2-12-55236/31 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-55236

Tsiviilasi

XXXOÜ

hagi

XXXja

XXXvastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja advokaat Anne Värvimann

(menetlus@leppik.ee)

Kostja I: XXX(endine nimi X, isikukood XXX, elukoht

XXX)

Kostja II: XXX(endine nimi X, isikukood XXX, elukoht

XXX)

Kostjate

lepinguline

esindaja

Erki

Casar

(adolfioigus@gmail.com)

Resolutsioon

1. Rahuldada

XXXOÜ

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ning mõista solidaarselt XXXja XXXvälja

XXXOÜ kasuks menetluskulud 763,20 eurot (seitsesada

kuuskümmend kolm eurot ja 20 senti).

3. Jätta rahuldamata XXXOÜ avaldus summas 164,30 eurot

(ükssada kuuskümmend neli eurot ja 30 senti).

4. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

XXXja XXXsolidaarselt tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (763,20 eurot) XXXOÜ-le viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse ärakirja kättesaamisest

Kohtumääruse asjaolud

Harju Maakohus 29.11.2013 otsusega rahuldas XXXOÜ hagi XXXja XXXvastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt ning jättis menetluskulud 53 % ulatuses solidaarselt XXXja

XXXkanda ja 47% ulatuses XXXOÜ kanda. Tallinna Ringkonnakohus 07.01.2014 määrusega

keeldus kostjate apellatsioonikaebuse menetlusse võtmisest. Kohtulahend jõustus 25.01.2014.

Hageja esitas 29.01.2014 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja palub

välja mõista XXX ja XXX XXXOÜ kasuks XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXX

menetluskulud summas 927,50 eurot ning määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb alates kohtumääruse jõustumisest tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja menetluskulud on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud. Hageja

soovib

menetluskulude

väljamõistmist

koos

käibemaksuga,

kuna

XXXOÜ

ei

ole

käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kostjate vastuväited

Kostjad ei ole nõus hageja menetluskulude suurusega, sest leiavad, et need on põhjendamatud.

Kostjad on seisukohal, et põhjendatud on maksimaalselt 800 eurot, millest 53% jääks kostjate

kanda. Kostjad esitasid ka vastuväited konkreetsete toimingute osas, mida kohus käsitleb kohtu

põhjendavas osas vastava toimingu juures.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja

lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 176 lg 2 kohaselt juhul, kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või

protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et

vastaspool esitaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma

menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid.

Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt ja vastab TsMS § 174

lg 3 nõuetele. Kostjad oma menetluskulude nimekirja ei esitanud.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist

menetlusosalist

esindanud

lepingulise

esindaja

kulud

ja

ta

menetluskulude

kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega,

et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud

piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui

lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja

kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja menetluskulud

Avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 150 eurot ja lepingulise esindaja kulud

3360 eurot koos käibemaksuga. Hageja, arvestades lepingulise esindaja kulude sissenõudmise

piirmäära ja menetluskulude jaotuse proportsiooni, palub lepingulise esindaja kulud välja mõista

summas 848 eurot.

Toimiku materjalidest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas maksekäsu kiirmenetluses tasutud

riigilõivu 45 eurot ja täiendavalt hagiavalduse esitamisel 105 eurot (tlk 41), kokku 150 eurot.

Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 150 euro ulatuses, mistõttu tuleb see kostjatel vastavalt

menetluskulude jaotuse proportsioonile hüvitada.

Lepingulise esindaja tunnihind ilma käibemaksuta on 140 eurot/tund ja koos käibemaksuga 168

eurot/tund, mis on kohtu hinnangul ülemäära kõrge. Riigikohtu viimase aja praktikas on

põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja 120 eurot ilma

käibemaksuta (Riigikohtu määrus 3-2-1-115-13 p 25). Arvestades, et tegemist oli tavapärase

üürilepingust tuleneva kohtuvaidlusega, mis ei olnud õiguslikult keerukas ega mahukas, peab

kohus põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks 120 eurot koos käibemaksuga.

Esitatud arvetest nähtub, et esindajal on õigusabi osutamiseks kulunud aega kokku 20 tundi.

Arvel 475-V/L on märgitud, et nõupidamiseks on kulunud 2 tundi ja hagiavalduse koostamiseks

4,25 tundi, kokku 6,25 tundi. Kostjad on seisukohal, et sellise hagi puhul ei ole nõupidamine

sellises mahus vajalik. Hagiavalduses on asjaoludele kulunud üks lehekülg, ülejäänud on õiguslik

alus ja muud menetluslikud küsimused, mistõttu ei ole sellises mahus töötundide kulumine

mõistlik.

Arvestada

tuleb

asjaoluga,

et

hageja

lepinguline

esindaja

oli

koostanud

maksekäsuettepaneku, seega oli enne antud arve koostamist teadlik, mida, mille alusel ja kellelt

nõutakse. Kostjate arvates on põhjendatud eelpool nimetatud töö mahuna üksnes kolm töötundi.

Kohus nõustub kostjate seisukoha ja põhjendustega, vähendades nimetatud toimingutele kulunud

aega 3,25 tunni võrra.

Arve 528-V/L kohaselt on esindaja 27.06.2013 koostanud taotluse XXX ärakuulamiseks 0,5

tundi. Kostjad leiavad et see ei ole põhjendatud, sest vastavat taotlust esitatud ei ole. Toimiku

materjalidest nähtuvalt on taotlus esitatud (tlk 60-61) ja kohus peab toimingule kulunud aega

põhjendatuks.

Arve 621-V/L kohaselt on kostja vastuse analüüsile ja seisukoha koostamisele kulunud 2,75

tundi, kohtumisele XXX0,5 tundi, seisukoha koostamisele 1,25 tundi, seisukoha täiendamisele

1,5 tundi, kokku 6 tundi. Kostjad leiavad, et nad ei vastuta selle eest, et hageja ei esitanud

esindajale koheselt õigeid materjale (täiendava 5000 krooni tasumine) mis tingis nõude

muutmise, mh uute viiviste arvestuse. Samuti ei vastuta kostjad selle eest, et hageja jättis

esitamata tõendid, mis kinnitasid nõude omandamist. Kostjate arvates on põhjendatud 1,5h.

Hageja on 21.08.2013 esitanud vastuse kostja vastuväidetele (tlk 78-83), mis sisaldab mh

põhinõuete ja viiviste ümberarvestust ja tõendeid nõude loovutamise kohta. Kohus leiab, et arvel

621-V/L märgitud toimingutele kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kostjate poolt

viidatud põhinõude, viivise ja nõude alusega seotud hagiavalduse muudatused ja täpsustused on

tingitud hagejast, mistõttu ei ole sellega seotud kulude väljamõistmine kostjalt põhjendatud.

Kohus vähendab nimetatud arvel kirjeldatud toimingutele kulunud aega 3 tunni võrra.

Arvel 759-V kohaselt on esindaja teinud järgmisi menetlustoiminguid: stenogrammide

koostamine 2,5 tundi, kompromissettepanekule vastuse koostamine 2,5 tundi, istungiks

ettevalmistamine 0,5 tundi ja kohtuistung 1,75 tundi, kokku 7,25 tundi. Kostjad esitasid

vastuväite, et stenogrammide koostamine 2,5 tundi ei ole millegagi põhjendatud, see oli hageja

vaba valik ning selline ajakulu ei ole mõistlik, kompromissettepanekule vastamine 2,5 h ei ole

millegagi põhjendatud, sest vastus ei sisalda midagi uut ning kompromissina oleks piisanud

summadest ja kohtuistungi pikkus venis 1,75 h pikkuseks kuna hageja ei suutnud esitada selget

nõuet, nii üüri kui kõrvalkulude osas. Eeltoodu tõendab, et hageja varasem töö oli ebakvaliteetne,

mistõttu ei ole vaja sellise töö eest nii palju ja sellises mahus maksta.

Asja materjalidest nähtuvalt, on hageja stenogrammidega tõendanud oma seisukohti, mistõttu on

see kulu liik põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatuks stenogrammide koostamisele kulunud aega

2,5 tundi. 03.09.2013 menetlusdokumendis on kirja pandud ainult telefonivestlused ja märgitud,

millist asjaolu nendega tõendada soovitakse, mistõttu kohtu hinnangul on selleks piisav aeg 1

tund. Kohus ei pea põhjendatuks täies ulatuses kompromissettepanekuga seotud aega, kuna

hageja seisukohad on juba kajastatud eelnevates menetlusdokumentides. Kohtu hinnangul on

03.10.2013 toimingu põhjendatud ajakulu 1 tund. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuistung

kestis kella 14.00 kuni 15.45, mistõttu on 1,75 tunnine ajakulu põhjendatud, samuti on

põhjendatud istungi ettevalmistamisele kulunud aeg 0,5 tundi. Seega vähendab kohus

toimingutele kulunud aega 3 (7,25-1-1-1,75-0,5) tunni võrra.

Kokku vähendab kohus õigusabitoimingutele kulunud aega 9,25 tundi (3,25+3+3). Arvestades

tunnitasu 120 eurot/tund koos käibemaksuga, on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud

õigusabikulud summas 1290 eurot (120 eurot * 10,75 tundi).

Käesoleval juhul on hagihind 1435,51 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse

04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise

piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille hind on kuni 3 200 eurot, maksimaalselt nõutav

lepingulise esindaja tasu 1 600 eurot. Seega on esindaja kulud seaduses sätestatud piirmääraga

kooskõlas.

Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt. Vastavalt Harju Maakohtu 29.11.2013 otsusele jäi 53%

menetluskuludest solidaarselt kostjate kanda, mis on 763,20 eurot [(150+1290)*53%].

Hageja taotleb hüvitatavate menetluskulude kandmist XXXarvelduskontole. Kohus on seiskohal,

et tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 muu isiku poolt kantud menetluskulud hüvitatakse

menetlusosalisele, kelleks on XXXOÜ.

TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse

menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude

kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab

200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg

3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk

kohtunik