2-10-60819/36 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtuasja number

2-10-60819

Määruse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2014. a., Tallinn

Kohtukoosseis

Kohtunikud Malle Seppik, Gaida Kivinurm ja Kaupo

Paal

Kohtuasi

REC Varad AS-i avaldus saneerimismenetluse

algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. juuli 2013. a. määrus

saneerimisnõustajatele tasu ja kulutuste hüvitise

määramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Saneerimisnõustaja Randu Riibergi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja REC Varad AS (RK 10680533; asukoht

Järvevana tee 3 A, Tallinn), lepinguline esindaja adv.

Eerik Entsik

Saneerimisnõustajad Andres Juhkam ja Randu

Riiberg

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 12. juuli 2013. a. määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

käesoleva määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

REC Varad AS esitas 3. detsembril 2010. a. Harju Maakohtule avalduse REC Varad AS-i

saneerimismenetluse algatamiseks. Kohus algatas REC Varad AS-i saneerimismenetluse

30. detsembri 2010. a. määrusega ning määras saneerimisnõustajateks Andres Juhkami ja Randu

Riibergi.

Harju Maakohus tühistas 3. oktoobri 2012. a. määrusega saneerimiskava, lõpetas

saneerimismenetluse ning vabastas Andres Juhkami ja Randu Riibergi saneerimisnõustaja

kohustustest.

Saneerimisnõustajad esitasid 26. juulil 2012. a. maakohtule saneerimisnõustajate kulude

aruande ning täiendava kulude selgituse. REC Varad AS ja saneerimisnõustajad sõlmisid

19. juulil 2007. a. kokkuleppe, mille kohaselt jääb Randu Riibergi saneerimisnõustaja tasuks

1000 eurot ja kulude hüvitiseks OÜ Advokaadibüroo Eversheds Ots&Co kasuks 37.000 eurot ning

Andres Juhkami saneerimisnõustaja tasuks 2000 eurot ning kulude hüvitiseks 735 eurot. Tasudele

ja kuludele lisandub käibemaks.

Maakohtu määrus

Maakohus määras Andres Juhkamile saneerimisnõustaja tasuks 2000 eurot, millelt

kuuluvad tasumisele sotsiaalmaks ja kinnipidamisele seadusest tulenevad maksud, ning

saneerimisnõustaja kulutuste hüvitamiseks 882 eurot. Randu Riibergile määras kohus

saneerimisnõustaja tasuks 1000 eurot ja kulutuste hüvitamiseks 13.238, 01 eurot, millele lisandub

käibemaks, mõlemad OÜ Advokaadibüroo Eversheds Ots&Co kasuks.

Saneerimisnõustajateks on saneerimisseaduse (SanS) § 15 lg. 3 punktis 2 nimetatud

füüsilised isikud Andres Juhkam ja Randu Riiberg. Saneerimisnõustajate ülesanded on sätestatud

SanS § 16 lõikes 3 ning neid ülesandeid peab saneerimisnõustaja täitma isiklikult. Arvestades

kummagi saneerimisnõustaja poolt täidetud ülesannete iseloomu ja mahtu ning nende esitatud

töötundide arvestust, on nende taotletud tasu õiglane ega kahjusta võlausaldajate huve. Nendele

saneerimisnõustajate kuludele ja tasule, mis määratakse käibemaksukohustuslaseks olevale

isikule, on põhjendatud lisada käibemaks. Advokaadibüroo Eversheds Ots&Co, kelle kasuks on

Randu Riiberg palunud tasu määrata, on käibemaksukohustuslane, tema tasule tuleb käibemaks

lisada. Andres Juhkam ei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud ja tema tasule käibemaksu

lisamiseks ei ole alust, sellelt kuulub aga tasumisele sotsiaalmaks ja kinnipidamisele seadusest

tulenevad maksud.

Andres Juhkami kulude aruande kohaselt on tema kulude suuruseks 735 eurot, millele on

lisatud käibemaks 147 eurot, nii et kokku on tema kulu 882 eurot. Selle kulu hüvitamine on

põhjendatud ega kahjusta võlausaldajate huve. Kulusid on ta teinud läbi büroo ning ta ei ole

käibemaksukohustuslasena registreeritud.

Saneerimisnõustajad on esitanud taotluse OÜ-le Advokaadibüroo Eversheds Ots&Co

saneerimisnõustajate kulude hüvitamiseks summas 37.000 eurot, millele lisandub käibemaks. Nad

on välja toonud, et OÜ Advokaadibüroo Eversheds Ots&Co osutatud õigusabiteenus koosnes

järgmistest toimingutest: intervjuud ettevõtja ja võlausaldajatega; ettevõtja vastu kehtivate nõuete

õigusliku põhjendatuse hindamine; varade analüüs; kava põhilahenduste väljatöötamine ja

kooskõlastamine erinevate osapooltega; saneerimiskava koostamine, muutmine ja täiendamine;

saneerimisteadete kontrollimine ja muutmine ning kättetoimetamine; läbirääkimiste pidamine

Swedbank AS-iga, AS-iga Versobank (endine Marfin Pank Eesti AS) ja teiste võlausaldajatega;

võlausaldajate avalduste analüüs; tähitud posti edastamise kulud, sidekulud. OÜ Advokaadibüroo

Eversheds Ots&Co poolt osutatud teenus kattub osaliselt saneerimisnõustaja seadusest tulenevate

kohustustega ning esitatud kulude vajalikkus ja põhjendatus on tõendamata.

Advokaadibüroo Eversheds Ots&Co kulude puhul ei vasta järgmised andmed

tegelikkusele, arvestades täidetud ülesannete iseloomu ja mahtu ning ülesannete täitmiseks

kulunud aega: 2. veebruaril 2011. a. dokumendi vormistamine (5 tundi) kokku 125 eurot ja

3. veebruaril 2011. a. dokumendi vormistamine (4 tundi) kokku 100 eurot. Ei ole arusaadav ning

saneerimisnõustajad ei ole põhistanud, kuidas on võimalik kahel järjestikusel päeval ühe

dokumendi vormistamisele kulutada kokku 9 tundi. Põhjendatuks ning töö iseloomule vastavaks

võib pidada vaid 3. veebruari 2011. a. kulu dokumendi vormistamisega seonduvalt 4 tunni

ulatuses, kokku 100 eurot.

Kuna saneerimismenetlus on maksejõuetusmenetluse eriliik, siis analoogia põhjal on

võimalik kohaldada pankrotiseadust (PankrS). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud PankrS § 62

lg. 4 analoogia kasutamine ning kolmandale isikule, esindajale ja abilisele maksab

saneerimisnõustaja tasu oma tasu arvelt vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele.

Advokaadibüroo Eversheds Ots&Co kulu puhul on järgmiste teenuste osutamise kujul

tegemist SanS § 16 lg. 3 punktide 3 - 7 saneerimisnõustaja kohustustega, mistõttu tegemist on

saneerimisnõustaja tasuna määratava hüvitisena, mitte saneerimisnõustaja kuluga, ning nimetatud

kulude eest on põhjendatud PankrS § 62 lg. 4 analoogia kasutamine ning saneerimisnõustaja poolt

oma tasu arvelt tasu maksmine. Põhjendamatult on esitatud järgmised saneerimisnõustaja Randu

Riibergi kulutused (kokku 23.636, 99 eurot): 4. jaanuari 2011. a. kokkusaamine ettevõtjaga

(3, 5 tundi), kokkusaamine nõustajatega (1 tundi), ettevalmistumine (0, 5 tundi), kokku

703, 02 eurot; 7. jaanuaril 2011. a. kohtule senise tegevuse ülevaade, hagiga tutvumine,

suhtlemine võlausaldajatega (5, 4 tundi) kokku 759, 29 eurot; 11. jaanuaril 2011. a. kokkusaamine

ettevõtja juures (6 tundi) kokku 843, 66 eurot; 21. jaanuaril 2011. a. telefonikõne nõustajatega,

analüüs tagatise restruktureerimise osas, tagamisabinõude kustutamise, Elveso pärast Kohila

täitmise osas jne. (2, 2 tundi), seoses saneerimiskava koostamisega (2 tundi), kokku 526, 64 eurot;

24. jaanuaril 2011. a. kokkusaamine (0, 3 tundi), ettevalmistumine Marfin nõupidamiseks

(0, 4 tundi), Marfin nõupidamine (2 tundi), PL nõupidamine (0, 9 tundi), kokku 506;20 eurot;

25. jaanuari 2011. a. saneerimiskava koostamine ning sellega seotud analüüs (5 tundi) kokku

639, 10 eurot; 26. jaanuaril 2011. a. seoses saneerimiskava projektiga (1 tund), nõupidamine

Swedis, omanikega, Marfiniga, seoses osalise tagastamisega korrektsioonid plaanides (4, 7 tundi),

kokku 769, 52 eurot; 27. jaanuaril 2011. a. terms sheet Marfin ja Swedbank jaoks Marfin palvel

(e-kiri), saneerimiskava koostamine (8 tundi) kokku 1124, 88 eurot; 28. jaanuaril 2011. a.

ettevalmistumine, kokkusaamine Marfis Swedi ja Marfiniga, kava lahenduste arutelu, selgitused

analüüsideks kava koostamise jaoks, terms sheet muutmine Rec Varad kohustuste audit seoses

saneerimiskavaga (7 tundi), saneerimisega seotud küsimused, kava koostamine (3, 5 tundi), kokku

1431, 64 eurot; 31. jaanuaril 2011. a. saneerimiskava kirjutamine (4, 5 tundi) kokku 632, 75 eurot;

1. veebruaril 2011. a. saneerimiskava koostamine (6 tundi), saneerimiskava täiendamine,

võlausaldajate nõuetega seoses (5, 5 tundi), saneerimiskava koostamine (2, 5 tundi), kokku

1760, 79 eurot; 2. veebruaril 2011. a. saneerimiskava koostamine (9 tundi), seoses saneerimiskava

ja võlausaldajate nõuetega (3 tundi), kokku 1591, 44 eurot; 3. veebruaril 2011. a. saneerimiskava

(14 tundi), saneerimiskava koostamine (5 tundi), saneerimiskava täiendamine (6 tundi), kokku

3278, 71 eurot; 7. veebruaril 2011. a. – NEOF-ga läbirääkimised, suhtlemine EMTA ja JM-ga

seoses tasu maksukäsitlusega, muudetud kava läbitöötamine, ettevalmistused väljasaatmiseks

(4, 2 tundi), kokku 590, 56 eurot; 8. veebruaril 2011. a. läbirääkimised Swediga, suhtlemine

nõustajatega, suhtlemine kohtunikuga (12 tundi), kokku 1687, 32 eurot; 9. veebruaril 2011. a.

kavade kättetoimetamist puudutav, mitteaktsepteeritud muudatuste läbirääkimine Swediga,

suhtlemine OTO, Presshouse’i ja teistega (6, 2 tundi) kokku 871, 78 tundi; 11. veebruaril 2011. a.

päring EMTA-le seoses nõustaja tasude maksustamise osas (määruste analüüs, suhtlemine

EMTA-ga, advokatuuriseaduse ja seletuskirja analüüs) (4, 5 tundi), kokku 632, 75 eurot;

14. veebruaril 2011. a. suhtlemine EMTA-ga päringu osas, hääletamist puudutav, kinnitamiseks

esitamise ettevalmistused (4, 2 tundi) kokku 590, 56 eurot; 16. veebruaril 2011. a. suhtlemine

erinevate võlausaldajatega, kava tutvustamine, kättesaamist puudutav, kava kinnitamiseks

esitamise ettevalmistamine, dokumentide arhiveerimine (4, 9 tundi), kokku 688, 99 eurot;

17. veebruaril 2011. a. suhtlemine võlausaldajatega, EOO müüki puudutav, aruanne (2, 6 tundi),

kokku 365, 59 eurot; 18. veebruaril 2011. a. selgitused seoses kavaga, suhtlemine Elvesoga,

suhtlemine maksuametiga, revisjoni läbiviimist puudutav (3, 4 tundi), kokku 478, 07 eurot;

21. veebruaril 2011. a. EMTA-ga suhtlemine seoses revisjoniaktiga, kokkusaamine Kinga 1 müügi

osas, info edastamine, aruanne ja arvamuse koostamine (3, 5 tundi), kokku 492, 14 eurot;

22. veebruaril 2011. a. saneerimisnõustajate palvel arvamuse koostamine, Kinga 1 müüki

puudutav,

kokkusaamine

EMTA

küsimuses

(4,

tundi),

kokku

674,

eurot;

28. veebruaril 2011. a.

arvamuse

täiendamine,

protokolli

koostamine

ja

täiendamine,

tegevusaruanne, selgitused Kinga 1 osas seoses kinnitusega, protokolli lisade koostamine ja

muudatused (7, 2 tundi), kokku 1012, 39 eurot; 1. märtsil 2011. a. saneerimiskava kinnitamiseks

esitamiseks vajalike materjalide ettevalmistamine ja koostamine, muudatused, läbirääkimised

tasude osas, EMTA-ga suhtlemine, EE-ga suhtlemine (7 tundi), kokku 984, 27 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on Advokaadibüroo Eversheds Ots&Co kasuks saneerimisnõustajate

kulude hüvitamise taotlus põhjendamata (2. veebruari 2011. a. dokumendi vormistamise eest

(5 tundi) 125 + 23.636, 99) 23.761, 99 euro ulatuses ning piirmäärade korra § 3 alusel on

põhjendatud saneerimisnõustaja kuluna Advokaadibüroo Eversheds Ots&Co kulutused (37.000 –

23.761, 99) 13.238, 01 eurot. Eeltoodud saneerimismenetluse kulud on tehtud läbi büroo, mis on

käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb kulutustele lisada käibemaks. Ebaõiged on ka OÜ

Advokaadibüroo Eversheds Ots&Co kulude spetsifikatsioonis toodud 8. veebruari 2011. a. tööd

osas, mis puudutavad kohtunikuga suhtlemist. Kohus ei ole seoses asjaga suhelnud OÜ-ga

Advokaadibüroo Eversheds Ots&Co, kes ei ole tsiviilasjas menetlusosaliseks, vajadusel on kohus

suhelnud määratud saneerimisnõustajatega. Saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahel kokku lepitud

saneerimisnõustajate kulude suurus kahjustab ilmselgelt võlausaldajate huve, ei ole põhjendatud

ning on ebamõistlikult suur.

Kuna saneerimismenetlus on maksejõuetusmenetluse eriliik, siis on analoogia põhjal

kohaldatav PankrS § 65 lg. 1, mille kohaselt analoogia korras saneerimisnõustaja taotlusel määrab

kohus saneerimisnõustaja kulu büroole, mille kaudu saneerimisnõustaja tegutseb. Tulenevalt

eeltoodust ja saneerimisnõustaja ning eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste

arvestamise kord ning tasude piirmäärade § 8 lg. 3 alusel tuleb saneerimisnõustaja Randu Riibergi

tehtud kulud hüvitada OÜ-le Advokaadibüroo Eversheds Ots&Co summas 13.238, 01 eurot,

millele lisandub käibemaks.

Saneerimisnõustajad ei ole esitanud taotlust saneerimisjärelevalve teostamise eest tasu

maksmiseks. Nad on 4. oktoobril 2012. a. täiendavalt välja toonud, et ettevõtja ei ole

saneerimisnõustajatele edastanud andmeid, mis võimaldaksid koostada saneerimisnõustajate

järelevalve aruannet. Eeltoodust tulenevalt jääb saneerimisnõustajatele tasu järelevalve teostamise

eest välja mõistmata.

Määruskaebus

Saneerimisnõustaja Randu Riiberg palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada

osas, millega määrati kindlaks tema tasu ning kulutuste hüvitamine advokaadibüroole Eversheds

Ots&Co ning teha uus määrus, millega määrata saneerimisnõustaja Randu Riibergi tasuks 1000

eurot, kulutuste hüvitamiseks 37.000 eurot ja järelevalve tasuks 3250, 68 eurot, millele lisandub

käibemaks, hüvitades need summad OÜ-le Advokaadibüroo Eversheds Ots&Co.

Saneerimiskava koostamiseks tuli läbi viia mahukas juriidiline audit. Saneeritava ettevõtja

puhul oli tegemist äriühinguga, kellele kuulus saneerimismenetluse alguses 7 kinnistut, millest

mitme puhul oli tegemist arenduskinnistutega, s. h. Tervise arendus ja Kohila arendus. Ettevõtjale

kuulusid osalused mitmes äriühingus, s. h. Stude REC Eood, mis oli registreeritud Bulgaarias.

Ettevõtja kinnistud olid koormatud erinevate hüpoteekidega (AS Marfin Bank, AS Swedbank, AS

Elveso, Narva 9a Development OÜ jne.), mis asusid erinevate kinnistutel erinevatel järjekohtadel.

Saneerimiskava koostamiseks tuli erinevate võlausaldajatega pidada mahukaid läbirääkimisi, et

leida lahendus, mis võimaldas saavutada vajaliku toetuse saneerimiskavale. Ettevõtja oli seotud

mitmete kohtuvaidlustega, s. h. kohtuvaidlustega NEOF Narva 9 a Development OÜ ja

Clearstream Banking S. A.ga, millest esimese osas saavutati kompromiss saneerimismenetluse

ajaks ning teise nõuet ei hõlmatud kavaga. AS Swedbank ja AS Marfin Bank kasutasid

läbirääkimistel juriidiliste nõustajate abi, mis tingis täiendava ajaressursi läbirääkimiste

teostamisel. Saneerimiskava tuli tõlkida inglise keelde. Saneerimiskavaga hõlmati läbirääkimiste

lõpuks 36 võlausaldajat, kellest saneerimiskava poolt hääletas 30 võlausaldajat (s. h. nii AS

Swedbank kui ka AS Marfin Bank), vastu ei hääletanud mitte ükski võlausaldaja ning hääletamata

jättis 6 võlausaldajat). Ümber kujundatud nõuete kogumaht oli 15.665.231, 73 eurot. Äärmiselt

ajamahukas oli ettevõtja, AS-i Swedbank ja AS Marfin Bank vaheliste läbirääkimiste

vahendamine, lahenduse ja konsensuse leidmine, mis oli tingitud eelkõige keerulisest olukorrast

seoses Kinga maja hüpoteekidega. Viidatud kinnistu realiseeriti edukalt saneerimiskava kehtivuse

ajal. AS REC Varad omas osalust ja finantseerimiskohustust Uusaarenduse OÜ-s, mille osas tuli

saavutada kokkulepe AS-iga Swedbank.

Kirjeldatud asjaolud kui ka saneerimiskavas väljatoodu tingisid vajaduse rakendada kava

ettevalmistamisse enamate isikute ressurssi, kui suutsid panustada oma muude kohustute kõrvalt

saneerimisnõustajad. Tuleb arvestada, et lähtuvalt SanS § 10 lg. 2 punktist 3 ja § 28 lõikest 1 on

viidatud loetletud tegevusteks aega vaid 60 päeva ning vaid saneerimisnõustajate panusega ei

olnud võimalik seatud eesmärki, s. o. võlausaldajate toetust saneerimiskavale, saavutada.

Nimetatud periood hõlmab ka erinevaid menetluslikke kohustusi, s. h. nõuete väljaselgitamist,

saneerimisteadete esitamist, saneerimiskava koostamist jms. Siinjuures tuleb arvestada, et

arusaadavalt

ei

olnud

saneerimisnõustajatel

võimalik

viidatud

perioodil

pühendada

saneerimisnõustaja kohustuste täitmisele kogu oma ajaressurssi, kuivõrd saneerimisnõustaja

kohustused on ajutised ning ka muud kutsetegevusest tulenevad kohustused vajasid täitmist.

Ülaltoodud asjaolusid arvestades ei olnud saneerimisnõustajatel võimalik füüsiliselt ise

seadusega saneerimisnõustajatele pandud kohustusi kogu ulatuses täita. Seda ei eelda ka SanS. See

oleks saneerimismenetluse ülesannete mahtu, nende teostamise ajalist kattuvust ning erinevaid

osapooli arvesse võttes võimatu.

Saneerimismenetluse alguses lepiti peamiste võlausaldajatega (s. h. Marfin Bank ja

Swedbank) ning ettevõtjaga kokku, et saneerimisnõustajatel on õigus kasutada OÜ

Advokaadibüroo Eversheds Ots&Co teenuseid lähtuvalt reaalsest ajakulust. OÜ Advokaadibüroo

Eversheds Ots&Co teenuste kasutamise tingis asjaolu, et saneerimisnõustaja vandeadvokaat

Randu Riiberg on advokaadibüroo partner ning see tagas kõige operatiivsemalt ettevõtja ja

võlausaldajate huvide arvestamise ning võimaldas piiratud aja jooksul täita saneerimisnõustajale

pandud ülesanded ja kohustused.

Seega oli advokaadibüroo kasutamise vajadus tingitud tegevuste ajamahukusest,

kattuvusest (saneerimisnõustaja poolt läbirääkimiste ajal oli võimalik kaasatud advokaatidel

analüüsida varasid puudutavat, koostada saneerimiskava jne.) ning asjaolust, et peamised

ülesanded olid juriidilise iseloomuga. Advokaadibüroo on eesmärgi saavutamiseks, s. o. esmaselt

saneerimiskava vastuvõtmine ja kinnitamine, kaasanud vandeadvokaat Tarmo Repp’i, kellel on

pikaajaline kogemus maksejõuetusmenetluste nõustamisel, ning vandeadvokaadi Lauri Liiva,

kellel on kogemus tehingute, s. h. kinnisvaratehingute nõustamisel. Viimane hõlmab ka juriidiliste

analüüside läbiviimist. Saneerimisnõustaja Randu Riiberg vastutab mõlema viidatud valdkonna

eest advokaadibüroos.

Justiitsministri 9. jaanuari 2009. a. määruse nr. 1 „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja

hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad“ § 5 lg. 2 kohaselt

oleks

saneerimisnõustaja

tasude

minimaalse

piirmäära

regulatsiooni

kohaselt

saneerimisnõustajatel olnud õigus saneerimisnõustaja tasule summas 391.630 eurot (2, 25% x

15.665.231, 73).

Arvestades ühelt poolt saneerimisnõustajate ülesannete mahukuse, keerukusega ja ajalise

raamistikuga ning teiselt poolt võlausaldajate ja ettevõtjate huvidega, nähti algselt

saneerimiskavaga ette saneerimisnõustajate tasude ja kulude maksimaalse kogusummana

120.000 eurot. Viidatud maksimaalse kulu (s. o. nii tasud kui ka kulud) suuruse kiitsid

võlausaldajad ka saneerimiskava poolt hääletamisega heaks. Nimetatud kulu moodustanuks

0, 76% ümberkujundatud nõuetest. Piirmäärade § 5 lg. 5 kohaselt ei või tasu suurus olla väiksem

kui üks protsent saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusummast. Seega juba viidatud

summa oli väiksem kui minimaalne ettenähtud tasu.

Tuginedes nii kohtunõudele, Tallinna Ringkonnakohtu 10. veebruari 2012. a. määrusele,

Riigikohtu lahendile 3-2-1-25-11 kui ka asjaolule, et järelevalvemenetluse käigus muutus

küsitavaks ettevõtte suutlikkus kava täita, tegid saneerimisnõustajad kompromissi nii tasude kui ka

kulude osas. Nimelt tunnistasid saneerimisnõustajad ja ettevõtja kokkuleppega varem sõlmitud

tasu ja kulude kokkulepet, kuid vähendasid saneerimisnõustajate tasu suurust kokku 3000 euroni

ning hüvitatavate kulude suurust 37.735 euroni (millistele summadele lisandus käibemaks).

Selline kokkulepe oli sõlmitud eesmärgiga kaitsta võlausaldajate huve, arvestades samas ka

saneerimisnõustajate reaalse panusega ettevõtja saneerimismenetlusse. See tähendab, et

kokkuleppes sätestatud saneerimisnõustajate tasud ja hüvitatavad kulud kokku (40.735 eurot,

arvestamata

Andres

Juhkami

tasult

makstavat

tulu

ja

sotsiaalmaksu)

moodustasid

ümberkujundatavatest nõuetest vaid 0, 24%. Eeltoodust nähtub seega, et hoolimata varasemast

võlausaldajate heakskiidust oluliselt suurematele tasudele ja kuludele, mis võlausaldajate ega

ettevõtja hinnangul ei kahjustanud ettevõtte ega võlausaldajate huve, viidi kokkuleppega

saneerimisnõustajate tasud ja hüvitatavad kulud miinimumini. Kokkuleppes sätestatud tasude ja

hüvitavate kulude suurus on kooskõlas SanS §-s 18 ning piirmäärade määruses sätestatuga.

Kohtu poolt välja toodud dokumentide koostamiseks kulunud aeg on kirjendatud, lähtudes

tegelikult selleks kulunud ajast. Nimelt tuli äärmise ajasurve juures lahendada erinevad

küsimused, s. h. tagatiste vabastamisega seonduv (hüpoteegid, kohtulikud hüpoteegid, täiturite

keelumärked), tasumise järjekord, intressid, saneerimisabinõud jne. Ühe või teise osapoole poolt

välja pakutud muudatused tingisid erinevate saneerimiskava punktide korduva muutmise. Kuivõrd

erinevate kava punktide koostamisega tegelesid erinevad inimesed (näit. valdkondadeks olid

jaotatud nõuete suuruste hindamine ja analüüs, võlausaldajatega läbirääkimised, täitemenetluste ja

koormatiste

kustutamise

tagamine

saneerimismenetluse

jooksul

müügil,

dokumentide

võlausaldajatele edastamise tagamine, lisade koostamine jms.), oli kogu info haldamiseks ja

koondamiseks vajalik teostada ka administratiivseid funktsioone, ilma milleta ei oleks

saneerimiskava edukas lõpuni viimine olnud võimalik.

Samuti tuleb arvestada, et tulenevalt võlausaldaja AS-i Swedbank poolt esitatud kava

muutmise ettepanekust, mis esitati pärast kava vastuvõtmiseks esitamist võlausaldajate poolt, olid

saneerimisnõustajad (s. o. peamiselt Advokaadibüroo Eversheds Ots&Co advokaadid, kes

kokkuleppel võlausaldajatega ning ettevõtjaga aitasid kaasa tulemuse saavutamisele) sunnitud

edastama muudetud kava veelkord võlausaldajatele vastuvõtmiseks. Viimane tähendas kogu

dokumentatsiooni muutmist ning täiendavat edastamist. Viidatud tööde teostamiseks esitatav kogu

tõendusmaterjal osutuks ka saneerimisnõustajat ennast ebamõistlikult koormavaks.

Kummastust tekitav on maakohtu poolt saneerimisnõustajate ja ka advokaadibüroo poolt

kulutatud aja kahtluse alla seadmine, seda eriti olukorras, kus kohus ei ole enne 12. juulit 2013. a.

pöördunud saneerimisnõustajate poole viidatud asjaolude väljaselgitamiseks. Määruses esitatud

seisukohad ja kohtu kontrollimata hinnangud on üllatuslikud.

Nii saneerimisnõustaja kui ka advokaadibüroo advokaadid on lähtunud oma tunnitasu

puhul tunnitasudest, mida rakendatakse sarnaste tööde puhul ja rakendatud ei ole tavapärasest

tunnitasust kõrgemaid tunnitasusid. Tasu või kulude vähendamise aluseks ei saa olla ka kava

kinnitamata jäämine, sest kohus on kava kinnitanud ning seda ka täideti üle ühe aasta.

Ekslik ja väär on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole saneerimisnõustajad taotlenud

järelevalve tasu väljamõistmist. Saneerimisnõustajad on edastanud kohtule järelevalve aruanded,

andnud nõusolekud kinnistute võõrandamiseks kavas sätestatud korras, jälginud vajalike laenude

kaasamist kava täitmiseks, samuti taotlenud kava tühistamist järelevalve tegevuse tulemusena

rohkem kui 1 aasta pärast saneerimiskava kinnitamist kohtu poolt. Kohtule koos taotlusega

esitatud kokkuleppe punktis 6 märgitakse, et saneerimisnõustajale on tasutud järelevalvega

seonduva töö eest 3250, 68 eurot (millele lisandus käibemaks), lähtuvalt järelevalve

funktsioonideks reaalselt kulunud ajast. Kuivõrd kohus ei olnud viidatud ajahetkeks järelevalve

tasude küsimust lahendanud, siis on ebamõistlik eeldada, et saneerimisnõustaja peaks temale

seadusega pandud kohustusi tasuta täitma. Lähtutud on saneerimisnõustaja otsesest ajaliselt kulust,

mitte piirmäärade § 9 lõikes 2 sätestatud piirmääradest. Lähtuvalt piirmäärade § 1 lõikest 1 võtab

kohus omal algatusel tarvitusele abinõud ja selgitab välja asjaolud, millel on tähtsust

saneerimisnõustaja ja eksperdi tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste suuruse määramisel ning

korraldab selleks vajalike tõendite kogumise.

Arvestades asjaolu, et saneerimismenetlusest on möödas enam kui üle 2 aasta, on äärmiselt

keeruline

ja

ajamahukas

taastada

saneerimisnõustaja

ja

tehtud

kulude

arvestust.

Saneerimisnõustaja on valmis taotlema ning esitama nii võlausaldajate kui ka ettevõtjate

kinnitused osas, mis puudutab saneerimiskulude aktsepteerimist ning asjaolu, et ettevõtja ega

võlausaldajad ei pea viidatud kulu neid kahjustavaks. Tulenevalt asjaolust, et saneerimisnõustaja

pikaajaline haigusleht lõppes augusti lõpus, ei olnud võimalik tõendeid kohtule esitada koos

määruskaebusega.

Saneerimisnõustaja on siiski eksinud piirmäärade § 1 lg. 2 regulatsiooni vastu, mille

kohaselt tasu ja hüvitatavate kulutuste arvestust peetakse eraldi. Viidatud minetus on olnud

tingitud ühtse ajaarvestusprogrammi kasutamisest ning seega pidanuks osa ajaarvestuses toodud

ajast olema toodud välja saneerimisnõustaja tasuna, mitte hüvitamisele kuuluvate kulutustena.

Samas ei kahjusta selline minetus ei võlausaldajaid ega ettevõtjat. Nimelt on aja kirjendamisel

lähtutud kokkuleppest ettevõtja ja võlausaldajatega (kulud hüvitatakse lähtuvalt reaalselt kuluvast

ajast) ning seetõttu ei kahjusta tasu ja kulude jaotusest kinni pidamata jätmine ettevõtja ega

võlausaldajate huve - nii maksuarvestuslikult kui ka tasu suuruse osas on kulud nii ettevõtja kui ka

võlausaldajate jaoks ühe suurusega sõltumata sellest, kas nad on kirjendatud tasuna või kulutuste

osana.

Edasine menetluse käik

Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja saatis selle TsMS § 663 lg. 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Tsiviilkolleegiumi määruse põhjendused

Määrust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus on määranud tasu ja kuluhüvitise AS-i

REC Varad saneerimisnõustajale Andres Juhkamile. Samuti ei ole esitatud määruskaebust, milles

taotletaks maakohtu poolt saneerimisnõustajale Randu Riibergile määratud tasu ja kuluhüvitise

vähendamist. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus

määruskaebuse alusel esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas,

mille peale on edasi kaevatud. Seega ei kontrolli kolleegium määrust Andres Juhkami tasusse ja

hüvitisse puutuvas osas. Randu Riibergile tasu ja hüvitise määramise osas kontrollib

ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, millega tema tasu ja kuluhüvitis määrati

väiksemana taotletust. Vaidlustatud osas määruse tühistamiseks või muutmiseks ei anna

määruskaebus alust. Kolleegium järgib maakohtu määruse põhjendust ega korda seda (TsMS

§ 659 ja § 654 lg. 6).

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et määruskaebuses tuginetakse

saneerimisnõustajate Andres Juhkami ja Randu Riibergi, saneeritava ettevõtja ja advokaadibüroo

vahelisele 17. juuli 2012. a. kokkuleppele (kd. IV, tl. 236 jj.), mille kohaselt Randu Riibergi tasu

suuruseks on 1000 eurot (+ käibemaks) ja kulutuste suuruseks 37.000 eurot (+ käibemaks).

Saneerimisnõustaja tasuks on maakohus vaidlustatud määruses määranud 1000 eurot, millele

lisandub käibemaks, nagu seda oligi taotletud, määruskaebuses ei ole maakohtu määrust tasu

suuruse osas ka vaidlustatud. Vaidlustatud on kulutuste hüvitamise ulatust. Kolleegium leiab, et

eespoolosundatud asjaosaliste kokkulepe ei anna kohtule alust määrata Randu Riibergile

hüvitamisele kuuluvate kulutuste ulatus erinevalt maakohtu määruses märgitust.

Nii on SanS § 18 lg. 2 kohaselt saneerimisnõustajal tema vabastamisel või saneerimiskava

kinnitamisel õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest

hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. Sama paragrahvi lg. 3 lauses 1 sätestatud põhimõtte

kohaselt otsustab kohus tasu ja kulutuste hüvitise suuruse saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste

aruande alusel, kusjuures lõikes 4 sisaldub volitusnorm, mille kohaselt saneerimisnõustaja tasu ja

hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasu piirmäärad protsentides kehtestab

justiitsminister määrusega. Justiitsminister on 1. detsembri 2010. a. määrusega kehtestanud

saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ja

tasude piirmäärad. Nimetatud õigusaktis on kehtestatud tasu arvestamiseks ja kulutuste

hüvitamiseks erinevad põhimõtted. Saneerimisnõustajale tasu määramisel lähtub kohus

saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta, kui aga

selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul

ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse, lähtudes nõustaja

ülesannete täitmisele kulunud ajast ja hinnates töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi

saneerimisnõustaja esitatud aruande alusel, hinnates selle andmete vastavust tegelikkusele ning

tagades, et tasu ei ületaks määruses kehtestatud piirmäära (eespoolosundatud korra §-d 2 ja 4 – 6).

Saneerimisnõustajale hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamist on käsitletud korra §-s 8, mille

kohaselt tuleb iga aruandes märgitud kulu kohta näidata selle liik, suurus, tekkimise põhjus või

alus ja tekkimise aeg (lg. 1). Aruandes tuleb näidata, millised teenuse osutamise lepingud, näiteks

õigusala nõustamise, audiitor- või raamatupidamisteenuse saamiseks, on saneerimismenetluse

käigus sõlmitud (lg. 2). Kohtul on kohustus kontrollida saneerimisnõustaja kohustuste täitmiseks

tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust, kinnitades vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse

(lg. 3 lause 1) ning kulutuste suuruse arvestamisel tuleb seejuures lähtuda heast

raamatupidamistavast ja säästlikkuse põhimõttest (lg. 4). Seega ei saa kuluhüvitise suuruse üle

otsustamisel juba iseenesest lähtuda asjaosaliste kokkuleppest, nagu see on ette nähtud tasu

määramise puhuks, vaid hinnata tuleb tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust, nagu

maakohuski on leidnud. Kulude vajalikkuse ja põhjendatuse üle otsustamisel tuleb arvestada

eelkõige saneeritava võlausaldajate huvidega, ka sellest seisukohast ei ole siin ettevõtjaga

sõlmitud kokkulepetel tähtsust.

Maakohus leidis samuti õigesti, et Randu Riiberg on muuhulgas taotlenud kuluhüvitist

taolise teenuse eest, mida taotluse kohaselt on osutanud advokaadibüroo, kuid mis kattub

saneerimisnõustaja seadusest tulenevate ülesannetega ja mida saneerimisnõustaja pidi täitma

vähemalt

põhiosas

isiklikult.

Iseenesest

võivad

õigusalase

nõustamise

kulud

tulla

saneerimisnõustaja vajalike kulutustena arvesse ja kuuluda ka hüvitamisele, näiteks võiks kõne

alla tulla õigusnõustamine mingis spetsiifilises õigusvaldkonnas vmt. Iga taolise kulu vajalikkust

konkreetse menetluse kontekstis tuleb aga eraldi põhjendada ja tõendada. Seda ei ole taotluses ega

ka määruskaebuses tehtud. Taotluses (kd. IV, tl. 232) on kulutusi põhjendatud üksnes üldsõnaliselt

ja selliselt ei oleks need kontrollitavad. Hiljem on esitatud küll advokaadibüroo poolt osutatud

teenuse lahtikirjutus (kd. IV, tl. 262 jj.), kuid mitte sisulisi selgitusi, millest iga väidetavalt

osutatud teenuse vajalikkus nähtuks. Nõustuda ei saa määruskaebuses tehtud etteheitega, nagu ei

oleks maakohus saneerimisnõutajatelt teenuse kohta selgitusi küsinud, sest 22. juuni 2012. a.

kirjas (kd. IV, tl. 217 – 218), mille saneerimisnõustajad samal päeval kätte on saanud (kd. IV, tl.

219, 220), on kohus juhtinud tähelepanu taotluse puudustele. Muuhulgas on maakohus kirjas

märkinud, et kuna Randu Riiberg on õigusteenust osutanud advokaadibüroos tegutsev advokaat ja

eeldades, et saneerimisnõustaja osutab teenust isiklikult, siis jääb arusaamatuks ja

argumenteerimatuks näidatud kulutuste suurus üldsõnalisele ja üldistava viitega õigusteenuse

sisseostmisele ettevõtja ja advokaadibüroo vahelise kokkuleppe alusel. Kohus on ka märkinud, et

muuhulgas peab nõustaja aruandes märkima, millist teenust, miks ja kellelt ning millises mahus ja

maksumuses telliti. Nii maakohtule esitatud taotlusest kui määruskaebusest nähtub, et

saneerimisnõustaja ei ole kasutanud õigusteenust mingite spetsiifilisi õigusteadmisi nõudvate

probleemide lahendamiseks, vaid on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmise sisuliselt

delegeerinud advokaadibüroole. SanS § 15 lõikes 3 on loetletud isikud, kes võivad

saneerimisnõustajana tegutseda ning advokaadiühingud ei ole nende hulgas. Seaduse eesmärgiga

kooskõlas ei oleks see, kui saneerimisnõustajaks nimetataks osundatud sätte nõuetele vastav isik,

kuid tegelikult täidaks saneerimisnõustaja ülesanded kolmas isik, keda saneerimisnõustajaks ei ole

määratud ja kes ka seaduse nõuetele ei vasta. Niisugusel juhul kaotaksid SanS § 15 lõiked 3 – 7

igasuguse mõtte. Oma seadusest tulenevate ülesannete täitmise kolmandale isikule panekut ei saa

saneerimisnõustaja põhjendada väitega, et ta on väga hõivatud isik ja tal on ka muid kohustusi,

nagu määruskaebuses on tehtud. Saneerimisnõustajaks ei saa määrata kedagi tema enda

nõusolekuta (SanS § 15 lg. 6) ja määruskaebuses ei olegi väidetud, nagu oleks seda tehtud. Üksnes

määruskaebuse esitaja ise sai nõusolekut andes hinnata oma võimet saneerimisnõustaja ülesannete

täitmisega toime tulla, olgu siis teadmistest, oskustest või hõivatusest tulenevalt.

Piirmäärad on nii SanS § 18 lg. 4 kui eespoolosundatud justiitsministri kinnitatud korra

kohaselt kehtestatud üksnes saneerimisnõustaja tasule (korra § 5), hüvitamisele kuuluvad

kulutused tuleb kindlaks määrata nende vajalikkuse ja põhjendatuse hindamise alusel, arvestades

säästlikkuse põhimõtet (korra § 8 lõiked 3 ja 4). Määruskaebuse esitajale määratud tasu puhul

piirmäära küsimust ei kerki, määruskaebuse väited seoses kulutuste vastavusega piirmäärale ei ole

aga asjakohased. Siiski märgib kolleegium, et kui piirmäär oleks oluline, tuleks lähtuda mitte

ümberkujundatavate nõuete summast, nagu määruskaebuses on leitud, vaid nõuete kogusummast,

mis saneerimiskava alusel rahuldatakse (vt. 3-2-1-25-11 p. 87 lg. 2).

Määruskaebuses on nõustutud sellega, et eksitud on eespoolosundatud korra § 1 lg. 2 vastu,

mille kohaselt tasu ja hüvitatavate kulutuste arvestust peetakse eraldi. Et seda nõuet ei ole

täidetud, siis on ka kulutuste vajalikkuse ja põhjendatuse üle otsustamine raskendatud. Niisuguses

olukorras on maakohus teinud oma parima, et kindlaks teha, millises ulatuses saab osutatud

õigusteenust pidada õigustatuks ja arvesse võtta põhjendatud ja vajaliku kuluna. Määruskaebuses

ei sisalda etteheiteid mingite konkreetsete kulutuste kohta.

1. märtsi 2011. a. tegevus- ja kuluaruandes märgiti, et saneerimisnõustajate järelevale eest

tasumine toimub vastavalt reaalsele töömahule, lähtudes eeldusest, et igakuiselt ei ületa

saneerimisnõustajate ühiselt kulutatud ajamaht saneerimiskava kehtivuse jooksul 6 tundi; kui aega

kulub vähem, lähtutakse tegelikust ajakulust, täiendava ajakulu korral on vajalik poolte kokkulepe

selle hüvitamiseks. Ka märgiti, et Randu Riibergi tunnihind on 140 eurot (+ käibemaks). Taotlust

kohtule järelevalvetasu määramiseks aruanne ei sisaldanud. Pärast ringkonnakohtu poolt

maakohtu esialgse tasumääruse tühistamist tegi maakohus saneerimisnõustajatele ettepaneku oma

tasutaotlust täpsustada (kd. IV, tl. 217 – 218). 26. juulil 2012. a. esitatud täpsustatud taotluses

saneerimisnõustajad tasu määramist saneerimiskava järelevalve eest samuti ei taotlenud (kd. IV, tl.

231). Seega saab nõustuda maakohtu järeldusega, et asjakohast taotlust järelevalvamise eest tasu

saamiseks ei ole kohtule esitatud. Määruskaebuses ei ole selle seisukohaga nõustutud, kuid ei ole

ka märgitud, mida kaebuse esitaja vastavaks taotluseks peab. Maakohus kinnitas saneerimiskava

9. mai 2011. a. määrusega (kd. IV, tl. 20 jj.) ning tühistas selle ja lõpetas saneerimismenetluse

ennetähtaegselt 3. oktoobri 2012. a. määrusega (kd. IV, tl. 255 jj.). Seega mingit edasist

saneerimismenetlust ning ka selle järelevalvet aset ei leia ja selle eest tasu arvestamise

põhimõtteid ning tingimusi ei olnud maakohtul ka alust määrata (vt. ka 3-2-1-25-11 punktid 84 ja

89). Mis aga juba aset leidnud järelevalvet puudutab, siis ei ole maakohtule esitatud aruannet

järelevalvemenetluse kohta ega mingeid andmeid, mille alusel kohus oleks saanud

saneerimisnõustaja poolt järelevalve käigus täidetud ülesannete mahtu ja keerukust hinnata ning

sellele vastava tasu määrata. Riigikohus on leidnud, et saneerimiskava täitmise üle järelevalet

tegevale saneerimisnõustajale tasu määramisel tuleks olla kriitiline, hinnates tegelikult tehtavat

tööd (3-2-1-25-11 p. 87). Samas on määruskaebuses märgitud, et kokkuleppel ettevõtjaga on

Randu Riibergile juba makstud järelevalvega seonduva töö eest tasuks 3250, 68 eurot. Et ettevõtja

on saneerimisnõustajale tasu järelevalve eest juba maksnud, puudub ka vajadus tasu

kohtupoolseks määramiseks.

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik