2-13-43279/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2014 kell 14.00, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-43279 Tsiviilasi XXXhagi MTÜ XXXvastu XXX25.08.2013 diskvalifitseerimise otsuse tühisuse tuvastamiseks Tsiviilasja hind

3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja: MTÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX, e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Kalju Hanni (Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO, Maakri

32 A, 10145 Tallinn, e-post kalju@heringson.ee) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata XXXhagi MTÜ XXXvastu XXX25.08.2013 diskvalifitseerimise otsuse tühisuse tuvastamiseks

2. Jätta kõik menetluskulud hageja XXXkanda.

3. Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue XXXesitas 17.09.2013 Harju Maakohtule hagi MTÜ XXXvastu XXX25.08.2013 diskvalifitseerimise otsuse tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt toimus 22.08.2013–25.08.2013 Eesti ja Balti meistrivõistluste finaaletapp jettide rajasõidus (XXX2013). Eesti meistrivõistluste neljanda etapi korraldaja oli MTÜ XXX. Hageja võttis võistlusest osa võistlusklassis Ski Junior 8-12 Stock. Hageja võitis nimetatud võistluse. Pärast võistlust esitas XXX XXXesindajana hageja suhtes protesti, milles mh väideti, et hageja võistlusmasin ei vasta vastava klassi nõuetele.

Protesti alusel teostas kolmeliikmeline žürii võistlussõiduki visuaalse ülevaatuse, mille käigus mittevastavust ei avastatud. Sõiduki avamisest edasise tehnilise ülevaatuse läbiviimiseks hageja keeldus, mistõttu rahuldas žürii protesti ning diskvalifitseeris hageja. Hageja saab žürii otsuse vaidlustada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 alusel, kuna see otsus puudutab tema õigusi. TsÜSi kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et otsuse vaidlustamiseks on õigustatud huvi olemas, kui otsuse tühisusest sõltub kolmanda isiku nõue kas juriidilise isiku või mõne tema organi vastu.

Disklahv pole õiguslikult siduv, otsus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ning on vastuolus liidu määruste ja reglemendiga. Hagejal on žürii otsuse tühisuse tuvastamise vastu õiguslik huvi, sest otsuse tühisuse korral on hageja jetisõidus oma võistlusklassi Balti meister ja Eesti meister. Vastavalt MTÜ XXX(EJML) põhikirja p-le 2.1 on liidu liikmeteks juriidilised isikud. Kuigi hageja pole iseseisvalt EJML liige, mõjutavad EJMLi otsused, määrused jm dokumendid tema õigusi ja kohustusi jetispordi võistlustel. Vaidlustatud otsusest sõltub tema Eesti ja Balti meistriks olemine jetisõidus.

Kui kohus tuvastab kostja otsuse tühisuse, annab see hagejale subjektiivse nõudeõiguse kostja vastu, et viimane arvestaks hageja XXX2013 võistlustulemusi. Ka juhul, kui XXX2013 võistlustulemused ei kuuluks tervikuna arvestamisele, saavutaks hageja hagi esitamisega taotletava eesmärgi. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 7 lg 1 p-st 10 ja TsÜS § 31 lg-st 1 tulenevalt peavad mittetulundusühingu organid olema põhikirjas üheselt ja ammendavalt määratletud. Käesoleval juhul ei ole EJML põhikirjas nimetatud MTÜ organina võistluse žüriid, mistõttu sellist EMJL organit eksisteeri ning antud otsus pole hageja jaoks õiguslikult siduv.

MTÜ on tegutsemisvõimeline üksnes juhul, kui seaduse või põhikirjaga ette nähtud organid on seaduses/põhikirjas ettenähtud viisil ja korras moodustatud. Isegi juhul, kui pidada võistluste žüriid muuks organiks MTÜS § 31 tähenduses, siis ei vasta selle organi otsus hageja diskvalifitseerimise kohta seadusega kehtestatud nõuetele. Hagejale esitatud diskvalifitseerimise otsusel puuduvad koosolekust osavõtnud isikute allkirjad, otsuse vastuvõtmise aeg ning hääletustulemused, mistõttu ei vasta otsus MTÜS § 21 lg-s 6 sätestatud nõuetele.

Samuti pole otsus sisulises vastavuses EMJLi kehtestatud määruste ja reglemendiga. „Eesti jetispordi võistlusmääruste 2013“ p-st 23.10 nähtuvalt peab esitatud protesti lahendama võistluse peakohtunik. Juhul, kui protestija peakohtuniku otsusega ei nõustu, on protestijal õigus peakohtuniku otsus edasi kaevata võistluste žüriisse. Käesoleval juhul ei ole XXX2013 võistluse peakohtunik XXX XXXprotesti osas otsust teinud, vaid protesti hakkas kohe lahendama nn võistluse žürii. XXXleidis protestis, et:

1) XXXvõistlusmasin ei vasta SkiJunior 8-12 Stock klassi tehnilistele nõuetele ning 2) hageja ei tohiks nimetatud klassis osaleda, kuna ta on 13 aastat vana. Seega esitas XXXkaks protesti, kuid tasus protestimaksu vaid ühe eest. Seega pidanuks võistluse peakohtunik lahendama ühe kahest protestist. The International Jet Sports Boating Associationi (IJSBA) Rulebooki p-s 20.2.2 on täpsustatud, et protesti esitades tuleb selles täpsustada protesteeritav kategooria. Esitades võistlusjärgse protesti ühes või mitmes kategoorias ning tasudes iga protesti eest protestimaksu, tuleb teostada sõiduki tehniline ülevaatus.

Tehnilise ülevaatuse läbiviimist reguleerib „Eesti jetispordi võistlusmääruste 2013“ p 8. Antud võistlusel puudus tehnilise ülevaatuse teostaja ning seda polnud märgitud ka XXX2013 võistlusjuhendis. Võistlusjärgse ülevaatuse osas tuleb lähtuda IJSBA Rulebookis sätestatust. Rulebooki p-st 19.2.5 lähtudes peab võistlusjärgne veesõiduki tehnoülevaatus toimuma selliselt, et ülevaatusel viibivad ainult tehnilise ülevaatuse teostaja (kes Hempel Cupil 2013 puudus), võistleja ja tema mehhaanik. Käesoleval juhul asuti pärast protesti esitamist otsima tehnilise ülevaatuse teostajat, kuna seda polnud võistlusjuhendis märgitud.

Lõpuks teostati tehniline ülevaatus koosseisus Olavi Kivi (EJMLi juhatuse liige), XXX(EJMLi juhatuse liige) ja XXX(võistluse peakohtunik).

Pärast sõiduki visuaalset vaatlust soovis protestija, et sõidukil avataks kütuse sisselaske süsteem ja mootori plokikaas. Samas polnud XXXsellesisulist protesti esitanud ning täiendavate protestide esitamise aeg (30 minutit pärast vastavat sõitu) oli möödunud. Paljasõnaline ja tõendamata on kostja väide, et žürii muutis võistlusjuhendit, määrates tehnilise ülevaatuse teostaja. Kostja pole põhistanud, milles seisnes erakorraline olukord, mis annaks võistluse žüriile aluse võistlusjuhendi muutmiseks. EJMLi määrusest tuleneb, et ülevaatuse teostamiseks pädev isik määratakse kindlaks võistlusjuhendiga, mille koostab võistluste korraldaja. Jääb arusaamatuks, kust tuleneb võistluste žürii pädevus määrata tehnilise ülevaatuse teostaja.

Kostja vastus Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja pole kostja liige, mistõttu puudub tal õigus nõuda kostja otsuste tühisuse tuvastamist.

Vaidlus puudub selles, et tehnilise ülevaatuse läbiviijad soovisid teha hageja sõidukile tehnilise ülevaatuse, millest hageja keeldus. „Eesti jetispordi võistlusmääruse 2013“ p-s 11.8 on sellise käitumise tagajärjena ette nähtud diskvalifitseerimine. Seega käitus kostja vastavalt määruses sätestatule ja diskvalifitseeris hageja.

XXX2013 võistluse tehnilise ülevaatuse teostaja määrati kohapeal. Hageja oli sellega nõus, võimaldades tehnilise ülevaatuse tegijatel visuaalselt mootoriruumi vastavust kontrollida. Alles pärast seda, kui ülevaatajad nõudsid mootori avamist, leidis hageja, et ülevaatajatel pole nõutavat pädevust.

Asjaolu, et tehnilise ülevaatuse teostaja polnud XXX2013 võistlusjuhendis märgitud, oli hagejale teada enne võistlusele asumist. Samas määruse p 24.2 määratleb žürii pädevuse, milleks on mh „erandjuhtudel muuta võistlusjuhendit“. Antud juhul täiendas žürii korraldaja võistlusjuhendit ning määratles isikuliselt tehnilise ülevaatuse läbiviijad.

Tehnilised ülevaatajad pole pädevad ainuüksi protestide lahendamiseks või sõidukite ülevaatamiseks. Tehnilise ülevaatuse läbivad enne treeningsõite kõik võistlejad. Ülevaatuse käigus kontrollitakse võistlejate turvavarustust ning sõiduki vastavust võistlusklassile ja ohutusnormidele. Tehniline ülevaatus teostati enne võistlust ka hageja masina suhtes. Selle käigus ei avaldanud hageja kordagi kahtlust ülevaatajate pädevuse osas. Ka keeldumisel ei avaldanud hageja kordagi, nagu puuduks tehnilise ülevaatuse teostajatel pädevus.

Kui eeldada hageja väidete õigust tehnilise kontrolli ja žürii puudumise kohta võistlusel, viiks see selleni, et kogu XXX2013 võistluse tulemused oleksid tühised, kuna sõidukitele polnud eelnevalt tehtud tehnilist ülevaatust ning võistluse kohtunike ja korraldajate üle puudus järelevalve. Seega viiks aga olukorrani, kus hageja soovitavat eesmärki (hageja võistlustulemuste kinnitamine) pole võimalik saavutada.

Hageja pole esile toonud, millised on need muud võimalikud õigussuhted, millest tulenevalt on tema seadusega kaitstud õigusi rikutud.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike väidete ning tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Tuvastatud on, et 22.08.2013-25.08.2013 toimus Eesti ja Balti meistrivõistluste finaaletapp jettide rajasõidus (XXX2013). Hageja võttis võistlusest osa. Pärast võistlust esitati hageja suhtes protest, milles muu hulgas väideti, et hageja võistlussõiduk ei vasta võistluse tingimustele. Protesti alusel soovis võistluse žürii viia läbi hageja sõiduki tehnilise ülevaatuse, millest hageja keeldus. XXX2013 võistluse žürii, mis koosnes Olavi Kivist (EJMLi juhatuse liige), Palle Kõlarist (EJMLi juhatuse liige) ja Teet Alasoost (võistluse peakorraldaja), võttis seejärel vastu otsuse hageja võistluselt diskvalifitseerimise kohta (t lk 9-10).

Hageja leiab, et žürii otsus, millega ta diskvalifitseeriti, on tühine TsÜS § 38 lg 2 alusel. TsÜS §

38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ette nähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on tühisuse tuvastanud.

TsÜS § 38 lg 2 kohaldamise eelduseks on, et vaidlustatava otsuse on teinud juriidilise isiku organ. Kohus leiab, et võistluse žürii, mis võttis vastu otsuse hageja diskvalifitseerimise kohta, pole kostja organ. TsÜS § 31 lg 1 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MTÜS 31 lg 1 sätestab, et põhikirjaga võib ette näha, et teatud tehingute tegemiseks määratakse lisaks juhatusele muu organ, mille pädevus ja moodustamise kord nähakse ette põhikirjas. Kostja põhikiri (t lk 13-17) ei näe ette, et selle organiks oleks ka diskvalifitseerimise otsuse vastu võtnud võistluse žürii.

Hageja leiab, et žürii polnud pädev kostja nimel otsust vastu võtma, kuivõrd žürii pole kostja organ. Sisuliselt ütleb hageja, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kuna seda pole vastu võtnud juriidilise isiku organ. Kohus leiab, et selline väide ei ole TsÜS § 38 lg 2 kohaldamise aluseks, kuivõrd TsÜS § 38 lg 2 alusel saab vaidlustada üksnes juriidilise isiku organi otsust. Ka otsuse vastuvõtmise korra rikkumine kui üks otsuse tühisuse aluseid ei saa seisneda selles, et otsust ei võtnud vastu juriidilise isiku organ.

Juriidilise isiku organi otsus on käsitatav eriliigilise tehinguna, mis rajaneb organi liikmete poolt antud häältel ning on suunatud juriidilise isiku tahte kujundamisele. „Eesti jetispordi võistlusmääruste 2013“ p-s 24.1 (t lk 27) on sätestatud, et võistluste žürii koosneb kahest EJMLi juhatuse liikmest ja võistluse korraldajast. Žürii oli moodustatud võistluste tarbeks ning selle otsus hageja diskvalifitseerimise kohta ei kujundanud kostja kui juriidilise isiku tahet. Seega pole žürii otsus käsitatav juriidilise isiku otsusena, mida huvitatud isikud saaksid kohtus ühinguõigust reguleerivate sätete alusel vaidlustada.

Hageja seisukoht on, et diskvalifitseerimise otsus polnud tema jaoks õiguslikult siduv, kuna seda ei teinud juriidilise isiku organ. Kohtu arvates ei ole hageja ja kostja vaheline õigussuhe aga ühinguõigusest tulenev. Kohus on hagi menetlusse võtmise määruses pööranud hageja tähelepanu Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, milles Riigikohus sedastas, et pole välistatud, et spordivõistluse korraldaja ja osaleja vahel on sõlmitud leping, milles on lepitud kokku ka võistluse tulemuste tühistamise, võitja väljaselgitamise jm tingimustes. Ka hageja ise on kinnitanud, et on viidatud lahendist ja selles esitatud seisukohtadest teadlik (t lk 61). Hageja pole aga ei hagiavalduses ega selle täienduses välja toonud, et tema ja kostja vahel oleks leping ning et kostja oleks seda lepingut rikkunud, ning on esitanud nõude üksnes ühinguõiguslikul alusel.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata, kuivõrd žürii otsus hageja diskvalifitseerimise kohta ei ole käsitatav juriidilise isiku organi otsusena, mille tühisust saaks kohus TsÜS § 38 lg 2 alusel tuvastada. Sel põhjusel ei analüüsi kohus ka poolte esitatud väiteid ja tõendeid selle kohta, kas hageja diskvalifitseerimise otsuse tegemisel järgiti erinevates võistluse korraldamist ja kostja tegevust reguleerivates dokumentides sätestatud korda.

Käesoleva hagi hind on TsMS § 132 lg 4 p 8 alusel 3 500 eurot, millelt hageja tasus riigilõivu

250 eurot.

Seoses hagi rahuldamata jätmisega ja lähtuvalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt võib kostja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiiu Hiiuväin Kohtunik