3-13-70145/41 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht 25.02.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-70145 Haldusasi G B e kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja – G B Vastustaja – Tallinna linn Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 07.01.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus G B e määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 07.01.2014 määrus haldusasjas nr 3-13-70145 muutmata ja G B e määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. G B esitas 03.12.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse (Lasnamäe LOV) kohustamiseks. Kaebaja taotles: 1) lubada tal kokkusaamisi tütrega Tallinna Vanglas vähemalt üks kord kuus; 2) Lasnamäe LOV kohustamist lubada S A (kaebaja tütre emal) ja J K (kaebaja tütre ristiemal) kohtuda kaebaja tütrega; 3) kohustada Tallinna Lastekodu väikelaste turvakodu sotsiaaltöötajaid andma kaebaja tütar lasteaeda ja mitte hoidma teda koos haigete lastega; 4) kohustada Tallinna Lastekodu väikelaste turvakodu sotsiaaltöötajaid ja linnavalitsuse sotsiaaltöötajaid määrama kaebaja tütrele pedagoog-lingvisti. 2. Tallinna Halduskohus tagastas 16.12.2013 määrusega kaebuse nõuete osas kohustada Lasnamäe LOV lubama kaebajal kokkusaamisi tütrega Tallinna Vanglas vähemalt üks kord kuus ning lubama S. A ja J. K kohtuda kaebaja tütrega (resolutsiooni p 3), jättis kaebuse Tallinna Lastekodu väikelaste turvakodu kohustamise nõudes käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (resolutsiooni p 4).

3-13-70145 2(5) Kaebaja on varem juba esitanud kaebuse Lasnamäe LOV kohustamise nõudes võimaldada kaebajale kokkusaamisi kaebaja tütre A B Tallinna Vanglas vähemalt üks kord kuus ning varasem kaebus on kohtu menetluses (haldusasi nr 3-13-70109), mistõttu tuleb kaebus selle nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel tagastada. Lasnamäe LOV kohustamise nõude osas lubada S. A ja J. K kohtuda kaebaja tütrega kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Ühestki seadusest ei tulene vanemale õigust kaebuse esitamiseks teise vanema või ristivanema huvides (HKMS § 44 lg 2). Kui nimetatud isikud leiavad, et Lasnamäe LOV on õigusvastaselt keeldunud neile A. B kokkusaamise võimaldamisest, saavad nad vaidlustada LOV keeldumise halduskohtus. Nõuete osas kohustada Tallinna Lastekodu väikelaste turvakodu andma kaebaja tütar lasteaeda ja mitte hoidma teda koos haigete lastega ning määrama kaebaja tütrele pedagoog-lingvist selgitas kohus, et kohustamisnõude aluseks on haldusorgani kohustus haldusakt anda või toiming sooritada ning kaebaja õiguste rikkumine keeldumise või tegevusetuse, sh viivitusega. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud Tallinna Lastekodu väikelaste turvakodu või muu Tallinna linna asutuse poole taotlusega kaebaja tütre lasteaeda andmiseks ning talle pedagoog-lingvisti määramiseks. Kui kaebaja siiski pöördus vastavasisulise taotlusega, tuleb tal kohtule selgitada, milles seisneb kaebaja õiguste rikkumine – kas tema sellise taotluse läbivaatamata jätmise (tegevusetuse) õigusvastasuses või tütre lasteaeda andmisest ning kaebaja tütrele pedagoog-lingvisti määramisest keeldumise õigusvastasuses; millal kaebaja taotluse esitas ja millal ta sai teada keeldumisest. Kohus selgitas kohustamiskaebuse kaebetähtaega puudutavat regulatsiooni (HKMS § 46 lg 2) ja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise vajadust, kui kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist. 3. G. B märkis 23.12.2013 vastuses (tl 29-33, tõlge 37-38) halduskohtu 16.12.2013 määrusele, et ta ei ole pöördunud linnaosa valitsuse poole taotlusega tütre lasteaeda andmiseks ning talle pedagoog-lingvisti määramiseks, eeldades, et neid küsimusi saab lahendada koheselt kohtu kaudu. 4. G. B esitas 06.01.2014 määruskaebuse halduskohtu 16.12.2013 määruse p 4 tühistamiseks (tl 49-52, tõlge tl 55-56), mille halduskohus 13.01.2014 määrusega tagastas. 5. Tallinna Halduskohus tagastas 07.01.2014 määrusega kaebuse Tallinna Lastekodu väikelaste turvakodu kohustamise nõudes. Tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-st 1 võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kõigepealt esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kohtule kohustamiskaebuse esitamine eeldab seda, et kaebaja on eelnevalt pöördunud samasisulise taotlusega haldusorgani poole ning vastustaja ei ole vaatamata kaebaja taotlusele haldusakti andnud või toimingut sooritanud. Kuna kaebusest ega selle lisadest ei nähtu kaebaja pöördumist Tallinna Lastekodu väikelaste turvakodu või muu Tallinna linna asutuse poole taotlusega kaebaja tütre lasteaeda andmiseks ning kaebaja tütrele pedagoog-lingvisti määramiseks, samuti on kaebaja kaebuse 23.12.2013 täienduses kinnitanud, et ta ei ole vastava taotlusega linnaosa valitsuse poole pöördunud, siis on täitmata kohustamiskaebuse halduskohtule esitamise eeldus, s.o veel ei ole tekkinud vaidlust kaebaja ja haldusorgani vahel ja halduskohtul ei ole võimalik kontrollida haldusorgani tegevuse või tegevusetuse õiguspärasust ega teha haldusorganile ettekirjutust. Käesoleval ajal on kaebeõigus välistatud ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada kaebajale Tallinna Lastekodu väikelaste turvakodu kohustamise nõudes

3-13-70145 3(5) anda kaebaja tütar lasteaeda ja mitte hoida koos haigete lastega ning määrata kaebaja tütrele pedagoog-lingvist. 6. G. B esitas 16.01.2014 menetlusdokumendi, mis on pealkirjastatud täiendusena ringkonnakohtule varem esitatud kaebusele asjas nr 3-13-70145 (tl 71-73, tõlge tl 91). Halduskohus käsitles menetlusdokumenti määruskaebusena halduskohtu 07.01.2014 määruse peale ja võttis selle 24.01.2014 määrusega menetlusse. 06.02.2014 määrusega jättis halduskohus määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. G. B 16.01.2014 määruskaebusest nähtuvalt soovib ta Tallinna Halduskohtu 07.01.2014 määruse tühistamist. Kaebaja laps on viibinud juba üle 2,5 aasta isolatsioonis, teda ei ole siiani lasteaeda üle antud ning linnavalitsus reageerib kirjadele aeglaselt. Seda arvestades on kaebaja soovitud tulemust võimalik saavutada kohtu kaudu märksa kiiremini ja tõhusamalt, kohustades linnavalitsust täitma oma kohustusi kaebaja tütre suhtes. Linnavalitsus on keeldunud võimaldamast kaebajale ja lapse emale tütrega kokku saada, rikkudes perekonnaseadust ja põhiseadust. Kaebajalt on võetud usk linnavalitsuse ametnike korralikkusesse ja aususesse ning kaebaja ei pea vajalikuks pöörduda linnavalitsuse ametnike poole, et nad täidaks oma otseseid kohustusi kaebaja lapse arendamisel, harimisel ja silmaringi laiendamisel. 8. Vastustaja palub 05.02.2014 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebajal puudub kaebeõigus Tallinna Lastekodu väikelaste turvakodu ja Lasnamäe LOV kohustamiseks A. B hooldusõiguse teostamise osas. A. B elu korraldab tema eestkostja. Harju Maakohtu 18.03.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-20151 võeti kaebajalt täielikult ära isikuhooldusja varahooldusõigus lapse suhtes. A. B eestkostjaks määrati kuni eestkostetava täisealiseks saamiseni Tallinna linn Lasnamäe LOV kaudu. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.10.2013 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata. Riigikohtu 18.12.2013 määrusega nr 3-7-1-2-996 keelduti kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmisest. Seega on käesolevaks ajaks kohtulahend jõustunud. Kaebajalt tütre isikuhooldusja varahooldusõiguse täielik äravõtmine tähendab, et kaebajal puudub õigus otsustada lapse elukorraldust puudutavaid küsimusi. Kuna kaebajal ei ole vanema hooldusõigust, siis ei saa ta vastavalt HKMS § 44 lgle 1 ja HKMS § 121 lg 2 p-le 1 pöörduda ka vastava õiguse kaitseks kohtusse. 9. G. B esitas 10.02.2014 ja 11.02.2014 määruskaebuse täiendused (tl 128, tõlge tl 131; tl 132-133, tõlge tl 139; tl 141-144, tõlge tl 154-155), milles märgib, et Riigikohus lubas tsiviilasjas nr 2-12-20151 esitada kaebajal korduva kaebuse Harju Maakohtu 18.03.2013 ja Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2013 määruse peale, mistõttu ei ole need kohtulahendid jõustunud ning kaebajal ja tema abikaasal on täielikud vanemlikud õigused tütre hoolduseks ja eestkosteks ning kohtumisteks tütrega. Lisaks palub kaebaja arvestada õiguskantsleri 28.01.2014 vastuskirjaga nr 7-5/130764/1400425 G. B ja õiguskantsleri 28.01.2014 ettepanekuga Lasnamäe LOV-le nr 7-5/130764/1400426. Õiguskantsleri vastusest nähtub selgelt kaebaja ja lapse õiguste rikkumine Lasnamäe LOV ametnike poole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on 07.01.2014 määrusega õigesti tagastanud G. Burkauskase kaebuse nõuete osas kohustada Tallinna Lastekodu väikelaste turvakodu andma kaebaja tütar lasteaeda ja mitte hoidma teda koos haigete lastega ning määrama kaebaja tütrele pedagoog-lingvisti. Lisaks halduskohtu määruses märgitule leiab ringkon-

3-13-70145 4(5) nakohus, et kaebajal puudub õigus, mida ta nende kohustamisnõuete esitamisega kaitsta soovib. 11. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus), kusjuures vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 124 lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Isikuhooldusõigus puudutab ka lapsele hariduse andmise küsimusi (PKS § 125). Halduskohtu vaidlustatud määrusega tagastatud nõuded on esitatud vanema hooldusõiguse kaitseks. 11. Õiguskantsleri 28.01.2014 lõppvastuses (tl 134-135) on asutud seisukohale, et Lasnamäe LOV rikkus kaebaja ja tema lapse ema põhiõigust perekonnaelu puutumatusele, täpsemalt PKS § 116 lg-s 2 sätestatud hooldusõigust, kui piiras kohtu loata vanemate hooldusõigust alates 26.05.2011 kuni 21.05.2012 ja jättis täitmata PKS § 135 lg-s 4 sätestatud kohustuse esitada pärast lapse perest eraldamist viivitamata kohtule avaldus vanema õiguste piiramiseks lapse suhtes. 12. Harju Maakohus võttis 18.03.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-20 (tl 113-116) muu hulgas kaebajalt täielikult ära isikuja varahooldusõiguse PKS § 134 lg 1 ja § 135 lg 2 järgi lapse A. B suhtes ning määras lapse eestkostjaks kuni eestkostetava täisealiseks saamiseni Tallinna linna Lasnamäe LOV kaudu. Määruse vaidlustamisviite kohaselt määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavaks tegemisest (vt ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 554 ja 531 lg 1). Seega kuulub PKS § 172 kohaselt nii lapse isikuhoolduskui ka varahooldusõigus eestkostjale. Harju Maakohtu määrust oli kaebajal võimalik vaidlustada ja ta on seda teinud, esitades määruskaebused ringkonnakohtule ja Riigikohtule. Vastustaja märgib õigesti, et Harju Maakohtu 18.03.2013 määrus on jõustunud. TsMS § 466 lg 3 kohaselt määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. TsMS § 695 lg-st 1 ja § 694 lg-st 2 tulenevalt jõustub Riigikohtu määrus, millega keeldutakse määruskaebuse menetlusse võtmisest, määruse avalikult teatavakstegemise päevast ja selle peale ei saa edasi kaevata. Riigikohus keeldus 18.12.2013 määrusega (tl 121) kaebaja määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2013 määrusele tsiviilasjas nr 2-12-20151 menetlusse võtmisest ja tagastas kaebuse selle esitajale. Seoses kaebaja väitega, et Riigikohus andis talle võimaluse esitada ringkonnakohtu määruse peale uue kaebuse, märgib ringkonnakohus, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt jättis Riigikohus 10.02.2014 määrusega nr 3-7-1-2-16 kaebaja avalduse tähtaja ennistamiseks määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2014 määrusele tsiviilasjas nr 2-12-20151 esitamiseks koos määruskaebusega menetlusse võtmata ja tagastas esitajale. Kuna kohus on kaebajalt vanema hooldusõiguse ära võtnud, ei saa ta sellist õigust halduskohtule kohustamisnõude esitamisega kaitsta. 13. Õiguskantsleri 28.01.2014 lõppvastuses on asutud ka seisukohale, et Lasnamäe LOV rikkus kaebaja ja tema tütre põhiõigust perekonna puutumatusele, täpsemalt PKS § 143 lg-s 1 sätestatud suhtlusõigust, kui keeldus kaebaja ja tema tütre suhtlemiseks võimalusi loomast, pöördumata seejuures kohtu poole kaebaja ja tema tütre suhtlusõiguse piiramiseks. Õiguskantsler tegi Lasnamäe LOV-le ettepaneku luua võimalused kaebaja ja tema tütre suhtlemiseks, osutades kaebajale selles igakülgset kaasabi, või kui LOV leiab, et kaebajaga suhtlemine on vastuolus lapse huvidega, pöörduda kohtu poole kaebaja ja tema tütre suhtlusõiguse piiramiseks (vt ka õiguskantsleri 28.01.2014 ettepanekut Lasnamäe LOV-le (tl 147-151)).

3-13-70145 5(5) 14. PKS § 143 lg 1 ls 2 kohaselt on mõlemal vanemal kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi lg 3 näeb ette, et kohus võib lapse huvides suhtlusõigust piirata või suhtlusõiguse teostamise lõpetada. Asjast ei nähtu, et kohus oleks kaebaja suhtlusõigust lapsega piiranud. PKS § 143 lg-st 1 tulenevat vanema suhtlusõigust tuleb aga eristada PKS § 116 lg-st 2 tulenevast vanema hooldusõigusest. Praeguses määruskaebemenetluses kontrollitava halduskohtu 07.01.2014 määrusega tagastatud nõuded ei puuduta vanema suhtlusõigust, vaid hooldusõigust. Vanemate suhtlusõigust puudutavad kaebaja nõuded tagastas halduskohus käesolevas asjas jõustunud 16.12.2013 määrusega, kusjuures kohustamisnõude kaebajale tütrega kokkusaamiste võimaldamiseks tagastas halduskohus põhjusel, et kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on halduskohtu menetluses (haldusasi nr 3-13-70109). Kuna vanemate suhtlusõigust puudutavad nõuded on kaebajale jõustunud kohtumäärusega tagastatud, ei käsitle ringkonnakohus määruskaebuse väiteid, et kaebajal ja lapse emal on õigus lapsega kokku saada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets