Legislator Case Law & Legislation
3-13-1968/40 AI generated

3-13-1968/40 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-13-1968/40
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

tunnistada kehtetuks kaebaja poolt vaidlustatud otsuse nr 13-6/2035 punkt 1 ja mitte nõuda tagasi toetust summas 229 112,81 euro ja sellele lisanduvat intressi; jätta muutmata sama otsuse p 2, millega jäetakse välja maksmata toetus summas 14 327,07 eurot.

Legislator headnote

AI generated

Art. 135 punkt; 3-13-1968/40 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: 03.10.2013 ja 01.11.2013 on PRIA esitanud seisukohad kaebusele ning on kahtluse alla seadnud, et Aardla Maaparandusühing MTÜ juhatuse liikmel Uno Pautsil puuduvad volitused Aardla Maaparandusühing MTÜ-d kohtuvaidluses esindada ning viitab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 35 lg 3 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 punktile 4.

Keywords

AI generated
outstanding insurance premiums unpaid licensing royalties single premium unpaid customs duties extraordinary budget uncollectible premium

Cited Legislation

AI generated
Art. 135 punkt
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-1968 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 26.02.2014 , Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Aardla Maaparandusühing MTÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori otsuse 13-6/2035 19.11.2010 p 2 peale ja PRIA otsuse nr 13-6/1070 03.06.2013 ning vaideotsuse nr. 13-4/279 18.07.2013 peale haldusaktide tühistamise ja haldusorgani kohustamise nõudes välja maksma investeeringutoetus, intress ja menetluskulud. Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Menetlusosalised Aardla Maaparandusühing MTÜ Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Resolutsioon Jätta Aardla Maaparandusühing MTÜ kaebus haldusasjas 3-13- 1968 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 28.03.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil

Asjaolude kirjeldus

Aardla Maaparandusühing MTÜ esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn on esitanud 05.05.2011 kaebuse PRIA peadirektori otsusele nr. 13-6/2035 19.11.2010 ja vaideotsusele nr 13-4/38 31.03.2011. Asja materjalide kohaselt on Aardla Maaparandusühing MTÜ-le määratud Põllumajandusministri 11.10.2007 määruse nr 123 „Põlluja metsamajanduse infrastruktuuri investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ alusel toetus summas 3 872 661 EEK´i Aardla poldri eesvoolude ja teede rekonstrueerimiseks (taotluse viitenumber 180007780015). Toetus on määratud PRIA peadirektori 20.05.2008 käskkirjaga nr 1-3.13-7/102 ning toetuse saajale on välja makstud toetus summas 229 112,81 eurot ning välja maksmata on toetus viimase kuludeklaratsiooniga esitatud osamakse eest summas 14 327,07 eurot. PRIA peadirektori otsusega 13-6/2035 19.11.2010 punkti 1 kohaselt on otsustatud nõuda MTÜ Aardla Maaparandusühing MTÜ-lt tagasi toetussumma 229 112,81 eurot ja sellele lisanduv intress; punkti 2 kohaselt on otsustatud jätta välja maksmata viimane osa toetusest , see on

14 327,07 eurot. Vaieotsusega nr 13-4/38 31.03.2011 on jäetud Aardla Maaparandusühing MTÜ vaie PRIA peadirektori 19.11.2010 otsustusele nr 13-6/2035 rahuldamata.

Kaebuses kohtule on taotletud PRIA otsuse nr 13-6/2035 19.11.2010 ja vaideotsuse nr 13-4/38 31.03.2011 tühistamist. Kohus on kohtumäärusega 10.05.2011 asja menetlusse võtnud ning asja on menetletud kohtuistungil haldusasjana 3-11-1117.

Kohtumäärusega 19.12.2011 on kohus haldusasjas 3-11-1117 menetluse peatanud seonduvalt kriminaalasja (10760000005) menetluse alustamisega kuni kriminaalasjas tuvastatavate asjaolude kindlakstegemiseni. Kriminaalasjas nr 10760000005 lõpetas Lõuna Prokuratuur 22.01.2013 menetluse, kuna kohtueelse uurimise käigus kogutud tõendid ei anna alust esitada süüdistust Aardla Maaparandusühing MTÜ juhatuse liikmetele. PRIA on esitanud kaebuse Riigiprokuratuurile kriminaalasja menetluse lõpetamise peale ning Riigiprokuratuuri 01.03.2013 määrusega on jäetud PRIA kaebus rahuldamata, 25.04.2013 jõustus Riigiprokuratuuri määrus.

Kohtumäärusega 16.05.2013 on kohus kohtuasjas 3-11-1117 menetluse uuendanud ning andnud pooltele võimaluse asja lahendamiseks kohtuväliselt.

03.06.2013 on PRIA peadirektori otsusega nr 13-6/1070 03.06.2013 „Toetuse tagasinõudmise otsuse 13-6/2035 19.11.2010 muutmine“ otsustatud:

1. tunnistada kehtetuks kaebaja poolt vaidlustatud otsuse nr 13-6/2035 punkt 1 ja mitte nõuda tagasi toetust summas 229 112,81 euro ja sellele lisanduvat intressi;

2. jätta muutmata sama otsuse p 2, millega jäetakse välja maksmata toetus summas 14 327,07 eurot.

Seega jäi kehtima esialgselt vaidlustatud PRIA peadirektori otsus 13-6/2035 19.11.2010 punkti

2 osas. Aardla Maaparandusühing MTÜ juhatuse liige Uno Pauts on esitanud vaide, milles nõustub sellega, et PRIA tunnistas kehtetuks toetussumma tagasiküsimise nõude, kuid ei nõustu sellega, et jäi jõusse nõue millega Aardla Maaparandusühing MTÜ-le otsustati jätta välja maksmata toetussumma 14 327,07 eurot. Vaideotsusega nr 13-4/279 18.07.2013 jäeti kaebaja vaie PRIA peadirektori otsusele 13-6/1070 03.06.2013 rahuldamata.

Aardla Maaparandusühing MTÜ juhatuse liige Uno Pauts on esitanud kohtule 01.08.2013 kaebuse täienduse, milles taotleb tühistada PRIA peadirektori otsuse nr 13-6/2035 19.11.2010 otsuse punkt 2 ja tühistada PRIA peadirektori otsus 13-6/1070 03.06.2013 ning vaideotsus nr 13-4/279 18.07.2013 ja kohustada PRIA´t välja maksma väljamaksmata jäänud investeeringutoetus ja intress ning õigusabikulud.

Kohus asus kohtumäärusega 12.09.2013 seisukohale, et haldusasjas 3-11-1117 tuleks menetlus lõpetada vaidlustuses PRIA peadirektori otsuse 13-6/2035 19.11.2010 punkti 1 osas, kuna selles osas vaidlusi ei ole ja PRIA on ise nimetatud punkti uue PRIA peadirektori otsusega nr 13- 6/1070 punktiga 1 kehtetuks tunnistanud.

Kohtumäärusega 20.09.2013 on kohus lõpetanud menetluse haldusasjas 3-11-1117 PRIA peadirektori otsuse 13-6/2035 19.11.2010 punkti 1 osas ning selles osas puudutava vaideotsuse 31.03.2011 nr 13-4/38 osas. Sama määrusega on eraldatud haldusasjast kaebaja nõue – tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori otsuse nr 13-6/2035 19.11.2010 punkt 2 ja PRIA otsus nr 13-6/1070 03.06.2013 ning vaideotsus nr 13-4/279 18.07.2013 ja kohustada haldusorganit välja maksma investeeringutoetus, intress ja menetluskulud. Kohus on andnud asjale uue haldusasja numbriks 3-13-1968.

23.09.2013 kohtumäärusega on määratud haldusasi 3-13-1968 läbi vaadata kirjalikus menetluses ja määrati kindlaks kirjaliku menetluse algusaeg ja kohtulahendi kulutamise aeg.

03.10.2013 ja 01.11.2013 on PRIA esitanud seisukohad kaebusele ning on kahtluse alla seadnud, et Aardla Maaparandusühing MTÜ juhatuse liikmel Uno Pautsil puuduvad volitused Aardla Maaparandusühing MTÜ-d kohtuvaidluses esindada ning viitab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 35 lg 3 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 punktile 4.

04.11.2013 on kohus teinud kohtumääruse, milles on antud võimalus Uno Pautsil kui Aardla Maaparandusühing MTÜ juhatuse liikmel esitada MTÜS § 19 lg 1 punktile 4 tulenevalt kohtule volitusena üldkoosoleku otsustus, millega on antud volitus õigusvaidluse pidamiseks halduskohtus Uno Pautsile.

Kohus on kohtumääruses märkinud, et esialgselt esitas kaebuse kohtule Aardla Maaparandusühing MTÜ nimel vandeadvokaat, mistõttu kohus lähtus HKMS § 35 lg 4, mille kohaselt eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu. Kuid kohtumenetluse käigus on esitanud Uno Pauts juhatuse liikmena täiendavaid taotlusi ja kaebuse täiendusi ning kohus palus esitada hiljemalt 07.11.2013 üldkoosoleku otsustuse, millega on antud volitus Aardla Maaparandusühing MTÜ-l õigusvaidluse pidamiseks kohtus Uno Pautsile.

01.11.2013 seisuga (äriregistri andmed tl 102) on Aardla Maaparandusühing MTÜ juhatuse liikmeteks Ants Einola, Astrit Lellep ja Uno Pauts, seega on kolm juhatuse liiget.

05.11.2013 on Uno Pauts vastanud kohtunõudele ning esitanud 27.06.2011 väljavõtte Aardla Maaparandusühingu kordusüldkoosoleku protokollist, mille kohaselt on otsustatud , et kuna käimas on kohtuvaidlus PRIA´ga, tuleb jätkata ühingu tegevust kuni kohtuvaidluste lõppemiseni, kuid pole määratud kindlaks esindajat. Uno Pauts on viidanud ka HKMS § 32 lg 1 punktile 5, mis puudutab volitatud esindaja määramist.

PRIA on oma täiendavas vastuses 05.11.2013 jäänud selle juurde, et üldkoosoleku otsustusega ei ole antud volitusi Uno Pautsile osalemaks kohtuvaidluses ühingu esindajana.

07.11.2013 kohtumäärusega on kohus uuendanud menetluse haldusasjas 3-13-1968 (23.09.2013 kohtumäärusega on määratud haldusasi 3-13-1968 läbi vaadata kirjalikus menetluses ja määrati kindlaks kirjaliku menetluse algusaeg ja kohtulahendi kulutamise aeg) kuna kaebaja poolel oli vaja esitada täiendav volitust tõendav dokument ning sama määrusega tühistati 23.09.2013 kohtumäärusega määratud kirjaliku menetluse algusaeg ja kohtulahendi kuulutamise aeg.

29.11.2013 on Aardla Maaparandusühingu MTÜ juhatuse esimees Uno Pauts esitanud kohtule Aardla Maaparandusühingu 22.11.2013 erakorralise üldkoosoleku kordusüldkoosoleku 29.11.2013 protokolli, mille kohaselt on koosolek otsustanud 11 poolt-, 6 vastuja ühe erapooletu häälega kinnitada ühingu juhatuse poolt ühingu huvides ühingu nimel esitatud õigusvaidlused ja anda ühingu juhatuse esimehele Uno Pautsile MTÜS § 19 lg 1 punkti 4 kohaselt õiguse esindada ühingut igasugustes õigusvaidlustes, sealhulgas ka haldusasjas nr 3-13- 1968 algatatud õigusvaidluse jätkamiseks Uno Pautsile esindusõiguse.

Kohus asub seisukohale, et Aardla Maaparandusühing MTÜ juhatuse liikmel Uno Pautsil on õigus esindada Aardla Maaparandusühing MTÜ-d kohtuvaidluses haldusasjas 3-13-1968.

Kaebaja seisukohad ja taotlused

Esialgses kaebuses on märgitud, et kõik tööd, mille jaoks PRIA´lt toetust taotleti, on tehtud nõuetekohaselt. Kaebuses on märgitud, et veealandustöid oli vaja Aardla poldris teha kiiresti, kuna iga päev pumpade tööd tähendas täiendavat kulu. Ilma veetaset all hoidmata pole poldril töö tegemine võimalik. Kaebajale ei olnud üheselt selge, kas veealandustööde teostamist, elektrienergia kasutamist oli vaja tõendada täiendavate tõenditega. Kaetud tööde kohta koostati aktid, mida kontrollis omanikujärelevalve ning mis andis võimaluse töödega jätkata. Kaebuse esitaja on omapoolselt aktid vastustajale esitanud ning maaparandussüsteemi kasutuselevõtuakti ei kinnitata, kui see ei vasta maaparandussüsteemile kehtestatud nõuetele või ehitusprojektile. Kuivõrd akt on kinnitatud (31.07.2009), vastab maaparandussüsteem kehtestatud nõuetele.

Kaebaja on pärast menetluse uuendamist ja PRIA poolt uue otsuse nr 13-6/1070 03.06.2013 tegemist jäänud nõude juurde tühistada PRIA peadirektori otsuse nr 13-6/2035 19.11.2010 punkt 2 ja otsus 13-6/1070 03.06.2013 ning vaideotsus nr 13-4/279 18.07.2013 ja kohustada välja maksma investeeringutoetus, intress ja menetluskulud.

Kaebaja ei ole rahul sellega, et PRIA on otsustanud jätta välja maksmata kaebajale viimane osa toetusest, mis on 14 327,07 eurot. Kaebaja on märkinud, et on PRIA´le esitanud kõik nõuetekohased dokumendid, tehtud on kõik taotluses ettenähtud tööd. Samuti märgib kaebaja, et kõik kuludeklaratsiooni kohaselt teostatud tööd on kontrollitud ja kinnitatud Tartu Maaparandusbüroo juhataja käskkirjaga 06.11.2009 nr 1-1/168. Kaebaja märgib, et 31.07.2008 akti nr 7 koostamisel olid kõik hinnapakkumises ettenähtud tööd ehitaja poolt teostatud ning dokumentide esitamist ei saa käsitleda tahtliku valeandmete esitamisena taotleja poolt ka seetõttu, et dokumentide koostajaks ei olnud kaebaja ise. Kõik tööd, mille jaoks PRIA toetust taotleti, on korralikult tehtud. Toetust on taotletud 3,27 km teede ehitamiseks ning tööde käigus on teed rekonstrueeritud. Kaebaja leiab, et tal on õigus saada ka PRIA´lt viivise tasumist õigusliku aluseta kinnipeetud summa eest. Kaebaja seisukohalt on nii otsus, millega jäeti välja maksmata toetus, kui ka vaideotsus õigusvastased ning tuleb tühistada, samuti väljamaksmata toetuse ja vaidega otseselt seotud kulutuste summaks arvestab kaebaja 23 597,24 eurot.

20.09.2013 esitatud kaebuse täienduses on kaebaja märkinud, et 31.07.2008 Aardla poldril toetuskõlbulike teenindusteede valmimisel on kontrollitud üle kõik valmisehitatud teelõigud ning vastustaja väide, et töid akti koostamise ajal ei saanud kontrollida, kuna töid teostati ka hiljem, on vale. Kaebaja märgib, et tagantjärele eelnevalt kontrollitud teostatud töödele ja kasutatud kaetud materjalidele muudatusi teha ei ole võimalik. Ehitustöödele kehtivad ühesed nõuded, need on nõuded, mis on fikseeritud ehitusprojektis.

31.10.2013 seisukohas kohtule on viidatud volituste olemasolule käesolevas õigusvaidluses.

04.11.2013 kirjalikus seisukohas on kaebaja märkinud, et tööde teostamise ajal viibisid poldril pidevalt Tartu Maaparandusbüroo ametnikud ja teostasid tööde jälgimist, seega vastustaja väide, et töid ei ole kontrollitud, on põhjendamatu. Kaebaja märgib, et vastustaja poolt põllumajandusministri määruse nr 123 § 18 lg 1 eiramine on viinud kaebuse esitaja majanduslikult raskesse olukorda. Kaebuse esitaja nõue PRIA vastu on seisuga 01.11.2013 kokku summas 24 217,12 eurot. Kaebaja märgib, et on olnud sunnitud tegelema vastustajaga mõttetu vaidlusega, mis on aeganõudev ja kulukas.

Vastustaja seisukohad ja taotlused

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet taotleb jätta kaebus rahuldamata.

PRIA ei nõustu kaebusega ning märgib, et 11.09.2009 ja 14.12.2009 läbi viidud kontrolli käigus (kontrollakt 5281) tuvastati, et toetuse taotleja ei ole teavitanud PRIA´t muudatustest projektis ning on esitanud teise kalkulatsiooniga tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, milles sisalduvad andmed ei vasta tegelikult tehtud töödele. Vastavalt läbiviidud ekspertarvamusele Maaparanduse Ehitusjärelevalveja Ekspertiisibüroo (MEEB) aktile nr 4 03.12.2009, ei ole Aardla MPÜ teostanud töid, mida tegelikult tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis on märgitud. MEEB poolt läbi viidud ekspertiis puudutab Aardla poldril asuva maaparandussüsteemi teede korrastustöid. PRIA on märkinud, et OÜ Sahkar TT hinnapakkumises sisaldub rida „Veealandustööd äravoolukraavides“ ning nimetatud tööd on teostanud alltöövõtjana MTÜ Aardla MPÜ ise ning hinnapakkumine sisaldab kulusid, mis ei ole investeeringuobjektiga otseselt seotud ja ei ole meetme 1.8 raames abikõlbulikud. PRIA on välja toonud, et Eesti Energia AS teatise kohaselt on Aardla poldri pumpla aadressil Reola küla Ülenurme vald Tartumaa - elektrinäit 30.04.2008 kuni 30.04.2009 sama, seega ei ole elektrienergiat tarbitud ning seega ei saadud teha ka pumpamistöid. Samas on toetuse taotleja esindaja Uno Pauts väitnud, et veealandustöid on teostatud 2008.a. juunist kuni septembrikuuni. Kokkuvõtvalt on PRIA seisukohal, et toetuse taotleja ja saaja on esitanud toetuse väljamaksmisel teadvalt valeandmeid, sest kui toetuse väljamaksmiseks esitatakse tööd, mida tegelikult tehtud ei ole, siis on tegemist tahtliku valeandmete esitamisega.

Vastustaja on pärast menetluse uuendamist ja PRIA poolt uue otsuse nr 13-6/1070 03.06.2013 tegemist 11.09.2013 oma vastuses jäänud endiselt seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. PRIA on märkinud, et tööde teostamise aktid ja dokumentatsioon on koostatud varem kui reaalselt oli töid teostatud. Ka projektimuudatused on tehtud alles siis, kui tööd olid teostatud ja toetus välja makstud. PRIA on märkinud, et teede rekonstrueerimistööd ehituspäeviku andmetel on toimunud 07.08-09.09.2008, kuid juba 31.08.2008 esitas ehitaja teenindusteede rekonstrueerimise akti tellijale teostatud tööde vastuvõtmiseks akt nr 7, mis on koostatud varem kui reaalselt töid teostati ja omanikujärelevalvet ei olnud võimalik teostada.

21.11.2008 tasus PRIA tööde eest. Alles 31.07.2009 on koostatud Aardla poldri eesvoolude ja teede rekonstrueerimise ehitusprojekti muudatuste akt nr 1, milles näidatakse ärajäävad tööd, s.o. pärast tööde teostamist, kuludeklaratsiooni esitamist ja toetusraha väljamaksmist. Nimetatud muudatuste akt on esitatud kohapealse kontrolli käigus 22.10.2009 ning PRIA nõusolek selleks puudus.

PRIA on märkinud, et kontrolli tehes (Jaanus Toots tegi investeeringu tegemise kontrolli) jõudis PRIA arusaamisele, et tehtud tööd, mis on ette nähtud mahuliselt projektis, ei ole üldse tehtud, see on liivamulde ehitamine teatud teedel ja teatud teede lõik, mis on ärajääva tööna kontrollijatele küll kirjeldatud, aga millele PRIA-lt luba ei saadud.

PRIA märgib, et on õigus jätta välja maksmata viimane osa sama toetustaotluse raames välja maksmisele kuuluvast toetusest (võib ka väita, et vähendada toetussummat sama taotluse raames). Seda enam, et see katab tagasinõudmisele kuuluva osa toetusest, mis on juba välja makstud.

PRIA ei nõustu ka intressi väljamaksmisega viivituste eest, kuna viivist ei saa Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude määramise asjades kohaldada ka seetõttu, et avaliku sektori kulutused ettevõtetele antavale abile ei tohi ületada abi ülemmäärasid.

Vastuse täienduses 03.10.2013 on PRIA jäänud samade seisukohtade juurde, mis on esitatud 11.09.2013. PRIA on märkinud, et kõik tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid on koostatud, kuid aktid vastasid hinnapakkumistele, mitte tegelikult tehtud töödele.

01.11.2013 on PRIA oma vastuses märgib, et autoriseerija kontrollleht ei saa olla tõendiks tööde nõuetekohase teostamise kohta. PRIA palub kontrollida ka Aardla Maaparandusühing MTÜ juhatuse liikme Uno Pautsi esindusõigust käesolevas kohtumenetluses.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

Kohus asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja seda alljärgnevatel asjaoludel:

Asja materjalide kohaselt on MTÜ Aardla Maaparandusühingule määratud põllumajandusministri 11.10.2007 määrusega 123 „Põlluja metsamajanduse infrastruktuuri investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi Määrus 123) alusel toetus summas 3 872 661 EEK´i Aardla poldri eesvoolude, teede, veehoidla ja II pumpla rekonstrueerimiseks, truubi P-2 rajamise ehitusprojekti koostamiseks ning omanikujärelevalve teostamiseks (käskkiri nr 1-3.13-7/102 20.05.2008). PRIA otsuse 19.11.2010 nr 13-6/2035 punkti 1 alusel on nõutud toetuse saajalt tagasi toetus summas 3 584 836,54 EEK`i (229 112,81 eurot), millele lisandub intress ja punkti 2 alusel on otsustatud jätta välja maksmata viimane osa toetusest, see on 224 169,88 EEK´i ehk 14 327,07 eurot.

Kohtumenetluse käigus kohus peatas menetluse kohtumäärusega 19.12.2011 seonduvalt kriminaalasjaga 1076000005 ning uuendas menetluse kohtumäärusega 16.05.2013.

Kohtumenetluse käigus on PRIA peadirektori otsusega nr 13-6/1070 03.06.2013 tunnistanud kehtetuks 19.11.10 otsuse nr 13-6/2035 punkti 1, millega otsustati mitte tagasi nõuda toetust summas 229 112,81 eurot ja sama otsusega on jäetud muutmata otsuse punkt 2, millega on otsustatud jätta välja maksmata toetus summas 14 327,07 eurot.

Kaebaja on eelnimetatud otsuse vaidlustanud vaidemenetluses ning 18.07.2013 vaideotsusega nr 13-4/279 on jäetud rahuldamata Aardla Maaparandusühing MTÜ vaie PRIA peadirektori 03.06.2013 otsuse nr 13-6/1070 peale.

Pärast menetluse uuendamist on kaebaja taotlenud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori otsuse 13-6/2035 19.11.2010 punkti 2 tühistamist ja PRIA otsuse nr 13- 6/1070 03.06.2013 ning vaideotsuse nr. 13-4/279 18.07.2013 tühistamist ja haldusorgani kohustamist välja maksma investeeringutoetus, intress ja menetluskulud.

Kaebaja on taotlenud küll tervenisti otsuse 13-6/1070 03.06.2013 tühistamist, kuid kohus on kaebajast aru saanud, et kaebaja sooviks on vaidlustada haldusakti seda osa, mis puudutab välja maksmata jäetud toetussummat 14 327,07 ja selle väljamaksmise kohustamist, intresse ja menetluskulusid. Nimetatud haldusakti punkt 1 on tehtud kaebaja kasuks, millega on otsustatud mitte tagasi nõuda toetust summas 229 112,81 eurot ja sellele lisanduvat intressi.

Esimese osamakse kohapealne kontroll on läbi viidud 17.10.2008, mil PRIA ei ole aktsepteerinud arvet nr 76 summas 63 559 EEK´i, kuna arve oli väljastatud 03.07.2006 ning antud projekti raames enne 01.01.2007 ei tohtinud arved olla väljastatud. Osamakse sisaldas ettevalmistavaid töid, omanikujärelevalvet ja osaliselt eesvoolu rekonstrueerimistöid kokku summas 633 782,44 EEK´i (toetus 570 404,20 EEK´i)

Teise osamakse osas kohapealset investeeringu kontrolli ei teostatud ning seda tehti viimase osamakse kohapealses kontrollis. Tuvastati, et toetuse saaja ei ole teavitanud PRIA´t muudatustest projektis ning on esitatud tööde üleandmise vastuvõtmise akt, milles sisalduvad andmed ei vastanud tegelikult tehtud töödele.

PRIA on viidanud Maaparanduse Ehitusjärelevalveja Ekspertiisibüroo (MEEB) poolt läbi viidud ekspertiisile 03.12.2009, mille käigus on tuvastatud, et Aardla Maaparandusühing MTÜ ei ole esitanud kõiki nõuetekohaseid dokumente ning mõõtmiste tulemusena on selgunud, et rekonstrueerimise käigus on muudetud projektilahendit ning kontrolli käigus esitati 22.10.2009 projekti muudatuse akt, kuid projektimuudatusel puudus PRIA nõusolek ning PRIA on tuvastanud, et muudatuste aktis näidatud tööd ei vasta tegelikkusele. MEEB poolt läbi viidud ekspertiis puudutas Aardla poldril asuva maaparandussüsteemi teede üldisi korrastustöid.

PRIA on märkinud, et teede rekonstrueerimistööd ehituspäeviku andmetel on toimunud 07.08- 09.09.2008, kuid juba 31.08.2008 esitas ehitaja teenindusteede rekonstrueerimise akti tellijale teostatud tööde vastuvõtu kohta (akt nr 7), mis koostatud varem kui reaalselt töid teostati ja omanikujärelevalvet ei olnud võimalik teostada. 21.11.2008 tasus PRIA tööde eest. Alles 31.07.2009 on koostatud Aardla poldri eesvoolude ja teede rekonstrueerimise ehitusprojekti muudatuste akt nr 1, see on pärast tööde teostamist, kuludeklaratsiooni esitamist ja toetusraha väljamaksmist. Nimetatud muudatuste akt on esitatud kohapealse kontrolli käigus 22.10.2009 ning PRIA nõusolek selleks puudus.

Kaebaja on märkinud, et tööde mahtude ja tööde teostamise osas tuleks juhinduda AS Maa ja Vesi (koostaja Avo Sulger) seisukohast, mitte aga Põllumajandusameti Maaparanduse osakonna büroojuhataja Genadi Vassiljevi ekspertarvamusest (ekspertarvamus nr 4 03.12.2009). PRIA on pidanud ekspertarvamust nr 4 õiguspäraseks ja usaldusväärseks, kuna ekspertarvamuse koostaja Genadi Vassiljev ei teostanud kontrollmõõtmisi ainuisikuliselt, Aardla poldri rekonstrueeritud teede W-Ö ja Ö-Ü töömahtude kontrollimise juures viibisid ka Uno Pauts, Jaanus Toots, Avo Sulger ja vaatlejana Tõnu Ojamaa. PRIA on märkinud, et samas on AS Maa ja Vesi projekteerimisbüroo, mis on äriühing, kuid G.Vassiljev on pädev ja erapooletu ekspertarvamuse koostaja.

Kohus nõustub siinjuures PRIA seisukohaga ning leiab, et õige on aluseks võtta G. Vassiljevi poolt koostatud ekspertarvamused. Maaparanduse ehitusjärelevalveja ekspertiisibüroo ekspertarvamuse nr 4 03.12.2009 eesmärgiks on anda hinnang Aardla poldri maaparandusehitise maa-alal rekonstrueeritud maaparandussüsteemi teenindavate teede töömahtude kohta ning vastavust projektile ja dokumentatsioonile. Nimetatud aktis on asunud Genadi Vassiljev kokkuvõtvalt seisukohale, et Aardla poldri maaparandusehitise teede rekonstrueerimise ehitustööde päevikus on arvukaid vigu ja puudusi; osade teede kruusakatted ei ole ehitatud nõuetekohaselt; Aardla poldri maaparandusehitise omanikujärelevalve tegija on teinud tööd ebaprofessionaalselt; tööde tegija OÜ Sahkar TT on teostatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktis näidanud töid, mida tegelikult ei ole tehtud.

27.09.2010 koostatud aktis on Genadi Vassiljev asunud kokkuvõtvalt seisukohale, et teed W-Ö ja Ö-Ü on täies pikkuses sõidetavad kui toimub poldri maaalalt regulaarne vee pumpamine. Teostatud kontrolli ajal olid teed üleujutatud ja polnud läbitavad; kahele teele oli liivaalust ja kruusakatet paigaldatud ettenähtust vähem. Projekti muutmise akt nr 1 tõendab, et Aardla poldri teedele ei ole ehitatud täiendavat mullet juurdeveetavast liivapinnasest.

15.10.2010 koostatud aktis on Genadi Vassiljev asunud kokkuvõtvalt seisukohale, et teede W-Ö ja Ö-Ü muldele ei ole paigaldatud 568 m3 liivapinnast. Muudatuste aktis nr 1 on fikseeritud, et ärajäetud töö on mulde ehitamine kohaleveetud pinnasest teelõigul W-Ö mahuga 640 m3. Mulde ehitamine teele Ö-Ü mahuga 200 m3 on projekti muudatus, sellest muudatusest ei ole õigeaegselt PRIA´t informeeritud. Aardla Maaparandusühing 09.02.2010 Aardla poldril MAK meede 1.8 ehitustegevuse koondtabeliga ja 05.10.2010 kirjaga on PRIA´le esitanud ebaõigeid andmeid ning teelõigul W-Ö 230-410 meetril on õhuke kruusakiht, liivaalus on jäetud paigaldamata.

Tulenevalt põllumajandusministri 11.10.2007 määruse 123 (kehtis vaidlusalusel perioodil) § 17 näeb ette investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise ning sama seaduse § 15 lg 3 punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja arvates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitama investeeringuobjektiga seonduvatest muudatustest PRIA´lt nõusoleku saamiseks. Antud juhul ei ole toetuse saaja PRIA´t muudatustest teavitanud ning esitatud on dokumendid väljamaksmiseks tööde eest mida tegelikult ei ole teostatud. Samas kui on esitatud dokumendid tööde eest mida tegelikult teostatud ei ole, on tegemist valeandmete esitamisega.

Kaebaja on märkinud, et elektrinäitudega ei ole tõendatud, et poldril töid ei teostatud, poldril toimusid maaparandustööd, töid teostati, vesi oli alandatud ning pumbad töötasid. Kohus märgib, et veealandustööde all tuleb mõista vee pumpamist Aardla poldrilt, mis eeldab elektrienergia tarbimist poldri pumplas. Eesti Energia teatise 06.10.2010 (haldusasi 3-11-1117, tl.122 I kd.) kohaselt on Eesti Energia jaotusvõrk võtnud kontrollnäidud tarbimiskohas Aardla poldri pumplas kuude lõikes (30.04.2008 kuni 30.04.2009) ning näit on sama, mis tähendab, et elektritarbimist ei ole toimunud ja pumpamist ei ole toimunud. Samas on toetuse saaja väitnud, et veealandustööd tehti 2008.a. juunist kuni septembrini ning pumpamist alustati taas 2009. juunikuust.

PRIA on viidanud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr. 966/2012, 25.10.2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust nr 1605/2002 art 135 punkt 3 c, mis näeb ette, et kui pärast toetuse andmist selgub, et toetuse andmise menetluses või toetuse rakendamisel on esinenud vigu, eeskirjade rikkumist või pettust või kohustuste täitmata jätmist, võib PRIA lõpetada vajadusel toetuslepingu või toetuse andmise otsuse olenemata millisesse etappi menetlus on jõudnud; punkt 4 sätestab, et kui esinenud vigades, eeskirjade eiramises või pettuses on süüdi toetusesaaja , võib toetuse väljamaksja vähendada toetussummasid või nõuda tagasi alusetult makstud toetussummad. Antud juhul on PRIA´ jätnud välja maksmata osa toetusest summas 14 327,07 eurot.

Toetuse saaja on väitnud, et talle on ebaõiglaselt jäetud välja maksmata viimase osamaksega toetus kraavide setetest puhastamise, veealandustööde, mehhanismide veo ja omanikujärelevalve eest, mida tal oleks õigus saada.

Eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et PRIA on õigesti toiminud ja jätnud osa toetusest , see on 14 327,07 eurot, välja maksmata õiguspäraselt. Esialgselt on PRIA nõudnud kaebajalt tagasi 19.11.2010 nr 13-6/2035 otsustusega „Toetuse tagasinõudmise otsus“ ka toetussumma 229 112,81 eurot, mille PRIA hiljem otsustuse13-6/1070 03.06.2013 punktiga 1 kehtetuks tunnistas, seega jätkus vaidlus ainult toetussumma 14 327,07 väljamaksmata jätmise osas. Kaevatav haldusakt – PRIA otsus 13-6/1070 03.06.2013 on õiguspärane, antud selleks pädeva haldusorgani poolt, haldusakt on sisult õige ja vastab vorminõuetele. Samas peab kohus õiguspäraseks PRIA 19.11.2010 otsuse nr 13-6/2035 punkti 2, millega on jäetud välja maksmata toetussumma 14 327,07 eurot. Kaebaja poolt vaidlustatud vaideotsus - 18.07.2013 nr 13-4/279 - on samuti õiguspärane, menetlusnormide rikkumist haldusaktide andmisel ei ole tuvastatud. Kaebaja väide, et vaidemenetluses ei ole pööratud tähelepanu kõikidele kaebaja poolt toodud asjaoludele ja PRIA on tuginenud ainult Genadi Vassiljevi seisukohtadele, ei ole põhjendatud. Kohus märgib, et PRIA on teostanud kontrolli teostatud tööde osas, võrrelnud kuludeklaratsioone tehtud töödega ja püüdnud välja selgitada tegelikke asjaolusid ning uurinud ka kaebaja poolt esitatud dokumente ja kontrollinud kaebaja väiteid ; kohtulahendis on kohus eespool välja toonud, miks PRIA tugines G. Vassiljevi seisukohtadele ning miks kohus pidas õigeks vastustaja seisukohti, millest lähtuvalt peab kohus õiguspäraseks nii PRIA peadirektori otsuse 13-6/2035 19.11.2010 punkti

2 kui ka PRIA otsust 13-6/1070 03.06.2013 ja vaideotsust nr 13-4/279 18.07.2013. Kohus jätab kaebuse tühistamise nõudes rahuldamata.

Kuna rahuldamata jääb tühistamisnõue, jääb rahuldamata ka kohustamisnõue vaidlusaluse summa väljamaksmise kohustamiseks. Kohustamiskaebuse aluseks on haldusorgani kohustus toiming sooritada või haldusakt anda. Antud juhul on PRIA kaebaja suhtes õigesti toiminud ning seega puudub alus kohtul kohustada haldusorganit toimingut sooritama ehk toetussumma väljamaksmiseks kohustamiseks puudub õiguslik alus.

Kaebaja nõudeks olid ka intressi väljamaksmine summa väljamaksmisega viivitamise eest ja õigusabikulude väljamõistmise taotlus. Kuna kohus on leidnud, et kaevatavates osades on haldusaktid õiguspärased ning kohus ei kohustanud PRIA´t toetussummat välja maksma ning on lugenud PRIA tegevuse õiguspäraseks, ei pea kohus vajalikuks viivise osas asja analüüsida.

Eeltoodu alusel jätab kohus täielikult kaebuse rahuldamata.

Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

Menetluskuludest

Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. PRIA ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik