3-13-764/36 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 26.02.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-764 Haldusasi A. E. kaebus Tallinna Vangla 05.04.2013 otsuse nr 5- 15/8773-3 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks edastada vaie Justiitsministeeriumile lahendamiseks Menetlusosalised Kaebaja – A. E. Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22.10.2013 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.10.2013 otsus haldusasjsas nr 3-13-764 ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.03.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-13-764 2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Vangla kodukorra p 9.2 (muudetud Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20) sätestab: „Kinnipeetavaid toitlustatakse üldjuhul kambris. Kinnipeetav hoiab oma toidunõusid (kauss, kruus, lusikas) kambris. Toit väljastatakse igale kinnipeetavale isiklikult ja vangla väljastatud toidunõudesse ning vastavalt ettenähtud normidele. Toidu võtmine edasiandmiseks teisele kinnipeetavale on keelatud. Kinnipeetav peab oma toidunõud ise pesema. Vanglateenistuse ametnikul on õigus keelata toidu väljastamine ebahügieenilise toidunõuga.“ 2. A. E. esitas 08.03.2013 Tallinna Vanglale vaide, milles taotles kodukorra p 9.2 tühistamist osas, milles see ei võimalda toitu võtta kinnipeetava plastikust toidunõusse. Vaide esitamise põhjustas asjaolu, et 07.03.2013 keeldus valvur lõunasöögi ajal salati panemisest plastiknõusse, mistõttu jäi kinnipeetav salatist ilma. Nii valvur kui ka kontaktisik teavitasid, et plastiknõusse ei tohi toitu väljastada. 3. Tallinna Vangla selgitas 15.03.2013 kirjaga nr 5-15/8773-1 A. E. , et ta on mööda lasknud menetlustähtaja ja palus esitada vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse. A. E. esitas 20.03.2013 vanglale puuduste kõrvaldamise kirja, milles selgitas, et kodukorra p 9.2. avaldas kaebajale mõju esmakordselt alles 07.03.2013, mistõttu on vaie tähtaegne. Enne 07.03.2013 võimaldati kinnipeetaval võtta toitu plastiknõusse. 4. Tallinna Vangla tagastas 05.04.2013 otsusega nr 5-15/8773-3 A. E. vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 2 alusel (tl 4), kuna vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud. Vaide esitaja üksnes kordas 20.03.2013 kirjas vaides väidetut, et haldusakt avaldas kinnipeetavale mõju 07.03.2013, kuid ei taotlenud tähtaja ennistamist. 5. A. E. esitas 09.04.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kodukorra p 9.2 tühistamiseks osas, milles see ei võimalda toitu võtta plastikust toidunõusse, ning Tallinna Vangla 05.04.2013 otsuse nr 5-15/8773-3, millega tagastati kaebaja 08.03.2013 esitatud vaie, õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja selgitab, et 07.03.2013 lõunasöögi ajal soovis ta võtta toitu (salatit) plastiknõusse, milleks oli säilituskarp, kuid valvur keeldus sellesse salatit panemast, mistõttu jäi kinnipeetav salatist ilma. Sama kordus 08.03.2013 lõunasöögi ajal ning 09.03.2013 keeldus valvur säilituskarpi panemast kisselli. Valvurite sõnul on vanglas plastiknõud keelatud ja nendesse ei tohi toitu väljastada. Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 , mis sätestab kinnipeetavale vanglas keelatud esemete iseloomustuse, ei keela vanglas plastikust toidunõude kasutamist. Põhiseaduse (PS) § 32 lg 2 sätestab, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. VangS-ga ei ole kehtestatud ühtegi kitsendust, mille kohaselt ei või kinnipeetav omada plastiknõusid ja võtta nendesse pakutavat toitu. Vangla tagastas kaebaja 08.03.2013 vaide õigusvastaselt. Vaidlustatud kodukorra p 9.2 avaldas kaebajale mõju alles 07.03.2013, mil kaebajale keelduti plastikust toidunõudesse toitu väljastamast ja kaebaja jäi salatist ilma. Üldkorralduses sisalduva abstraktset laadi ettekirjutuse mõju selle adressaatide õigustele ei pruugi ilmneda akti teatavakstegemise ajal, vaid alles siis, kui esineb aktis kirjeldatud olukord ning tekib vajadus kehtestatud käitumisjuhise kasutamiseks või rakendamiseks konkreetsete toimingute või täiendavate haldusaktide kaudu. Sellisel juhul saab isik Riigikohtu 13.02.2008

3-13-764 3(6) määruse nr 3-3-1-95-07 punktis 14 väljendatud seisukohtade järgi esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast vahetu mõju ilmnemist. 6. Tallinna Halduskohus tagastas 10.04.2013 määrusega A. E. nõude Tallinna Vangla kodukorra p 9.2 tühistamiseks osas, milles see ei võimalda toitu võtta plastikust toidunõusse. Samuti osundas halduskohus, et kaebaja peaks oma eesmärgi saavutamiseks, tühistada kodukorra p 9.2, taotlema Tallinna Vangla 05.04.2013 otsuse nr 5-15/8773-3 tühistamist ja kohustamist kaebaja vaide uuesti läbi vaatamiseks. 7. A. E. teatas 15.04.2013 vastuses, et ta on läbinud kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse ja viitas Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2013 määrusele haldusasjas nr 3-13-227 ja Tallinna Halduskohtu 04.03.2013 määrusele haldusasjas nr 3-13-419. Juhul, kui halduskohus on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust, siis nõustub kaebaja taotluse muutmisega tühistamisja kohustamiskaebuseks. 8. Tallinna Halduskohus võttis 29.04.2013 määrusega A. E. kaebuse menetlusse. Kuna vaiet kodukorra peale peab lahendama Justiitsministeerium, siis tuleb kaebaja kaebust tõlgendada vastavalt ning kaebuse nõueteks on: 1) tühistada Tallinna Vangla 5.04.2013 otsus nr 5- 15/8773-3; 2) kohustada Tallinna Vanglat edastama kaebaja 08.03.2013 vaie Justiitsministeeriumile lahendamiseks. Kui kaebuse esitaja ei nõustu kohtu tõlgendusega, siis tuleb tal sellest viivitamatult kohut teavitada. 9. Tallinna Vangla palus vastuses jätta A. E. kaebus rahuldamata ja menetluskulud tema enda kanda. 1) Kodukord jõustus 01.02.2013 ja vastavalt selle p-le 1.2 on täitmiseks kohustuslik kõigile Tallinna Vangla territooriumil viibijaile. 2) Riiklikust kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrist (Kinnipeeturegister) nähtub, et Tallinna Vangla on väljastanud kaebajale toidunõud (1 kauss, 1 kruus, 1 lusikas) 24.11.2010. Kuna kaebajale olid kodukorra jõustumise ajal väljastatud toidunõud, oli kodukorra p 9.2 kinni peetavale täitmiseks kohustuslik alates 01.02.2013 ehk viidatud kuupäevast alates mõjutas vaidlusalune kodukorra punkt kaebuse esitaja õigusi vahetult (vt Riigikohtu 13.02.2008 lahend nr 3-3-1-95-07 p 14). Asjaolu, et kaebaja ei täitnud kodukorda, ei tähenda, et vaidlustatud punkt ei oleks talle mõju avaldanud. Vaidlustustähtaega ei saa pikendada vangla ekslik halduspraktika kohaldamine – toidu väljastamine plastiknõudesse pärast kodukorra jõustumist. Seega oli 08.03.2013 vaide esitamise ajaks möödunud 30- päevane vaidlustamistähtaeg. 3) Tallinna Vangla palus 15.03.2013 kirjaga nr 5-15/8773-1 A. E. kõrvaldada vaides esinenud puudused. Kaebaja märkis 19.03.2013 puuduste kõrvaldamise kirjas üksnes, et vaidlustatud kodukorra punkt avaldas talle esmakordselt mõju 07.03.2013 ega esitanud vaide esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlust. Seega ei kõrvaldanud kaebaja vaides esinenud puudusi, mistõttu tuli vaie tagastada. 10. Tallinna Halduskohus rahuldas 22.10.2013 otsusega A. E. kaebuse ja tühistas Tallinna Vangla 05.04.2013 otsuse nr 5-15/8773-3 ning kohustas Tallinna Vanglat edastama A. E. vaie Justiitsministeeriumile lahendamiseks. 1) Vaidlustatud kodukord on üldkorraldus, mille puhul tuleb järgida kohtupraktikas väljendatud seisukohti. Kodukorrast nähtub, et toit väljastatakse vangla väljastatud toidunõudesse, kuid ühest keeldu, et toitu ei tohi väljastada vangla vahendusel saadud plastikkarpi, p-st 9.2 ei nähtu. Kaebaja ei saanud üldkorralduse adressaadina enne regulatsiooni rakendamist tema

3-13-764 4(6) suhtes ette näha, et üldine käitumisjuhis võib teatud olukorra tekkimisel tema õigusi ülemäära piirata. 2) Toidunõude kinnipeetavale väljastamine 24.11.2010 ja nende kasutamine kodukorra jõustumise ajal ei saanud kuidagi mõjutada kaebaja teadmist, et alates sellest hetkest keeldutakse toidu väljastamisest plastkarpi. Mõju avaldumine selgus läbi üksikjuhtumi rakendamise. On üldteada asjaolu, et plastikkarpe kasutatakse toidu hoidmiseks. Ka vangla ise jätkas pärast kodukorra jõustumist toidu väljastamist plastkarpidesse ja järelikult ei olnud ka ametnikele üheselt arusaadav rakendatud piirang. 3) Kaebaja vaidlustas kodukorra p 9.2 seoses 07.03.2013 toimunud sündmusega ja sellest ajast hakkas kulgema ka kaebetähtaeg. Seega oli vaie esitatud tähtaegselt ja Tallinna Vangla tagastas selle õigusvastaselt.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 11. Tallinna Vangla esitas 21.11.2013 ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks. Samuti esitas apellant tõendina A. E. allkirjastatud dokumendi, millelt nähtub, et kinnipeetav on tutvunud 31.01.2013 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorraga 01.02.2013. Apellant kordab halduskohtule esitatud väiteid ja leiab, et halduskohus on ebaõigesti arvestanud vaidlustamistähtaja kulgemist, mis on viinud ebaõige kohtulahendini. Apellant rõhutab, et kui kinnipeetaval ei oleks 01.02.2013 olnud vangla väljastatud toidunõusid ja vangla oleks väljastanud A. E. nõud pärast viidatud kuupäeva, saaks rääkida Riigikohtu 13.02.2008 määruse nr 3-3-1-95-07 p-s 14 märgitud seisukoha rakendamisest ehk üldkorralduse mõju avaldumisest adressaadi õigustele alates üldkorralduse jõustumisest 01.02.2013. Seega oli vaidlustuse esitamisel 08.03.2013 30-päevane vaide esitamise tähtaeg möödunud. Vastuseks A. Eriku 06.02.2014 vastusele, milles A. E. selgitab, et vaidlustas kodukorra tähtaegselt 01.02.2013, teatab apellant, et vangla tagastas tema vaide 20.02.2013 otsusega nr 5- 15/4207-3. Kõnealuses vaides vaidlustati direktori 31.01.2013 käskkirja nr 20, mitte kodukorra p 9.2. Tuginedes Riigikohtu 13.02.2008 määruses nr 3-3-1-95-07 sedastatule, sõltub üldkorralduse vaidlustamistähtaja kulgemine sellest, millal hakkab säte isiku õigustele mõju avaldama. Kuna vangla oli toidunõud väljastanud A. E. enne 01.02.2013, siis hakkas vaidlustatud kodukorra p 9.2 vaidlustamise tähtaeg kulgema korralduse teatavaks tegemisest. 12. A. E. palus jätta 06.02.2014 vastuses apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kodukord jõustus alates 01.02.2013 ja samal päeval esitas kaebaja vaide kodukorra kehtetuks tunnistamisks. Vangla tagastas kinnipeetava vaide 20.02.2013 otsusega nr 5-15/4207-3 vaides esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Juhul, kui vaie tagastatakse põhjendusega, et vaidlustatud haldusakt ei saa ilmselgelt isiku õigusi rikkuda, tuleb eelnevalt kohtuväliseks lahendamiseks kohustuslik kord HKMS § 121 lg 1 p 4 mõttes lugeda läbituks. Olemuselt on vaideõiguse puudumise põhjendusega vaide tagastamine samaväärne vaide rahuldamata jätmisega. Olukorras, kus vaideõiguse puudumine ei ole ilmselge ja vaie vaadatakse sisuliselt läbi, tuleks vaideõiguse puudumise hilisema tuvastamise korral vaie vaideotsusega rahuldamata jätta, mitte vormistada seda vaide tagastamisena (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2011 määrus haldusasjas nr 3-11-2241). Vaide läbivaatamata jätmist ei saa õigustada ka see, kui vaides ei ole haldusorgani hinnangul piisavalt põhjendatud, miks vaide esitaja peab vaidlustatud haldusakti või toimingut oma õigusi rikkuvaks (HMS § 76 lg 2 p 4). Vangla tagastas tähtaegselt esitatud vaide.

3-13-764 5(6) 2) Tähtis ei ole, milliseid kohustusi või piiranguid kodukord reguleerib ja millal see jõustus, vaid millal kohustus või piirang avaldas isikule reaalset mõju. Asjaolu, et vangla ei järginud mingi aja jooksul kodukorda, ei saa ette heita kinnipeetavale. Kodukord jõustus küll 01.02.2013, kuid plastiknõusse keelduti toitu väljastamast 07.03.2013. Vangla loogika kohaselt ei saagi kodukorra punkte vaidlustada, kuna see hakkas kehtima 01.02.2013 ja kinnipeetaval, kes on andnud samal päeval allkirja kodukorraga tutvumise kohta, puudub seetõttu vaideõigus. Vangla selline tegevus takistab kaebeõiguse teostamist ja on õigusvastane. 3) Halduskohus rahuldas kaebaja taotluse kohustada vanglat edastama vaie Justiitsministeeriumile, kuid selline resolutsioon jätab vangla ilma õigusest vaie ise rahuldada (HMS § 80 lg 2). Kinnipeetava õigus oleks kaitstud olukorras, kus vangla võib vaadata vaide läbi ja selle mitterahuldamisel edastab selle Justiitsministeeriumile.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vaie oli esitatud tähtaegselt. Kohus on piisavalt põhjendanud, miks avaldas kodukorra vaidlustatud punkt kaebajale mõju alles 07.03.2013 ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks sellel küsimusel pikemalt peatuda. Seega pole apellatsioonkaebuse väidetele tuginedes põhjust kohtuotsust muuta. Ringkonnakohus võib aga HKMS § 199 lg 2 p 3 kohaselt apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata tühistada kohtuotsuse ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui halduskohus on oluliselt rikkunud menetlusnormi ning seda rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on kohus suunanud kaebajat ebaõigesti esialgses kaebuses esitatud nõuet muutma ning on eksinud kaebuse eesmärgile vastavate nõuete selgitamisel, rikkudes seega HKMS § 120 lg 1 p 3. Eeltoodu tõttu on kohus võtnud seisukoha nõuetes, mille esitamine pole lubatav ning kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik nõue on jäänud esitamata. Need menetlusnõuete rikkumised pole kõrvaldatavad apellatsioonimenetluses ning asi tuleb saata tagasi halduskohtule uueks lahendamiseks. 14. Halduskohus tagastas kaebuse kodukorra p 9.2 tühistamiseks põhjendusega, et kohustuslik kohtueelne menetlus selle nõude puhul on läbimata, ning tegi kaebajale ettepaneku esitada viidatud tühistamisnõude asemel vaide tagastamise tühistamise ja Justiitsministeeriumile edastamiseks kohustamise nõuded. Halduskohus jättis tähelepanuta, et vaide tagastamise otsustus ei kujuta endast haldusakti ning kohtumenetluses ei ole vaide edastamiseks kohustamise nõue kaebaja õiguste kaitseks kohane. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Eeltoodud sätet ja HKMS § 45 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et vaide tagastamise korral ei saa isik nõuda kohtumenetluses vaide läbivaatamiseks kohustamist, kui vaide tagastamisega ei rikuta tema õigusi vaide esemest sõltumatult. Vaide esemest sõltumatult vaide tagastamisega kaebaja õigusi ei rikutud, seda pole kaebaja ka ise kohtumenetluses väitnud. Vaidemenetluse eesmärki lahendada haldusakti andmise üle peetav vaidlus kiiresti ja väheste kuludega ei ole olukorras, kus kohtus vaidlustatakse vaide tagastamine, võimalik enam saavutada ning isiku õiguste tõhus kaitse on võimalik kiiremini, kui kohtus vaadatakse läbi vaides esitatud nõue, saatmata vaiet haldusorganile läbivaatamiseks. Vaides esitatud tühistamisnõude sisulise läbivaatamise võimalikkus kohtus sõltub ennekõike sellest, kas Tallinna Vangla on A. E. vaide tagastanud õiguspäraselt või mitte (vt VangS § 11 lg 81). Olukorras, kus vaie on õigusvastaselt tagastatud, tuleb kohtul lahendada vaides esitatud nõue

3-13-764 6(6) ise (vt selle kohta ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2013 määrus nr 3-13-227, p 9 ja 17.01.2014 otsus nr 3-11-2469, p 17). 15. Käesoleval juhul tuleb kaebajale anda võimalus esitada nõue kodukorra p 9.2 tühistamiseks osas, milles see näeb ette, et toit väljastatakse igale kinnipeetavale vangla väljastatud toidunõudesse. Asjaolu, et kohus on käesolevas asjas 10.04.2013 määrusega kaebuse selles osas tagastanud, ei oma tähtsust, sest kaebuse tagastamine ei võta isikult õigust sama nõudega uuesti kohtu poole pöörduda (vt HKMS § 43). Riigikohus on 13.02.2008 määruse nr 3-3-1- 95-07 p-s 14 leidnud, et kui isik esitab kaebuse üldkorralduse peale pärast üldkorralduse alusel tema suhtes toimingu sooritamist või haldusakti andmist, tuleks isikul oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks koos üldkorralduse vaidlustamisega halduskohtus vaidlustada ka vastav toiming või haldusakt. Kaebaja õiguste tõhusaks kaitseks võib praegusel juhul piisata kodukorra vastava regulatsiooni tühistamisnõudest, sest selle rahuldamise korral ei ole õiguslikku takistust kaebajale toidu väljastamiseks isiklikes nõudes, olgu need siis plastist või muust materjalist.

16. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule (HKMS § 200 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe