3-09-2938/67 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi ja Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 26.02.2014, Tartu Haldusasja number 3-09-2938 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 osaliseks tühistamiseks ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25.09.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Viru Vangla apellatsioonkaebus ja Riigikohtu halduskolleegiumi 27.11.2013. a otsus nr 3-3-1-86-13 Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja (apellant) Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja toimikusse Viru Vangla direktori 23.01.2013. a käskkiri nr. 1-1/19 ning Viru Vangla 08.07.2013. a õiend.

2. Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Tartu Halduskohtu 25.09.2012. a otsus täies ulatuses.

4. Teha asjas uus otsus, millega lõpetada menetlus Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja nr. 1.1-1/44 osalise tühistamise nõudes ning jätta Romeo Kalda poolt Viru Vangla vastu esitatud kohustamiskaebus Romeo Kaldale isiklike asjade laost pesukausi väljastamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 28.03.2014.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R. Kalda esitas 04.02.2009. a Viru Vanglale taotluse (I kd, tl 10), milles palus luba kasutada kambris vangla poest ostetud isiklikku pesukaussi.

2. Viru Vangla 04.03.2009. a kirjaga (I kd, tl 12) jäeti R. Kalda taotlus rahuldamata. Tuginedes Viru Vangla direktori 04.09.2008. a käskkirjale nr 207 leidis Viru Vangla, et vanglas kinnipeetavatele isikutele ei lubata kambrisse selliseid isiklikke tarbeesemeid, mis on neile vangla poolt juba tagatud.

3. Viru Vangla 10.03.2009. a otsusega nr 1.1-1/44 (I kd, tl 14) tunnistati 04.09.2008. a käskkiri nr 207 kehtetuks ning Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 (I kd, tl 15) p-ga 1 sätestati, et vangla poolt tagatakse kinnipeetavale osakonnas üldiseks kasutamiseks pesukauss ning p-ga 2, et kinnipeetavatele ei lubata kambrisse käskkirja p-s 1 nimetatud sarnase otstarbega isiklikke tarbeesemeid.

4. R. Kalda esitas 23.03.2009 Justiitsministeeriumile vaide (I kd, tl 16-19) Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 tühistamiseks osas, millega ei lubatud kambrisse isiklikku pesukaussi, Viru Vangla 04.03.2009. a kirja tühistamiseks ning Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks R. Kaldale laost pesukausi väljastamiseks.

5. Viru Vangla 16.04.2009. a otsusega nr 6-25/22-1 (I kd, tl 20-22) vaie rahuldati ja anti R. Kaldale luba kasutada vangla suletud osakonnas isiklikku pesukaussi. Otsuses selgitati, et antud luba ei kehti R. Kalda paigutamisel vangla avatud osakonda. R. Kalda esitas 21.04.2009 Viru Vangla direktorile taotluse (I kd, tl 21-22) tema 23.03.2009. a vaide edastamiseks Justiitsministeeriumile leides, et vangla jättis tema vaide sisuliselt rahuldamata. Justiitsministeeriumi 31.08.2009. a vaideotsusega nr 11-7/171 (I kd, tl 26-27) jäeti R. Kalda vaie rahuldamata.

6. 06.12.2009. a esitas R. Kalda Tartu Halduskohtusse kaebuse (I kd, tl 1-9), milles palus Viru Vangla 04.03.2009. a kirja tühistamist, Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 tühistamist osas, millega ei lubatud kaebajale kambrisse isiklikku pesukaussi ning Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks, millega kohustada vanglat kambrisse kaussi lubama. Kaebuse kohaselt on Viru Vangla käskkiri ebaproportsionaalne, motiveerimata ja antud volitusi ületades. Tartu Halduskohtu 26.04.2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata (I kd, tl 73-75). Tartu Ringkonnakohtu 26.04.2011. a otsusega tühistati halduskohtu otsus ning saadeti asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus asus seisukohale, et pesukausi kasutamise keeld tuleb 10.03.2009. a käskkirjast, mida ei saa vaidlustada enne vanglale uue taotluse esitamist pesukausi kasutamiseks. Tänu õiguslike asjaolude muutumisele ei saaks kohus kohustada vanglat pesukausi väljaandmiseks, vaid üksnes taotluse uueks lahendamiseks (I kd, tl 148-150).

7. Riigikohtu 26.03.2012. a otsuses asjas nr 3-3-1-77-11 leiti, et R. Kalda nõue 10.03.2009. a käskkirja tühistamiseks on asjakohane. Kohustamisnõuet ei saa rahuldada seni, kuni 10.03.2009. a käskkiri kehtib. Kui vaidemenetluse kestel uute haldusaktide andmine või toimingute sooritamine tooks kaasa vajaduse esitada sama nõudega vaie uuel alusel uuesti, takistaks see ebaproportsionaalselt kohtusse pöördumist. Käskkirja tühistamise nõude ja kohustamise nõude lahendamisel ei ole tarvis hinnata 04.03.2009. a kirja kui toimingu õiguspärasust. Asja uuel lahendamisel peab halduskohus jätma kaebuse selle nõude osas läbi vaatamata (I kd, tl 176-180).

8. Tartu Halduskohtu 14.05.2012. a määrusega otsustati jätta R. Kalda kaebus Viru Vangla 04.03.2009. a kirja kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata. Halduskohus asus 14.05.2012. a määrusega menetlema R. Kalda kaebust Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja 1.1-1/44 osaliseks tühistamiseks ning vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks.

9. Tartu Halduskohus rahuldas 25.09.2012. a otsusega (I kd, tl 206-215) R. Kalda kaebuse, tühistas Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 punkti 2 ning tegi Viru Vanglale ettekirjutuse anda R. Kaldale isiklike asjade laost välja temale kuuluv pesukauss. Tartu Halduskohus leidis, et vaidlustatud käskkiri on vastuolus kehtiva õigusega, on ebaproportsionaalne, ei ole piisavalt põhjendatud, rikub uurimispõhimõtet ning selles esinevad diskretsioonivead. Tartu Halduskohus rõhutas, et õigusliku alusena viidatakse vaidlustatud käskkirjas vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 41 lg-le 2, mille kohaselt kinnipeetava vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele.

Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Kohus nõustus kaebaja seisukohaga, et see on vale volitusnorm kinnipeetavale esemete keelamiseks ning õige volitusnorm tuleneb VangS § 15 lg-st 4. Tartu Halduskohus asus seisukohale, et kambri visuaalse kontrolli ja läbiotsimise teostamise raskus ja efektiivsus sõltub kambris olevate asjade arvust ja mahust. Täiendavate esemete kambris asumine võib tõsta julgeoleku riski ja nõuda täiendavate ressursside kaasamist visuaalse kontrolli ja läbiotsmise teostamiseks.

Kohus rõhutas, et käskkirjast ei nähtu küllaldaselt põhjendusi, mis võimaldaks Viru Vangla valitud abinõud (isiklike asjade kambrisse keelamine) julgeoleku kaalutlustel proportsionaalseks hinnata. Tartu Halduskohus rõhutas, et kuigi diskretsiooniotsuse seisukohast on ilmselge, et mida vähem asju kambris asub, seda kergem on teostada läbiotsimisi ja visuaalset kontrolli, tuleneb vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 57 lg-st 1 kinnipeetava õigus hoida enda juures või isiklike asjade laos vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju.

VSkE § 57 lg-st 3 nähtub, et asjade kogukaal ei tohi ületada 30 kg. Kohus asus seisukohale, et käskkirja põhjendustest ei selgu, et Viru Vangla oleks kaalutlusõiguse teostamisel kaalunud julgeoleku tagamise huvi võrdluses kinnipeetava erahuvidega. Viru Vangla on rikkunud kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid. Samuti rikkus Viru Vangla uurimispõhimõtet, sest ei selgitanud välja, kas vangla poolt tagatud tarbeesemed rahuldavad kinnipeetavate vajadusi nõutaval määral. Kohus leidis, et ühe pesukausi tagamine terve eluosakonna peale ei pruugi rahuldada kinnipeetavate vajadusi.

Tartu Halduskohus rõhutas, et kaebaja taotles käskkirja tühistamist osas, millega ei lubata kambrisse pesukaussi. Käskkirja resolutsiooni osa on sõnastatud sellisena, et keelatakse kõikide käskkirja punktides 1.1 kui 1.10 nimetatud esemete kambrisse lubamist. Seetõttu ei saa kohus tühistada käskkirja ainult ühe eseme liigi keelamise osas ning tühistab Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 punkti 2 tervikuna.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. Vastustaja (apellant) esitas apellatsioonkaebuse (II kd, tl 4-5), milles palus Tartu Halduskohtu 25.09.2012. a otsuse tühistamist, uue otsuse tegemist asja uueks läbivaatamiseks saatmata ja R. Kalda kaebuse rahuldamata jätmist. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

a) Tartu Halduskohus väljus käskkirja nr 1.1-1/44 punkti 2 täielikult kehtetuks tunnistamisega kaebuse nõude piiridest. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 2 lg 3 esimesele lausele lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. R. Kalda taotles käskkirja nr 1.1-1/44 punkti 2 kehtetuks tunnistamist osas, millega ei lubatud kambrisse isiklikku pesukaussi. Vaidlusalune punkt mõjutab ka nimetatud käskkirja punkte 1.1 kuni 1.9, milles on loetletud erinevad tarbeesemed, mida vangla kinnipeetavatele väljastab. Pesukausi tagamist vangla poolt reguleerib ainult punkt 1.10.

b) Tartu Halduskohus on sekkunud vangla diskretsiooniõigusesse, tehes vanglale ettekirjutuse

R. Kaldale pesukausi kätteandmiseks. Vastustaja leiab, et kohtul on küll pädevus anda hinnang, kas haldusorgan on järginud kaalutlusõiguse piire, kuid kohus ei saa teha kaalutlusotsust vangla eest.

c) Käskkiri nr 1.1-1/44 on antud volitusnormi alusel ja käskkiri on põhjendatud. Kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast tuleneb, et VangS § 41 lg 2 eesmärgiks on vältida olukordi, kus igal väiksemalgi vangla toimingul peab olema konkreetne seaduslik alus. VangS ei anna ammendavat ega üksikasjalikku loetelu kinnipeetavate õiguste piiramiseks. Teatud tingimustel on vangla direktoril õigus täiendavate piirangute kehtestamiseks, mida Viru Vangla direktor on 10.03.2009. a käskkirjaga nr 1.1-1/44 teinud.

d) Vastustaja on seisukohal, et käskkiri nr 1.1-1/44 on vangla julgeoleku tagamiseks proportsionaalne meede. Käskkirjas nr 1.1-1/44 nimetatud isiklike tarbeesemete mitte lubamine aitab kaasa vangla julgeoleku tagamisele, kuna vähendab ohtu, et vangla poolt väljastatud esemeid rikutakse ning lihtsustab kambrite visuaalset kontrolli ja läbiotsimise teostamist. Seega on tegemist sobiva ja vajaliku abinõuga. Vangla julgeolek on seotud avaliku korra ja teiste isikute õiguste kaitsmisega, mis on niivõrd olulised põhiväärtused, et nende kaitseks on põhjendatud piirata teatud määral isiku õigust kasutada temale kuuluvaid esemeid. Seega on tegemist mõõduka abinõuga.

e) Viru Vangla selgitab, et isikliku pesukausi kambrisse mitte lubamine ei võta kaebajalt ära võimalust hoolitseda hügieeni eest. Kaebaja kambris on kraanikauss ning tagatud on külm ja soe vesi. Kaebajal on hügieeni eest hoolitsemiseks olemas vajalikud hügieenitarbed. Riiete pesemiseks ja kuivatamiseks on võimalik kasutada osakonnas asuvat pesumasinat ja pesukuivatit ning osakonnas on kinnipeetavatele kasutamiseks ka kolm üldkasutatavat pesukaussi. Pesukaussi ei pruugi tõepoolest olla võimalik kogu aeg kasutada, kuid see ei ole ka hädavajalik.

f) Viru Vangla ei nõustu halduskohtu arusaamaga, et õigeks volitusnormiks kinnipeetavatele esemete keelamisel on VangS § 15 lg 4. Viru Vangla selgitab, et käskkirjaga nr 1.1-1/44 ei ole vanglas kehtestatud täiendavate keelatud esemete loetelu. Käskkiri nr 1.1-1/44 on välja antud VangS § 41 lg 2 alusel, mis annab vanglale laia volituse kohaldada seaduses sätestamata piiranguid vangla julgeoleku kaalutlustel.

11. Kaebaja 21.11.2012 ringkonnakohtule esitatud vastuses apellatsioonkaebusele (II kd, tl 10-12) palub R. Kalda apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.09.2012. a otsuse muutmata jätta. Kaebaja põhjendused:

a) Kaebaja nõustub Tartu Halduskohtu 25.09.2012. a otsuses toodud põhjendatustega. Samuti jääb ta kõikide argumentide juurde, mis on käesolevas haldusasjas eelnevalt esitanud ja palub ringkonnakohtul nendega arvestada.

b) Kaebaja leiab, et Viru Vanglale tehtud ettekirjutus pesukausi kätteandmiseks on õige. Tegemist ei ole kaalutlusotsusega. Käskkirja punkti 2 tühistamisel ei ole enam piirangut pesukausi laost kambrisse andmiseks. VSkE § 61 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus laos asuvaid ja mitte keelatud esemeid kambris kasutada.

c) Viru Vangla väide, et osakonnas on praegu tagatud kokku kolm pesukaussi, on ebaõige. Praegu on osakonnas kaks pesukaussi, mis ei taga kaebaja vajadusi. Pesukausid on kogu aeg hõivatud, kuna kolmel kinnipeetaval (H.L. , A.S. ja LL.P. ) on meditsiinilistel põhjustel vajalik iga päev neid pesukausse kasutada.

d) Riigikohtu halduskolleegium on 24.04.12. a otsuses nr 3-3-1-1-12 märkinud, et kui vangistusõiguse normide järgi puudub alus eseme keelamiseks, ei saa kambris teist samasugust eset keelata vaid seetõttu, et kambris juba on kinnipeetaval samasugune ese. Kaebaja leiab, et seega ei saa ka isiklikku pesukaussi keelata põhjusel, et vangla poolt on pesukauss üldiseks kasutamiseks tagatud kord kahe nädala jooksul.

12. Vastustaja esitas 11.07.2013 ringkonnakohtule järgnevad täiendavad seisukohad (II kd, tl 19-19 p):

a) Kinnipeetavad L.P. ja A.S. on käesolevaks ajaks vanglast vabanenud. Kinnipeetaval H.L. il on kambris isiklik ämber, millega ta teostab terviseprobleemide leevendamiseks protseduure. Seega on vastustaja jätkuvalt seisukohal, et kaebajale isikliku pesukausi lubamine ei ole eesmärgipärane. Kinnipeetavatele on tagatud kaks ühiskasutatavat pesukaussi, mis on täiesti piisav.

b) Viru Vangla direktori 23.01.2013.a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitati Viru Vangla kodukord ja Viru Vangla kodukorra seletuskiri ning alates 04.02.2013 tunnistati kehtetuks Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkiri nr 1.1-1/44. 04.02.2013 kehtima hakanud Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.49 kohaselt on kinnipeetavatele keelatud sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla. Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.49 kohaselt seab taoliste esemete olemasolu kambris ohtu vangla julgeoleku. Väljastpoolt kaasa võetud või saadetud esemetesse võib peita vanglas keelatut, samuti võivad need olla immutatud narkootilise ainega vms. Lisaks ei äritseta vangla väljastatud esemetega, nagu tehakse isiklike esemetega. Vangla väljastatud esemeid on ka lihtsam läbi otsida, sest vangla teab eseme eripära.

13. Kaebaja esitas 31.07.2013 ringkonnakohtule järgnevad täiendavad seisukohad (II kd, tl 24-26):

a) Juhul kui ringkonnakohus leiab, et seoses vaidlusaluse käskkirja 04.02.2013 kehtetuks tunnistamisega ei ole võimalik jõusse jätta halduskohtu 25.09.2012. a otsuse resolutsiooni, palub kaebaja tunnistada 10.03.2009. a käskkiri nr 1.1-1/44 õigusvastaseks ning teha Viru Vanglale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks. Vajaduse korral on kaebajal sel juhul võimalik vaidlustada Viru Vangla otsus koos uue kodukorra punktiga 7.1.49.

b) Kaebaja rõhutab enda õiguspärast ootust, et vangla võimaldab tal kasutada esemeid, mida vangla on ise kaebajale müünud. Kaebaja ei ole soovinud kasutada väljastpoolt vanglat saadetud pesukaussi. Seega on asjakohatud vastustaja viited väljastpoolt kaasa võetud või saadetud esemete ohtlikkuse osas.

14. 20.09.2013. a otsusega (II kd, tl 29-32) rahuldas Tartu Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus võttis haldusasja toimikusse Viru Vangla direktori 23.01.2013. a käskkirja nr. 1-1/19 ning Viru Vangla 08.07.2013. a õiendi, tühistas Tartu Halduskohtu 25.09.2012. a otsuse täies ulatuses ja tegi uue otsuse, millega lõpetas menetluse Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja nr. 1.1-1/44 osalise tühistamise nõudes ning jättis R. Kalda kaebuse Viru Vangla kohustamiseks väljastada

R. Kaldale isiklike asjade laost temale kuuluv pesukauss rahuldamata.

15. R. Kalda esitas 22.10.2013 Riigikohtule kassatsioonkaebuse (III kd, tl 1-7), milles palus tühistada Tartu Ringkonnakohtu 20.09.2013. a otsuse tervikuna ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kassatsioonkaebuse põhjendused:

a) Kaebaja leiab, et võttes Viru Vangla direktori 23.01.2013. a käskkirja nr 1-1/19 ja 08.07.2013. a õiendi uute tõenditena otsuse tegemisel arvesse, rikkus Tartu Ringkonnakohus HKMS § 198 lg 1 ja lg 2 p 3. Kaebaja leiab, et nimetatud sätete eesmärk on ringkonnakohtus selliste tõendite arvestamine, mis mõjutasid asja faktilist lahendamist halduskohtus, kuid said mõjuval põhjusel poolele teatavaks asja lahendamise järgselt. Kaebaja on seisukohal, et kuna Viru Vangla on nimetatud tõendid loonud peale apellatsioonkaebuse esitamist, on tegemist Viru Vangla pahauskse käitumisega. Viru Vangla ei ole uute tõendite esitamist HKMS § 198 lg 3 kohaselt põhistanud.

b) Kaebaja leiab, et Tartu Ringkonnakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata HKMS § 152 lg 2 ja vääralt kohaldanud HKMS § 152 lg 1 p 4 ning lõpetanud menetluse käskkirja 10.03.2009. a nr 1.1-1/44 osaliselt õigusvastaseks tunnistamise nõudes.

c) Kaebaja on seisukohal, et Tartu Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et kohus ei saa teha ettekirjutust, millega kohustada Viru Vanglat uuesti kaebaja taotlust läbi vaatama.

d) Kaebaja ei nõustu Tartu Ringkonnakohtu otsusega jätta riigilõiv 15,98 eurot kaebaja kanda. Ringkonnakohus on HKMS § 104 lg 5 p 4 vääralt kohaldanud. Kaebaja leiab, et tühistamisja kohustamisnõuet tuleb käsitleda ühtse asjana, mitte eraldiseisvate nõuetena.

16. Riigikohus rahuldas 16.01.2014. a otsusega (III kd, tl 21-23) kassatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas Tartu Ringkonnakohtu 20.09.2013. a otsuse täies ulatuses, saates asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus asus seisukohale, et kuna Tartu Ringkonnakohtu 03.07.2013. a kirjaliku menetluse määruses märgitud haldusasja läbivaatav kohtukoosseis ei vastanud 20.09.2013. a kohtuotsuse koosseisule ning kohtutoimikust ei nähtu, millal ja mis põhjustel on kohtukoosseis vahetunud, tuleb otsus tühistada juhindudes HKMS § 230 lg-st 2 koostoimes HKMS § 199 lg 1 p-ga 1.

17. 04.02.2014 esitas R. Kalda Tartu Ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles märkis, et jääb kõikide oma põhjenduste juurde ning palus ringkonnakohtul arvestada ka kaebaja kassatsioonkaebuse põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Halduskohtu otsus tuleb täies ulatuses tühistada ning teha asjas uus otsus, millega R. Kalda tühistamisnõude osas menetlus lõpetada ning kohustamisnõue rahuldamata jätta.

19. HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Viru Vangla taotleb, et ringkonnakohus tühistaks halduskohtu otsuse ning teeks uue otsuse, millega jätaks R. Kalda kaebuse tervikuna rahuldamata. R. Kalda nõueteks halduskohtus olid Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja nr. 1.1-1/44 osalise tühistamise nõue ning Viru Vangla pesukausi väljastamiseks kohustamise nõue.

20. Käesolevas asjas on pärast halduskohtu otsuse tegemist ilmnenud uus asjaolu. Nimelt on Viru Vangla direktori 23.01.2013. a käskkirjaga nr. 1-1/19 haldusasjas vaidlustatud Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkiri nr. 1.1-1/44 edasiulatuvalt pärast halduskohtu otsuse tegemist seoses vangla uue kodukorra kinnitamisega kehtetuks tunnistatud. Reeglina võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks halduskohtus õiguspärases menetluses tuvastatud faktilised asjaolud, mille täiendavat tuvastamist ei pea ringkonnakohus vajalikuks. Kui see on aga asja õigeks lahendamiseks vajalik, võib ringkonnakohus halduskohtus esitatud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid ümber hinnata (HKMS § 198 lg 1). HKMS § 198 lg 2 p-st 3 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid muu hulgas juhul, kui asjaolule ei saanud varem mõjuval põhjusel viidata, näiteks kui asjaolu tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist halduskohtus. Ringkonnakohus on seisukohal, et HKMS § 198 lg 1 ning lg 2 p 3 alusel tuleb ringkonnakohtul Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja nr. 1.1-1/44 kehtetuks tunnistamist otsuse tegemisel arvesse võtta. Ringkonnakohus võtab seetõttu uue tõendina haldusasja materjalide juurde Viru Vangla direktori 23.01.2013. a käskkirja nr. 1-1/19. Kuivõrd viidatud käskkirja tõlgendamise kontekstis omab tähtsust ka see, kas Viru Vangla võimaldab E7 osakonnas kinnipeetavatele pesukausside kasutamist, peab ringkonnakohus vajalikuks võtta haldusasja materjalide juurde ka Viru Vangla 08.07.2013. a õiendi pesukausside arvestuse kohta. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tõendid on vajalikud asja õigeks lahendamiseks.

21. Vastuseks R. Kalda vastuväidetele tõendite haldusasja materjalide juurde võtmisele leiab ringkonnakohus, et puudub alus kahtlustada Viru Vanglat pahauskselt käesoleva vaidluse tarbeks uute tõendite loomises. Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkiri nr. 1.1-1/44 ei ole ainus, mis 23.01.2013. a käskkirjaga kehtetuks tunnistati. Ka ei lisanud Viru Vangla 23.01.2013. a käskkirja esialgse apellatsioonkaebuse juurde, kuna seda ei olnud siis veel vastu võetud. Kui Viru Vangla tahtnuks teadlikult luua uut tõendit käesoleva vaidluse tarbeks, esitanuks ta tõendi juba kas halduskohtule või apellatsioonkaebuse lisana. Haldusasja toimikust nähtub, et õiendi esitas Viru Vangla alles apellatsioonimenetluses vaid seoses halduskohtu otsusest võrsunud vaidlusega pesukausside arvu piisavuse või ebapiisavuse kohta ning lükkamaks ümber kaebaja apellatsioonimenetluses esitatud väiteid pesukausside hõivatuse kohta. Nimetatud asjaolu arvesse võttes puudus Viru Vanglal nii võimalus kui ka vajadus tõenditele halduskohtus toimunud menetluses viidata ja neid esitada.

22. HKMS § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 sätestab erandina, et kohus ei lõpeta menetlust, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. R. Kalda taotleb 29.07.2013. a ringkonnakohtule esitatud täiendavas seisukohas, et kohus tunnistaks haldusasjas vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks ning teeks Viru Vanglale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Oma taotlust põhjendab R. Kalda sellega, et kaebajal on siis võimalik vaidlustada vangla uus keelduv otsus koos kodukorra vastava punktiga. Kuna

R. Kalda ei ole apellatsioonimenetluses apellant, on R. Kalda taotlus tõlgendatav taotlusena, et ringkonnakohus kontrolliks apellatsioonkaebuse lahendamisel halduskohtu otsust uue asjaolu valguses ka Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamise võimalikkuse aspektist. Ringkonnakohus saab R. Kalda taotlusega arvestada üksnes juhul, kui kohus seeläbi apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatusest ei välju. Kuna haldusakti tühistamisnõue hõlmab ka viimase õigusvastasuse tuvastamise nõuet, nõustub ringkonnakohus R. Kaldaga selles, et ringkonnakohtul on võimalik võtta apellatsioonkaebust lahendades seisukoht ka Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja võimaliku õigusvastasuse osas, väljumata sellega apellatsioonkaebuse piiridest. See aga eeldab, et Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

23. Ringkonnakohus on seisukohal, et Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamine käesoleval juhul R. Kalda õiguste kaitseks vajalik ei ole. R. Kalda on põhjendanud oma huvi tuvastamisnõude esitamise vastu sellega, et tuvastamisja kohustamisnõude rahuldamise korral on kaebajal võimalik vaidlustada vangla uus keelduv otsus koos kehtiva kodukorra vastava punktiga. Muid põhjendusi oma õiguste kaitse vajalikkuse kohta ei ole R. Kalda käesolevas vaidluses esile toonud. Ringkonnakohus märgib, et Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja nr. 1.1-1/44 osalise tühistamise eesmärgiks oli kõrvaldada vangla keeld, mis ei lubanud kinnipeetavatele kambrisse pesukaussi. Vaid keelu kõrvaldamise korral on kohtul võimalik teha vanglale ettekirjutus varem lahendatud taotluse taas läbivaatamiseks või rahuldamiseks, kuna sellisel juhul on kohus keelu tühistamisega loonud õigusliku võimaluse taotluse rahuldamiseks. Nii on ka Riigikohus 26.03.2012. a tehtud otsuses asjas nr 3-3-1-77-11 leidnud: „Lisaks eelnevale ei saa käesolevas asjas esitatud kohustamisnõuet rahuldada seni, kuni 10. märtsi 2009. a käskkiri kehtib“ (I kd, tl 179). Kehtetu haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei anna aga kaebajale suhetes vanglaga mingit eelist olukorras, kus vangla poolt taotluse rahuldamise võimatus vangla uue kodukorra kehtivuse tõttu säilib.

24. Nimelt on Riigikohus leidnud, et kohustamiskaebuse rahuldamiseks peab kohus hindama, kas toimingu sooritamine on vanglale õigusaktidest tulenevalt kohustuslik ja lubatud kohtuotsuse tegemise, mitte aga taotletud toimingu tegemisest keeldumise ajal või kaebuse esitamise ajal. Kohus ei saa kohustada haldusorganit toimingut sooritama, kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus seda ei võimalda (RKÜK otsus kohtuasjas nr. 3-3-1-5-09, p 44). Riigikohus on nimetatud järeldusele jõudnud ka olukorras, kus kohtumenetluse kestel muutus vangla kodukord, mis kohustamiskaebuse rahuldamist ei võimaldanud (vt RKHK 07.04.2010. a otsus asjas nr. 3-3-1-5-10, p 14), samuti käesoleva haldusasja menetlemise käigus tehtud otsuses (vt RKHK 26.03.2012. a otsus asjas nr. 3-3-1-77-11, p 9, tl 179).

25. Käesolevas haldusasjas kogutud tõenditest ilmneb, et Viru Vangla on uue kodukorra kinnitamisega loonud uue pesukausi kambrisse väljastamisest keeldumise aluse, mis jääks ka pärast kehtetu haldusakti õigusvastasuse tuvastamist kehtima. Viru Vangla poolt ringkonnakohtule esitatud 08.07.2013. a õiendi kohaselt on E7 osakonnas vangla poolt kinnipeetavatele tagatud kaks ühiskasutatavat kaussi, mida kinnipeetavad jagavad omavahelisel kokkuleppel. Viru Vangla direktori 23.01.2013. a käskkirjaga nr. 1-1/19 kinnitatud Viru Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) p 7.1.49 järgi on kinnipeetavatele keelatud sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla. Pesukausside tagamine koosmõjus kodukorra p-s 7.1.49 sätestatud keeluga välistavad seega kaebaja varem esitatud ning vangla poolt rahuldamata jäetud taotluse rahuldamise võimaluse. Kehtetu käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ei too seega käesoleval juhul kaasa kohustamiskaebuse rahuldamist. Kaebaja kohustamisnõue jääb käesoleva kohtuotsuse p-s 19 märgitud põhjusel olenemata Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja õigusvastasusest rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt ei muuda kehtetu haldusakti õigusvastasuse tuvastamine R. Kalda jaoks õiguslikku olukorda ega aita kaasa kaebaja eesmärgi saavutamisele. Ringkonnakohtul puudub kaebaja nõude lahendamise raames võimalus anda õiguslikku hinnangut vangla uue kodukorra kaebaja õigust piiravale sättele. Seega on kaebajal võimalik oma eesmärki saavutada vaid uue taotluse esitamisega pesukausi väljastamiseks, mille vangla lahendab uue kodukorra alusel. Vanglale vastava taotluse esitamise ning selle lahendamise eelduseks ei ole kohustamisnõude rahuldamine käesolevas kohtuasjas. Kuna Viru Vangla 10.03.2009. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ei ole uue asjaolu valguses kaebaja õiguste kaitseks vajalik, tuleb menetlus R. Kalda tühistamisnõudes HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetlust jätkamata lõpetada.

26. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus Viru Vangla apellatsioonkaebuse ning teeb asjas HKMS § 200 p-dele 3 ja 5 tuginedes uue otsuse, millega lõpetab HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse R. Kalda tühistamisnõudes Viru Vangla 10.03.2009. a käskkirja võimalikku õigusvastasust kontrollimata ning jätab R. Kalda kohustamisnõude rahuldamata. HKMS § 104 lg 5 p 4 näeb ette riigilõivu tagastamise HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamisel. Kuna ringkonnakohus lõpetab menetluse vaid tühistamisnõudes ning R. Kalda kohustamisnõue jääb rahuldamata, kuulub kohaldamisele HKMS § 108 lg 1, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tartu Halduskohus mõistis 25.09.2012. a otsusega Viru Vanglalt R. Kalda kasuks välja menetluskulu (riigilõiv) summas 15,98 eurot. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. R. Kalda eest tasutud riigilõiv jääb menetluskuluna HKMS § 108 lg 1 alusel R. Kalda enda kanda. Viru Vangla oli apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud. Seega puudub ringkonnakohtul vajadus menetluskulude väljamõistmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel