3-13-70029/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Viive Ligi ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 25.02.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-70029 Haldusasi I Ai kaebus Eesti Advokatuuri tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – I A Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30.12.2013 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus I Ai määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 30.12.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-70029 muutmata ja I Ai määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 15.02.2011 otsusega üldmenetluses kriminaalasjas nr 1-10-15053 tunnistati I A süüdi ja karistati karistusseadustiku (KarS) § 114 p 1 järgi 13 aasta vangistusega, KarS § 263 p-de 1 ja 3 järgi 2 aasta vangistusega ning KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja

9 järgi 3 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 13 aastat vangistust. Tallinna Ringkonnakohus jättis 24.05.2011 otsusega (tl 53-55) Harju Maakohtu 15.03.2011 otsuse sisuliselt muutmata, kuid tegi selles täpsustused: süüdistuses KarS § 114 p 5 järgi mõisteti I. A õigeks ning süüdimõistmisest KarS § 114 p 1 järgi jäeti välja piinav viis. Muus osas jättis ringkonnakohus kohtuotsuse muutmata ning süüdistatava ja talle määratud kaitsja v.adv Jugans Grossmanni apellatsioonkaebused rahuldamata. I. Ai kaitsja v.adv J. Grossmann esitas Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2011 otsuse peale kassatsioonkaebuse (tl 56-58). Riigikohus jättis 27.07.2011 määrusega (tl 67 pöördel-68) rahuldamata I. Ai 20.06.2011 taotluse kaitsja vahetamiseks, v.adv J. Grossmanni esitatud kassatsioonkaebusest loobumiseks ja uue kaitsja määramiseks. Viidatud määruse p-s 3.1 märkis kolleegium muu hulgas järgmist: „Riigi poolt määratud kaitsja vahetamine aga võib kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga kõne alla tulla vaid väga erandlikel juhtudel – siis kui määratud kaitsja on ilmselgelt osutunud ebapädevaks

3-13-70029 2(4) või kui ta on jätnud mingi kaitseõiguse tagamiseks olulise menetlustoimingu tegemata (näiteks kahtlustatavaga kokkulepitud kaebuse esitamata). Kolleegiumi arvates ei ole käesoleva kriminaalasja menetlemisel ilmnenud asjaolusid, mis tingiksid määratud kaitsja vahetamist.“ 27.07.2011 määrusega (tl 66 pöördel) jättis Riigikohus I. Ai kaitsja v.adv J. Grossmanni kassatsiooni menetlusse võtmata.

2. Eesti Advokatuuri 29.09.2011 kirjaga nr 2-8/428 (tl 9-10) teatati I. Aile, et advokatuuri juhatus arutas 20.09.2011 istungil I. Ai poolt 29.08.2011 Eesti Advokatuurile, 25.08.2011 Justiitsministeeriumile ja 18.09.2011 Harju Maakohtule esitatud kaebust v.adv J. Grossmanni tegevuse peale ja otsustas mitte teha aukohtule ettepanekut aukohtumenetluse algatamiseks advokaadi tegevuse suhtes. Juhatus leiab, et esitatud kaebus on põhjendamatu. Kaebuses esitatud etteheited on paljasõnalised ning advokaadi selgitustega usaldusväärselt ümber lükatud.

Asjaoludest ei nähtu, et advokaat oleks oma tegevusega kaebaja huve kahjustanud või jätnud tema õigused kaitseta. Juhatuse hinnangul ei esine vandeadvokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Samas kirjas selgitati I. Aile advokatuuri juhatuse rolli kaebuste menetlemisel ning aukohtu pädevust. Aukohus arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju ning olukorras, kus tuvastatakse kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete rikkumine advokaadi poolt, on võimalik advokaadile distsiplinaarkaristuse määramine, kuid otsus distsiplinaarkaristuse määramise kohta ei anna samas kaebajale mingeid täiendavaid õigusi, samuti ei võta menetluse mittealustamine ja karistuse mittemääramine kaebajalt võimalust kasutada õiguskaitsevahendeid.

Kui kaebaja leiab, et tema õigusi on advokaadi poolt rikutud, on tal võimalik kaitsta oma õigusi kohtus.

3. I A esitas 11.11.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja pöördus Eesti Advokatuuri, Justiitsministeeriumi ning Harju Maakohtu poole kaebusega advokaat J. Grossmanni tegevuse peale, kes oli määratud kaitsjaks riigi õigusabi seaduse (RÕS) alusel, kusjuures kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest oli kohustuslik. Advokatuuri juhatuse 29.09.2011 vastuses on mainitud, et advokatuuri otsust ei saa kasutada kaitsevahendina oma kohtuasja lahendamisel. Eesti Advokatuur pidanuks selgitama kaebajale tema õigusi, võimalusi ja kohustusi, arvestades advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lg-t 5 (kui isik soovib esitada nõude või kaebuse advokaadi tegevuse või tegevusetuse peale ning isik ise ei ole endale advokaati leidnud, leiab temale õigusteenust osutava advokaadi viivitamata advokatuur).

Samuti ei seletatud kaebajale, kuidas tegutseda, et kaitseõigust saada. Seletuste andmise korral saanuks kaebaja esitada uue kassatsioonkaebuse koos kaebetähtaja ennistamise taotlusega. Eesti Advokatuur tekitas tegevusetusega kaebajale kahju (vabaduse võtmine) riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel ning ei andnud võimalust teostada kaitseõigust ja saada juurdepääsu Riigikohtule, sest kaebetähtaja ennistamise võimalus on ainult kuus kuud. Lisaks on kaebajale tekkinud varaline kahju – 1900 euro suurune riigi õigusabi kulu. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja ei taganud kaebajale õigust tõhusale õiguskaitsele.

Uurimise ajal ei taganud kaitsja tunnistajate ütluste seostamist olustikuga; asjas ei teostatud psühholoogilist ekspertiisi; kohtus ei olnud kohtuekspert-psühhiaatrit, keda kaebaja saanuks küsitleda; kaitsja ei esitanud vastuväiteid eeluurimisel ega eelistungil, maakohtu istungil ei põhjendanud oma seisukohta, apellatsioonkaebuses ei esitanud konkreetseid faktilisi asjaolusid, ei võtnud kaebajalt avaldust koos sündmuskohast tehtud fotodega, ei esitanud kohtuistungitel ühtegi tõendit oma avalduste tõestamiseks, ei võtnud kaebaja käest taotlusi Riigikohtule edastamiseks ja ringkonnakohtu protokolli parandamiseks, esitas

3-13-70029 3(4) kassatsioonkaebuse enne, kui kaebaja sai kätte ringkonnakohtu otsuse, ega andnud kassatsioonkaebuse teksti kaebajale tutvumiseks; kassatsioonkaebuses ei ole asjakohaseid viiteid Riigikohtu lahenditele ja puudub taotlus KarS § 114 p 1 (julm viis) õigusselgusetuse tõttu põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks. Kui kaitsja ei ole esitanud konkreetseid põhjendatud taotlusi, siis ei saa kohus omal algatusel läbi vaadata kriminaalmenetluse rikkumisi, mille kaitsja ise on oma tegevusetusega loonud. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et riik vastutab kaitsja tegevuse eest eriliste asjaolude korral ning peab sekkuma siis, kui määratud kaitsja ei taga tõhusat kaitseõigust ning kui sellekohased puudused on tehtud ametivõimudele teatavaks. Kaebaja taotleb kohtult avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist kohtu äranägemisel ja „selle toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist /…/. Heastamis kaebus et Teistmis menetluse avalduse esitamiseks ja psühholoogilise ekspertiisi tegemiseks (alus teistmise avalduse jaoks – uus asjaolu)“.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 30.12.2013 määrusega I. Ai kaebuse läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Haldusorgani tegevuse peale esitatud hüvitamiskaebuse puhul tuleb kaebeõiguse olemasolu RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt eitada juhul, kui kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge. Näiteks pole tegemist avaliku võimu kandja tegevusega avalik-õiguslikus suhtes, kui avaliku võimu kandja tegevus ei saanud rikkuda nõude esitaja õigusi, puudub kahju või ei saa esineda põhjuslikku seost vaidlusaluse tegevuse ja kahju tekkimise vahel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2013 nr 3-13-990, p 16).

Advokatuuri juhatuse poolt aukohtule aukohtumenetluse algatamiseks ettepaneku tegemata jätmine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi. Advokaadi ja tema kliendi vahel on eraõiguslik lepinguline suhe, millest tõusetunud vaidluste lahendamiseks ja sobivate õiguskaitsevahendite kohaldamiseks tuleb isikul pöörduda eraõigussuhetest tekkinud vaidluste lahendamiseks pädeva kohtu ehk maakohtu poole. Kui kaebaja leiab, et tema subjektiivseid õigusi on rikutud advokaadi ebakompetentse õigusabi osutamise käigus, on tal võimalik esitada kahjunõue tsiviilkohtumenetluse korras maakohtule, kes seejärel hindab kõigi kahju hüvitamise eelduseks olevate asjaolude esinemist iseseisvalt ja sõltumatult advokatuuri varasemast seisukohast advokaadi distsiplinaarvastutuse küsimuses.

AdvS § 16 lg 1 alusel esitatud aukohtumenetluse algatamise taotlust läbi vaadates ei ole advokatuur kohustatud selgitama huvitatud isikule täiendavalt AdvS § 40 lg-s 5 sätestatut. Kuna asjaoludest nähtuvalt ei ole I. Ai õiguste rikkumist ilmselgelt toimunud, puudub kaebajal õigus kahju hüvitamise nõude esitamiseks.

5. Tallinna Halduskohus jättis 15.01.2014 määrusega I. Ai määruskaebuse rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6.

I. A palub määruskaebuses halduskohtu 30.12.2013 määrus tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning viitab RÕS §-le 5, § 20 lg-le 3 ja AdvS § 4 lg-dele 2 ja 5.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-13-70029 4(4) 7. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et Eesti Advokatuuri vastu kahju hüvitamise nõude esitamise eelduste puudumine on ilmselge. Kaebuses kirjeldatud asjaolude põhjal pole võimalik järeldada, et advokatuur saanuks oma tegevuse (juhatuse otsustusega mitte teha aukohtule ettepanekut aukohtumenetluse algatamiseks advokaadi tegevuse suhtes) või ka väidetava tegevusetusega (selgituste andmata jätmisega) põhjustada kaebajale vabaduse võtmisega kaasnevat mittevaralist kahju ja riigi õigusabi kuludes seisnevat varalist kahju.

8. Määruskaebuses osutatud RÕS 5 lg 1 näeb ette, et riigi õigusabi osutab advokaat AdvS alusel, arvestades RÕS erisusi. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et advokaadibüroo pidaja tagab riigi õigusabi vajajatele advokaadibüroo tööajal selgituste andmise RÕS-s ettenähtud riigi õigusabi saamise aluste ja korra kohta ilma selle eest tasu võtmata. Kaebaja on pöördunud halduskohtusse kahjunõudega advokatuuri, mitte advokaadi ega advokaadibüroo pidaja vastu, mistõttu pole juba seetõttu viide RÕS §-le 5 asjakohane.

9. Määruskaebuses osutatud RÕS § 20 lg 31 näeb ette, et kohus kõrvaldab riigi õigusabi saaja taotlusel või omal algatusel määrusega advokaadi riigi õigusabi osutamisest, kui advokaat on end näidanud asjatundmatuna või hooletuna. Kohus võib eelnevalt nõuda riigi õigusabi saajalt ja advokaadilt selgituste esitamist. Kohus edastab advokaadi riigi õigusabi osutamisest kõrvaldamise määruse advokatuurile aukohtumenetluse algatamiseks ning vajaduse korral uue riigi õigusabi osutaja määramiseks. Kahjunõude puhul advokatuuri vastu ei ole eelnimetatud säte, mis võimaldab kohtul kõrvaldada advokaat riigi õigusabi osutamisest, asjassepuutuv.

Ka ei saa halduskohus kõrvaldada kriminaalasjas riigi õigusabi osutavat advokaati riigi õigusabi osutamisest. Pealegi nähtub kaebaja poolt kaebusele lisatud Riigikohtu 27.07.2011 määrusest ja selle määruse ilmse ebatäpsuse parandamise 23.05.2013 määrusest (tl 70), et kaebaja pöördus kassatsioonitähtaja jooksul Riigikohtu poole kaitsja vahetamise ja uue kaitsja määramise taotlusega, kuid Riigikohtu kriminaalkolleegium ei pidanud määratud kaitsja vahetamist põhjendatuks.

10. Määruskaebuses osutatud AdvS § 4 lg 2 näeb ette, et kui advokatuur leiab, et sama paragrahvi lg 1 p-des 1-3 nimetatud justiitsministri käskkiri on õigusvastane, esitab ta selle peale halduskohtule kaebuse. Advokatuuri vastu esitatud kahjunõude puhul on säte, mis reguleerib advokatuuri õigust vaidlustada justiitsministri käskkirja, asjassepuutumatu.

11. Määruskaebuses osutatud AdvS § 4 lg 5 näeb ette, et huvitatud isik võib advokatuuri organi õigusakti või toimingu peale esitada kaebuse halduskohtule. Viidatud sätte kohaselt võib huvitatud isik tõepoolest esitada halduskohtule advokatuuri organi õigusakti või toimingu peale kaebuse, kuid see ei tähenda, et kohus peab advokatuuri vastu esitatud kahjunõuet sisuliselt menetlema ka siis, kui kahju hüvitamise nõude eeldused ilmselgelt puuduvad.

12. Kui kaebaja soovib riigi õigusabi kriminaalasjas teistmisavalduse esitamiseks, on tal võimalus esitada vastavasisuline avaldus kriminaalasju lahendavale kohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets