2-14-1293/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-14-1293 Otsuse kuupäev

25. veebruar 2014 Kohtunik Lukiina Vismann Kohtuasi

Hagihind

Menetlusosalised ja nende esindajad

XXX hagi XXX vastu elatise nõudes

2700 eurot

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) lepinguline esindaja Jana Kitter Hageja seaduslik esindaja: XXX(ik XXX elukoht XXX)

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad 18.02.2014 Hageja lepinguline esindaja Jana Kitter ja seaduslik esindaja XXX

Resolutsioon

Hagi rahuldada. 1. Välja mõista XXX XXX ülalpidamiseks elatist igakuuliselt 02. kuupäevaks alates 02.03.2014 summas 200 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni XXX täisealiseks saamiseni so XXX.

2. Välja mõista XXX tütre XXX kasuks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju alljärgnevalt: võlgnevus 2013 aasta eest summas 1570 eurot ning elatise võlgnevuse 2014 aasta jaanuarija veebruarikuu eest summas 400 eurot, kogusummas 1970 eurot, summas 80 eurot kuus ning ühel kuul 130 eurot koos igakuulise elatise maksega alates 02.03.2014 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni 24 kuu jooksul so kuni 02.02.2016.

3. Elatusraha kanda XXX seadusliku esindaja XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXXX Swedbank.

4. Menetluskulud jätta kostja XXX kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue Harju Maakohtu menetluses on XXX, sündinud XXX hagi XXX vastu elatise nõudes. XXX vanemad on XXX ja XXX. Hageja elab koos emaga ning on täielikult tema ülalpidamisel. Alates 01.01.2014 palub hageja kostjalt välja mõista elatise igakuuliselt 300 eurot kuus. Hageja muudab väljanõutava elatise nõuet suuruse osas ja taotleb elatist vastavalt 17.02.2014 kostja tehtud ettepanekule (lisatud toimikusse) ja nõustub elatisega kostja poolt tunnistatud ulatuses. Kostja arvamus Kostja on 17.02.2014 esitanud kirjaliku arvamuse, milles kostja ei vaidle vastu elatise maksmise nõudele, kuid teeb ettepaneku hagejale elatist maksta igakuuliselt 200 eurot ja tunnistab tasumata elatise nõuet summas 1970 eurot.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist.

Hageja nõuab elatist PKS § 101 lg 1 sätestatud määras, mistõttu ei pea kohus vajalikuks täiendavalt käsitleda lapse vajalikke kulutusi.

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nimetatud sätte rakendamist piirab aga PKS § 102 lg 2, mille järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vastavalt PKS § 102 lg 2 võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus leiab, et antud juhul ei kuulu kohaldamisele PKS § 102 lg 2. Kohus asub seisukohale, et kostja on ise oma mitteõiguspärase tegevusega loonud olukorra, kus ülalpidamiskohustus on täitmata.

Lähtuvalt PKS § 101 lg l ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagi esitamise aja seisuga on miinimumelatise suurus 177,50 eurot ning 2013 aastal oli 160 eurot.

Hageja on nõustunud et välja mõista XXX XXX ülalpidamiseks elatist igakuuliselt 02. kuupäevaks alates 02.03.2014 summas 200 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni XXX täisealiseks saamiseni so XXX. Välja mõista XXX tütre XXX kasuks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju alljärgnevalt: võlgnevus 2013 aasta eest summas 1570 eurot ning elatise võlgnevuse 2014 aasta jaanuarija veebruarikuu eest summas 400 eurot, kogusummas 1970 eurot, summas 80 eurot kuus ning ühel kuul 130 eurot koos igakuulise elatise maksega alates02.03.2014 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni 24 kuu jooksul so kuni 02.02.2016.

PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et kostjalt tuleb ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju välja mõista vastavalt 17.02.2014 kostja poolt esitatule, millega hageja on istungil nõustunud. Kostja ei ole tütrele ülalpidamist nimetatud perioodil andnud. Tähtsust ei oma asjaolu, et hageja ei ole varem kostjalt elatusraha nõudnud. Vanema kohustus last üleval pidada tuleb seadusest.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Lukiina Vismann /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik