2-13-48719/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 26.02.2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-13-48719 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind

1 597,50 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Kostja lepinguline esindaja Õnneli Matt (e-post lawconsult@lawconsult.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

22.01.2014.a., edasi kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista XXX XXX kasuks elatis alates 16.10.2013 kuni 31.12.2013 suuruses 160 eurot kuus ja alates 01.01.2014.a. suuruses 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni XXX 18-aastaseks saamiseni 14.06.2028.a.

3. Välja mõista XXX XXX kasuks elatis tagasiulatuvalt summas 2056,20 eurot.

4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on XXX kohustatud tasuma elatist XXX arveldusarvele XXXXXXXXX Swedbank iga jooksva kuu kümnendaks kuupäevaks, märkides makse selgitusse „XXX elatusraha“.

5. XXX on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks.

Menetluskulude jaotus

6. Jätta menetluskulud kostja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinniatada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, lg 3 ja lg 6).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

XXX (hageja) esitas 16.10.2013.a kohtule oma ema XXX vahendusel XXX (isa, kostja) vastu hagi, milles palus hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimumsummas ja tagasiulatuva elatise alates 16.10.2012 kuni 16.10.2013 summas 1920 eurot. Hagiavalduse kohaselt lapse vajadused ühes kuus on 457 eurot (tl 2-4, tl 14). Menetluse kestel on täpsustatud lapse esmavajadused kuus 452 eurot, millest kulutused eluasemele 40 eurot, toidule 168 eurot, transpordile 64 eurot, tervishoiule 10 eurot, hügieenitarvetele 7 eurot, riietele ja jalanõudele 65 eurot, sidekulud 5 eurot, lasteaiamaks 56 eurot, muud vältimatud püsikulud (kino, mängutoad) 10 eurot, lasteaiaga seotud üritused 5 eurot. Samuti täpsustas hageja tagasiulatuva elatise nõuet, paludes kostjalt välja mõista elatis ajavahemiku 16.10.2012 kuni 16.10.2013 eest summas 2056,20 eurot (tl 73).

Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja seaduslik esindaja, et kostja ei aidanud finantseerida lapse sünnipäeva. 200 eurot kinkis kostja ema lapsele sünnipäevaks ja ristimiseks. Kostja ei ole käinud ega käi lapsega üritustel. Mänguasjad, raamatud osteti ühekordselt, mitte igakuiselt. 22.07.2013.a. Jukust ostetud mänguasi osteti ühise sugulase jaoks, kelle ristiisa kostja on. Alates lapse sünnist ei ole kostja mitte kunagi ostnud lapsele riideid, jalanõusid vms. Hageja esindaja sugulased aitavad aeg-ajalt vanade riietega, aga paljud on kulunud ega sobi kandmiseks. Kostja laenumakse moodustab praegu 250 eurot, mitte 385 eurot kuus. Kostja elab pikemat aega koos uue elukaaslasega, seega on õiglane kõik arved jagada vähemalt pooleks ja kostja kulutused moodustavad 100 eurot kuus. Peale kohustuslike väljamaksete jääb kostjale ca 569 eurot kuus. Oktoobris 2012, detsembris 2012, jaanuaris 2013, veebruaris 2013, märtsis 2013, septembris 2013 ei viibinud laps kostja juures nädalavahetusel, kuna laps oli haige. Augustis oli hageja esindaja puhkusel, käis ise lapsel lasteaias järel ja laps ei viibinud peale lasteaeda kostja juures. Laps viibis isa juures 138 päeva, kostja kulud lapsele olid hageja seadusliku esindaja arvestuse kohaselt aastas 308,4 eurot, so 25,7 eurot kuus. Lapse ema püüdis kostjaga elatise maksmises kokku leppida, kuid kostja ei olnud nõus lapsele mitte midagi maksma.

Kostja vastuväited

Kostja nõustus, et tal lasub oma poja ülalpidamiskohustus ja ta täidab oma kohustust osaledes aktiivselt lapse kasvatamises. Peale lahutust, 2012.a. septembrist, lapse vanemate kokkuleppel elab poeg ema juures. Tööpäevadel viib kostja lapse lasteaiast enda juurde, kus poeg mängib, jalutab, sööb ja puhkab kuni vanaisa (lapse ema isa) viib lapse koju. Üks-kaks korda kuus jääb poeg isa juurde nädalavahetuseks. Ajavahemikul oktoobrist 2012 kuni oktoobrini 2013 viibis poeg isa juures

143 päeva. Arvestades, et õhtusöögiks kulub 1,80 eurot ja söögiks nädalavahetusel 5 eurot päevas, kulutas kostja aasta jooksul 377 eurot. Kostja ostab pojale mänguasju, ostis jalgratta, andis raha sünnipäeva pidamiseks ja vajadusel toetab rahaliselt. Ajavahemikul oktoober 2012 kuni oktoober 2013 kulutas kostja mänguasjadele 163,24 eurot, jalgrattale 35 eurot ja andis sularaha 200 eurot. Kostja ostis detsembris 2006.a. kolmetoalise korteri, et elada seal koos perega ja kus elati kuni lahutuseni. Kostja elab korteris edasi, pojale on jäetud tuba koos kõige vajalikuga. Kostja soovib säilitada korterit ka edaspidi lapse huvides. Korteri laenumakse on keskmiselt 385 eurot, lisanduvad ca 200 eurot korteri, elektri, kaabel TV ja interneti eest kuus. Kostja keskmine sissetulek on 919 eurot kuus, peale kohustuslike väljamaksete jääb kostjale umbes 330 eurot. Poja ema majanduslik olukord on kostjale teadaolevatel andmetel tunduvalt parem. Poja ema ei ole kostjat teavitanud, et tal oleks vaja kostjalt täiendavaid rahalisi vahendeid lisaks sellele, mida kostja on kulutanud. Käesoleval ajal kulub kostjal poja ülalpidamiseks kokku 63,80 eurot, millest söögile 28,80 eurot kuus, mänguasjadele, raamatutele, voodipesule, üritustele 15 eurot kuus, eluasemekulud 20 eurot kuus. Kostja oli nõus maksma täiendavalt elatist 100 eurot kuus alates 17.10.2013.a., tagasiulatuva nõude elatise väljamõistmiseks palus jätta rahuldamata.

Kostja leiab, et kulutused riietele ja toidule ei ole mõistlikud. Hageja esindaja ei arvesta, et ta ei ela lapsega kahekesi, vaid elatakse neljakesi. Kostja kulutab lapsele igas kuus lapsega vahetult koos olles ja sinna juurde lisades 50 %-ga jagatud korterikulu ca 259,50 eurot. Kui kostjalt välja mõista elatis summas 177,5 eurot, kuluks hagejale kuus 937 eurot, mis ei ole lapse tavaline ega senine elulaad ja ei ole ka mõistlik kulu. Kostja pakkus hagejale veel lisaks 120 eurot kuus. Tagasiulatuv nõue oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ning raskesti täidetav, kuna kostja ei ole kellelegi kahju soovinud ega seda tekitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

Vaidlust ei ole, et 14.06.2010.a. sündinud XXX on XXX ja XXX ühine poeg (tl 6). Lapse vanemate XXX sõlmitud abielu lahutati XXX (tl 7-8), alates septembrist 2012 elab laps koos emaga.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimummääras alates hagi esitamisest 16.10.2013 ning tagasiulatuvalt elatis hagi esitamisele eelnenud aasta eest summas 2056,20 eurot.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis miinimummääras või sellest väiksem elatis ning kas kostjalt tuleb lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis hagi esitamisele eelnenud aasta eest.

Kostja vaidles miinimumelatise väljamõistmisele eelkõige põhjusel, et laps viibib osa ajast ka tema juures, mistõttu peab ta last osa ajast vahetult ülal. Kostja nõustus täiendavalt maksma elatist summas 120 eurot kuus.

PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi peab vanem oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes.

Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-165-13 (p 12) asunud seisukohale, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleb kohtul elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Seejuures võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Sellisel juhul peab kohus elatise suuruse määramisel tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures. Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab.

Seega peab kohus tuvastama lapse vajadused, lapse vajaduste rahuldamiseks kummagi vanema tehtavad kulutused ning kummagi vanema ülalpidamiskohustuse ulatus, arvestades nende sissetulekut ja varalist seisundit. Kostjalt elatist välja mõistes tuleb kohtul arvestada kostja vahetult lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi ajal, mil laps viibis või viibib edaspidi kostja juures.

Lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem.

Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha.

Kuigi praeguses asjas soovis hageja saada kostjalt miinimumelatist, ületavad lapse vajadused ülalmärgitud miinimumi, kuna last peavad väidetavalt ülal mõlemad vanemad ning ema tehtavad kulutused lapse esmavajaduste rahuldamiseks on väidetavalt 452 eurot kuus ja isa tehtavad kulutused väidetavalt 63,80 eurot kuus. Seetõttu tuli pooltel tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus.

Lapse esmavajadusteks kulub hageja seadusliku esindaja arvestuste kohaselt 452 eurot kuus. Kulud koosnevad kuu lõikes järgmiselt: eluasemekulud 40 eurot, kulutused toidule 168 eurot, kulutused transpordile 64 eurot, sidekulud 5 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele

7 eurot, lasteaiamaks 56 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 65 eurot, muud vältimatud püsikulud (kino, mängutoad) 10 eurot, lasteaiaga seotud üritused 5 eurot.

Esiteks leidis kostja, et kulud tuleb jagada neljaks, kuna korteris elab neli inimest. Hageja seadusliku esindaja sõnul elab laps koos emaga ema vanematele kuuluvas korteris, kõik korteriarved on jagatud pooleks (50% kannavad korteri omanikud, 50% kannavad hageja esindaja ja hageja). Hageja on esitanud eluasemekulude tõendamiseks konto väljavõtte, mille kohaselt eluasemekulud moodustavad keskmiselt ca 194 eurot kuus, millest lapse kulu oleks 48,5 eurot. Elektrienergia keskmine tasu on 23 eurot kuus (konto väljavõte tl 84), millest lapse osa oleks ca 6 eurot. Kui sellele lisada maksed AS-le STV (konto väljavõte tl 83), mis keskmiselt moodustab 12 eurot kuus, millest lapse osa kuludes oleks 3 eurot, siis lapse osa elamiskuludes moodustab kokku 57,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohu seisukohal, et lapse eluasemekuludeks märgitud 40 eurot kuus on põhjendatud ja tõendatud.

Samuti vaidlustas kostja hageja kulusid toidule (168 eurot kuus) ja riietele, jalanõudele (65 eurot kuus). Hageja esindaja on arvutanud lapse kulutusteks toidule kokku 2022,4 eurot (kuus 137,28 eurot). Kohus avastas arvestuses vead. Nimelt on hageja esindaja märkinud jaanuaris 2013 toidukuluks 650 eurot, õige on 150 eurot (30 päeva x 5 eurot) ja oktoobris 2013 toidukuluks 115 eurot, õige on 105 eurot (21 päeva x 5 eurot) (tl 71-72). Seega kulud toidule on põhjendatud summas kokku 1522,4 eurot, so kuus 127 eurot. Kohus leiab, et kulutused riietele ja jalanõudele 65 eurot kuus, arvestades laste riiete ja jalanõude hindu kaubandusvõrgus, ei ole ülepaisutatud. Asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kostja hagejale riiete ja jalanõude ostmist ei tõendanud. Kohus on seisukohal, et lapse põhjendatud kuludeks on ka kulud transpordile 64 eurot kuus, mida lapse ema on tõendanud konto väljavõttega (tl 76-77) ja mis on seotud lapse viimisega lasteaeda ja toomisega lasteaiast. Lapse ema on esitanud konto väljavõtted arvete tasumisest AS-le EMT, Tallinna linnakantseleile lasteaia eest, kulutustest ravimitele (tl 78-81). Kohus loeb põhjendatud kuludeks ka sidekulud 5 eurot kuus; tervishoiule 10 eurot kuus, kuna laps elab kliimas, kus esineb sageli viirus-ja külmetushaigusi, samuti vajab laps vitamiine; kulutused hügieenitarvetele 7 eurot kuus, kuna iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks ja et hügieeni eest hoolitsemine on elementaarne. Samuti on vajalik ja tõendatud kulu lasteaiamaks 56 eurot kuus. Muud vältimatud püsikulud (kino, mängutoad) 10 eurot kuus ja lasteaiaga seotud üritusteks 5 eurot kuus on kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud kulud. Arvestades kinopiletite hindu ja mängutubade maksumust ei ole 10 eurot kuus ülepaisutatud kulu. Teadaolevalt toimuvad lasteaias üritused, mida ei finantseerita lasteaia eelarvest, siis 5 eurot lasteaiaga seotud üritusteks on põhjendatud kulu.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et lapse vajaduste rahuldamiseks on lapse ema põhjendatud kulud kuus kokku 389 eurot, millest eluasemekulu 40 eurot, kulutused toidule 127 eurot, kulutused transpordile 64 eurot, sidekulud 5 eurot, tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 7 eurot, lasteaiamaks 56 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 65 eurot, muud vältimatud püsikulud (kino, mängutoad) 10 eurot, lasteaiaga seotud üritused 5 eurot.

Kostja arvutuste kohaselt moodustavad tema poolt lapsele tehtavad kulutused 63,80 eurot kuus, millest söögile 28,80 eurot kuus, mänguasjad, raamatud, voodipesu, üritused kokku 15 eurot kuus, eluasemekulud 20 eurot kuus. Kohus leiab, et söögile kuluv summa on põhjendatud kulu. Kostja esitatud mänguasjadele tehtud kulu on tehtud juunis ja juulis 2013, mida kohus saab arvestada tagasiulatuva elatise väljamõistmisel, kulusid raamatutele ja üritustele kostja tõendanud ei ole. Kulud voodipesule on kulu, mida ei tule teha iga kuu, siis peab kohus põhjendatud kuluks aastas 24 eurot, millest kuus 2 eurot. Kostja on lapse kuludeks arvestanud ka eluasemekulu 20 eurot kuus, mille tõendamiseks on kostja kohtule esitanud Eesti Energia arved, KÜ XXX arved (tl 31-60). Kohus leiab, et eluasemekulu 20 eurot kuus on põhjendatud ja tõendatud kulu. Kohus ei arvesta lapse kuluks lapse osa laenu tagamaksetes. Kostja on põhjendanud lapse osa laenumakses sellega, et korter jääb tulevikus lapsele, et laps saab korteri endale sundosa pärimisega. Kohus ei pea põhjendatuks kostja laenu tagasimaksetest arvestada osa lapse ülalpidamiskulude katteks. Korter on kostja ainuomand, millega kostja võib ainuisikuliselt teha tehinguid, muuhulgas võõrandada. Lapse isa põhjendatud kulutused lapsele on kohtu hinnangul kuus 50,80 eurot.

Seega on lapse põhjendatud ja vajalikeks kulutusteks kuus kokku 439,80 eurot.

Lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS §

105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Seega peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev.

Lapse ema sissetulek on keskmine palk (bruto) 679 eurot (tl 159) kuus ja kostjal 917 eurot kuus (tl 61). Seega on lapse isa sissetulek lapse ema sissetulekust tunduvalt suurem. Lapse ema põhjendatud kulud lapsele on 389 eurot kuus, lapse isal 50,80 eurot kuus. Seega on kokku kulutused lapsele 439,80 eurot kuus, millest kummagi vanema osa oleks 219,90 eurot. Kostja kannab kulusid 50,80 eurot kuus, siis tuleks kostjalt välja mõista elatis 169,5 eurot kuus. Hageja nõuab kostjalt elatist hagiavalduse esitamisest miinimummääras, mis 2013.a. oli 160 eurot ja 2014.a. 177,50 eurot.

PKS § 102 lg 2 esimeses lauses on selgelt sätestatud, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks PKS § 102 lg 2 teise lause järgi ühetaoliselt. Seega ka siis, kui vanemal puudub piisav ülalpidamisvõime, ei vabane ta oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Sellisel juhul võib aga kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud asjaolud käesolevas asjas puuduvad.

Kostja leiab, et lapse ema varaline olukord on parem kui kostjal. Lapse ema on seisukohal, et võrreldes kostjaga, kes kannab püsikulutusi 350 eurot kuus, on hageja esindaja püsikulutused 553 eurot kuus (tl 72). Kostja väitel igakuine 11.12.2006.a. ostetud korteri (tl 59-60) laenumakse on keskmiselt 385 eurot kuus, mille tõendamiseks esitas kostja kohtule konto väljavõtte (tl 58). Konto väljavõttest nähtuvalt on alates jaanuarist 2013 kostja laenu põhiosa ca 235 eurot kuus, intress 56,70 ja varakindlustuse makse 12,79 eurot, so kokku 304,49 eurot. Lapse ema suurimaks kuluks on Tartu Ülikooli õppemaks 3300 eurot aastas, so 275 eurot kuus.

Arvestades lapse vanemate sissetulekut ja varalist seisundit, peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis hagejale hageja ülalpidamiseks miinimummääras, so 16.10.2013.a. kuni 31.12.2013.a. 160 eurot kuus, alates 01.01.2014.a. 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja on nõus lisaks kostja poolt lapsele tehtud kulutustele maksma elatist 120 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel miinimummääras ei kahjusta kostja enda tavalist ülalpidamist.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatis ka hagi esitamisele eelnenud aasta eest summas 2056,20 eurot. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.

Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-136-13 asunud seisukohale, et kuna ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku, sh lapse igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks vajalike vahendite saamisele, on ülalpidamisnõude eesmärgiks tagada isiku toimetulekuks vajalikud vahendid eelkõige õigustatud isiku olemasolevate ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks. Sellest tulenevalt peab õigustatud isik (sh lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatav hooldusõiguslik vanem) järjepidevalt nõudma kohustatud isikult (sh lapse teiselt vanemalt) ülalpidamiskohustuse täitmist. Kui on alust eeldada, et kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust, saab õigustatud isik esitada kohtule hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva ülalpidamiskohustuse täitmiseks TsMS § 369 mõttes. Üksnes sel moel on võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi ja õigustatud isiku vajaduste tekkides on olemas vajalikud vahendid nende rahuldamiseks. Riigikohus on leidnud samas lahendis, et PKS § 108 mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.

Hageja seadusliku esindaja sõnul on ta pöördunud kostja poole raha saamiseks, millest kostja on keeldunud. Kostja väitel ei ole lapse ema temalt lisaks kostja poolt lapsele tehtavatele kulutustele täiendavalt elatist nõudnud.

Kostja arvestuste kohaselt kulutas kostja ajavahemikul oktoobrist 2012 kuni oktoober 2013, mil laps viibis tema juures kokku 143 päeva (graafik tl 26) toidule 377 eurot, mänguasjadele 163,24 eurot, jalgrattale 35 eurot ja andis lisaks sularaha 200 eurot. Kostja esitas kulutuste tõendamiseks osta.ee ja pangakonto väljavõtted (tl 27-30). Lapse ema väitel viibis laps isa juures 138 päeva. 22.07.2013.a. ostetud mänguasi oli kingitus ühisele sugulasele, kostja lapse ema väidet ei kummutanud. Seega on kostja põhjendatud kuludeks lisaks toidule tehtud kulutustele mänguasjadele 118,27 eurot ja jalgrattale 35 eurot. Kostja väitel oli kostja ema kingitud 200 eurot kostjapoolne abi. Kohus leiab, et lapse vanaema tehtud rahalist kingitust ei saa lugeda kostjapoolseks ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kui kostja oleks soovinud anda raha lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks, oleks ta seda saanud ise teha.

Kohus on seisukohal, et kuna hageja on tagasiulatuva elatise summa arvutamisel lähtunud miinimummäärast, mitte lapse tunduvalt suurematest tegelikest kulutustest, on hageja nõue tagasiulatuva elatise summas 2056,20 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjal on võimalik tagasiulatuva elatise maksmise ajatamiseks lapse emaga kokku leppida.

Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja.

Kohus ei hinda kostja iseloomustust (tl 124) ja kostja tänamist töökohustuste täitmise eest (tl 126- 130), millel puudub seos antud asjaga. Kostja 19.01.2014.a. esitatud vastuavalduse lapse eluja viibimiskoha ning haridusküsimuste otsustusõiguse üleandmiseks XXXedastas kohus 21.01.2014.a. määrusega Kentmanni kohtumaja kantseleisse menetlemiseks üldises korras (tl 137-138).

Tsiviilasja hind on TsMS § 129 lg 2 kohaselt 1 597,50 eurot (9 x 177,50 eurot).

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb lähtudes TsMS § 162 lõikest 1 jätta menetluskulud täielikult kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik