3-12-2678/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Viive Ligi

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-12-2678

Haldusasi

E. J. kaebus Maksu- ja Tolliameti 13.12.2012 korraldu-

se nr 12.2-3/9229-14 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – E. J. , esindajad vandeadvokaat Vahur Ki-

vistik ja vandeadvokaat Gerly Kask

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Aiki Meister

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29. mai 2013 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

E. J. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta E. J. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.05.2013 ot-

sus haldusasjas nr 3-12-2678 muutmata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 31.03.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

3-12-2678

2(12)

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Lääne maksu- ja tollikeskus alustas 10.07.2012 korralduse

nr 12.2-3/9229-1 alusel Polar Tekstiil OÜ käibemaksu arvestamise ning deklareerimise õigsu-

se kontrollimiseks üksikjuhtumi kontrolli perioodi mai 2012 kohta.

2. Maksu- ja Tolliameti 13.12.2012 korraldusega nr 12.2-3/9229-14 kohustati E. J. and-

ma MTA-le teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kohta 3 tööpäeva jooksul

korralduse kättesaamisest arvates. Täpse aja ja koha kokkuleppimiseks tuli võtta ühendust

kontrolli läbiviivate revidentidega.

Korralduse kohaselt selgus kontrolli käigus, et kontrollitaval perioodil müüs Polar Tekstiil OÜ

kaupa OÜ-le PVMP-Ex. Toimunud tehingute kohta andis 11.09.2012 selgitusi Polar Tekstiil

OÜ juhatuse liige O. T. . Maksuhaldurile 22.11.2012 OÜ PVMP-Ex juhatuse liikme A. E.

poolt antud seletuse kohaselt koostas OÜ PVMP-Ex arve-saatelehed Polar Tekstiil OÜ-lt soe-

tatud kauba edasimüügi kohta raamatupidaja E. J. .

Kontrollimaks maksumenetluse käigus esitatud andmete õigsust ja Polar Tekstiil OÜ maksu-

kohustust, pöördub maksuhaldur E. J. kui OÜ PVMP-Ex raamatupidaja poole teabe saami-

seks. Kontrolli läbiviimiseks on maksuhalduril oluline saada teavet arve-saatelehtede koosta-

mise kohta. Tehingute tegeliku toimumise ja sisu täpsustamine E. J. poolt on oluline kontrol-

limisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.

3. E. J. esitas 27.12.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 13.12.2012 korralduse nr

12.2-3/9229-14 tühistamiseks.

Vaidlustatud korraldus on sisuliselt motiveerimata ja ei vasta maksukorralduse seaduse

(MKS) §-de 46 ja 61 nõuetele. Korralduses puudub põhjendus, miks on vaja teavet saada

kolmandalt isikult ning kuidas see teave seondub kontrollitava ja tema maksukohustusega.

Korralduse andmise põhjusena märgitu, et teavet on vaja maksumenetluses tähendust omavate

asjaolude väljaselgitamiseks, on kontrollimatu ja umbmäärane. Vastavalt MKS § 61 lg-le 1 on

see kolmanda isiku poole pöördumise eesmärk, mitte põhjus (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-

98-10, p 13 ja nr 3-3-1-24-11, p 12). Korralduses puuduvad mistahes arusaadavad põhjendu-

sed, mis tingib vajaduse koormata teise isiku kontrollis kolmandat isikut teabe andmisega.

Korraldusest ei ilmne, et maksukohustuslane ei oleks koostööaldis, oleks jätnud teabe või do-

kumendid esitamata või maksuhaldurile esitatud teave oleks olnud ebapiisav. Antud asjaolu-

del on maksuhalduri tegevus arusaamatu ja vastuolus MKS § 10 lg-s 3 sätestatud nõuetega.

Nii maksumaksja kui menetlusvälise isiku jaoks omavad tähendust maksuhalduri kaalutlusõi-

guse teostamise motiivid ja põhjendused, mis peavad olema ratsionaalsed ja arusaadavad. Se-

da nõuet on silmas peetud ka MKS § 61 lg-s 3 viitega §-le 46, millest tuleneb, et korraldus

peab olema põhjendatud. Põhjenduste all ei ole silmas peetud üldsõnalisi või formaalseid põh-

jendusi, vaid põhjendusi selle kohta, milliseid maksustamisel tähendust omavaid küsimusi

maksuhaldur soovib kolmanda isiku kaudu välja selgitada.

Vaidlustatud korraldusest ei ole võimalik aru saada, milline asjaolu teabe küsimiseks esineb:

maksukohustuslaselt ei olnud teavet või dokumente võimalik saada, saadud teave oli ebausal-

dusväärne või vajab kahtluse kõrvaldamiseks ülekontrollimist. Ühtegi nimetatud asjaolu ei ole

korralduses mainitud. Vastusele on lisatud O. T. seletus, mille pinnalt on vastustaja alles koh-

tumenetluses esitanud väite, et Polar Tekstiil OÜ-l puudub teave kauba edasise liikumise asja-

3-12-2678

3(12)

olude kohta. Samas tuleb tähele panna, et nimetatud põhjendusi ei ole võimalik leida vaidlus-

tatud korraldusest.

Kuivõrd maksuhaldurit huvitav teave väljub Polar Tekstiil OÜ kontrollimenetlusest, siis ei saa

sellel teabel olla tähendust selles maksumenetluses. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-24-11

selgitanud, et teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult

nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks. Praegusel juhul tuleb olulise asjaoluna arvesse võtta

seda, et vaidlustatud korralduses ei ole mingil moel seostatud nõutavat teavet läbiviidava me-

netlusega.

Arvestades MTA 13.12.2012 korralduse põhjenduste üldsõnalisust ja kontrollimatust, on küsi-

tav, kas asjas on täidetud ka MKS § 61 lg-s 2 sätestatud eeltingimus, et enne kolmanda isiku

poole pöördumist peab maksuhaldur olema teavet küsinud maksukohustuslaselt endalt. Vaid-

lustatud korralduses on üldsõnaliselt märgitud, et toimunud tehingute kohta on maksuhaldurile

suulisi selgitusi andnud Polar Tekstiil OÜ juhatuse liige, kuid korralduses ei ole mistahes sel-

gitusi, miks on selles olukorras vajalik koormata teisi isikuid teabe andmisega.

Korralduse resolutiivosa ja põhjendused on omavahel vastuolus. Kui korralduse põhjendustes

märgitakse, et oluline on teavet saada OÜ PVMP-Ex arve-saatelehtede koostamise kohta, siis

korralduse resolutiivosas kohustatakse kolmandat isikut andma teavet maksumenetluses tä-

hendust omavate asjaolude kohta. Sellest saab järeldada, et teavet nõutakse laiemalt ja abst-

raktsemalt, kui on märgitud korralduse faktilises põhjenduses.

Maksumenetluse üldpõhimõtetega ning MKS § 10 lg 3 ja § 61 lg 1 ja 3 nõuetega ei ole koos-

kõlas maksuhalduri tegevus, kus kolmandat isikut kohustatakse ilma igasuguse põhjenduseta

ilmuma teabe andmiseks maksuhalduri juurde suulisi seletusi andma. MKS § 61 lg-s 1 sätesta-

tud võimaluse kasutamine eeldab, et korralduses oleks ära näidatud asjakohased põhjendused

MKS § 61 lg-s 1 sätestatud eeltingimuse „vajaduse korral“ rakendamiseks. Kolmandal isikul

on õigus teada, miks kulutatakse teise isiku maksuasjas tõendite kogumiseks tema aega ja va-

hendeid. MKS § 61 lg 1 alusel kolmandalt isikult teabe küsimine peaks olema üldjuhul kirja-

lik, mis on kooskõlas ja arvestab ka MKS § 10 lg 3 põhimõtteid. Kui isik kutsutakse suuliste

seletuste andmisele, peab tal olema piisav eelinformatsioon, et ennast küsitluseks ette valmis-

tada. Nimetatud nõudeid ei ole vaidlustatud korralduse puhul täidetud. Kui on olemas vähem-

koormavam meede, s.o kirjalikult teabe esitamine, tuleb eelistada seda teabe hankimiseks.

Olukorras, kus maksuhaldurile pole veel vastuseid antud, ei saa maksuhaldur ette ära otsusta-

da, et kirjalikult või elektronposti teel küsimustele vastamisel võidakse piirduda üldsõnaliste

vastustega.

Vaidlustatud korraldusest ei ole võimalik üheselt aru saada, kuidas ja millal seda tuleb täita.

MKS § 61 lg 3 sätestab, et kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde

ilmuma, märgitakse korraldusse ilmumise aeg ja koht. Kuna korralduse resolutiivosa on otse-

selt vastuolus MKS § 61 lg-ga 3 ning resolutiivosa on sõnastatud selliselt, et ei ole võimalik

mõista, kuidas seda tuleb täita, on vaidlusalune haldusakt selles osas tühine haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 5 mõistes.

Korralduse täitmiseks määratud tähtaeg 3 tööpäeva on ebamõistlikult lühike. Niivõrd lühikese

tähtaja jooksul ei ole adressaadil mõistlikult võimalik kujundada oma seisukohta haldusakti

suhtes, s.h kas korraldus rikub tema õigusi või mitte ning sellest tulenevalt otsustada edasine

tegevus korralduse täitmise osas, samuti meenutada sündmusi, et ette valmistada küsitlemi-

seks. See ei ole kooskõlas maksumenetluse üldpõhimõtetega.

3-12-2678

4(12)

Arusaamatud on vastustaja väited seoses maksusaladuse hoidmise kohustusega kolmanda isi-

ku poole pöördumise põhjendamisel. Vastustaja väidetest ei ole võimalik aru saada, mille või

kelle maksusaladuse avaldamist vastustaja silmas peab.

Maksukorralduse seaduse sätted ei anna maksuhaldurile õigust pöörduda tööandja tehingute

asjaolude selgitamiseks või täpsustamiseks töötaja poole. Töötajate küsitlemine on võimalik

vaid tööandja suhtes käivas maksumenetluses ja sedagi vaid vaatluse läbiviimisel. Äriühingu

seaduslikuks esindajaks on vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg-le 1 juhatus, kel

on pädevus esindada äriühingut ja anda äriühingu nimel maksuhaldurile vajalikke selgitusi.

Maksuhaldur ei ole järginud MKS § 48, mis sätestab esindaja õigused ja volituse maksume-

netluses. Kaebaja ei saa ilma volituseta anda OÜ PVMP-Ex tehingute kohta mingeid seletusi,

s.h ei saa ilma volituseta antud seletusi lugeda OÜ PVMP-Ex seletusteks.

4. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Vaidlustatud korraldus on õige ja piisavalt motiveeritud, selles on õigesti kohaldatud mate-

riaalõigusnorme ja haldusmenetluse üldpõhimõtteid. Korraldus ei ole vastuolus MKS § 61

nõuetega ning vastab HMS §-des 54-56 sätestatud haldusakti õiguspärasuse tingimustele.

Polar Tekstiil OÜ kontrollimenetluses on selgunud, et Polar Tekstiil OÜ on soetanud 2012. a

maikuus Spordi- ja Töörõivad OÜ-lt kokku 60 arve alusel 1 095 588,59 euro eest kaupa. Polar

Tekstiil OÜ juhatuse liikme O. T. seletuse kohaselt on kaup vahetult pärast kättesaamist müü-

dud edasi PVMP-Ex OÜ-le. Kokku on Polar Tekstiil OÜ koostanud PVMP-Ex OÜ-le 2012. a

maikuus 61 arvet summas 1 160 284,51 eurot. Seega on tegemist suuremahuliste tehingutega,

milles kauba tegeliku liikumise asjaolude väljaselgitamine on oluline.

Maksuhalduril olid vaidlustatud korralduse tegemise ajal nimetatud suuremahuliste tehingute

kohta (peale arvete) üksnes üldsõnalised andmed. Polar Tekstiil OÜ juhatuse liikmelt saadud

informatsioon ei olnud kaupade liikumisega seotud asjaolude seisukohalt piisav, usaldusväär-

ne ega andnud kogu vajalikku teavet. Kontrollitavale isikule kaubad müünud Spordi- ja Töö-

rõivad OÜ ei ole maksuhaldurile teavet andnud (haldusasi nr 3-12-2170). Arvestades kontrol-

litavate tehingute mahtu ja sagedust, peab maksuhaldur oluliseks välja selgitada kauba soeta-

misega seotud asjaolud, küsides teavet neilt kolmandatelt isikutelt, kellel võib olla teavet kont-

rollitavates tehingutes liikunud kauba kohta. PVMP-Ex OÜ juhatuse liikme A. E. seletusest

tulenevalt omab kaebaja teavet kauba liikumise asjaolude kohta.

Eeltoodust tulenevalt ei pea vastustaja kohaseks kaebaja väidet, et temalt nõutav teave ei ole

seotud Polar Tekstiil OÜ käibemaksu kontrollimisega ega ka seda, et kontrollitavate tehingute

kohta ei ole eelnevalt kontrollitavalt isikult teavet küsitud.

MKS §-dest 11 ja 59-72 tulenevalt otsustab maksuhaldur, milliseid toiminguid ta peab vajali-

kuks kontrolli läbiviimisel teha ja milliseid tõendeid koguda selleks, et realiseerida uurimis-

põhimõtet. Maksumenetlust läbiviiv revident hindab kogutud tõendeid iseseisvalt ja otsustab,

millises järjekorras ta toiminguid läbi viib ning milliseid kontrollimise käigus selgunud asja-

olusid on vaja täpsustada või üle kontrollida selleks, et oleks arvestatud kõik asjas tähendust

omavad asjaolud. Kaalutlusõigusest tulenevalt otsustab maksumenetlust läbiviiv revident,

kuidas on antud maksumenetluse asjaoludest tulenevalt kõige otstarbekam toiminguid läbi

viia, et lõplikult tuvastada kontrollitava perioodi maksukohustus.

Kolmandalt isikult ei ole tõendite nõudmine põhjendatud juhul, kui kontrollimenetluses üldse

maksukohustuslase poole esmalt ei pöördutagi või juhul, kui kontrollitav isik valdab küsita-

vaid tõendeid ja puudub vajadus (maksuhalduri põhjendatud kahtlus) nende ülekontrollimi-

seks. Juhul, kui maksuhalduril on võimalus saada teavet maksukohustuslaselt endalt, ei ole

3-12-2678

5(12)

kolmanda isiku koormamine põhjendatud. Kui aga maksukohustuslaselt ei ole informatsiooni

või dokumente võimalik saada või on saadud teave ebausaldusväärne või vajab kahtluste kõr-

valdamiseks ülekontrollimist, tuleb maksuhalduril teha MKS § 61 lg-s 3 kehtestatud tingimus-

tele vastav korraldus, kus on põhjendatud asjaolud, miks koormab maksuhaldur teabe või do-

kumentide saamiseks just adressaadiks olevat kolmandat isikut.

Vaidlustatud korralduses on vastustaja kõik vajalikud põhjendused esitanud. Samas peab

maksuhaldur kolmandale isikule korraldust tehes otsustama ja kaaluma, kuidas teha kolman-

dale isikule korraldust nii, et kolmanda isiku poole pöördumise põhjus oleks selgitatud üksnes

sedavõrd, et poleks rikutud kontrollitava isiku maksusaladust.

Vaidlustatud korraldus on proportsionaalne. Antud juhul puuduvad teised võimalused saada

maksumenetluses vajalikku teavet mõnest muust teabeallikast, puuduvad kaebajat vähem-

koormavad võimalused ning korraldus aitab kaasa maksumenetluses seatud eesmärgi saavu-

tamisele.

Vahetu kohtumine seletuse andjaga on käesoleval juhul vajalik, kuna sel viisil on võimalik

saada parima kvaliteediga vastuseid. Kirjalikult või elektronposti teel küsimuste esitamine ei

oleks kontrollijatele andnud veendumust, et küsimustele vastamisel ei piirduta liiga üldsõna-

liste vastustega, millest on vajalikke järeldusi teha väga raske või võimatu.

Maksuhaldur ei saa maksumenetluse käigus anda kolmandatele isikutele korralduste saatmi-

sega detailset maksusaladust sisaldavad informatsiooni, mistõttu piisab selles osas üksnes tea-

be saamise vajadusele viitamisest. Praegusel juhul on raske näha, et kaebaja huve arvestavalt

informatsiooni nõudmine saaks olla veel vähem isiku õigusi piirav. Korralduse adressaadil ei

ole õigust otsustada, milline teave omab maksumenetluses tähendust ja milline mitte.

Puudub vastuolu korralduse põhjendava ja resolutiivosa vahel. Resolutiivosas kasutatakse

MKS § 61 lg 1 sõnastust ja soovitakse teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude

kohta. Korralduse põhjendavas osas selgitatakse, millist teavet maksuhaldur kaebajalt täpse-

malt soovib ja kust pärineb informatsioon, et kaebaja omab vastavat teavet.

Kuna tehingute tegelik toimumine omab käibemaksu arvestamise ja deklareerimise seisuko-

halt olulist tähendust, on asjaolu, et küsitakse teavet kauba edasise liikumise korralduse kohta,

seotud maksumenetluse objektiga, s.o Polar Tekstiil OÜ kontrollimisega. Riigikohus on la-

hendis nr 3-3-1-98-10 selgitanud, et piirang pöörduda teabe saamiseks esmalt maksukohustus-

lase poole ei tähenda seda, et konkreetsed küsimused peavad olema kokkulangevad, vaid seda,

et teavet küsitakse samade tehingute kohta. Polar Tekstiil OÜ esindaja seletusest selgus, et tal

endal puudub teave kauba edasise liikumise asjaolude kohta.

Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud korraldusest ei ole võimalik aru saa-

da, kuidas seda tuleb täita. Maksuhaldur on soovinud suuliste seletuste andmise teha kaebajat

võimalikult vähem koormavaks. Kaebajale on antud võimalus kaasa rääkida seletuste andmise

aja ja koha valiku suhtes. Kuna kaebajalt soovitakse informatsiooni tema tööga seoses, saa-

nuks ta ise valida, kas tal on võimalik anda seletust töö ajal või väljaspool tööaega, oma töö-

ruumides või näiteks maksuhalduri lähimates ametiruumides. Samuti on kaebajale antud või-

malus valida tema jaoks mugavaim võimalus revidentidega ühenduse võtmiseks, valides sel-

leks kas e-posti või telefoni. Kaebajat on informeeritud ka võimalusest taotleda korralduse

täitmise tähtaja pikendamist. Seega ei saa pidada korralduse täitmiseks antud 3-päevast täht-

aega ebaproportsionaalselt lühikeseks.

5. Tallinna Halduskohus jättis 29.05.2013 otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte menet-

luskulud nende endi kanda.

3-12-2678

6(12)

MKS § 61 lg 1 kohaselt saab kolmandalt isikult teavet nõuda vastava korralduse aluseks ole-

vas maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Kaebajalt on teavet

nõutud kooskõlas nimetatud eesmärgiga. Vaidlustatud korraldusest nähtub, et maksuhaldur on

pöördunud teabe saamiseks Polar Tekstiil OÜ poole ning Polar Tekstiil OÜ juhatuse liige on

tehingute kohta andnud 11.09.2012 suulisi seletusi. Maksukohustuslase poolt esitatud andmete

õigsust soovib maksuhaldur aga kontrollida ja täpsustada. Samuti on andnud suulisi selgitusi

OÜ PVMP-Ex juhatuse liige A. E. , kelle sõnade kohaselt koostab OÜ PVMP-Ex arve-

saatelehed Polar Tekstiil OÜ-lt soetatud kauba edasimüügi kohta raamatupidaja Erika Jõemaa.

Kuna OÜ PVMP-Ex juhatuse liige on avaldanud, et täpsemat infot arve-saatelehtede kohta

omab kaebaja, tingis see maksuhalduri pöördumise kolmanda isiku poole teabe saamiseks.

Järelikult oli täidetud nõue, et maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asja-

olude kindlakstegemiseks esmalt pöörduma maksukohustuslase poole. Nagu Riigikohus oma

lahendis nr 3-3-1-98-10 rõhutas, ei tule piirangu sisuks olevat nõuet mõista konkreetsete kok-

kulangevate küsimuste tasandil.

Vaidlustatud korralduses on ära näidatud, miks on vaja täiendavalt küsida informatsiooni kae-

bajalt – selleks on Polar Tekstiil OÜ juhatuse liikme väidete kontrollimine. Kaebaja kui füüsi-

lise isiku poole pöördumise vajaduse tingis seejuures asjaolu, et OÜ PVMP-Ex juhatuse liige

avaldas, et tema detailset infot ei valda ning seda valdab kaebaja. Vaidlustatavas korralduses

on nõutud teabe ja läbiviidava maksumenetluse vaheline seos selgelt ära toodud ning kaebajalt

nõutud teabe maht ja olemus ei ole ebaproportsionaalne võrreldes maksumenetluse eesmärgi-

ga. Kaebaja ei ole suutnud kohtule arusaadavalt selgitada, miks on korralduse täitmine tema

jaoks ebamõistlikult koormav.

Väide, et vastustaja on väljunud Polar Tekstiil OÜ suhtes algatatud menetluse raamidest ja on

sisuliselt asunud kontrollima OÜ-d PVMP-Ex, on tõendamata ning paljasõnaline. Lisaks selle-

le ei saa kaebaja esitada kohtule kaebust OÜ PVMP-Ex õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1),

vaid üksnes oma õiguste kaitseks. Kohus ei saa spekuleerida selle üle, mis kaebaja poolt mak-

suhaldurile esitatavast teabest nähtuks ja mida see teave koos teiste tõenditega näitab, kuid

pole ilmselgelt võimatu, et kaebaja poolt esitatud andmed võivad aidata maksuhalduril kont-

rollida Polar Tekstiil OÜ esitatud väidete ja tõendite usaldusväärsust.

Võttes arvesse Riigikohtu poolt haldusasjas nr 3-3-1-24-11 avaldatut, ei ole asja lahendamisel

määrav see, et kogutavad andmed võivad omada tähtsust ka teise isiku (ehk käesoleval juhul

OÜ PVMP-Ex) maksustamise seisukohast, kelle õiguste kaitseks kaebajal üldsegi kaebeõigus

puudub. Määravaks on asjaolu, et need võivad mõjutada Polar Tekstiil OÜ maksukohustust.

Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et korraldus on ebapiisavalt põhjendatud. Korraldusest

nähtub nii see, miks maksuhalduril konkreetset teavet vaja on, kui ka see, mida soovitakse

kindlaks teha – kontrollitakse Polar Tekstiil OÜ käibemaksu arvestamise ja deklareerimise

õigsust perioodil mai 2012. Teabe nõudmine on vajalik, et kontrollida Polar Tekstiil OÜ mak-

sukohustust, s.h Polar Tekstiil OÜ poolt kaupade müümist OÜ-le PVMP-Ex ning kaupade

tegelikku liikumist ka sealt edasi, selgitades selleks välja arvete-saatelehtede koostamise asja-

olud. Eeltoodu tulemusel on maksuhalduril võimalik selgitada välja tehingute tegelik toimu-

mine ja sisu. Korraldus on selge, üheselt mõistetav ning otseselt seoses Polar Tekstiil OÜ suh-

tes läbiviidava maksumenetlusega.

Kaebaja poolt kaebuses esitatud nõuded, mille kohaselt peaks maksuhaldur korralduses üksik-

asjaliselt põhjendama ja kirjeldama, milliste Polar Tekstiil OÜ maksumenetluses tähendust

omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksuhaldur kaebajalt soovitud andmeid nõuab või

millist tähendust omab nõutav teave Polar Tekstiil OÜ maksukohutuse üle otsustamisel, ei

põhine seaduse tekstil ega mõttel. Ka ei ole põhjendatud kaebaja väide, et korralduses tuleks

3-12-2678

7(12)

üksikasjalikult põhjendada, milline asjaolu tingis kolmanda isiku poole pöördumise - kas

maksukohuslaselt ei olnud teavet või dokumente võimalik saada, kas teave oli ebausaldus-

väärne või vajab kahtluse kõrvaldamiseks ülekontrollimist. MKS §-st 11 tuleneb maksuhaldu-

rile laialdane uurimisautonoomia, mis tähendab, et selle, kuidas maksuhaldur talle seadusega

pandud kohustusi täidab, otsustab maksuhaldur ise talle antud pädevuse piires. Konkreetsel

juhul on maksuhaldur seaduse nõudeid täites piisava põhjalikkusega ära näidanud, miks ja

millega seoses ta kolmandalt isikult teavet vajab ning kolmas isik ei ole kohtule näidanud, et

selline korraldus teda kuidagi õigusvastaselt koormaks.

Kohus nõustus kaebajaga, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti ei saa hakata täiendavalt

põhjendama kohtumenetluses ning jättis vastavad vastustaja väited tähelepanuta.

Korralduse resolutiivosa ja põhjendused ei ole omavahel vastuolus. Kaebaja järeldab korral-

duse resolutiivosast ekslikult, et teavet nõutakse laiemas ulatuses ja abstraktsemalt kui on

märgitud korralduse faktilises põhjenduses. Asjaolu, et resolutiivosas on kasutatud MKS § 61

lg 1 sõnastust, ei muuda korralduses nõutava teabe hulka laiemaks ega abstraktseks, sest põh-

jendavast osast nähtub, millist teavet soovitakse ja kust pärineb info, et kaebaja vastavat teavet

valdab.

Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, nagu tuleks eraldi põhjendada, miks nõutakse teavet

suuliselt, näidates ära eeltingimused, mis selle vajaduse tekitavad. Samuti ei nõustunud kohus

kaebaja seisukohaga, et MKS § 61 lg 1 kolmandast lausest tuleb järeldada, et üldjuhul peab

maksuhaldur talle vajalikku teavet küsima kirjalikult. MKS § 61 lg-ga 1 on maksuhaldurile

antud pädevus otsustada lähtuvalt konkreetsetest asjaoludest ja vajadusest, millisel viisil mak-

suhaldur teavet kolmandalt isikult küsib. Selle seaduses sätestatud võimaluse kasutamiseks ei

pea maksuhaldur hakkama põhjendama, miks ta just suulise küsitlemise kasuks otsustas.

MKS § 61 lg-st 1 ei saa järeldada, et eelistada tuleks kirjalikku teabe küsimise viisi, mis on

kaebaja arvates vähemkoormav. Pigem võiks asuda vastupidisele seisukohale. Kirjaliku teabe

andmise kohustuse korral peab isik hakkama kirjalikult koostatud küsimustele kirjalikult vas-

tama, mis kulutab samuti isiku aega. Seejuures võivad vajada nii küsimused kui ka vastused

ületäpsustamist, mis võtab omakorda lisaaja. Suulisel küsitlemisel on võimalik seda aga välti-

da, säästes mõlema poole aega ning viia maksumenetlus läbi kiirelt ja efektiivselt. Uurimiste-

gevuses on uuritavalt isikult tõese info saamiseks sageli vältimatult vajalik, et uuritaval ei

oleks võimalik küsimustele vastamise ajal suhelda teiste isikutega ja kooskõlastada nendega

antavaid vastuseid. Teatud uurimissituatsioonides on ainult nii võimalik välja tuua vastuolud

asjast huvitatud isikute ütlustes ja välja selgitada objektiivne tõde.

Korraldusest nähtub piisavalt selgelt, miks kaebaja on välja kutsutud – et kontrollida Polar

Tekstiil OÜ käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust perioodil mai 2012 ning kau-

pade liikumist OÜ-le PVMP-Ex ning sealt edasi. Kaebaja on OÜ PVMP-Ex raamatupidaja,

kes koostas maksuhaldurile esitatud andmete põhjal vastava kauba arve-saatelehed sel perioo-

dil. Sellest on üheselt arusaadav, millega seoses kaebajalt soovitakse infot saada.

Kohus nõustus kaebajaga selles, et vaidlustatud korraldus ei vasta täies ulatuses MKS § 61 lg-

s 3 sätestatud nõuetele. Vaidlustatud korralduse sõnastusest tulenevalt ei ole selles üheselt ära

määratud korralduse täitmise koht ja konkreetne aeg. Korralduse täimise ajana on määratletud

ajavahemik, mille lõpptähtaeg on kolmas päev arvates korralduse kätte saamisest. Vaatamata

sellisele ebaselgusele ei ole korraldus tühine HMS § 63 lg 2 p 5 mõistes, kuna see eeldaks, et

korraldust ei oleks muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Käesoleval juhul on

heauskselt haldusmenetluses osaleval isikul võimalik korraldus täita, kui kolmas isik selleks

vastava aja ise kokku lepib. Korralduse täitmisega seonduv on esitatud piisava selgusega, mis

võimaldab adressaadil aru saada, et esmalt tuleb tal võtta maksuhalduriga ühendust ja seejärel

3-12-2678

8(12)

korraldus täita. Kuigi MKS ei näe ette võimalust, et kolmandale isikule pannakse kohustus

hakata korralduse täitmise aega ja kohta ise endale määrama (see on maksuhalduri ülesanne),

ei ole tegemist niivõrd olulise seaduse rikkumisega, mis tingiks vaidlustatud korralduse tühis-

tamise või tühisuse. Välja pakutud lahendus on tegelikkuses kolmandale isikule soodsam, kui

konkreetse tähtaja ja koha määramine, sest tal on suurem võimalus maksuhalduriga kohtumise

aega ja kohta sobitada oma vajadustega. Siiski tuleks vaidluste vältimiseks maksuhalduril tu-

levikus selliselt korralduste täitmise aja ja koha määramist vältida.

Alusetud on kaebaja väited, et korralduse täitmise tähtaeg (3 tööpäeva) on ebamõistlikult lü-

hike. Korralduse täitmise tähtaeg on korralduse sisu arvestades piisav. Isikut ei ole kohustatud

esitama mingeid kirjalikke dokumente, mille kogumiseks ta võiks aega vajada, vaid isikult

soovitakse selgitusi seoses konkreetsete tehingutega ühe kalendrikuu osas ja selle suhtes arve-

saatelehtede koostamise kohta isiku enda poolt. Viidatud aja jooksul on võimalik jõuda selgu-

sele, kas korraldus rikub isiku õigusi või mitte. Lisaks on korralduses selgitatud, et vajadusel

saab korralduse adressaat taotleda korralduses antud tähtaja pikendamist.

Maksuhalduril on maksusaladuse hoidmise kohustus (MKS § 26), millest tulenevalt on kol-

mandale isikule korralduse tegemisel teabe andmine piiratud.

MKS § 61 ei sea piirangut, et juriidilise isiku töötaja küsitlemine on võimalik vaid tööandja

suhtes käivas maksumenetluses vaatluse läbiviimisel. Ka ei ole asjakohane viide MKS § 48

rikkumisele. MKS § 48 lg-st 1 on üheselt arusaadav, et silmas peetakse menetlusosalise esin-

damist, mitte seda, kes tohib anda seletusi menetlusvälise (PVMP-Ex OÜ) isiku eest. Ka antud

juhul võiks kaebaja kasutada MKS § 48 lg 1 alusel volitatud esindajat, välja arvatud juhul, kui

seadusest või toimingu olemusest tulenevalt on vajalik esindatava isiklik osavõtt (MKS § 48

lg 2). Järelikult puudub alus sel põhjusel vaidlustatud korralduse tühistamiseks.

Vaidlustatud korraldus on antud pädeva haldusorgani poolt selle andmise hetkel kehtiva õigu-

se alusel ja sellega kooskõlas. MTA 13.12.2012 korraldus nr 12.2-3/9229-14 ei ole seadusega

vastuolus ulatuses, mis põhjustaks selle tühistamise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. E. J. palub 28.06.2013 apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu otsus tühistada ning

uue otsusega kaebus rahuldada.

Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud MKS § 61 lõikeid 1 ja 2. Teabe nõudmine kaebajalt ei

ole õiguspärane, järgitud ei ole MKS § 61 lg-tes 1 ja 3 sätestatud põhjendamiskohustust. MKS

§ 46 kohaselt peab korralduses märkima muu hulgas kolmanda isiku poole pöördumise põhju-

se. Halduskohtu põhjendustest ei selgu, kuidas jõudis kohus järeldusele, et kaebajalt nõutav

teave – kauba edasimüügil arve-saatelehtede koostamine – haakub kontrollitavate maksume-

netluses tähendust omavate küsimustega. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas korralduses nime-

tatud asjaolud, millele kohus osundas, täidavad korralduses nõutavat MKS § 61 lg-test 1 ja 3

tulenevat põhjendamiskohustust. Korralduses endas puuduvad põhjendused, kas ja mida tahe-

takse kauba edasimüügil arve-saatelehtede koostamisega maksukohustuslase poolt esitatud

teabes kontrollida. Omavahel ei ole seostatavad O. T. seletuse võtmine, maksukohustuslase

poolt esitatud andmete õigsuse kontrollimine ja asjaolu, et OÜ PVMP-Ex arve-saatelehed

Polar Tekstiil OÜ-lt soetatud kauba edasimüügi kohta koostab E. Jõemaa. Kuna kauba edasi-

müügil arve-saatelehtede koostamine väljub Polar Tekstiil OÜ ja OÜ PVMP-Ex vahelistest

tehingutest, siis ei saanud Polar Tekstiil OÜ esitada teavet ja andmeid kauba edasimüügi asja-

olude kohta ja seega ei ole alust väiteks, et eesmärgiks on Polar Tekstiil OÜ juhatuse liikme

3-12-2678

9(12)

esitatud andmete õigsuse kontrollimine ja täpsustamine. Maksuhaldur on asunud laiendama

kontrolli läbiviidava maksumenetlusega seost mitteomavatele küsimustele ja asjaoludele.

MKS § 61 lg-s 3 nimetatud korralduse andmise põhjusena ei ole silmas peetud MKS § 61 lg-s

1 nimetatud alust „teavet on vaja maksumenetluse käigus tähendust omavate asjaolude kind-

lakstegemiseks“. See on korralduse andmise eesmärk, mitte põhjus. Korralduse andmise põh-

jendus peab olema kooskõlas eesmärgiga, kuid korralduse põhjendus ise ei ole samastatav

eesmärgiga. Ka Riigikohtu seisukohtadest lahendis nr 3-3-1-24-11 ei tulene, et mingit põhjen-

dust teabe seostamiseks läbiviidava menetlusega ei peagi esinema. Pigem viitab Riigikohtu

seisukoht sellele, et küsitav teave peab olema seostatud läbiviidavas menetluses tähendust

omavate küsimustega. Põhjendused on olulised ka seetõttu, et oleks selge, millal on tegemist

MKS §-s 64 toodud situatsiooniga.

Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et täidetud on MKS § 61 lg 2 eeltingimus – pöördumine

maksukohustuslase poole enne teabe nõudmist kolmandalt isikult. Halduskohus ei ole käsitle-

nud, kas pöördumine Polar Tekstiil OÜ poole puudutas üldse OÜ PVMP-Ex poolt kauba eda-

simüüki. MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirang peab olema asjakohane lg-s 1 sätestatud nõutava

teabe ulatuse osas. Küsimustes milles kontrollitaval teave puudub ja millel puudub seos kont-

rollitavaga, ei ole ega saagi olla MKS § 61 lg 2 piirang täidetud.

Veenev ei ole halduskohtu põhjendus, et kaebaja poolt esitatud andmed võivad aidata maksu-

halduril kontrollida Polar Tekstiil OÜ väidete ja tõendite usaldusväärsust. Teabe seos läbivii-

dava maksumenetlusega peab olema põhjendatud.

Kohustus põhjendada isiku jaoks koormavamat seletuse võtmise viisi tuleneb MKS erinevate

sätete koosmõjus tõlgendamisest. Kui on olemas vähemkoormavam meede, s.o kirjalikult tea-

be esitamine, tuleb eelistada seda teabe hankimiseks. Oluline on märkida, et korraldusest puu-

dub viide MKS §-le 66, mis kohustab maksuhaldurit hüvitama kolmandale isikule MKS §-s

61 sätestatud kohustuse täitmisega saamata jäänud palga.

MKS § 61 lg-te 1 ja 3 nõuete eiramisega on maksuhaldur tekitanud olukorra, kus menetlusvä-

line isik peab asuma lisaks teabe andmisele korraldama haldusakti täitmist. Sellise kohustuse

panemist seadus menetlusvälisele isikule ette ei näe.

Korralduse täitmiseks ettenähtud 3 tööpäeva ei ole mõistlik. Niivõrd lühike tähtaeg ei arvesta,

et adressaadil võib olla pakilisemaid kohustusi, adressaadil tuleb tööandjaga kooskõlastada ja

saada nõusolek korralduse täitmiseks töö ajal. Nii lühike tähtaeg ei võimalda menetlusvälisel

isikul mõistlikult planeerida oma aega. Kuigi korralduses on viidatud võimalusele taotleda

tähtaja pikendamist, võib lühike tähtaeg tekitada edasisi vaidlusi selle kohta, kas tähtaja edasi-

lükkamine on piisavalt põhjendatud.

Kuivõrd töötaja küsitlemise võimalusele viitab vaid MKS § 72 lg 5 p 6, siis tuleb lähtuda ava-

likus õiguses kehtivast seadusliku aluse põhimõttest ehk seaduses peab olema ettenähtud selge

luba küsitleda töötajat ka muus kui MKS § 72 lg 5 p 6 situatsioonis. Töötajat ei saa kasutada

tõendi allikana tööandja tehingute kohta selgituste andmisel. Kui tehingute pooleks on Polar

Tekstiil OÜ või OÜ PVMP-Ex, siis saab tehinguid kontrollitavaga selgitada vaid juhatus või

juhatuse poolt selleks volitatud isik.

7. Maksu- ja Tolliamet palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud poolte kanda.

Vaidlustatud korraldus on õige ja piisavalt motiveeritud, selles on õigesti kohaldatud mate-

riaalõigusnorme ja haldusmenetluse üldpõhimõtteid. Korraldus ei ole vastuolus MKS §-de 46

ja 61 nõuetega.

3-12-2678

10(12)

MKS-st ega HMS-st ei tulene nõuet, et maksuhaldur peaks kolmandalt isikult teavet nõudes

tooma korraldust põhjendades välja kõik maksumenetluse raames eelnevalt kogutud tõendid ja

nende analüüsi. Seega ei pea vastustaja kohaseks kaebaja väidet, et temalt nõutav teave ei ole

seotud Polar Tekstiil OÜ käibemaksu kontrollimisega ega ka seda, et kontrollitavate tehingute

kohta ei ole eelnevalt kontrollitavalt isikult teavet küsitud. Maksuhaldur on korralduses põh-

jendused esitanud.

Maksuhaldur on korralduses selgitanud, millistest asjaoludest on tingitud teabe küsimine ning

millistest allikatest maksuhalduril olemasolev teave pärineb. Toimunud tehingute seose kohta

Polar Tekstiil OÜ maksumenetlusega on korralduses teave antud.

Maksuhaldur ei saa ega peagi MKS § 61 alusel kolmandale isikule korraldust tehes esitama

üksikasjalikult kõik maksumenetluses seni selgunud asjaolud ja täpse põhjenduse, kuidas on

kolmandalt isikult nõutav teave seotud kontrollitavate tehingute üksikasjadega ning millist

mõju võib küsitav teave omada kontrollitava isiku maksukohustusele.

Asjaolu, kuivõrd kolmandalt isikult saadav teave kontrollitavale isikule eelnevalt teada on,

selgub alles maksumenetluse käigus. Halduskohus on otsuses andnud õige ja Riigikohtu prak-

tikale tugineva seisukoha MKS § 61 lg-s 2 toodud piirangu kohta.

Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et maksuhaldur peaks kolmandalt isikult teabe nõudmise

korralduses eraldi põhjendama, miks nõutakse isikult suulist teavet. Antud juhul oli revident

seisukohal, et vahetu kohtumine seletuse andjaga on vajalik, kuna sel viisil on võimalik saada

parima kvaliteediga vastuseid. Põhjendatud ei ole ka kaebaja väide, et kirjalike vastuste

nõudmine on alati korralduse adressaati vähem koormav. Kirjaliku seletuse formuleerimine

võib olla aeganõudvam ja olenevalt isikust võib teksti koostamine tekitada raskusi.

Et teha kaebajale suulise seletuse andmine võimalikult vähem koormavaks, anti talle võimalus

kaasa rääkida seletuse andmise aja ja koha valikus. Juhuks, kui 3-päevane seletuse andmise

tähtaeg on liiga lühike, anti võimalus taotleda korralduse täitmise tähtaja pikendamist.

Seletuse andmisega seonduvate kulutuste hüvitamise võimalusest informeeritakse kolmandaid

isikuid enne suulise seletuse võtmist koos muude teda puudutavate õiguste ja kohustustega.

Haldusakti adressaatide õiguste ja kohustuste ülesloetlemist haldusaktis maksukorralduse sea-

dus ette ei näe.

Vastustaja ei nõustu väitega, et maksuhalduril puudub õigus küsida teavet kolmanda isiku

töötajalt. Kolmanda isikuna näeb MKS § 61 ette mistahes isikut, kes võib omada teavet mak-

sumenetluses tähendust omavate asjaolude kohta. Seega ei oma tähtsust, kas korralduse adres-

saat on juriidilise isiku töötaja või juhatuse liige.

8. Maksu- ja Tolliamet esitas 30.01.2014 täiendavad seisukohad, milles kordab juba

ringkonnakohtule esitatud seisukohti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu. Ringkon-

nakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. MKS § 61 sätestab nii sisulised kui vormilised eeldused kolmandalt isikult (menetlusväli-

selt isikult) teabe nõudmiseks. Sisulisteks eeldusteks on nõutava teabe seos maksumenetluses

tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisega (lg 1), samuti eelnev pöördumine maksuko-

3-12-2678

11(12)

hustuslase poole (lg 2), mis ei ole olnud piisavalt tulemuslik. Vormiliseks eelduseks on MKS

§-s 46 sätestatud nõuetele vastav teabe nõudmise korraldus, kuhu märgitakse muuhulgas kol-

manda isiku poole pöördumise põhjus (lg 3). MKS § 46 sätestab haldusakti üldnõuded, seal-

hulgas nõude, et haldusaktis peavad sisalduma haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (lg

3 p 5).

11. Pooled vaidlevad selle üle, millisel määral peab teabe nõudmise korralduse põhjendus

(faktiline alus) kajastama endas MKS § 61 lg-st 1 tuleneva sisulise eelduse kirjeldust. Vaidlu-

se põhisisuks on küsimus, kas vaidlustatud korraldus vastab nõutavale motiveerimise määrale.

12. Ringkonnakohus leiab, et kolmanda isiku poole pöördumise põhjuse äranäitamise seisu-

kohast on oluline, et korraldusest nähtuks, millist teavet küsitakse, millega seoses teavet küsi-

takse ja miks seda küsitakse korralduse adressaadilt. Sealjuures peab korraldusest selguma

nõutava teabe seos maksumenetluses tähendust omavate asjaoludega. Viimane ei tähenda aga

detailse ülevaate andmist maksumenetlusest, vaid üldise seose loomist, mis võimaldab korral-

duse adressaadil mõista, et teabe nõudmine ei ole meelevaldne, s.o ilmselt mitteseotud teise

isiku suhtes läbiviidava menetlusega. Kolmandale isikule tehtud korralduse põhjendamine

teenib eelkõige selgitamiskohustuse, mitte tõendamiskohustuse eesmärki. Kolmanda isiku

õiguste ja kohustuste seisukohast ei ole vajalik üksikasjalik ülevaade, millised asjaolud on

teise isiku maksumenetluses tuvastanud ja milliseid järeldusi plaanib maksuhaldur kogutava

teabe pinnalt teha. See ei ole üldjuhul ka kooskõlas menetlusosalise maksusaladuse hoidmise

kohustusega. MKS § 61 lg 1 regulatsioon, mille kohaselt teavet saab nõuda maksumenetluses

tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks, on eelkõige maksuhalduri pädevuse piire

kehtestav, mitte korralduse motiveerimise ulatust reguleeriv säte.

13. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult tuvastanud, et kõnealusel juhul

on teabe nõudmise korraldus piisavalt põhjendatud. Korraldusest selgub, mille kohta teavet

küsitakse (OÜ PVMP-Ex arve-saatelehed Polar Tekstiil OÜ-lt soetatud kauba edasimüügi

kohta), millega seoses teavet küsitakse (Polar Tekstiil OÜ 2012. a mai käibemaksu arvestami-

se ja tasumise õigsuse kontroll) ja miks seda küsitakse korralduse adressaadilt (OÜ PVMP-Ex

juhatuse liige ei osanud vastavat teavet anda ning viimaselt saadud info kohaselt võib vastavat

teavet omada kaebaja). Samuti on korraldusest arusaadav, kuidas seondub soovitav teave

maksumenetlusega, millega seoses teavet küsitakse. Korralduses on selgitatud, et Polar Teks-

tiil OÜ-lt saadud teabe kohaselt on toimunud kauba müümine OÜ-le PVMP-Ex ning maksu-

haldur soovib kolmanda isiku kaudu kontrollida maksumenetluse käigus esitatud andmete

õigsust. Sellist eesmärki kolmanda isiku poole pöördumiseks, s.o maksukohustuslaselt saadud

teabe tegelikkusele vastavuse kontrollimist, on kohtupraktika aktsepteerinud (näiteks Riigi-

kohtu otsuse nr 3-3-1-24-11 p 14 ja otsuse nr 3-3-1-25-11 p 12). Ringkonnakohtu hinnangul

on keskmisele mõistlikule isikule seos käibemaksuarvestuse ja ettevõtluse raames kauba võõ-

randamise vahel hoomatav (KMS § 1, § 4, § 29). Seega ei saanud kaebajal, kes omab sealjuu-

res oma ametist tulenevalt keskmisest paremaid teadmisi maksuarvestusest, tekkida ringkon-

nakohtu hinnangul mõistlikku kahtlust nõutava teabe seotuse osas kontrolliobjektiga.

Kui korralduse adressaadile jääb mingi osa korraldusest ebaselgeks, on võimalik paluda kor-

ralduse koostajalt selgitusi, samuti kasutada professionaalset õigusabi. Selgituste saamiseks ei

ole vajalik haldusakti vaidlustamine ning haldusakti iseseisev mittemõistmine ei tähenda tin-

gimata haldusakti õigusvastasust.

14. Ringkonnakohus märgib siinkohal ka järgmist. Nõustuda tuleb halduskohtu seisukohaga,

et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti ei saa hakata täiendavalt põhjendama kohtumenetlu-

ses. Samas tuleb täiendavat põhjendamist eristada haldusaktis väljatoodu selgitamisest ja

kontrollimisest. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et teabe nõudmise korralduses ei ole nõu-

3-12-2678

12(12)

tav üksikasjalik selgitus isiku poole pöördumise vajaduse aluseks olevate asjaolude osas, sa-

mas on võimalik ja teatud juhul ka vajalik neid asjaolusid täiendavalt selgitada, muuhulgas

kohtuvaidluse raames. Nimetatu võimaldab halduskohtul kontrollida materiaalõigusnormi

(MKS § 61) korrektset rakendamist ning kaalutlusnõuete korrektset järgimist haldusorgani

poolt. Võimalus kohtumenetluses kontrollida korralduse põhjenduste tausta, isegi kui need on

näiteks maksusaladuse hoidmise kohustusest tulenevalt üldsõnalised, tagab ühtlasi järelevalve

maksuhalduri tegevuse üle.

15. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud korraldus vastab MKS § 61 nõuetele

ning halduskohus on põhjendatult jätnud kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsus on seadus-

lik ja põhjendatud ning rajaneb asjas esitatud ja kogutud tõenditel. Kohus ei ole hinnanud esile

toodud asjaolusid menetlusosalistest erinevalt. Kohtuotsus on kohtu järeldusteni jõudmise

osas jälgitav. Kaebaja väidete ja järeldustega mittenõustumist ei saa lugeda motiveerimispuu-

duseks.

16. HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taot-

lenud menetluskulude väljamõistmist apellandilt (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets