3-11-2165/99 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-11-2165 Otsuse kuupäev

27. veebruar 2014 Kohtunik Roby Koik Menetlusosalised Kaebaja – M. M. Vastustaja – Tartu Vangla, esindaja Marju Altsaar Kohtuasi

M. M-i kaebus Tartu Vangla 25. mai 2011 käskkirja nr 1- 4/1382 ning Tartu Vangla kodukorra punktide 6.3 ja 6.6 õigusvastasuse tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev

16. jaanuar 2014 Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 31. märtsini 2014. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 25.05.2011 käskkirjaga nr 1-4/1382 (I kd tl 12) karistati M. M-i ühe lühiajalise kokkusaamise keelamisega vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 nõuete süülise rikkumise eest. Distsiplinaarkaristuse täitmine lükati edasi 6-kuulise katseajaga. M. M-i distsiplinaarsüütegu seisnes nimetatud käskkirja kohaselt selles, et 29.04.2011 kella 8.10 ajal viibides süüdimõistetute eluhoone 3. osakonnas kambris 221 ei allunud ta vanglaametniku seaduslikule korraldusele võtta kambrisisustuse korrasoleku kontrollimiseks ära taburetti kattev käterätik.

2. 21.06.2011 esitas M. M. Tartu Vanglale vaide koos lisadega (I kd tl 23, 24, 25-27, 28) peaspetsialist-üksuse juhi 25.05.2011 käskkirja nr 1-4/1382 kehtetuks tunnistamiseks.

Tartu Vangla jättis vaide 27.07.2011 vaideotsusega nr E5 313-1 (I kd tl 29) rahuldamata. Vaideotsuse on M. M. kätte saanud 28.07.2011.

3.Tartu Halduskohtu menetluses on endise kinnipeetava M. M-i kaebus koos lisaga (I kd tl 1-2, 3-8) Tartu Vangla 25.05.2011. a käskkirja nr 1-4/1382 ja Tartu Vanglas 2011. aastal kehtinud Tartu Vangla kodukorra p-de 6.3 ja 6.6 õigusvastasuse tuvastamiseks.

06.09.2011 esitatud kaebuses taotles M. M. lisaks ka Tartu Vangla 25.05.2011 käskkirja nr 1-4/1382 tühistamist.

4. Tartu Halduskohtu 04.10.2011 määrusega (I kd tl 33) jäeti M. M-i kaebus käiguta. Kohus leidis, et tühistamisnõue oli esitatud tähtaega ületades ning andis kaebajale võimaluse taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist.

5. Tartu Halduskohtu 03.11.2011 määrusega (I kd tl 43-44) võeti tuvastamisja tühistamiskaebus menetlusse ning küsiti vastustajalt muuhulgas seisukohta tühistamisnõudes kaebuse esitamise tähtaja ennistamise osas.

6. Tartu Halduskohtu 24.01.2012 määrusega (I kd tl 60) jäeti käskkirja tühistamisnõude esitamise tähtaeg ennistamata ja lõpetati nimetatud nõude osas haldusasja menetlus. Nimetatud määrus jõustus määruskaebust esitamata.

7. Tartu Halduskohtu 14.02.2012 määrusega (I kd tl 68) jäeti rahuldamata M. M-i taotlus menetlusabi saamiseks.

8. Tartu Ringkonnakohtu 30.11.2012 määrusega (I kd tl 121-122) jäeti M. M-i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.02.2012 määrus muutmata.

9. Tartu Halduskohtu 31.01.2013 määrusega (I kd tl 133) jäeti rahuldamata kaebaja M. M-i taotlus haldusasjas menetluse peatamiseks. Määrus jõustus määruskaebust esitamata.

10. Tartu Halduskohtu 08.02.2013 määrusega (I kd tl 140) jäeti rahuldamata kaebaja M. M-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.

11. Tartu Ringkonnakohtu 24.04.2013 määrusega (I kd tl 182-183) jäeti M. M-i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.02.2013 määrus muutmata.

12. Riigikohtu Halduskolleegiumi 12.09.2013 kohtumäärusega (I kd tl 189-190) jäeti rahuldamata M. M-i taotlus menetlusabi saamiseks.

13. Riigikohtu Halduskolleegiumi 15.10.2013 kohtumäärusega (I kd tl 195) tagastati M. M-i määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu 24.04.2013 määrusele.

14. Tartu Halduskohtu resolutsioonina vormistatud kohtumäärusega (I kd tl 197) määrati korraldada asjas kohtuistung 31.10.2013 kell 10.00 ja HKMS § 127 lg 5 alusel kohustati kaebajat isiklikult ilmuma kohtuistungile, sest kaebaja on taotlenud (I kd tl 31) asja läbivaatamist kohtuistungil.

Kaebajale saadeti 23.10.2013 kohtukutse (I kd tl 198) kohtuistungile ilmumiseks hoiatusega, et kohtuistungile ilmumata jätmisel võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata. Kohtukutse väljastusteate (I kd tl 200) kohaselt on M. M. kohtukutse isiklikult kätte saanud. Kaebaja määratud ajal kohtuistungile ei ilmunud (II kd tl 2).

15. Tartu Halduskohtu 31.10.2013 määrusega (II kd tl 3) jäeti M. M-i kaebus käesolevas haldusasjas läbi vaatamata.

16. M. M-i kaja (II kd tl 9) alusel taastati Tartu Halduskohtu 19.12.2013 määrusega (II kd tl 17) haldusasja menetlus.

17. Tartu Halduskohtu 16.01.2014 kohtuistungil (II kd tl 23-24) esitas kaebaja täpsustava taotlusena (II kd tl 25) menetlusdokumendi, milles ta taotles muuhulgas Tartu Vangla 25. mai 2011 käskkirja nr 1-4/1382 täielikku tühistamist. Protokollilise kohtumäärusega (II kd tl 23 p) lükkas kohus kaebuse muutmise taotluse tagasi.

18. Tartu Halduskohtu menetluses on seega asjas sisulise kohtulahendi tegemise seisuga

M. M-i tuvastamiskaebus, sest Tartu Halduskohtu 24.01.2012 määrusega (II kd tl 60) jäeti käskkirja tühistamisnõude esitamise tähtaeg ennistamata ja lõpetati nimetatud nõude osas haldusasja menetlus. Kohus kordab eelpool toodud seisukohta, et nimetatud määrus jõustus määruskaebust esitamata. Käskkirja tühistamisnõude teistkordse menetlemise välistab HKMS §-de 124 lg-s 2 ning 152 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatu.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

19. M. M-i kaebuses palutakse tuvastada vaidlustatud käskkirja õigusvastasus. Kaebaja väidab endal olevat preventiivse huvi vältida tulevikus sarnaste rikkumiste kordumist. Samuti palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla kodukorra p 6.3 osas, milles kohustatakse kinnipeetavat loenduse ajal käsi selja taga hoidma; ning p 6.6 osas, mis lubab loendust teostaval ametnikul võtta kinnipeetavalt kirjaliku seletuse arvatava rikkumise kohta. Kaebaja märgib ka selle nõude osas põhjendatud huvina preventiivse huvi vältida võimalikke arusaamatusi, mis tulenevad vasturääkivatest õigusaktidest, ning seeläbi parandada oma õiguste kaitset tulevikus.

20. Peaspetsialist-üksuse juhi 25.05.2011 käskkirjas nr 1-4/1382 on jäetud märkimata, millisele õigusaktile valvuri antud korraldus tugineb. Käskkirjas ei ole täidetud selgitamiskohustust ning kaebajat on karistatud asja eest, mis pole kehtivate õigusaktide alusel süütegu.

21. Tartu Vangla valvur Mare Tikk andis 29.04.2011 kell 8.10 kambris nr 211 õigusvastase ja tühise korralduse. Tartu Vangla kodukord (kodukord) ei keela kambris asuvale taburetile asetada ükskõik millist vanglas lubatud eset. Keelatud on neid sinna kinnitada (kodukord p 7.2.11). Tartu Vangla valvuri ametijuhendi sätestab valvuri volitused kinnipeetavatele korralduste andmisel. Vastavalt ametijuhendi p-le 4.2 võib valvur anda kinnipeetavale korralduse lõpetada distsipliinirikkumine. Kuna kõnealusel puudus distsipliinirikkumine, ületas valvur talle antud volituste piire. Valvur rikkus kaebaja väitel kodukorra p-s 4.2, avaliku teenistuse seaduse § 59 lg-tes 1 ja 2, § 62 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatut ning tema korraldus oli algusest peale tühine. Loenduse kord on sätestatud kodukorra p-s 6 ning Tartu Vangla ametijuhendi p-s 4.8. Kaebaja on seisukohal, et valvuri poolt talle antud korraldus oli vastuolus kodukorra p-s 6 sätestatud loenduse läbiviimise korraga ja sundis toime panema õigusrikkumist.

22. Kaebaja palub õigusvastaseks tunnistada ka Tartu Vangla kodukorra p 6.3 osas, milles see kohustab kinni peetaval isikul loenduse ajal käsi selja taga hoida. Kaebaja leiab, et käte selja taga hoidmise kohustus ei võimalda kinnipeetaval võtta vastu hommikuse ja õhtuse loenduse ajal ravimeid ega juua peale vett, samuti ei saa üle anda poelehti ega helistamisblankette. Lisaks palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla kodukord p 6.6 osas, milles see annab loendust teostavale ametnikule õiguse võtta kinnipeetavalt arvatava rikkumise kohta kirjaliku seletuse. Kaebaja on seisukohal, et ka selleks puudub valvuril seadusest tulenev volitus. Mõlemad vaidlustatud punktid on kaebaja sõnul vastuolus teiste vangistust reguleerivate õigusaktidega ning tekitavad seetõttu õigusselgusetuse olukorra.

23. Kohtuistungil apelleerib kaebaja kodukorra p 6.3. ja 6.6. tühisusele. Loenduse läbiviija pani toime distsiplinaarsüüteo. Vaidemenetluses on rikutud menetlustähtaegu. Käskkirja andja pani toime distsiplinaarsüüteo. Tartu Vangla direktor seadis ohtu vangla julgeoleku ja pani toime distsiplinaarsüüteo. Nende minetustega on alandatud kaebaja inimväärikust.

Vastustaja vastuväited

24. Tartu Vangla on seisukohal, et Tartu Vangla 25.05.2011 käskkiri nr 1-4/1382 on õiguspärane ning kaebaja kaebusest ei nähtu ka ühtegi põhjendust, millises käskkirja õigusvastasus seisneb. Kaebaja taotleb käskkirja õigusvastaseks tunnistamist ainult põhjusel, et selle tühistamise nõude esitamise tähtaeg oli tema poolt mööda lastud. Samas ei aita käskkirja õigusvastasuse tuvastamine temal oma soovitud eesmärki saavutamast. Ka haldusakti õigusvastasuse tuvastamise korral on haldusakt kehtiv ning seda saab arvestada kaebaja vanglas viibitud aja iseloomustamiseks.

25. Valvuri ametijuhendi p 4.2 kohaselt on valvuri tööülesandeks tagada vangistusseaduses, vangla sisekorraeeskirja, Tartu Vangla kodukorra või muude õigusaktide nõuete täitmine. Selle ülesande tulemuslikuks täimiseks rakendab valvur vajalikud abinõud vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja, Tartu Vangla kodukorra või muude õigusaktide nõuete rikkumise, kinnipeetavate isikute allumatuse, põgenemiste ja erakorraliste sündmuste ennetamiseks, tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Tartu Vangla kodukorra p 6.6 kohaselt kontrollib loendust läbiviiv ametnik visuaalselt muuhulgas kambri ja kambrisisutuse tehnilist olukorda. Seega, kuna loendust läbiviiv vanglaametnik kontrollib visuaalselt kambrisisustuse tehnilist olukorda, mis hõlmab endas ka kontrolli, kas asi/ese on terve või mitte, siis oligi valvuri poolt taburetilt rätiku eemaldamise korraldus vajalik abinõud, et tagada kontrolli edukas läbiviimine. Seega oli valvuril õigus ja alus anda kaebajale kambris sisutuselementide korrasoleku kontrollimiseks korraldus eemaldada taburetilt sellel olev rätik.

26. Vastustaja ei nõustu sellega, et valvuri korraldust täites oleks kaebaja pidanud toime panema kodukorra p 6.3 sätestatud kohustuse rikkumise. Tartu Vangla kodukorra p 6.6 kohaselt peab kinnipeetav loenduse ajal hoidma käsi selja taga ja tal on keelatud toetuda vastu seina, ilma vanglaametniku loata rääkida või takistada loenduse läbiviimist muul viisil. Nimetatud norm sätestab tegevused, kuidas peab kinnipeetav loenduse ajal käituma, et tema tegevus ei takistaks loenduse läbiviimist. Kaebaja tõlgendus normile on ebaõige, kuna sellest ei tulene kinnipeetavale keeldu käte selja tagant võtmiseks juhul, kui see on vajalik vanglaametniku poolt antud korralduse täitmiseks. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et kuigi kaebaja poolt viidatud Tartu Vangla kodukorra p 6.3 ei anna kinnipeetavale loenduse ajal õigust vanglateenistuse ametnikuga rääkida, ilma selleks vastavat luba saamata, ei takistanud see teadmine kaebajal vanglateenistuse ametnikuga vestelda ega vaielda, kuigi temal selleks luba puudus.

27. Kaebaja on alates 24.10.2011 paigutatud Justiitsministeeriumi otsuse nr 11-5/12797 alusel edasiseks karistuse kandmiseks Viru Vanglasse. Sellest tulenevalt ei mõjuta Tartu Vangla kodukord ega selles sätestatu kaebajat edaspidi ning seega on tema nimetatud preventiivne huvi – vältida tulevikus võimalikke teineteisele vasturääkivatest õigusaktidest tekkivaid arusaamatusi - muutunud ainetuks.

Kaebaja ei ole oma kaebuses põhjendanud ega selgitanud, milline on tema otsene seos vaidlustatud kodukorra p 6.3. Kaebaja ei ole märkinud, millal ja kas üldse on temal jäänud manustamata loenduse ajal antud ravimid, on tal jäänud andmata poe tellimuse leht või ta ei ole saanud edastada valvurile helistamise blanketti põhjusel, et ta pidi hoidma loenduse ajal käsi selja taga. Vastustajale ei ole ka teada, et kaebajat oleks karistatud selle eest, et ta ei ole eelnimetatud toimingute tegemise ajal käsi selja taga hoidnud. Kaebusest puudub ka põhjendus, kuidas on õiguse legaalsusega vastuolus Tartu Vangla kodukorra p-s 6.6 sätestatu, et rikkumise avastamisel võtab loendust läbiviiv ametnik kinnipeetavalt seletuse. Vastustajale teadaolevalt ei ole kaebajat kordagi karistatud selle eest, et ta on jätnud vanglateenistuse ametniku küsimise peale seletuskirja esitamata. Vastustaja on seisukohal, et kuna kaebaja ei ole põhistanud ega tõendanud, kuidas on tema poolt vaidlustatud normid seotud olnud tema õiguste rikkumisega, siis puudub kaebajal nende osas ka vaidlustamise õigus. Vastustaja arvates tuleb kaebaja poolt nimetatud põhjendatud huvi, tulevikus kahjuhüvitamise nõude esitamine jätta kõrvale, kuna kahjunõue oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja põhjendustest nähtuvalt peab tema kahju hüvitamise nõude esitamise aluseks õigusvastaseid toiminguid, milles ta veel kindel ei ole, mis aga ei tekita õigust taotleda kahju hüvitamist. Kaebusest ei nähtu ka, millise kahju hüvitamist kaebuse esitaja silmas peab, seega ei ole võimalik sisulise kahju hüvitamise nõude esitamise seisukohalt põhjendatud huvi hinnata.

28.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.

Kohtu põhjendused ja otsus

29. Kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebajal puudub HKMS-i v.r. mõttes põhjendatud huvi kohtult taotletava konstateeringu suhtes. Käesoleval ajal kehtiva HKMS- i tuvastamiskaebust puudutav regulatsioon ei saa aga samuti anda alust kaebuse rahuldamisele, sest tegemist on 2011. aastast kohtu menetluses oleva vaidlusega. Kaebaja on aastate jooksul esitanud menetluslikke taotlusi, mille rahuldamiseks ei ole olnud alust. Kaebaja on oma õigusi pidanud vajalikuks kaitsta määruskaebuste korras, mis ongi tinginud vaidluse suhteliselt pika menetluse kohtus..

Kaebeõigus tehakse nimelt kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Halduskohtumenetluse seadustiku 31. detsembrini 2011 kehtinud redaktsiooni § 7 lg 1 teise lause kohaselt võis kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel oli selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huvina oli Riigikohtu praktika kohaselt mõistetav ka huvi vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt 19. aprilli 2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-11, p 10, 21. juuni 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-10, p 20 ja nimetatud punktides viidatud lahendid). Praeguseks on faktiline olukord muutunud. Kaebaja on vanglast vabanenud. Kohtul ei ole mingit alust järelduseks, et kaebajale riigi poolt kohaldatud vangistus ei ole täitnud oma eesmärki, milleks on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt võib küll haldusakti õigusvastasuse tuvastamine isiku jaoks olla iseendast moraalseks väärtuseks ning samaaegselt sisaldada märguannet haldusorganile tema tegevuse lubamatuse kohta, kuid eelnimetatu ei ole reeglina piisavaks põhjendatud huviks kohtusse pöördumiseks (vt Riigikohtu 19.04.2010 otsust asjas nr 3-3-1-4-10).

30. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt ei saa tuvastamiskaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina preventiivset huvi käsitleda juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. Näiteks juhtumil, kui kinnipeetav on vanglast vabanenud, ei saa tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil aidata kaasa tema õiguste kaitsmisele tulevikus (vt Riigikohtu 21. juuni 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-10, p 20).

Kuna kaebaja on vanglast vabanenud, ei saa tuvastamiskaebuse rahuldamine faktiliste asjaolude muutumisest tingituna aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele, sest kaebaja on kaebuse esitamise sidunud vangistuse kandmisest tingitud preventiivse eesmärgiga.

Kuna kaebuse rahuldamine ei saa soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus, võimalik hüvitamiskaebus käesolevas vaidluses avaldatud asjaoludel oleks ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.

31. Poolte menetlusulud jäävad nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik