi.

14. 31.05.2012. a määrusega (kd 3-11-2184, tl 77−77 pöördel) jättis kohus kaebaja kaebuse Viru Vanglale kohustatava ettekirjutuse tegemise nõude osas läbi vaatamata, kuna nimetatud nõude osas jättis halduskohus haldusasjas nr 3-11-565 kaebuse rahuldamata ning 01.08.2011. a kohtuotsuse vaidlustamiseks esitas kaebaja apellatsioonikaebuse.

15. 04.06.2012. a otsusega haldusasjas nr 3-11-2184 jättis Tartu Halduskohus kaebuse Viru Vangla 16.05.2011. a haldusakti nr 6-10/2028-3 tühistamiseks rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei rikkunud vastustaja vaidlustatud haldusakti andmisel kaebajale HMS § 40 lg-st 1 tulenevat ärakuulamisõigust. Kaebaja on tutvunud Viru Vangla 04.04.2011. a haldusaktiga nr 6-10/2028-2, millega vastustaja tunnistas 14.01.2011. a haldusakti nr 6-10/2028-1 osaliseks kehtetuks ning tegi ettekirjutuse kaebaja 07.12.2010. a taotluse uueks läbivaatamiseks. Seega oli kaebaja teadlik, et vastustaja hakkab tema taotlust vangla laost kambrisse ruunikivide väljastamiseks uuesti läbi vaatama ning 16.05.2011 välja antud haldusakt nr 6-10/2028-3 ei saanud olla kaebaja jaoks üllatus. Halduskohtu hinnangul ei ole käesolevas vaidluses asjakohased kaebuses viidatud Riigikohtu seisukohad. Antud juhul oli kaebaja ise haldusmenetluse alustamise taotlejaks ning laos oleva eseme kättesaamise kohta taotlust esitades oli talle üldjoontes teada, milliste võimalustega tal arvestada tuleb ning et tema taotlus võidakse ka jätta rahuldamata ja ta saab kõigest sellest lähtuvalt oma selgitusi kirjutada. Samuti esitas kaebaja endapoolsed seisukohad 17.01.2011. a vaides ja haldusasjas nr 3-11-565 ning palus vastustajal hiljem taotluse uuel läbivaatamisel neile seisukohtadele tugineda. Järelikult ei saa väita, et kaebaja pole üldse saanud asja kohta arvamust esitada ning et vastustaja ei teadnud kaebajale ebasoodsa haldusakti väljaandmise hetkel tema seisukohta. Kohus on seisukohal, et vastustaja on 16.05.2011. a haldusakti nr 6-10/2028-3 andmisel teinud õiged kaalutlused ning esemete kasutamise piirang on proportsionaalne. Kohus nõustub haldusaktis toodud põhjendusega, et ruunikivide abil on võimalik esemeid teritada ehk valmistada lõikeja torkeriistu. Vaidemenetluse käigus ei ole leidnud tõestamist ka kaebaja väide, et ruunikivid on pehmest savist. Seega tekitab ruunikivide omamine ohtu vangla julgeolekule. Asjaolu, et kaebaja pole vanglas viibimise ajal lõikeja torkeriistu valmistanud, ei saa antud juhul olla erandiks, mis saaks olla aluseks omada vangla julgeolekule ohtu tekitavaid esemeid. Samuti ei ole ruunikivide kasutamine kaebaja jaoks hädavajalik ning need on teiste esemetega asendatavad.

16. 07.06.2012 laekus kohtusse kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 31.05.2012. a kohtumääruse tühistamiseks. 12.06.2012. a määrusega rahuldas halduskohus kaebaja määruskaebuse ning tühistas 31.05.2012. a määruse, millega kohus jättis kaebaja kaebuse Viru Vanglale kohustatava ettekirjutuse tegemise nõude osas läbi vaatamata.

17. 14.06.2012. a määrusega eraldas Tartu Halduskohus otstarbekuse printsiibist lähtudes kaebaja nõuded haldusasjas nr 3-11-2184 iseseisvatesse menetlustesse ning määras menetleda kaebuse nõuet Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks iseseisvas menetluses haldusasjana nr 3-12-1232.

18. Tartu Halduskohus jättis 17.09.2013. a otsusega haldusasjas nr 3-12-1232 (kd 3-12-1232, tl 64−65) rahuldamata kaebaja kaebuse Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks väljastada kaebajale laost raamatuga „Ruuniring“ komplektis olevad ruunikivid. Otsuse põhjenduste kohaselt jääb halduskohus haldusasjas nr 3-11-2184 04.06.2012 tehtud otsuses võetud seisukoha juurde. Kohtu hinnangul on vastustaja antud seletus vanglas ruunikivide kasutamise keelu kohta veenev ja õige. Välistatud ei ole, et ruunikive on nende struktuuriliste omaduste tõttu võimalik kasutada luisuna ja valmistada neist esemeid, teritades erinevaid lõikeja torkeriistu, mille valmistamine ja omamine on ohuks inimeste ja vangla julgeolekule. Ruunikivide kasutamine vanglas ei ole kaebaja jaoks hädavajalik ja vaba aja veetmiseks asendamatu, kuid see takistab oluliselt kambri läbiotsimise teostamist. Halduskohus nõustub vastustajaga selles, et ruunikive võivad kätte saada ka teised kinnipeetavad, kes võivad hakata neid kasutama.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

19. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 04.06.2012. a otsusele haldusasjas nr 3-11-2184 apellatsioonkaebuse (kd 3-11-2184, tl 100-103), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Kaebaja hinnangul on halduskohus ebaõigesti leidnud, et kaebaja ära kuulamata jätmine ühe menetlustoimingu osas ei saanud mõjutada asja otsustamist, kuivõrd kaebaja sai esitada oma arvamuse ja vastuväited lisaks tühistatud haldusakti andmise menetlusele ka mitmes kohtumenetluses. Kaebaja leiab, et enne iga haldusakti andmist tuleb isik ära kuulata ja anda talle võimalus arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Vaidlustatud 16.05.2011. a haldusakti tegemisel ei ole vastustaja arvestanud Tartu Halduskohtu 29.06.2011. a otsuses haldusasjas nr 3-11-565 ega kaebaja kaebuses väljendatud seisukohti. Seega sisaldab vaidlustatud haldusakt olulisi kaalutlusvigu ning on ebaproportsionaalne. Käesolevas haldusasjas on halduskohus asunud teistsugusele seisukohale kui haldusasjas nr 3-11-565, näitamata ja põhjendamata, miks kohus nõustub vastustajaga selles, et üksikaktiga kaebajale keelatud ruunikivid on ohtlikud. Kaebaja hinnangul ei ole eesmärgipärane keelata talle vajalikke ruunikivisid, kui samasugused ohtlikud kivimid (doomino mängukivid, betoonseinad ja põrandad jne) jäävad talle kätte. Haldusaktis sisalduvad põhjendused on oletuslikud, kaebajaga mitteseotud, faktidega põhistamata, üldsõnalised ega võimalda kontrollida haldusakti õiguspärasust. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et ruunikivid pole VsKE §-s 641 sätestatud keelatud asjade nimekirjas ning puudub Viru Vangla vastav üldkorraldus. Konkreetse kinnipeetava esitatud taotluse lahendamisel ei piisa üldistest tema isiku ja esemega mitteseotud põhjendustest. Kuna ruunikivid pole ainsad esemed, mida on võimalik luisuna kasutada, on vaja üksikasjalikult põhjendada, miks on just need kõigi teiste sarnasest materjalist esemete kõrval inimese ja vangla julgeolekule ohtlikud ja tuleb seetõttu kaebajale ära keelata. Kaebaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi lahenditele haldusasjades nr 3-3-1-62-02, nr 3-3-1-54-03, nr 3-3-1-81-07, nr 3-3-1-81-09. Kaebaja palub Viru Vanglalt välja mõista esimeses astmes kantud menetluskulud koopiate tegemise eest summas 5,89 eurot ning kohustada tasuma see Ludmilla Kalda arvele nr 221052158417 Swedbank AS-is.

20. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse ka Tartu Halduskohtu 17.09.2013. a otsusele haldusasjas nr 3-12-1232 (kd 3-12-1232, tl 71−75), milles palub halduskohtu nimetatud otsuse tervikuna tühistada ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Kaebaja hinnangul ei ole halduskohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Halduskohus ei ole vastanud kaebuses esitatud väidetele haldusaktis esinevate kaalutlusvigade, kaebaja põhjendatud huvi mittearvestamise, keelu ebaproportsionaalsuse ning mittenõuetekohasuse kohta. Vastustaja on asunud kohtumenetluses haldusakti tagantjärele motiveerima, viidates, et kaebaja on budist ning ta ei ole välja toonud, et tema usulised veendumused on muutunud. Kaebaja selgitab, et vaidlusalused ruunikivid on küll budismis kasutusel, kuid need ei ole seotud konkreetse usuga. Halduskohus ei ole ära näidanud, kuidas on kohtu põhjendused kaebajale ruunikivide andmisest keeldumisel seotud kaebajaga ning taotlevate ruunikividega. Vangla 16.05.2011. a haldusaktis nr 6-10/20283 ei ole keeldumise alusena viidatud asjaoludele, mida on välja toonud halduskohus. Halduskohus on vaidlustatud otsuses esitanud näiteks uue asjaolu, et ruunikividest endist on võimalik valmistada erinevaid lõikeja torkeriistu. Seega ei ole halduskohus hinnanud haldusakti õiguspärasust selle andmise seisuga ning on asunud ise teostama kaalutlusõigust haldusorgani eest. Halduskohus on ebaõigesti eraldanud kaebaja kaebuse kahte eraldi menetlusse. Kaebaja palub liita asjad tagasi ühte menetlusse, kuna asjad on omavahel seotud ning need olid esitatud ühtse kaebusena seoses ruunikivide keelamise vaidlustamisega.

21. Tartu Ringkonnakohus liitis 21.12.2012. a määrusega haldusasjad nr 3-12-1232 ja nr 3-11-2184 ühte menetlusse ning määras haldusasja numbriks 3-11-2184.

22. Vastustaja palub apellatsioonkaebustele esitatud vastuses (kd 3-11-2184, tl 113−116) jätta apellatsioonkaebused rahuldamata. Vastustaja on endiselt seisukohal, et kuigi VSkE §-s 641 sätestatud keelatud esemete loetelus ei ole kivimeid nimetatud, on tegemist vangla julgeolekut ohustavate esemetega. Kaebaja poolt taotletud ruunikivid vastavad VangS § 15 lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud nõuetele ning vanglal on seetõttu õigus nende väljastamisest VangS § 15 lg 4 alusel keelduda. Asjaolu, et kaebajal ei ole käesoleval hetkel torkeriistu, ei tähenda, et ta ei võiks neid ruunikivide abil valmistada.

Vastustaja selgitab, et julgeoleku tagamiseks vanglas tuleb ohtlike esemete omamine viia mittevajalike ohtlike esemete keelamise näol miinimumini. Kaebaja poolt näitena toodud kannahooldusvahendid on hügieeni tagamiseks igapäevaselt vajalikud, kuid ruunikivid kinnipeetavale ilmtingimata vajalikud ei ole. Ennustamiseks ja mõtlemiseks ei ole sümbolmärkidega kivid ilmtingimata vajalikud, vaid neid saab ka asendada vangla julgeolekut mitteohustavate esemetega. Seega on käesoleval juhul võimalik asendada ohtlikud esemed mitteohtlikega. Põhiseaduse §-s 32 sätestatud põhiõiguse näol ei ole tegemist absoluutse õigusega ning seaduses ette nähtud juhtudel võib seada omandi suhtes piiranguid.

Kuna vangla on raamatu „Ruuniring“ kaebajale väljastanud, on talle raamatu lugemise võimalus tagatud. Kaebaja enda selgitustest nähtuvalt on raamatuga komplekti kuulunud ruunikivid talle vajalikud eelkõige nendel asetsevate sümbolmärkide tõttu, kuid vangla hinnangul on sümboleid võimalik joonistada ka paberist või papist ruutudele. Samuti on vangla hinnangul kaebaja väited tema usuliste vajaduste rahuldamise kohta otsitud. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, justkui vastustaja oleks hakanud haldusakti kohtumenetluses tagantjärele motiveerima.

Vastustaja vastas üksnes kaebaja poolt kaebuses esitatud väidetele põhiseaduse §-de 40 ja 41 rikkumise kohta ning tegemist ei olnud haldusakti täiendava põhjendamisega. Vaidlustatud haldusakt sisaldab kaalutlusi ja põhjendusi. Vastustaja on selles märkinud, et kaebajal on kivimeid võimalik kasutada luisuna ja valmistada esemeid teritades erinevaid lõikeja torkeriistu. Vastustaja hinnangul ei ole oluline tuvastada, kas ruunikivide näol on tegemist kivi või saviga, sest ka savist saab kivistudes savikivim. Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud.

Kaebaja on endapoolsed seisukohad esitanud nii taotluses talle ruunikivide väljastamiseks, Justiitsministeeriumile esitatud vaides kui ka halduskohtule esitatud kaebuses.

23. 10.01.2013 edastas Viru Vangla ringkonnakohtule viimase nõudel asitõendina käesolevas haldusasjas vaidluse all olevad ruunikivid (25 tk), pakituna läbipaistvasse pakendisse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

24. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsused muutmata. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 04.06.2012 haldusasjas nr 3-11-2184 langetatud otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Ringkonnakohus peab vajalikuks osaliselt täpsustada Tartu Halduskohtu 17.09.2013 haldusasjas nr 3-12-1232 langetatud otsuse põhjendusi, nõustudes ka nendega ülejäänud osas (HKMS § 201 lg 4).

25. Kaebaja väitel on halduskohus haldusasjas nr 3-12-1232 langetatud otsuse põhjendustes tuginenud muuhulgas sellele, et ruunikividest endist on võimalik valmistada erinevaid lõikeja torkeriistu. Kaebaja peab silmas järgmist kohtuotsuse põhjenduses sisalduvat lauset: „Välistatud ei ole see, et ruunikive nende struktuuriliste omaduste tõttu on võimalik kasutada luisuna ja valmistada neist esemeid teritades erinevaid lõikeja torkeriistu, mille valmistamine ja omamine on ohuks inimeste ja vangla julgeolekule.“ Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on olnud otsuse põhjenduste sõnastamisel küll pisut hooletu, kuid leiab, et seda lauset ei saa siiski tõlgendada selliselt, et halduskohus tugineb ruunikividest lõikeja torkeriistade valmistamise võimalusele. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on silmas pidanud ruunikivide abil erinevatest muudest esemetest lõikeja torkeriistade valmistamise võimalusele. Sellele on viidatud ka juba Viru Vangla vaidlusaluses 16.05.2011. a keeldumises nr 6-10/2028-3 (tl 70 ja pöördel). Seega ei ole halduskohus tuginenud otsuse põhjendustes asjaoludele, millele ei olnud eelnevalt viidanud Viru Vangla 16.05.2011. a keeldumises.

26. Vastuseks ülejäänud apellatsioonkaebustes sisalduvatele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebaja tugineb sellele, et ruunikivid pole VsKE §-s 641 sätestatud keelatud asjade nimekirjas ning puudub Viru Vangla vastav üldkorraldus. Ringkonnakohus selgitab, et vangla sisekorraeeskiri ega võimalik üldkorraldus ei ole käesoleval juhul olulised. Oluline on seadusliku aluse olemasolu, mis on sätestatud VangS § 15 lg-s 4. Viru Vangla 16.05.2011. a keeldumine on selle normi kohaselt kaalutlusotsus, mis peab olema nõuetekohaselt põhjendatud. Ringkonnakohus on sarnaselt halduskohtuga seisukohal, et Viru Vangla otsus on piisavalt hästi põhjendatud.

27. Kaebaja hinnangul ei ole eesmärgipärane keelata talle vajalikke ruunikivisid, kui samasugused ohtlikud kivimid (doomino mängukivid, betoonseinad ja põrandad jne) jäävad talle kätte. Ringkonnakohus selgitab, et kaebajal ei ole volitusi hinnata tema suhtes kohaldatavate piirangute eesmärgipärasust, vaid seda teeb vangla.

28. Kaebaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi lahenditele haldusasjades nr 3-3-1-62-02, nr 3-3-1-54-03, nr 3-3-1-81-07, nr 3-3-1-81-09. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu halduskolleegiumi otsused nr 3-3-1-62-02 ja nr 3-3-1-54-03 puudutavad planeerimiskaalutlust, mistõttu ei ole need viited käesolevas asjas asjakohased. Ülejäänud kahes otsuses toodud kaalutlusotsuse õiguspärasuse kriteeriumitega on Viru Vangla keeldumine aga kooskõlas.

29. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et nõustub vastustajaga, et raamatu „Ruuniring“ kasutamiseks ei ole tingimata tarvis kive, vaid olulised on kividele kantud sümbolid, millede seletused sisalduvad raamatus. Kaebaja on ise sellele osutanud, et nõuande või mõtiskluse ajendi saamiseks tuleb tõmmata kotist juhuslik ruun ja lugeda selle tõlgendust raamatust. Sama eesmärki täidavad aga näiteks paberivõi papitükkidele kantud ruunimärgid. Samas on selliste isevalmistatud ruunikaartide ohtlikkus tunduvalt väiksem kui kividel. Kui kaebajal on tõsine huvi ruunidega tegeleda, siis on tal võimalik vastavate sümbolitega sedelid endale ise valmistada, taotlemata seejuures enda valdusse esemeid, mis kujutavad endast ohtu.

30. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsused jäävad muutmata. Järelikult jääb kaebaja menetluskulu kaebaja enda kanda. Et vastustaja ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, jäävad vastustaja võimalikud kulud vastustaja enda kanda.

Maili Lokk Agu Timmi Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/