2-12-8284/81 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2014 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-8284

Tsiviilasi

KÜ Tallinna mnt 21 Narva hagi Konstantin Šestakovi vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 05. detsembri 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Konstantin Šestakovi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(kostja):

Konstantin

Šestakov

(isikukood: XXX), lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin

Vastustaja (hageja): KÜ Tallinna mnt 21 Narva (registrikood:

80228958), lepinguline esindaja Julia Tuštšenko

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Viru Maakohtu 05. detsembri 2013 määrus ja

saata

Konstantin

Šestakovi

avaldus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks

maakohtule

uueks

läbivaatamiseks.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Konstantin Šestakov (kostja) esitas 20. juunil 2013 Viru Maakohtule avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks Tartu Ringkonnakohtu 25. veebruari 2013 otsuse alusel, millega

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäeti hageja KÜ Tallinna mnt 21 Narva kanda.

Kohtuotsus jõustus 12. juuni 2013 Riigikohtu määrusega.

Kostja avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks õigusabikulud kokku summas

620 eurot. Menetluskulude nimekiri sisaldub menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes.

2. Hageja KÜ Tallinna mnt 21 Narva vaidles avaldusele vastu.

Kostja poolt väidetavalt kantud õigusabikulud summas 620 eurot ei ole vastavuses hagiavalduse

esitamise ajal kehtinud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude hüvitamise piirmääraga. Hageja

esitas kostja vastu nõude kogusummas 502,12 eurot. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008

määruse nr 137 kohaselt on tsiviilasjas hinnaga kuni 640 eurot maksimaalselt sissenõutav kulu

320 eurot.

3. Kostja hinnangul ei ole hageja poolt märgitud nõude suurus õige. Tegelikult nõudis hageja

kostjalt 677,59 eurot põhivõla ja 143,22 eurot viivise katteks. Seega oli nõude suurus üle

820 euro. Kostja palus kohaldada TsMS § 169 lg-t 1, mille kohaselt täiendavad menetluskulud

hüvitab pool, kes venitab protsessi ja püüab kohut petta.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus rahuldas 05. detsembri 2013 määrusega avalduse osaliselt ja mõistis KÜ-lt

Tallinna mnt 21 Narva K. Šestakovi kasuks välja 333 eurot menetluskulude katteks.

Kohus leidis, et tuleb määrata KÜ-le Tallinna mnt 21 Narva menetluskulud kokku summas 333

eurot.

-

15.03.2012 kviitung-order nr 16 summas 85 eurot (hagiavaldusele 15.03.2012 vastuse

ettevalmistamine ja koostamine, ajakulu 1,3 tundi hinnaga 60 eurot tund).

Kviitungil on summa sõnadega märgitud üheksakümmend viis eurot, summa numbriliselt on 85

eurot ja avalduses märgitu kohaselt tuleb tasumisele kuuluvaks summaks 78 eurot (1,3 x 60).

Kohtujurist lähtus avalduses märgitust, kuna kviitungil ei ole märgitud ajakulu ega tunnitasu,

mille alusel tasumisele kuuluv summa moodustus.

Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja 15.03.2012 esitanud kohtule vastuse hagiavaldusele.

Vastus on allkirjastatud kostja enda poolt ning sellelt ei nähtu, et kostjal olnuks

menetlusdokumendi koostamisel ja kohtule esitamisel lepinguline esindaja. TsMS § 144 p 1

kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosalise esindaja kulu, mitte aga õigusdokumendi

koostamise kulu. Menetlusosalise esindajaks on aga menetlusosalise eest ja nimel menetluses

osalev esindaja. Kohus jättis õigusabikulu kohtuvälise kuluna arvestamata.

-

11.07.2012 kviitung-order nr 35 summas 110 eurot (11.07.2012 kohtuistungiks

ettevalmistamise ja osavõtu eest, ajakulu 1,8 tundi hinnaga 60 eurot tund).

Kohus märkis, et avalduses märgitu kohaselt tuleb tasumisele kuuluvaks summaks 108 eurot

(1,8 x 60). Kohus lähtus avalduses märgitust, kuna kviitungil ei ole märgitud ajakulu ega

tunnitasu, mille alusel tasumisele kuuluv summa moodustus. Kuna istung kestis peaaegu 2 tundi,

siis luges kohus käesoleva õigusabikulu põhjendatuks ja vajalikuks täies ulatuses ja summas

108 eurot.

-

31.07.2012 kviitung-order nr 36 summas 95 eurot (31.07.-01.08.2012 seisukoha

ettevalmistamise ja koostamise eest, ajakulu 1,6 tundi hinnaga 60 eurot tund).

Tsiviilasja toimikust nähtub, et kostja on kohtule esitanud seisukoha täpsustatud hagiavaldusele.

Menetlusdokumendis on märgitud, et A. Gamazin on dokumendi koostaja, kuid allkirjastanud on

selle kostja ise. Käesoleva toimingu tegemise ajal oli kostjal küll lepinguline esindaja

(A. Gamazinile väljaantud volikiri oli kehtiv), kuid see ei välistanud tema isiklikku osavõttu

asjast. Kostja vastus täpsustatud hagiavaldusele on 2-l lehel, lihtsa sisuga. Vastuse koostamisele

eelnes ilmselgelt 3-lehelise täpsustatud hagiavalduse õiguslik analüüs ja seda olukorras, kus

hagiavalduse lisadeks oli võlgnevuse ja viivise arvestus 14-l lehel. Kohus luges õigusabikulu

põhjendatuks ja vajalikuks täies ulatuses ja summas 95 eurot.

-

08.10.2012 kviitung-order nr 40 summas 130 eurot (08.10.2012 kohtuistungiks

ettevalmistamise ja osavõtu eest, ajakulu 2,2 tundi hinnaga 60 eurot tund).

Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt toimus teine kohtuistung 08.10.2012 10.00-12.15.

Istungist võttis osa kostja lepinguline esindaja A. Gamazin. Kuna istung kestis 2 tundi ja

15 minutit, siis luges kohus õigusabikulu põhjendatuks ja vajalikuks täies ulatuses ja summas

130 eurot.

-

17.12.2012 kviitung-order nr 56 summas 140 eurot (14.11.2012 apellatsioonkaebusele

vastuse ettevalmistamise ja koostamise eest, ajakulu 2,3 tundi hinnaga 60 eurot tund).

Kohus märkis, et avalduses märgitu kohaselt tuleb tasumisele kuuluvaks summaks 138 eurot

(2,3 x 60). Kohus lähtus avalduses märgitust, kuna kviitungil ei ole märgitud ajakulu ega

tunnitasu, mille alusel tasumisele kuuluv summa moodustus. Kohus jättis õigusabikulu

kohtuvälise kuluna arvestamata, kuna menetlusdokumendilt ei nähtu, et A. Gamazin oleks

toimingu tegemisel osalenud kostja lepingulise esindajana.

-

14.02.2013 kviitung-order nr 11 summas 60 eurot (14.02.2013 arvamuse koostamine,

ajakulu 1 tundi hinnaga 60 eurot tund).

Tsiviilasja toimikust nähtub, et kohus on saateteatisega 06.02.2013 edastanud kostjale (mitte

tema esindajale, kuna vastusest apellatsioonkaebusele kostja lepinguline esindus ei nähtunud)

hageja seisukoha kostja vastuse suhtes. Kohus on selle edastanud teadmiseks. Seega ei olnud

kostjal kohustust ega vajadust esitada hageja seisukoha suhtes omapoolset arvamust. Kohus jättis

käesoleva kulu kohtuvälise kuluna arvestamata kui põhjendamatu ja mittevajaliku.

Ekslik on kostja seisukoht, et hagejalt tuleb välja mõista ka täiendav menetluskulu summas

60 eurot (A. Gamazini Juriidilise Büroo poolt 18.09.2013 väljastatud kviitungi nr 36 alusel),

lähtudes TsMS § 169 lg-st 1, kuna hageja eksitas kohut ning venitas menetlust. Kohus oli

seisukohal, et menetluse venimisest tingitud kulud peab menetluskulude jaotuses ära märkima

kohus. Selliseid kulusid ei saa hinnata menetluskulude ehk põhiasja menetlusele järgnevas

järelmenetluses. Samuti ei ole kostja menetluskulude avaldusele vastuväite esitamine

menetluskulude kindlaksmääramise menetluse venitamine. Vastuväite esitamise õigus tuleneb

TsMS § 176 lg-st 1. Kohus märkis, et nii nagu õigusabikulu menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse koostamise eest ei ole käsitletav õigusabikuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses, ei ole

seda ka vastuväitele vastuse koostamise kulu samas menetluses. Seega on kostja põhjendatud ja

vajalikud lepingulisele esindajale tehtud kulud kokku summas 333 eurot (108+95+130).

Lepingulise esindaja kulude sissenõudmisel tuleb lähtuda menetluskulude tekkimise ajal

menetluskulude küsimust reguleerinud õigusnormist. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse

nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmiseks

piirmäärad“ järgi hagilt hinnaga kuni 3200 eurot (hagi hind oli 677,59 eurot) kuulusid

lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 1600 eurot ja seda

kõigi läbitud kohtuastmete peale kokku. Käesolevas tsiviilasjas jäävad kostja põhjendatud ja

vajalikud esindajale tehtud kulutused summas 333 eurot lubatud piirmäära sisse ning on kohased

kahe läbitud kohtuastme kohta, arvestades kostja esindaja poolt kohtule esitatud õiguslike

dokumentide sisu ja mahtu ning kohtuistungitest osavõttu.

Kohus märkis, et hagejat esindas käesolevas menetluses lepinguline esindaja, kes pidanuks

teadma,

et

kohtuotsuses

märgitud

hagihind

on

hiljem

aluseks

menetluskulude

kindlaksmääramisel. Kui hageja ei nõustunud Viru Maakohtu 15.10.2012 otsuses märgitud

hagihinnaga, pidanuks ta selle vaidlustama põhimenetluses. Hageja seda teinud ei ole.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. K. Šestakov esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 05. detsembri 2013

määrus

osas,

millega

jäeti

rahuldamata

K. Šestakovi

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks summas 287 (620-333) eurot, ja teha uus määrus, millega rahuldada

avaldus täielikult.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on maakohus jätnud alusetult arvestamata K. Šestakovi õigusabikulud 15.03.2012 vastuse

ettevalmistamisel

ja

koostamisel

hagiavaldusele

(kviitung

nr

16).

Asjaolust,

et

menetlusdokumendi on allkirjastanud K. Šestakov, ei tulene, et dokument ei ole koostatud

lepingulise esindaja poolt. Kostja ei valda eesti keelt ega saa ise dokumente koostada. Asjaolu, et

A. Gamazin on kirjutanud ning koostanud 15.03.2012 vastuse, tõendavad kviitung nr 16

(15.03.2012), mille kohaselt K. Šestakov tasus õigusabi eest (dokumendi ettevalmistamise ja

koostamise eest) ja 20.06.2013 K. Šestakovi ühisavaldus A. Gamaziniga kohtule, mille kohaselt

A. Gamazin koostas vastuse hagile. Kohus on jätnud tähelepanuta, et 15.03.2012 väljastas

K. Šestakov volituse A. Gamazinile;

2) on maakohus jätnud ebaõigesti arvestamata 17.12.2012 kviitungi nr 56, mille järgi

K. Šestakov tasus oma A. Gamazinile õigusabi eest 140 eurot K. Šestakovi vastuse

ettevalmistamise ja koostamise eest hageja apellatsioonkaebusele. Maakohtul ei ole mingeid

andmeid, et käsitletava vastuse oleks koostanud teine lepinguline esindaja.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6. KÜ Tallinna mnt 21 Narva palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu

05. detsembri 2013 määruse muutmata.

Vastuväidete kohaselt on Viru Maakohtu 15.10.2012 otsuse kohaselt tsiviilasja hinnaks

677,59 eurot. Kostja poolt väidetavalt kantud õigusabikulud summas 620 eurot ei ole vastavuses

hagiavalduse esitamise ajal kehtinud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude hüvitamise

piirmääraga. Maakohus on põhjalikult analüüsinud kulude põhjendatust ning on õiguspäraselt

vähendanud kulusid, mis kohtu hinnangul olid põhjendamatud või mittevajalikud. Kostja ei ole

väitnud, et kohus oleks määruse tegemisel ületanud diskretsioonipiire, mistõttu puudub alus

maakohtu määruse muutmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 05. detsembri 2013 määrus tuleb tühistada

määruskaebuse põhjendustest olenemata ning

K. Šestakovi avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks tuleb saata uueks lahendamiseks Viru Maakohtule.

8. Riigikohus tunnistas 04. veebruari 2014 otsusega nr 3-4-1-29-13 põhiseadusega vastuolus

olevaks ja kehtetuks kohtute seaduse § 1251 lg 2 ja TsMS § 174 lg 8 osas, mille kohaselt võib

tsiviilkohtumenetluses menetluskulud kindlaks määrata kohtujurist.

Riigikohus leidis ülalnimetatud lahendi punktis 43.9, et kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku

alusel on menetluskulude kindlaksmääramine maakohtus käsitatav õigusemõistmisena PS § 146

esimese lause mõttes, kuna:

1) maakohtus tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel menetluskulude kindlaksmääramist ei saa

käsitada õigusemõistmist ettevalmistava või korraldava tegevusena ega tehnilise ja arvutusliku

toiminguna. Olemuslikult on tegemist kahju hüvitamise nõude lahendamisega, milleks on

tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud erikord;

2) maakohtul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel hinnata ka seda, kas lepingulise esindaja

kulud on põhjendatud ja vajalikud (sh tsiviilasja keerukust ja menetlusele kulunud aega).

Kohtule on jäetud lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel ulatuslik kaalutlusruum;

3) tegemist on kahe eraisiku vahelise vaidluse lahendamisega sõltumatus ja erapooletus

institutsioonis ehk kohtus. Ühes kohtuastmes langetatakse vaidlusaluses küsimuses sisuline ja

täitedokumendi tähenduses lõplik otsustus, millega tekitatakse, muudetakse ja lõpetatakse

menetlusosaliste õigusi ja kohustusi;

4) kohtujuristi tehtud määruse peale ei saa esitada määruskaebust, kui määruskaebuse hind ei

ületa 200 eurot.

Riigikohus leidis ülalnimetatud otsuse punktis 44.6., et kohtus saab õigust mõista PS § 146

esimese lause tähenduses üksnes kohtunik PS §-de 147, 150 ja 153 mõttes, kuna kohtunik on

ametisse nimetatud ja just tema suhtes kohalduvad PS §-des 147 ja 153 sätestatud tagatised ja

piirangud ning eelduslikult vastab ta PS §-st 15 tulenevatele sõltumatuse ja erapooletuse

nõuetele. Samuti märkis Riigikohus ülalnimetatud otsuse punktis 45, et kohtujurist ei ole

kohtunik PS §-de 147, 150 ega 153 tähenduses, sest põhiseaduse mõttes ei nimetata teda

ametisse eluaegsena, ei ole vaja tema ametist tagandamiseks kohtuotsust, ei laiene temale keeld

olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis, ei ole teda ametisse nimetanud Vabariigi

President Riigikohtu ettepanekul ning ei laiene talle tagatis, mille kohaselt saaks teda

kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul.

Viru Maakohtu vaidlustatud menetluskulude kindlaksmääramise määruse tegi kohtujurist ja

kohtunik menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei osalenud. Viru Maakohtu kohtunik

kujundas üksnes seisukoha maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse osas ning määras, et

kaebus

tuleb

edastada

läbivaatamiseks

Tartu

Ringkonnakohtule.

Menetluskulude

kindlaksmääramise asja lahendas ning sisulise lõpplahendi tegi mitte kohtunik, vaid ametnik.

Seega lahendas menetluskulude kindlaksmääramise asja ebaseaduslik kohtukoosseis TsMS § 656

lg 1 p 3 mõttes ning seetõttu tuleb vaidlustatud määrus tühistada.

9. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse kaebuse põhjendustest olenemata ja

saadab K. Šestakovi avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks uueks lahendamiseks

maakohtule, ei võta ringkonnakohus seisukohta määruskaebuses esitatud väidete osas.

10. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle

täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson