2-13-31757/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 26.veebruar 2014, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-31757 Tsiviilasi XXX, XXX, XXX ja XXX hagi KÜ XXXvastu 26.03.2013 üldkoosoleku otsuste 4.1, 4.2 ja 4.3 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja II: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja III: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja IV: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate volitatud esindaja: Jürgen X (Jürgen.X @gmail.com) Kostja: KÜ XXX(registrikood XXX, XXX) Kostja volitatud esindaja: Reet X (reet.X@mail.ee) Asja läbivaatamine 23.01.2014, avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud Hagejate esindaja Jürgen X ja kostja esindaja Reet X Juures viibis Sekretär Ivika Lensment Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata XXX, XXX , XXX ja XXX hagi KÜ XXX vastu 26.03.2013 üldkoosoleku otsuste 4.1, 4.2 ja 4.3 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.

2. Jätta menetluskulud hagejate XXX, XXX , XXX ja XXX kanda võrdsetes osades.

3. Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagejate nõue Hageja I on XXX krt. nr 2 omanik, hageja II krt. nr 4 omanik, hageja III krt. nr 9 omanik ja hageja IV krt. nr 10 omanik. Nimetatud korterites on gaasiküte, ülejäänud korterid kuuluvad ühtsesse kaugküttevõrku. 15.03.2013 said hagejad kätte üldkoosoleku teate. Koosolek toimus 26.03.2013. Otsustati, et tellitakse: 1) kaugküttekulude jagamiseks eksperthinnang, kulud kannavad korterid 2, 4, 9, 10; 2) küttesüsteemi tasakaalustamine, kulud kannavad korterid 2, 4, 9, 10; 3) alates märtsikuust tasuvad korterid 2, 4, 9, 10 küttekuludest, mis neil tulnuks tasuda ühtsesse küttesüsteemi ühendamise korral, 20% ning eksperthinnangu saamisel arvestatakse kulud uuesti. Hagejad hääletasid otsustele vastu. Otsused on vastuolus heade kommetega, rikuvad võrdse kohtlemise printsiipi ja on vastuolus õigusaktidega ning tühised. Hagejad esitasid hagi KÜS § 2 lg 1 ja põhikirja p 1.3 (osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine), KÜS § 1 lg 2 (reguleerimata küsimustes MTÜS rakendamine), MTÜS § 12 lg 4 ja kostja põhikirja p 3.2 (kohustuste panemine ühistu liikmetele üksnes koosoleku otsusega), põhikirja p 6 (elamu majandamise ja hooldamise kulude kandmine ühistu liikmete poolt proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna suuruse osatähtsusele, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti) alusel ning paluvad tunnustada kostja 26.03.2013 üldkoosoleku otsuste 4.1, 4.2 ja 4.3 tühisust või alternatiivselt tunnistada nimetatud otsused kehtetuks.

Vaidlustatud otsusest ei nähtu, milliseid kohustusi ei ole hagejad kostja ees täitnud. Viidatud sätete kohaselt on võimalik korteriühistu liikmetele panna varalisi kohustusi ainult õigusaktide ja põhikirja alusel ning kõigile liikmetele võrdsetel alustel. Päevakorra p 4 osas vastuvõetud otsused on tühised, sest need ei vasta õigusaktide kehtestatud nõuetele. Otsuseid ei ole põhjendatud ega motiveeritud, ei ole viidatud õigusaktidele, mille alusel otsused on tehtud. Kellegi umbmääraselt kujunenud arvamus, et kuus korterit, kus ei ole autonoomset küttesüsteemi, maksavad nö üle, ei saa olla õiguslikuks aluseks teistele ühistu liikmetele rahalise kohustuse kehtestamiseks. Enne ekspertiisi läbiviimist ei ole võimalik vastu võtta otsuseid, mis peavad põhinema faktilistele andmetele ja olema motiveeritud. Koosoleku protokollist ei nähtu, kellel on arvamusi üldküttekulude jagamiseks veel sel kütteperioodil, aga ka eelmiste perioodide eest kompensatsiooniks ja millele need arvamused põhinevad. Hagejad ei saa aru, miks peavad nemad kandma eksperthinnangu kulud, kui eksperthinnanguga soovitakse lahendada kogu KÜ XXX kaugküttekulude jaotamise küsimus. On ilmne, et nimetatud küsimuse lahendamine puudutab kõiki korteriühistu liikmeid, seega on võrdse kohtlemise printsiibi kohaselt kulude kandmine kõigi ühistu liikmete kohustus. Ka pole põhjendatud otsus küttesüsteemi tasakaalustamise tellimise kulude panemine hagejate kanda. Sellega ei ole samuti tagatud kõigi ühistu liikmete võrdne kohtlemine. Küttesüsteemi tasakaalustamise otsus puudutab kõiki korteriühistu liikmeid ja sellega seotud kulud tuleb kanda võrdselt. Heade kommetega vastuolus on ka otsus 4.3, mille kohaselt alates märtsikuust peavad hagejad tasuma küttekuludest 20% (kuludest, mida nad oleksid pidanud tasuma, kui oleksid ühendatud ühtsesse küttesüsteemi) ja eksperthinnangu saamisel arvestatakse küttekulude jaotus uuesti. Ei nähtu, millistele õigusaktidele põhinedes otsus vastu võeti kui otsustati, et hagejad peavad maksma teenuste eest, mida nad ei tarbi ega kasuta. Ka ei nähtu otsusest, mis kaalutlustel rahalised kohustused kehtestati enne ekspertiisi läbiviimist.

Kõik otsused on vastuolus MTÜS § 22 lg 5 nõuetega. Otsused on tühised (MTÜS § 241 lg 1) vastuolu tõttu heade kommetega ja vastuolu tõttu hagejate poolt viidatud õigusaktidega. Alternatiivse nõude – otsuste kehtetuks tunnistamine – aluseks on MTÜS § 24. Alternatiivse nõude aluseks olevaid asjaolusid hagejad esile toonud ei ole. Kohtuistungil kinnitasid hagejad, et nõude aluseks on vastuolu seaduse ja põhikirjaga (MTÜS § 22 lg 5, põhikirja p 6). Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hagi on alusetu ja põhjendamata. Hagejate väljalülitamine ühtsest küttesüsteemist ei olnud õiguspärane. Neil puudus selleks teiste kaasomanike nõusolek ning kohaliku omavalitsuse luba projekteerimiseks ja ehitamiseks. Ei ole õiguspärane hagejaid vabastada kohustusest tasuda korteriomandiga seotud sihtotstarbelisi kulusid. Hagejad on kostja liikmed. Korteriühistu moodustamisega annavad korteriomanikud ühistule pädevuse esindada korteriomanike ühist huvi (KÜS § 2 lg 1). KOS § 2 mõttest tuleneb, et küttesüsteem on korteriomanike kaasomandis ning nad valdavad ja kasutavad küttesüsteemi AÕS § 72 järgi kui tervikut ühiselt ja vastutavad ühiselt ka selle korrasoleku eest. AÕS § 75 lg 1 sätestab koormatiste, kahju ja kulutuste kandmise kohustuse. XXX elamus on kaugküttega köetavat pinda 511 m2. Kostjal on Tallinna Küttega kaugkütte varustamiseks leping. Hagejad on oma korterid kaugküttesüsteemist välja lülitanud ja omavoliliselt paigaldanud oma korteritesse gaasikütte, omamata selleks teiste kaasomanike nõusolekut. Kuna elamute küttesüsteemid on projekteeritud ja ehitatud funktsioneerima ühtse süsteemina, siis küttesüsteemi ühe osa muutmine avaldab otsest mõju ülejäänud osade soojusega varustamisele. Lisaks tehnilistele häiretele põhjustab see probleeme ka küttekulude jaotamisel. Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valminud uuring (tõendina esitatud) kinnitab, et selline küttesüsteemist lahtiühendamine on lubamatu. Uuring on esitatud kõigile korteriomanikele enne vaidlusalust üldkoosolekut. Hagejate tegevus on vastuolus KOS § 11 lg 1 (teistele korteriomanikele kahju tekitamisest hoidumise kohustus). Vaidlustatud otsused ei ole vastuolus heade kommetega.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega, tõenditega, ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Hagejad taotlevad kostja 26.03.2013 üldkoosoleku otsuse nr 4 (kaugküttekulude jagamine) p-de 4.1, 4.2 ja 4.3 tühisuse tuvastamist või alternatiivselt kehtetuks tunnistamist. Koosoleku protokollist (lk 5-12) nähtuvalt otsustati, et ühistu tellib kaugküttekulude jagamiseks eksperthinnangu, mille kulud kannavad korterid 2, 4, 9, 10 (p 4.1); ühistu tellib küttesüsteemi tasakaalustamise, mille kulud kannavad korterid 2, 4, 9, 10 (p 4.2); alates märtsikuust tasuvad korterid 2, 4, 9, 10 küttekuludest 20% (nendest kuludest, mis neil tulnuks tasuda, kui nad oleksid ühendatud ühtsesse küttesüsteemi) ning eksperthinnangu saamisel arvestatakse küttekulu jaotus uuesti (p 4.3).

Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud: 1) hagejad on XXX elamus korteriomandite omanikena kostja liikmed; 2) elamut haldab korteriühistu XXX(kostja); 3) elamut varustatakse soojusenergiaga ühtse kaugküttevõrgu kaudu; 4) hagejate korterites on gaasiküte; 5) ühistu 26.03.2013 üldkoosoleku otsustega pandi hagejatele kohustus kanda seoses küttesüsteemiga plaanitavate toimingutega tekkivad kulutused (eksperthinnang, tasakaalustamine, osa ühtse küttesüsteemi kulutustest).

Hagejad taotlevad ülalmärgitud üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist vastuolu tõttu heade kommetega ja võrdsuse printsiibi rikkumisega või alternatiivselt kehtetuks tunnistamist vastuolu tõttu seaduse ja põhikirjaga. Kostja vaidleb hagile vastu.

Kostja kui korteriühistu (mittetulundusühistu) tegevust vaidlusalustes küsimustes reguleerivad mittetulundusühingute seadus (MTÜS), korteriühistuseadus (KÜS), asjaõigusseadus (AÕS). korteriomandiseadus (KOS) ja põhikiri.

MTÜS § 24 järgi võib kohus tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud 3 kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 241 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

Hagi põhineb otsuse vastuolul heade kommetega ja võrdsuse printsiibi rikkumisel. Esmalt kontrollib kohus hagejate väidet otsuse vastuolu kohta heade kommetega. Kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lõigetes 2-4 nimetatud aluseid käesoleval juhul ei esine. Hagejate poolt esiletoodud asjaolud ei võimalda kohtu arvates otsuseid lugeda tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega. Häid kombeid seostatakse õigusalases kirjanduses eelkõige moraali ja õiglusega – kõik, mis on ebamoraalne ja ebaõiglane, on ühtlasi ka heade kommete vastane (tsiviilseadustiku üldosa seadus, kommenteeritud väljaanne, lk 268). Käesoleval juhul moraal asjasse ei puutu, kõne alla võiks tulla õiglus. Arvestades aga, et hagejate korterid on ühtsest küttesüsteemist väljalülitatud ebaseaduslikult (vastupidist hagejad väitnud ega tõendanud ei ole), võib neil olla kohustus tasuda vähemalt osaliselt ühtse küttesüsteemi kasutamisega seotud kulutusi arvestades, et nad ei ole seotud vaid oma korteriomandite kui reaalosaga elamust, vaid ka elamu kaasomandi osaga (AÕS § 72, § 75). Kuid kuna käesoleva vaidluse esemeks ei ole konkreetsed rahas väljenduvad kulutused, kohus antud teemat pikemalt ei käsitle. Sellest tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul puudub alus vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamiseks vastuolu tõttu heade kommetega. Seaduses sätestatud muul juhul – võrdsuse printsiibi rikkumisest tulenevalt – otsuste tühisuse tuvastamiseks, peab sellise tuvastamise alus tulenema seadusest. Kuigi KÜS-i regulatsioonist tuleneb, et ühistu liikmeid tuleb kohelda võrdselt, ei näe seadus ette sel alusel korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise võimalust. Seadust, mille alusel tuleks üldkoosoleku otsus võrduse printsiibi rikkumise tõttu tühiseks tunnistada, ei ole nimetanud ka hagejad. Seega ülalmärgitud põhjendustest tulenevalt puudub alust vaidlustatud ostuste tühisuse tuvastamiseks.

Kuna hagejate esmane nõue rahuldamisele ei kuulu, kontrollib kohus alternatiivse nõude (otsuste kehtetuks tunnistamise) esitamise eeldusi. Nagu märgitud, on MTÜS § 24 kohaselt võimalik otsus kehtetuks tunnistada juhul, kui avaldus on esitatud 3 kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Käesoleval juhul võeti vaidlustatud otsused vastu 26.03.2013, hagejad esitasid hagi 28.06.2013. Seega ei ole hagejad otsuste kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaega järginud ning hagi tuleb ka sel alusel jätta rahuldamata.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tulenevalt TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 8 on hagihind 3500 eurot, millelt hagejad tasusid riigilõivu

300 eurot.

Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud jätta hagejate kanda võrdsetes osades. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik