3-13-933/40 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-13-933

Otsuse kuupäev

25. veebruar 2014

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Denis Stetsi kaebus Maksu- ja Tolliameti 16. aprilli

korralduste nr 13-11/29947 ja 13-11/29948 tühistamiseks

Asja läbivaatamine

kohtuistungil 4. detsember 2013

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – Denis Stets

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

1. Jätta Denis Stetsi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 27. märtsil 2014. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 2011. aasta detsembris sai Maksu- ja Tolliamet Norra Kuningriigi Maksuametilt Skatteetaten

Skatt Vest pöördumise sisse nõuda maksukohustuslaselt Denis Stets tasumata maksud.

2. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus (MTA) andis 16. aprillil 2013 korralduse nr

13-11/29947, millega kohustati Denis Stetsi tasuma maksuvõlg kogusummas 4661,60 eurot ja

korralduse nr 13-11/29948, millega kohustati D. Stetsi tasuma maksuvõlg kogusummas 685,32

eurot.

3. Denis Stets esitas 30. aprillil 2013 Tartu Halduskohtusse kaebuse MTA 16. aprilli 2014

korralduste nr 13-11/29947 ja 13-11/29948 tühistamiseks. Tartu Halduskohus võttis 7. mai 2013

määrusega kaebuse menetlusse.

Kaebuse põhjendused

4. MTA 16. aprilli 2014 korraldused nr 13-11/29947 ja 13-11/29948 on õigusvastased. MTA

korraldused ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 55 ja maksukorralduse seaduse (MKS)

§ 46 lg-le 2.

Vaidlusalused korraldused ei ole selged ega põhjendatud. Korraldustest ei selgu, mis amet on

Skatteetaten Skatt Vest, kelle pöördumise alusel MTA korraldused andis. Samuti ei selgu

korraldustest, millisel alusel on maksuvõlg tekkinud, millise maksu liigiga on tegemist ning

kuidas on maksusumma arvutatud. Kaebaja hinnangul ei ole antud asjaolude väljaselgitamisel

abi ka korralduste lisadest (abitaotlus Norrale maksude sissenõudmisel ning maksude tasumise

nõue ja maksuvõla sundtäitmise hoiatus).

5. Kaebaja märgib, et esitas 24. aprillil 2013 päringu MTA võlamenetleja Triin Küngasele,

paludes selgitada, millisel alusel on maksuvõlg tekkinud, millise maksu liigiga on tegemist ja

kuidas on maksusumma arvutatud. MTA vastas kaebaja pöördumisele 25. aprillil 2013,

selgitades, et täpsemate selgituste saamiseks maksusumma määramise kohta ning nõude

vaidlustamiseks tuleb pöörduda Norra pädeva asutuse poole. Kuna vastustaja ei vastanud

sisuliselt kaebaja päringule, siis on kaebaja seisukohal, et MTA rikkus MKS § 14 lg-st 1

tulenevat selgitamis- ja teavitamiskohustust. Sellest tulenevalt on vaidlusalused korraldused

kaebaja jaoks ebaselged.

6. Vaidlustatud korraldustele ei ole lisatud ühtset juriidilist dokumenti MKS § 514 lg 5

tähenduses, seega on MTA rikkunud MKS § 514 lg-st 6 tulenevat nõuet, mille kohaselt peab

MTA võlgnikule kätte toimetama sundtäitmise hoiatuse ja ühtse juriidilise dokumendi.

Kaebaja tunnistab, et töötas 2008. aastal Norras, kuid tema tööandjaks oli Eesti äriühing.

Kaebaja eeldab, et äriühing deklareeris kõik maksud ning tasus need.

7. 4. detsembril 2013 toimunud kohtuistungil märkis kaebaja esindaja, et on toimunud

topeltmaksustamine ning on rikutud Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelist tulu- ja

kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingut.

Kaebaja möönab, et maksude tasumise nõuet võiks käsitleda hoiatusena, kuid ei pea seda ühtseks

juriidiliseks dokumendiks, sellest ei ole võimalik välja lugeda nõude laadi ega kirjeldust.

Kaebaja märgib, et korralduses peaks olema kirjas, milliste 2008. aasta kuude eest tekkis

maksuvõlg, sest kaebaja ei töötanud terve aasta Norras.

Vastustaja vastuväited

8. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebus rahuldamata.

Vaidlustatud korraldused on õiguspärased ja vastavad haldusaktile kehtestatud nõuetele.

Vaidlusalustes korraldustes on märgitud nende koostamise õiguslikud alused (Eesti Vabariigi ja

Norra Kuningriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest

hoidumise tõkestamise lepingu ning MKS-i vastavad paragrahvid) ning ära toodud faktilise

alusena Norra pädeva asutuse Skatteetaten Skatt Vest pöördumine MTA poole.

Vastuseks kaebaja päringule on maksuhaldur väljastanud täiendavad selgitused 25. aprilli 2013

kirjaga nr 13-4/21421-1. Maksuhalduri hinnangul tuleneb vaidlustatud korraldustest ja nende

lisadokumentidest selgelt, et need on antud Norra maksuhalduri poolt D. Stetsile määratud

maksu sissenõudmiseks. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu Norra maksuhalduri määratud maksu

tasumisega, ei muuda maksuvõla tasumiseks koostatud MTA 16. aprilli korraldusi nr 13-

11/29947 ja 13-11/29948 õigustühiseks.

9. Vastustaja märgib, et kaebajale saadetud Norra maksuhalduri 6. oktoobri 2011 dokumendis on

viidatud interneti aadressile www.skatteetaten.no, millelt edasi liikudes on võimalik näha, et

tegemist on asutusega Norwegian Tax Administration ehk eesti keeles Norra Maksuamet.

Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla MTA hinnangut, et Skatteetaten Skatt Vest on pädev asutus.

10. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et talle ei ole kätte toimetatud ühtset juriidilist

dokumenti MKS § 514 lg 5 tähenduses. Nähtuvalt kaebuse lisadest 6.5 (1-6) on kaebajal olemas

kõik MTA-le Norra pädeva asutuse poolt saadetud dokumendid. Vastustaja hinnangul esinevad

nimetatud dokumentide kogumis kõik MKS § 514 lg 5 toodud andmed.

11. Vastustaja on seisukohal, et on olemasoleva teabe baasil täitnud MKS § 14 lg 1 tuleneva

teavitamiskohustuse. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, millise MTA poolt hallatava teabe on

maksuhaldur kaebajale edastamata jätnud. MTA andis vastuseks D. Stetsi päringule omapoolse

selgituse kõigi maksuhaldurile teadaolevate asjaolude kohta.

12. Vastustaja osutas 4. detsembril 2013 toimunud kohtuistungil, et vaidlusaluste korralduste

puhul on tegemist välisriigile ametiabi osutamisega. MTA ei saa kaebajat ära kuulata maksu

määramise õigsuse osas.

13. Vastustaja esitas 17. jaanuaril 2014 täiendavad seisukohad. MTA hinnangul ei saa

vaidlusaluste korralduste tühistamise aluseks olla HMS § 40 sätestatud menetlusosalise

arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise õiguse rikkumine.

Vaidlusaluste korralduste esitamisega ei alustanud MTA sundtäitmist vaid tegemist on eelkõige

informatiivse ning hoiatava haldusaktiga, millega täidetakse MKS § 128 lg-st 3 tulenev

kohustus. Seega oli D. Stetsil võimalik enne MKS § 130 sätestatud toiminguid esitada

maksuhaldurile korralduste osas omapoolsed vastuväited.

MTA on seisukohal, et sisuliselt ei saa vastustajale ette heita ärakuulamisõiguse mittetagamist

seoses vaidlustatud korraldustega vaid kaebuses toodud kaebaja seisukohad puudutavad sisuliselt

maksu määramise õiguspärasust Norra maksuhalduri poolt. Kaebaja vastuväited puudutavad

Norra pädeva asutuse poolt määratud tulumaksu õiguspärasust ning selles osas tuleb vastustaja

hinnangul vaidlustada Norra pädeva asutuse toimingud. Vastustaja on seisukohal, et

ärakuulamisõiguse tagamata jätmine enne maksuvõla tasumise korralduste esitamist ei riku

kaebaja õigusi sedavõrd, et see tooks kaasa korralduste tühistamise või kehtetuks tunnistamise.

14. Vastustaja märgib, et MKS § 514 lg 7 kohaselt tuleb ühtse juriidilise dokumendi

vaidlustamiseks esitada vaie või kaebus välisriigi pädevale asutusele (mida kaebaja ka tegi).

Eesti maksuhalduril ning kohtutel puudub pädevus hinnata Norra maksuhalduri poolt esitatud

maksunõude õiguspärasust ning menetlusnormide järgimist.

Kohtu seisukoht

15. Pooled vaidlevad selle üle, kas rahvusvahelise ametiabi korras Norra Kuningriigist saabunud

sissenõudmistaotluse ja sellele lisatud dokumentide alusel oli vastustaja õigustatud andma

kaebajale korraldust maksuvõla (tl 12-14) ja intressi (tl 15-17) tasumiseks, muu hulgas kas

vastustaja oli õigustatud andma korraldusi kaebajat ärakuulamata.

16. Vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 511 lg-le 1 osutab Maksu- ja Tolliamet

rahvusvahelist ametiabi nende riikide pädevatele asutustele, kes kuuluvad Euroopa Liitu või

kellega kehtib Eestil vastavasisuline välisleping (edaspidi välisriigi pädev asutus).

Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise

vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping sõlmiti 14. mail 1993. Riigikogu võttis

lepingu ratifitseerimise seaduse vastu 25. novembril 1993. Lepinguosaliste riikide kohustusi ja

õigusi teise riigi kasuks maksude sissenõudmisel reguleerib leping art 28, mille esimese lõike

kohaselt kohustuvad lepinguosalised riigid osutama teineteisele abi võlgnevatelt

maksumaksjatelt maksude kogumisel ulatuses, mis vastab selle maksunõude teinud

lepinguosalise riigi seaduste alusel lõplikult kindlaks määratud summale.

Seega on Norra Kuningriik riigiks, kelle kasuks on Maksu- ja Tolliamet kohustatud korraldama

maksude sissenõudmist vastavalt MKS § 511 lg-le ja §-le 514.

17. 16. aprillil 2013 antud korraldustega nr 13-11/29947 ja nr 13-11/29948 kohustas MTA

kaebajat tasuma Norra Kuningriigi kasuks maksuvõla 4661,60 eurot ja intressi 685,32 eurot.

Kaebaja hinnangul on MTA korralduste andmisel rikkunud MKS § 514 lg-st 6 tulenevat nõuet,

mille kohaselt peab MTA võlgnikule kätte toimetama sundtäitmise hoiatuse ja ühtse juriidilise

dokumendi MKS § 514 lg 5 tähenduses.

Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

18. Tulenevalt MKS § 514 lg-st 4 toimub sundtäitmine välisriigi pädeva asutuse esitatud

sissenõudmistaotluse ja ühtse juriidilise dokumendi alusel. Sama paragrahvi viienda lõike järgi

peab ühtne juriidiline dokument sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) asjakohane teave

täitmisele pööramist lubava esmase juriidilise dokumendi identifitseerimiseks, nõude kirjeldus,

sealhulgas nõude laad, nõudega hõlmatud ajavahemik, kõik täitmisele pööramise seisukohast

olulised kuupäevad ning nõude suurus ja selle erinevad komponendid (maksmisele kuuluv

põhisumma, intressid); 2) isiku identifitseerimist võimaldavad andmed (ees- ja perekonnanimi

või ärinimi; isiku- või registrikood; isikukoodi puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta); 3)

välisriigi pädeva asutuse nimetus, aadress ja muud kontaktandmed, et oleks võimalik saada

täiendavat teavet nõude või maksukohustuse vaidlustamise võimaluste kohta.

Vaidlust ei ole selles, et koos käesolevas asjas vaidlustatud korraldustega toimetas vastutaja

kaebajale kätte maksunõude kirjelduse (tl 22), selle tõlke (tl 20), abitaotluse Norrale maksude

sissenõudmisel (tl 21), selle tõlke (tl 19) ning maksude tasumise nõude ja maksuvõla

sundtäitmise hoiatuse (tl 23) ja selle tõlke (tl 18). Nimetatud dokumentidest nähtuvalt nõutakse

kaebajalt 2008. aasta eest hiljemalt 31. märtsiks 2010 tasumisele kuulunud tulumaksu 36 146

norra krooni ja 16. novembrini 2011 arvestatud intressi 5314 norra krooni tasumist. Maksunõude

aegumistähtaeg on 16. november 2021 ning maksunõuet ei ole vaidemenetluses vaidlustatud.

Dokumentidel on esitatud nii kaebaja isikuandmed, kui ka Norra Kuningriigi pädeva asutuse

kontaktandmed.

Kohtu hinnangul nähtuvad kaebajale kätte toimetatud dokumentidest kõik andmed, mille

esitamine ühtses juriidilises dokumendis on kohustuslik MKS § 514 lg 5 järgi.

19. Põhjendamatu on kaebaja väide, et talle jäi arusaamatuks mis asutus on Skatteetaten Skatt

Vest. Vaidlustatud korraldusele lisatud dokumentidest nähtub üheselt, et need on esitatud maksu

sissenõudmiseks, samuti, et Norra pädeva asutusena nimetatud Skatteetaten Skatt Vest on

maksukoguja (tl 19).

Põhjendamatu on ka kaebaja etteheide, et vaidlustatud haldusaktidest ei selgu, mille alusel on

maksuvõlg tekkinud, millise maksuliigiga on tegemist ja kuidas on maksusumma arvutatud.

Vastustaja tegutses vaidlustatud korralduste andmisel rahvusvahelise ametiabi korras teise riigi

maksuvõla sissenõudmiseks. Sellises menetluses ei ole vastustajal pädevust hinnata

sissenõudmiseks esitatud maksunõude sisulist õiguspärasust. Vastavalt ei ole kaebajal võimalik

vaielda vastustajaga selle üle, kas maksunõue on tegelikult tekkinud või kas see on esitatud

ulatuses õiguspärane. Samuti ei saa nende argumentidega tõrjuda teises riigis tekkinud

maksuvõla sundkorras sissenõudmist Eestis. Sel põhjusel ei olnud vastustajal kohustust koguda

andmeid maksuvõla õigusliku aluse või arvestuse kohta ega esitada neid vaidlustatud

korraldustes.

MKS § 514 lg 5 näeb ette, et ühtse juriidilise dokumendi vaidlustamiseks tuleb vaie või kaebus

esitada välisriigi pädevale asutusele. Kaebaja ongi pöördunud Norra pädeva asutuse poole (tl 55-

58), mööndes, et ta tõepoolest töötas 2008. aastal Norra Kuningriigis. Kaebaja vaie jäeti

rahuldamata 19. oktoobril 2013 (tl 115-119). Seega oli nõude vaidlustamise kord kaebajale

arusaadav ning ka maksunõude tekkimise aluseks olevad asjaolud olid põhiosas kaebajale teada.

Asjaolu, et teises riigis oma õiguste kaitseks kohaste vahendite rakendamine võib olla keerukas

ja põhjustada olulisi kulutusi, iseenesest ei anna alust pidada kaevatavaid korraldusi

õigusvastaseks.

20. Tulenevalt MKS § 514 lg-st 6 peab MTA koos ühtse juriidilise dokumendiga võlgnikule kätte

toimetama sundtäitmise hoiatuse. Kohus nõustub vastustajaga, et vaidlustatud korraldused ongi

vormiliselt, kui sisu mõttes sundtäitmise hoitused.

Vastavalt MKS § 514 lg-le võib MTA rahvusvahelise ametiabi osutamiseks kasutada MKS 13.

peatükis sätestatud volitusi. Tulenevalt MKS § 128 lg 1 ls-test 1 ja 2 on maksuhaldur kohustatud

sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuvõla sundtäitmine toimub

MKS 13. peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. MKS § 129

lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg

10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. MKS § 129 lg 1 alusel tehtud korraldus

peab vastama maksuhalduri haldusaktile esitatavatele nõuetele vastavalt MKS §-s 46 sätestatule.

Lisaks peab korralduses sisalduma hoiatus sundtäitmise algatamise kohta, kui kohustust ei

täideta tähtaegselt (MKS § 129 lg 3).

Kohtu hinnangul tuleneb viidatud sätetest, et maksuhalduril on ka rahvusvahelise ametiabi korras

maksuvõla sissenõudmisel teise riigi kasuks õigus ja kohustus teha isikule korraldus maksuvõla

tasumiseks ja sundtäitmise hoiatus korralduse täitmata jätmise puhuks. Korraldus annab maksu-

kohustuslasele võimaluse maksuvõlg talle antud tähtajal vabatahtlikult ära maksta, samuti

kannab korraldus endas ärakuulamise eesmärki enne vastavate sunnimeetmete rakendamist.

Kuna maksuhaldur kontrollib rahvusvahelise ametiabi korras maksuvõla sissenõudmisel teise

riigi maksunõuet üksnes formaalselt, siis ei ole maksukohustuslase ärakuulamine enne

korralduse andmist vajalik ega põhjendatud. Isik saab ärakuulamisõiguse realiseerida

vastuväidete esitamisega korraldusega maksuvõla tasumiseks antud tähtaja jooksul. Sellega

tagatakse, et vastustaja ei alusta maksuvõla sissenõudmiseks MKS §-s 130 nimetatud toimingute

teostamist enne kaebaja seisukoha selgitamist.

Seetõttu leiab kohus, et ka käesolevas asjas ei ole vastustaja rikkunud kaebaja

ärakuulamiskohustust. Kohus osutab siinjuures asjaolule, et ka kohtumenetluses ei ole kaebaja

esile toonud asjaolusid, mille tõttu oleks lubamatu kaevatavate korralduste andmine või

maksuvõla sissenõudmine Norra Kuningriigi kasuks.

Kaebaja väide, et Norra Kuningriigi kasuks maksuvõla sissenõudmine rikub topeltmaksustamise

keeldu ja seega ka kahe riigi vahel sõlmitud maksulepingut, ei ole käesolevas vaidluses

asjakohane. Kui kaebaja leiab, et Norra Kuningriigi pädeva asutuse otsus talle maksu määramise

kohta on õigusvastane topeltmaksustamise keelu rikkumise tõttu, tuleb tal vastav otsus

vaidlustada teises riigis kehtiva korra kohaselt. Samuti võib topeltmaksustamise kõrvaldamiseks

kohane meede olla vastustajale vaidlusaluse perioodi kohta esitatud maksudeklaratsiooni

muutmine.

21. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et MTA 16. aprilli 2013 korraldused nr 13-11/29947 ja

nr 13-11/29948 on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus.

Kaebus jääb rahuldamata.

22. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja

kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik