2-12-34000/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2014. a Tartu Tsiviilasja number 2-12-34000 Tsiviilasi K.A. hagi R.A. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

540 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 1. aprilli 2013. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.A. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): R.A. (isikukood: XXXX ; elukoht: Harju maakond Rae vald Aruvalla küla XXXX ) Vastustaja (hageja): K.A. (isikukood: XXXX ; elukoht: Põlvamaa Põlva vald XXXX ), seaduslik esindaja K.A. , lepinguline esindaja Piret Kägo

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 1. aprilli 2013. a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Jätta ringkonnakohtus menetlusoslaiste poolt kantud kulud R.A. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. K.A. esitas 29.08.2012. a hagi R.A. vastu elatise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sündis K.A. i ja R.A. abielust 10.09.1996 tütar K.A. . Peale vanemate lahutust jäi K.A. elama R.A. juurde ning K.A. maksis hagejale elatist. Alates aprillist 2012 kolis K.A. ema juurde. Hageja õpib Põlva Ühisgümnaasiumis 10. klassis ja kavatseb peale gümnaasiumi lõpetamist õpinguid jätkata. Kostja maksab hagejale elatist 65 eurot kuus ning ei ole nõus vabatahtlikult elatist suurendama. Hageja kulutused ühes kuus on kokku 364,90 eurot. Kuna alaealist last on kohustatud üleval pidama mõlemad vanemad, siis on ühe vanema osa lapse kuludest 182,45 eurot. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise 182,45 eurot kuus.

2. Kostja tunnistas (tl 18-23) kohustust anda alaealisele lapsele elatist, kuid leidis, et oma varalise seisundi ja teiste laste ülalpidamiskohustuse tõttu ei ole ta võimeline andma hagejale ülalpidamist suuremas ulatuses kui 100 eurot kuus. Nimetatud ulatuses on kostja ka alates 2012. a septembrikuust oma ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja tõi esile, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise maksmiseks 65 eurot kuus kuni koolivaheaja lõpuni. 2012. a septembrikuus pidid vanemad kokku leppima uue elatise suuruse, kuid hageja ei oodanud ära kooliaasta algust, vaid esitas 29.08.2012. a kohtusse hagiavalduse. Arvestades lapse vajaduste suurenemist seoses kooliga, kandis kostja kuu algul üle elatise summas 100 eurot. Kostja oli seisukohal, et käesoleval juhul esinevad mõjuvad põhjused elatise maksmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja poolt seadusest tuleneva kohustuse täitmine vabatahtlikult minimaalmäärast väiksemas ulatuses on toimunud poolte kokkuleppel põhjusel, et kostja on 40% ulatuses töövõimetu ning tal on osalisest töövõimetusest tingitud lisakulutused. Samuti oleksid kostja ülalpidamisel olevad kaks temaga koos elavat alaealist last - A.A.A. ja vähem kindlustatud kui hageja. Kostja 4-liikmelisest perekonnast on sissetulek palga näol ainult kostjal, elukaaslane saab lastetoetust. Perekonna sissetuleku moodustavad kostja pension 134,10 eurot, keskmine töötasu 345 eurot, riiklik peretoetus 95,89 eurot ning toetus Rae vallalt lasteaiakoha puudumise tõttu 128 eurot. Perekonna igakuisteks püsikulutusteks lisaks toidule, elukoha kommunaalteenustele, transpordile ning tervishoiule (ravile) tehtavatele kulutustele on elukoha omandamiseks ja renoveerimiseks võetud kodulaenude tagasimaksed 379,52 eurot, vanema lapse lasteaiatasu 80 eurot ja treeningutasu 10 eurot. Pärast laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmist jääb muudeks kulutusteks 703-379,52 = 323,48 eurot. Selle jagamisel nelja perekonnaliikme vahel on igaühele jääv summa 80,87 eurot.

3. Hageja oli seisukohal, et elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära puuduvad alused. Riigikohus on otsuses 3-2-1-14-08 p-s 11 märkinud, et üksnes vanema töövõimetus ei anna alust elatist vähendada alla kehtiva miinimummäära. Kui vanema töövõimetus ei ole täielik, tuleb arvestada tema osalist töövõimet, mis võimaldab saada sissetulekut ja maksta elatist. Kostja on kolme osaühingu osanik ja juhatuse liige, seega on tal võimalik lisaks töötasule saada sissetulekuid juhatuse liikme tasu ja dividenditulu näol. Tema vara hulka tuleb lugeda ka ettevõtete osakud ning dividenditulu. Ka hageja peres kasvab veel kaks alaealist last - A.L. ja O.-M.L. , neist viimane on puudega laps ning sellest tulenevalt on perel lisakulutusi. Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo 21.02.2013 otsusega nr 952313 tuvastati K.A. l osaline töövõime kaotus 50% ulatuses üldhaigestumise tõttu.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 01.04.2013 otsusega hagi osaliselt ja mõistis R.A. lt välja elatise K.A. kasuks alates 29.08.2012 kuni 31.03 2013. a (kaasa arvatud) ühekordse summana 374,03 eurot ja alates 01.04.2013 igakuiselt 160 eurot kuni K.A. keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. R.A. on 10.09.1996. a sündinud K.A. isa ning K.A. tema ema. K.A. l on õigus nõuda R.A. lt ülalpidamist.

PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Seega tuleb käesolevas asjas hinnata hageja vajadusi. Hageja on Põlva Ühisgümnaasiumi õpilane. Lisaks tavapärastele kulutustele on tema õppetööga seotud kulutuseks 01.09.2012. a järelmaksuga soetatud sülearvuti igakuise maksekohustusega 24,41 eurot kuni 23.09.2014. a. (tl 47-48). Alates 2012. a septembrist osaleb K. A. spordiklubi Kombat treeningutel kuutasuga 25 eurot (tl 49). Kuna treeningud toimuvad Tartus, lisandub kulutusena sõidukulu 5,15 eurot ühe edasi-tagasi sõidu eest (tl 52). Treeningud toimuvad 2x nädalas, seega on sõidukulu kuus 41,20 eurot, millele lisandub bensiinikulu 26 eurot seoses sellega, et lapsega kooselav vanem peab ta õhtul Põlvast autoga koju tooma. Hageja poolt on esitatud tõendina Eesti Energia arve 2012. a septembrikuu kohta summas 27,18 eurot (tl 51), arved erinevate koolitarvete ja riietusesemete ostmise kohta (tl 55-56, 52), samuti tõendid kooli toiduraha tasumise ja töövihikute ostmise kohta (tl 53, 54). Kohtu hinnangul on eeltoodud kulutuste näol tegemist tavapäraste lapse kasvatamise ja tema koolikohustuse täitmisega seotud kulutustega, mistõttu ei pidanud kohus vajalikuks hakata analüüsima nende vajalikkust ja põhjendatust. Tavapäraseks kuluks ei saa pidada treeningule tehtavaid kulutusi, mis moodustavad igakuuliselt ca 92 eurot. Kuigi hageja on esitanud

K. A. klassijuhataja teatise selle kohta, et K.A. hinded on positiivsed ning trennis käimine ei sega tema õppetöös osalemist (tl 94), ei ole nimetatud tõendiga tõendatud treeningutele tehtavate kulutuste hädavajalikkus.

Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaksid tema sissetulekute suurust. Hageja poolt on esitatud väljatrükid äriregistri teabesüsteemist ja krediidiinfo raportid (tl 46, 57-61), millest nähtub, et R.A. on OÜ XXXX, XXXX Grupp OÜ ning Raskal Trade OÜ juhatuse liige ja osanik. OÜ XXXX tegeleb internetikeskkonnas avalikustatud andmete kohaselt põrandate ehitamise, põrandakatete paigaldamise ja materjali müügiga ning pakub ka vastavat tööd (tl 95-96). Kostja on esitanud laenulepingud nr XXXX (tl 27-32) ja nr XXXX (tl 33-35) tõendamaks, et koos A.O. on kostjal 50 650 euro ning 25 581 euro suuruste laenude tagastamise kohustus Swedbank AS-i ees, laenude tagastamise lõpptähtpäevad on 2025 ja 2037. a. Hageja on esitanud oma kontoväljavõtte (tl 88-89), millest nähtub, et K.A. i kontole laekuvad peretoetused ning O.-M.L. a sotsiaaltoetus, ülekanded füüsilistelt isikutelt, sealhulgas elatusraha K.A. le R.A. lt alates 2012. a septembrikuust summas 100 eurot. Hageja mõlemal vanemal on kindlaks tehtud osaline töövõime kaotus – R.A. l alates 31.08.2012-31.08.2014 40% ulatuses (tl 71) ning K.A. il alates 06.12.2012-31.12.2014 50% ulatuses (tl 90-91). R.A. l on lisaks K.A. le veel 09.02.2006. a sündinud A.A.A. i ja 15.04.2010. a sündinud A.A. ülalpidamise kohustus (tl 25-26). K.A. il on alaealised lapsed O.-M.L. (s. 30.01.2006) ja A.L. (s. 05.06.2010) (tl 92). O.-M.L. ale on määratud puudega lapse toetus (tl 93).

Kohus leidis, et tõendatud on asjaolu, et kostja ei ole andnud hagejale ülalpidamist ulatuses, mis vastaks hageja vajadustele. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tema kasvamiseks ja arenguks piisavate vahendite saamiseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et elatise nõudmisel seaduses sätestatud miinimummäära ulatuses ei ole vajalik täiendavalt tõendada lapse vajadusi. Seega tuleb käesoleval ajal üldjuhul pidada lapse ülalpidamiseks vajaliku rahasumma suuruseks ühes kuus

320 eurot ning ühe vanema osaks sellest 160 eurot (elatise miinimummäär). Suuremaid vajadusi tuleb tõendada. Hagiavalduse kohaselt on K.A. kulutused ühes kuus keskmiselt 364,90 eurot, kuid ülalpool nende kulutuste analüüsimisel on kohus jõudnud järeldusele, et kulutused treeningutele on ebaproportsionaalselt suured. Lapse vajaduste rahuldamisele tehtavad kulutused ei saa olla suuremad, kui vanemate võimalused neid kulutusi katta. Üldteadaolevalt tegutseb ka Põlva linnas mitmesuguseid treeningrühmi, milles osalemine oleks soodsam juba transpordile tehtavate kulutuste vähenemise tõttu. Muud hageja poolt välja toodud kulud on kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud. Kostja väide, et ostutšekkidelt ei nähtu seos hagejaga, on pahatahtlik. Kasvav laps vajab aeg-ajalt uusi rõivaid ja jalanõusid.

Järgnevalt tuleb vastata küsimusele, kas kostjal esinevad mõjuvad põhjused, mis võimaldavad vähendada PKS § 102 lg 2 alusel elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma sissetulekute ja väljaminekute kohta, sealhulgas tõendit, et tema keskmine palk ehituse valdkonnas on 345 eurot kuus. Tutvumisel XXXX OÜ kodulehel www.XXXX.ee oleva informatsiooniga, ilmneb, et kostja on ka Sta-Put kontaktliimi maaletooja (tl 100-101). Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja sissetulek on koos pensioniga vaid 479 eurot, kuna sellise sissetulekuga ei ole võimalik tasuda laenumakseid, mis kostja poolt esiletooduna on 379,52 eurot kuus, kanda eluruumi kommunaalkulusid ja pidada üleval kolme last. 479 eurot kuus kulub kostjal laenumakseteks ja seni hagejale makstud elatiseks (100 eurot kuus). Kostja elukaaslase sissetulekuks on riiklik peretoetus ning Rae valla toetus seoses lasteaiakoha puudumisega. R. A. poolt on tõendamata ka asjaolu, et tema osaline töövõimetus vähendab tema võimalusi sisstulekute saamiseks, arvestades, et kohtule esitatud tõendite alusel on võimalik teha järeldus, et kostja tegutseb ettevõtjana. Seega oli kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et hagejale elatise maksmisel seaduses sätestatud miinimummääras oleks tema ise või tema teised ülalpeetavad varaliselt vähem kindlustatud, kui elatist saav laps. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses nr 3-2-1-118-12 on kolleegium rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Hagiavalduses on taotletud elatise väljamõistmist alates 29.08.2012. a. Kostja on tasunud Kohus on tuvastanud, et kostjal oli elatise maksmise kohustus 2012. a. 145 eurot kuus ja 2013. a. 160 eurot kuus. Seega alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni on tekkinud elatise võlgnevus 374,03 eurot ((145:31) x 3 + 4 x 45 + 3 x 60), mis tuleb välja mõista ühekordse summana. Alates 1. aprillist 2013 mõistis kohus elatise välja 160 eurot kuus. Elatise maksmisel tuleb silmas pidada, et tulenevalt PKS § 100 lg-st 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 kohaselt tuleb elatissumma ümber arvestada, kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ning laps on PKS § 99 p-i 2 alusel õigustatud elatist saama ka täisealiseks saanuna, kui ta jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Arvestades, et kostja on kohtumenetluse ajal hageja ülalpidamise kohustust teatud määral regulaarselt täitnud ning kohtul puudub alus kahelda, et ta teeb seda kuni kohtulahendi jõustumiseni, ei pidanud kohus vajalikuks kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist.

Kohus oli seisukohal, et käesolevas asjas on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. R.A. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta välja mõistmata elatis tagasiulatuvalt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis summas 100 eurot.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on XXXX OÜ tootnud kahjumit kogu tegutsemise aja, Raskal Trade OÜ-s puudus majandustegevus käesoleva aastani ning XXXX Grupp OÜ on alustav ettevõte, mille väike kasum on suunatud investeeringuteks, mitte dividendideks. Raskal Trade OÜ müüdi ära 13.03.2013. a. Vaidlusalused ettevõtted ei ole kasumlikud;

2) ei puutu asjasse see, et K.A. il on veel kaks alaealist last. Laste isa on J.L. , kes elab koos K.A. iga ja peab perekonda üleval;

3) ei ole kohus arvestanud, et kostjal on osaline töövõime kaotus. Kostja on nõus maksma hagejale elatist 100 eurot kuus;

4) oli kostjal lapse emaga suuline kokkulepe, et 06.04.2012-01.09.2012 maksab kostja hagejale elatist 65 eurot kuus. Alates 01.09.2012 maksab kostja hagejale elatist 100 eurot kuus. Tagasiulatuv elatise maksmine ei ole põhjendatud.

Apellant esitas koos apellatsioonkaebusega R.A. palgatõendi ja pangakonto väljavõtted K.A. i maksetest.

6. K.A. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus õigesti arvestanud asjaoluga, et apellant on kolme osaühingu osanikuks ja juhatuse liikmeks, mistõttu on tal võimalus hankida sissetulekut piisavas ulatuses, et tasuda lapsele elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Kolmes ettevõttes osanikuks ning juhatuse liikmeks olemine, samuti ehitustöölisena tegutsemine kinnitab seda, et 40%-line töövõime kaotus ei ole apellandi võimalusi sissetuleku hankimiseks kuigivõrd kahandanud;

2) taotleb vastustaja, et ringkonnakohus jätaks arvestamata esitatud palgatõendi, kuivõrd apellant ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud antud tõendit esimese astme kohtule. R.A. elukaaslase poolt allkirjastatud palgatõend ei näita apellandi tegelikke sissetulekuid ning varalist olukorda. Kui R.A. ei suuda lapsele elatist seaduses sätestatud miinimummääras maksta, siis on tal võimalus võõrandada temale kuuluv vara, sh ka näiteks maja ning kolida mõnele väiksemale ja odavamale pinnale. Selliselt vabaneks apellant oma laenukohustustest ja säästaks rohkem vahendeid laste ülalpidamiseks. Vastustaja palub ringkonnakohtul jätta arvestamata apellandi poolt esitatud konto väljavõtted K.A. i poolt teostatud maksetest. Apellant ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud antud tõendit esimese astme kohtule. Antud tõend ei kajasta asjaolusid objektiivselt, kuna K.A. i poolt lapsele makstud elatis ei ole kantud üksnes R.A. arvele, vaid osaliselt kandis K.A. raha ka lapse K.A. arvele. Samuti andis vastustaja elatist sularahas ning ostis lapsele riideid, koolitarbeid ja muid vajalikke asju. R.A. lt elatise väljamõistmise juures ei oma tähendust asjaolu, kui palju K.A. R.A. arveldusarvele elatist üle kandis;

3) ei ole K.A. kunagi varjanud, et tema elukaaslane on J.L. . J.L. ei ole kohustatud oma lapsi üksinda üleval pidama, vaid ülalpidamiskohustus lasub mõlemal vanemal, seega ka K.A. il ning kohus on nimetatud asjaoluga arvestanud. Sõltumata sellest, millised on J.L. a sissetulekud ei muuda see olematuks fakti, et K.A. ülalpidamiskohustus lasub siiski R.A. l. Apellant ei ole põhistanud, miks oleks kohus pidanud arvestama üksnes tema ülalpidamisel olevate lastega;

4) ei ole vastustaja kunagi kinnitanud, et poolte vahel oli suuline kokkulepe selle kohta, et R.A. maksab K.A. le elatist 65 eurot kuus. Apellant teatas vastustajale, et ta lihtsalt ei maksa lapsele rohkem kui 65 eurot. Käesoleval juhul on lapse tavapärased vajadused suuremad kui 2x65 eurot (alates septembrist 2012 2x100 eurot) ning K.A. püüded pidada lapse isaga läbirääkimisi ja saavutada mõlemaid pooli rahuldav kokkulepe, ei kandnud vilja;

5) on kohus mõistnud apellandilt välja elatise alates hagi esitamisest, mis iseenesest on seaduslik ja põhjendatud, arvestades asjaolu, et kohtumenetlus võib kesta mitmeid kuid, samal ajal vajab laps aga ülalpidamist.

7. Apellant esitas 31.01.2014. a täiendavad seisukohad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu lahendi muutmiseks. Maakohus on asja läbivaatamisel õigesti kohaldanud materiaalõigusnorme ja ei ole rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 käesolevas otsuses.

9. Apellatsioonkaebuses on otsus vaidlustatud osaliselt, osas millega mõisteti elatis välja tagasiulatuvalt ja jätkuva elatise summa suuruse osas. Ringkonnakohus kontrollib TsMS §

651 lg 1 alusel maakohtu lahendit vaidlustatud osas.

10. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Asjas ei ole vaidlust, et kostja tasus 2012 augustis 65 eurot elatist ja alates 01.09.2012 tasus 100 eurot kuus. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja oli kohustatud hagis nimetatud perioodil elatist tasuma seadusega kehtestatud minimaalses määras, kuid kostja täitis nimetatud kohustust osaliselt. Kostja esitas apellatsioonkaebuses väite, et enne hagi esitamist toimus elatise maksmine vastavalt lapse emaga sõlmitud kokkuleppele. Ringkonnakohus märgib, et kuna elatis on sihtotstarbeline makse hageja (lapse) ülalpidamiseks, siis tuleb kohtul ka juhul, kui laste ülalpidamiseks kohustatud isikud on omavahelisi elatise vähendamise kokkuleppeid sõlminud, kohtul kontrollida, kas sellega ei kahjustatud lapse huve. Käesoleval juhul ei ole kokkuleppe sõlmimine kostja ja hageja ema vahel tõendamist leidnud. Hageja ema on sellele väitele vastu vaielnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja peab ülalpidamise kohustust täitma PKS § 108 alusel seaduses nimetatud määras.

11. Ringkonnakohus leiab, et apellandi väited selle kohta, et tal puudub sissetulek, millest kohtu määratud suuruses elatist tasuda, ei ole põhjendatud. Kostja töövõimetuse protsent ei takista kostjat sissetulekut teenimast. Asjaolu, et kostja osalusega äriühingud ei ole kasumlikud või peavad kogu kasumi investeerima, ei ole aluseks elatise suuruse vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kostja tervislik seisund võimaldab lühiajaliselt töötada või saada muul viisil sissetulekut sellises määras, et ta suudaks täita seadusest tuleneva ülalpidamise kohustuse. TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib lapse huve puudutavas vaidluses kohus koguda tõendeid ka omal algatusel. Ringkonnakohus võttis asja juurde OÜ XXXX Grupp äriregistri väljavõtte, mille kohaselt oli äriühingu käive 01.01.2012 .a 33 090.00 eurot ja kasum 2 259.00 eurot. Samuti OÜ XXXX äriregistri väljavõtte, mille kohaselt oli 01.01.2011 -31.12.2011 äriühingu käive 54 446.00 eurot ja kasum -1 361.00 eurot. Kostja on äriühingute juhatuse liige ja ainuosanik. OÜ-le XXXX kuuluvad kaks sõidukit - 1994 a Chevrolet Chevi VAN G30, mille kasutaja on kostja ja Volkswagen Caddy Kasten kaubik, mille kasutajate hulgas on kostja. Kostjale endale kuuluvad kaks sõidukit - Ford Transit kaubik (2002.a) ja BMW 740I (1994.a) Kostja esitas ringkonnakohtule XXXX juhatuse liikme A.Oja allkirjastatud palgatõendi, mille kohaselt on kostja saanud 2013.a jaanuaris palka 355,93 eurot (bruto) ja veebruaris ning märtsis 355,70 eurot.

Ringkonnakohus jätab tähelepanuta hageja vastuväite tõendi hilinemisega esitamise kohta. Kuna elatise nõude puhul on oluline välja selgitada maksmiseks kohustatud isiku majanduslik olukord võimalikult täpselt, siis on põhjendatud palgatõendi asja juurde võtmine. Ringkonnakohus aga ei pea tõendis toodud summasid ainsateks tasudeks, mida kostja nimetatud äriühingult on saanud. Swedbanga konto väljavõtte kohaselt on OÜ XXXX teinud kostjale järgmised ülekanded: 02.01.2013 märkega palk 250.18 eurot 22.01.2013 märkega lähetus 480.00 eurot

24.01. 2013 märkega palk 50.00 eurot 09.02.2013 märkega palk 300.00 eurot 10.02.2013 märkega palk 416.00 eurot 17.02.2013 märkega lähetus 192.00 eurot Kostja pangakontodel on lisaks OÜ XXXX tuludele ka teisi tulusid. Ringkonnakohus leiab eeltoodut hinnates, et ka ringkonnakohtule täiendavalt esitatud XXXX OÜ tõend ja Swedbanga kontode väljavõtted ei anna alust kostjalt väljamõistetud elatise suurust vähendada alla seadusega sätestatud minimaalse määra.

12. Ringkonnakohus leiab, et kostja osaline töövõime kaotus on elatise suuruse määramisel maakohtu poolt arvesse võetud, samuti on maakohus hageja ema osalust hageja ülalpidamises arvestanud ning ei ole seda vähendanud teiste ülalpeetavate tõttu. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selle üle, millisel perioodil hageja kumma vanema juures elas, asjas ei ole vaidlust elatise maksmise ajalise perioodi üle, seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta hageja poolt 30.05.2013 lisatud T.

L. koostatud tõendi.

13. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja leiab, et TsMS § 171 lg 1 alusel tuleb hageja poolt apellatsioonimenetluses kantud vajalikud ja põhjendatud kulud jätta apellandi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp

Andra Pärsimägi