2-12-43257/65 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Malle Seppik, Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 19.02.2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-43257 Tsiviilasi K L avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks lapse K L (L) suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 03.07.2013 määrus kompromissi kinnitamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S K i määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: K L (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello Puudutatud isik: S K (XXXXXXXXX) Puudutatud isik: K L (isikukood XXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 03.07.2013 määrus jätta muumata, määruskaebus jätta rahuldamata.

2. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras Riigikohtule kaevata (TsMS § 433 lg 2 II lause).

Asjaolud

1. 25.10.2012 esitas K L (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes.

2. Avalduse kohaselt sündis avaldaja ja S K i kooselust 23.03.2011 poeg K L. Avaldaja ja S K i suhted lõppesid mais 2012. Avaldaja kolis välja ühiseks koduks olnud ja avaldajale kuulunud korterist aadressil XXXXX, Tallinn ning poeg K L jäi koos ema ja vanema lapsega korterisse elama. Vaatamata senistele jõupingutustele ei ole avaldaja lapsega suhtlemise osas mõistlikku kokkulepet saavutanud. S K ei ole nõus last isaga kohtuma ega isa elukohta lubama. Avaldaja arvates ei ole lapse ema keelduv käitumine kooskõlas lapse huvidega. Avaldaja soovib lapsega korrapäraselt kohtuda, tunneb lapse pärast muret ja soovib, et lähedane vanemlik kontakt isa ja poja vahel ei katkeks.

3. 17.01.2013 määrusega kinnitas Harju Maakohus poolte vahel kompromissi ja lõpetas menetluse avaldaja avalduses lapse K L suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus täpsustada vaidlustatud määruse resolutsiooni punkti 1.1 selle tõlgendamisest tulenevate vanemate omavaheliste arusaamatuste vältimiseks. 06.03.2013 määrusega parandas Harju Maakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni punkti 1.1 avaldaja soovitud viisil.

4. 28.05.2013 esitas avaldaja Harju Maakohtule avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks lapse K L suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes. Avaldaja leiab, et S K rikub maakohtu 17.01.2013 määruse punkte 1.1, 1.1.3 ja 1.1.4. Avaldaja märgib, et kuna lapsel on diagnoositud krooniline bronhiit ja tal on astma kahtlus, siis on laps enamuse avaldajale määruse punktiga 1.1. ettenähtud pikkadest nädalavahetustest olnud haige ning avaldaja ei ole last näinud rohkem kui pooltel ettenähtud kordadest. Ärajäänud kordasid ei asendata ning isal ei lubata last haiguse ajal külastada. Maakohtu määruse punkte 1.1.3 ja

1.1.4 on rikutud sellega, et pärast 22.05.2013 ei ole last antud isale kätte varem kui 18.00 põhjusel, et lapse ema ei saa varem töölt ära. Last hoiab samal ajal lapsehoidja, kes võiks lapse isale üle anda ka varem.

5. Tallinna Kesklinna Valitsus eestkosteasutusena tutvus esitatud avaldusega ja kohtus lapse ema S K iga lapsega suhtlemiskorraga seonduva arutamiseks ning märkis, et ei toeta avaldust, leides, et taotletu ei vasta lapse huvidele ja vajadustele. Eestkosteasutuse hinnangul ei ole tulenevalt suhtlusgraafiku küllaltki tihedast rütmist mõistlik ärajäänud kohtumisi asendada, kuna see muudaks kehtiva suhtluskorra eelkõige vanematele endile veelgi segasemaks ja keerulisemaks. Asjaolu, et lapse ema ei luba isal külastada haiget last, on tingitud eelkõige poolte omavahelistest pingelistest suhetest, vältimaks haige lapse juuresolekul vanemate omavahelisi konflikte.

6. 01.07.2013 toimunud kohtuistungil jõudsid pooled kokkuleppele.

Esimese astme kohtu määrus

7. 03.07.2013 määrusega kinnitas Harju Maakohus 01.07.2013 kohtuistungil avaldaja ja S K i vahel sõlmitud kompromissi lapse K L suhtlemiseks ning lõpetas menetluse avaldaja avalduses lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõudes lepitusmenetluse läbiviimiseks. Menetluskulud jättis kohus poolte kanda. Kohus määras avaldaja (isa) suhtlemiskorra K L (laps) kuni lapse kooliminekuni järgmiselt: 1.1. Isa veedab iga teise (paarisnädala) nädalavahetuse lapsega järgmiselt: 1.1.1 reede õhtust alates kell 18:00 kuni pühapäeva õhtuni talveajal kell 18:00 ja suveajal kell 20:00; 1.1.2 lapse toomise reede õhtul lasteaiast või teisest kokkulepitud kohast ja pühapäeval tagasi korraldab isa; 1.1.3 isa veedab lapsega iga paaritu nädala kolmapäeval kell 18:00 kui ta läheb lapsele lasteaeda või teise kokkulepitud kohta järele kuni neljapäeva hommikuni kui ta viib lapse lasteaeda või teise kokkulepitud kohta (kui ta lasteaias ei käi) hiljemalt kell 08:00; 1.1.4 isa läheb lapsele lasteaeda järele ajavahemikus kell 16:00-18:00; 1.1.5 paarisnädala kolmapäeval võtab isa lapse lasteaiast kell 16:00 - 18:00 ja viib lapse kokkulepitud kohta hiljemalt kell 20:00; 1.1.6 kui laps ei ole koos emaga või ei käi lasteaias, siis võib isa kolmapäeviti lapse võtta kell 16:00; 1.1.7 lapse võib isale suhtlemiseks üle anda ka ema poolt määratud kolmas isik; 1.1.8 lapse ja isa kohtumist ei toimu ja lapse emal ei ole kohustust last isale üle anda kui laps on haige, kui lapse arst on väljastanud lapse haiguse ja selle kohta, et laps ei tohi kodust väljuda, kirjaliku kinnituse. Selliselt ärajäänud nädalavahetuse kohtumised asendatakse lapse tervenemisel järgmise nädalavahetusega.

8. Kompromissi punkti 2 kohaselt veedab laps suvepuhkuse (juuni kuni august) kaks täisnädalat isaga ja kaks täisnädalat S K iga (ema) ning sellel ajal tavapärast määruse punktis 1 märgitud suhtlemist ei toimu. Täpse suvepuhkuse aja lepivad vanemad kokku hiljemalt iga aasta 31.05. Talvepuhkuse veedab laps määruse punkti 3 kohaselt vanematega selliselt, et 52 täisnädala veedab laps 2013 emaga ja 2014 esimese (1) täisnädala veedab isaga. Igal järgmisel aastal on suhtlemine vastupidine.

9. Kompromissi punkti 4 järgi üks kord aastas võib vanem viia lapse välisreisile kestvusega kuni 14 päeva ja sellest teatab ta teisele vanemale ette vähemalt kuu aega ning sellel ajal tavapärast määruse punktis 1 märgitud suhtlemist ei toimu. Punkti 5 kohaselt emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva isaga. Isa sünnipäeva päeva veedab laps isaga ja ema sünnipäeva päeva veedab emaga. Laps antakse üle kell 08:00 ja ta tuuakse kokkulepitud kohta kell 20:00. Lapse sünnipäeva pidamise ajas ja kohas lepivad vanemad määruse punkti 6 kohaselt kokku täiendavalt.

10. Kompromissi punkti 7 kohaselt teavitab ema koheselt isa e-kirja (kiireloomulisel olukorral ka sms-ga) teel kui ta on kokku leppinud lapse arsti visiidiaja, et isal oleks võimalik visiidil osaleda. Kompromissi punkt 8 näeb ette, et vanemal, kelle juures laps suhtluskorra järgselt ei viibi, on õigus lapsega igal päeval ajavahemikul kell 18:00-20:00 telefoni teel suhelda ja teine vanem ei tohi seda takistada. Punkti 9 kohaselt suhtlevad vanemad üksteisega järgmistel meiliaadressidel: K L – XXXXXXX; S K – XXXXXXXXX

11. Määruses leidis kohus TsMS § 430 lg-le 1 tuginedes, et vanemate poolt sõlmitud kompromiss vastab nõuetele ning selle võib kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Samuti märkis kohus, et kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-ga 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS §-st 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Määruskaebus

12. 17.07.2013 esitatud määruskaebuses palub S K jätta maakohtu määrusest välja punkti 1.1.5, kuna paarisnädalal viibib laps terve nädalavahetuse oma isaga ning lapse huvides oleks parem kui ta ei oleks nii tihti tunnistajaks vanemate vahel valitsevatele pingelistele suhetele. Määruse punktist 1.1.8 palub S K jätta välja „selliselt ärajäänud nädalavahetuses asendatakse lapse tervenemisel järgmise nädalavahetusega“ ning palub arvestada Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna ja psühholoog Ü K u seisukohti. S K märgib, et haiguse tõttu ärajäänud nädalavahetuste asendamisega tekib olukord, kus kaheaastane laps viibib emast eemal viis kalendripäeva. S K oleks määruse nimetatud punktiga nõus, kui lapsel oleks vanust vähemalt neli või viis aastat. Määruse punkti 4 palub S K lisada „suvepuhkuse ajal (juuni kuni august)“, mille lisamisel saab olla kindel, et isa veedab aega oma lapsega. Punkti praeguse sõnastuse kohaselt viib lapse isa lapse Soome oma ema juurde, mitte ei veeda ise oma pojaga aega. Määruse punkti 7 palub S K lisada, et ka isal on kohustus teavitada ema, kui isa on kokku leppinud lapse arsti visiidiaja, et ka emal oleks võimalik visiidil osaleda. Vaidlustatud määruse punkti 8 osas palub S K võtta arvesse, et laps on kaheaastane ega oska veel kasutada mobiiltelefoni ega rääkida lausetena. S K märgib, et oleks antud määruse punktiga nõus, kui lapsel oleks vanust vähemalt neli või viis aastat ning laps oskaks pidada dialoogi ja omaks isiklikku mobiiltelefoni.

13. 30.08.2013 esitas S K kohtule määruskaebuse täienduse, milles palub tühistada maakohtu 03.07.2013 määruse ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Määruskaebuse täienduses toodud põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta S K i esitatud tõendid, sh kriisipsühholoog Ü K u arvamuse ja avaldaja naabri T A i seletuskirja, mis tõendavad, et lapse huvides peab isaga suhtlemine olema piiratud. Kohus on kasutanud võimalust kompromissi sõlmimiseks, jättes seejuures kõik asjaolud ja tõendid arvestamata. S K i väitel ei olnud istungil lapse huvid kaitstud, kuna istungilt puudus lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja, kinnitatud kompromiss rikub lapse huve ning S K sõlmis kompromissi, olles survestatud avaldaja esindaja poolt. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kompromissi punktid 1.1.1, 1.1.4, 1.1.6, 7 ja 8 täidetavad. Kompromissi punkt 8 ei ole määruskaebuse esitaja hinnangul täidetav põhjusel, et laps on kaheaastane ega oska kasutada mobiiltelefoni ega rääkida lausetena. Samuti ei ole S K enam nõus punktiga 1.1.1 ja leiab, et laps ei peaks olema 3 päeva ja kaks ööd isa juures. Kompromissi punktid 1.1.4 ja 1.1.6 ei ole määruskaebuse esitaja hinnangul selged ning punkt 1.1.4. on tõlgendatav ka selliselt, et lapse isa võib lapsele lasteaeda järgi minna iga päev. Punktis 1.1.6 ei ole määruskaebuse esitaja hinnangul selge, kas isa võib selles sätestatud tingimustel lapse võtta paarisnädalal või paaritul nädalal. Samuti ei nõustu S K kompromissi punktiga 7, sest leiab, et sarnane kohustus peaks olema ka lapse isal.

Vastused määruskaebusele

14. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond ei toeta tuginedes lastekaitse seaduse §-le 3 esitatud määruskaebust, kuna see ei vasta lapse huvidele ja vajadustele.

15. Avaldaja märgib, et siiani on lapse kohtumine isaga vaidlustatud määruse alusel toimunud edukalt ning S K i käitumine lapse ja isa suhtlemise piiramisel ei vasta mõistliku lapsevanema käitumisele. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud S K i kanda.

Edasine menetluse käik

16. Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

17. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

18. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et ei tuvastanud TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis oleksid keelanud kohtul kompromissi kinnitada. Asjaolu, et sõlmitud kokkulepe ei ole kaebuse esitajale enam vastuvõetav ja kaebaja ei soovi seda enam täita, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kolleegiumi hinnangul vastab vaidlustatud määrusega kinnitatud suhtlemiskord lapse huvidele ja vajadustele ning kaebus ei sisalda asjaolusid, millest tuleneks maakohtu poolne õigusrikkumine kompromissi kinnitamisel. Erinevalt määruskaebuses taotletud muudatustest kokkulepitud suhtlemiskorras tagab praegune suhtlemiskord lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ja tagab lapsele Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse §-s 28 sätestatud õiguse säilitada ühest vanemast lahuselu korral isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga. Ka ei saa asjas kogutud tõendite pinnalt pidada põhjendatuks kaebaja seisukohta, et tema poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on lapse huvides isaga suhtlemise piiramine. Nõustuda ei saa ka määruskaebuse väitega, mille kohaselt ei olnud lapse huvid kaitstud tulenevalt sellest, et 01.07.2013 kohtuistungilt puudus lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja. Siinkohal peab kolleegium vajalikuks selgitada, et käesolevas tsiviilasjas määras maakohus 06.12.2012 määrusega K L riigi õigusabi korras esindaja seoses lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõude menetlemisega. See, et kohus ei pidanud hilisema lepitusmenetluse raames vajalikuks määrata lapsele esindajat, ei kujuta endast õigusrikkumist, kuivõrd käesoleval juhul ei olnud kohtul seadusest tulenevat kohustust lapsele esindaja määramiseks. Samuti puudub ringkonnakohtul alus kahelda maakohtu hinnangus lapsele esindaja määramise vajalikkuse kohta.

19. Usutav ei ole kaebuse väide, mille kohaselt sõlmis kaebaja kompromissi avaldaja esindaja survel. Nimetatud seisukohta toetab ka see, et esmakordselt on kaebaja 01.07.2013 kohtuistungil kokkulepitud ja 03.07.2013 määrusega kinnitatud suhtlemiskorra tingimustega mittenõustumist väljendanud alles määruskaebuse esitamisel, s.o 16.07.2013. Eelnimetatu viitab sellele, et kaebajal puudusid kompromissi sõlmimisel ja kaebuse esitamise eel kahtlused kokkulepitud tingimustes.

20. Põhjendamatud on kaebuse väited selle osas, et kompromissi osad punktid ei ole täidetavad. Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud maakohtu määrus selge ja selles märgit tingimused täidetavad. Kokkulepitu arusaadavust ja täidetavust kinnitab ka asjaolu, et tegelikkuses on pooled asunud kompromissilepingut täitma.

21. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Iko Nõmm

Malle Seppik

Ande Tänav