3-13-1833/29 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-1833 Otsuse kuupäev 21. veebruar 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi OÜ Vapramäe Allika kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 06.05.2013. a otsuse nr 13-6/878 punkt ning 16.07.2013. a vaideotsuse nr 13-4/278 osaliseks tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 26. november 2013, kirjalik menetlus Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebuse esitaja OÜ Vapramäe Allika Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 24. märts 2014.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 23.09.2010 käskkirjaga nr 13- 6/1666 määrati OÜ-le Vapramäe Allika taotluse nr 430010782045 alusel toetust summas 6310,31 eurot forellipüügi arendustegevuseks ning peadirektori 22.10.2010 käskkirjaga nr 13-6/1882 taotluse nr 430010782529 toetust summas 7025,12 eurot Vapramäe puhkemaja seadmete soetamiseks.

2

Peadirektori 09.07.2012 käskkirjaga nr 13-6/1448 määrati OÜ-le Vapramäe Allika taotluse nr 430012784990 alusel toetust summas 218530,49 eurot osaühingu turismitegevuste mitmekesistamiseks. Toetus on kaebajale välja makstud taotluse nr 430010782045 alusel summas 6310,31 eurot ja taotluse nr 43001078529 alusel 4687,71 eurot.

2. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 06.05.2013. a otsusega nr 13-6/878 otsustati: 1) jätta OÜ-le Vapramäe Allika välja maksmata taotluse nr 430012784990 alusel määratud toetus 21 853,49 eurot ja taotluse nr 430010782529 alusel määratud toetus 2337,37 euro ulatuses; 2) nõuda OÜ-lt Vapramäe Allika tagasi taotluse nr 430010782045 alusel makstud toetus summas 6310,31 eurot ja taotluse nr 430010782529 alusel makstud toetus summas 4687,71 eurot; 3) arvata kaebaja välja Leader-meetme alusel toetuse saamisest 2013. ja 2014. aastal. Otsuse p-des 3 ja 4 selgitati, et tagastatava toetuse summalt nõutakse intressi ühe aasta Euribor + 5 protsenti aastas ning toetuse saajal tuleb tagasinõutud summa kanda tagasi 60 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse teatavakstegemise päevast. Otsuses leiti, et OÜ Vapramäe Allika on tahtlikult esitanud kuludokumentide hulgas OÜ-ga Itek Elektroonika tehtud tegelikele müügitehingutele mittevastavaid arveid ehk, et OÜ Vapramäe Allika poolt esitatud arved erinesid oluliselt OÜ Itek elektroonika raamataupidamises olevatest arvetest.

3. OÜ Vapramäe Allika esitas vaide PRIA 06.05.2013. a otsuse nr 13-6/878 tühistamiseks ja selle täitmise peatamiseks. PRIA 16.07.2013. a vaideotsusega nr 13-4/278 jäeti vaie rahuldamata ning vaidlustatud otsuse täitmine peatamata.

4. OÜ Vapramäe Allika esitas 02.09.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 06.05.2013. a otsuse nr 13-6/878 ja 16.07.2013. a vaideotsuse nr 13-4/278 tühistamiseks osas, milles PRIA otsustas jätta kaebajale välja maksmata taotluse nr 430012784990 alusel määratud toetuse summas 21 853,49 eurot (turismitoetus) ning osas, milles kaebaja arvati välja Leadermeetme alusel toetuse saamisest aastal 2014 (otsuse p 5).

Kaebuse põhjendused

5. Vaidlustatud Otsusega on PRIA arvanud kaebaja välja Leader-meetme alusel toetuse saamisest 2013. ja 2014. aastal, tuginedes seejuures Komisjoni määruse Art 30 lõikele 2. PRIA poolt nimetatud sättele tuginemine on olnud alusetu, kuivõrd ükski tegelik ega PRIA enda poolt välja toodud asjaolu ei viita kaebaja tahtlusele valeandmete esitamisel selle asemel, et käsitleda kaebaja käitumist hooletuse või raske hooletusena. Ent isegi siis, kui lugeda Art 30 lg 2 eeldused täidetuks, on PRIA sätet vääralt kohaldanud, arvates kaebaja toetuse saajate hulgast alusetult välja ka 2014. aastaks. Komisjoni määruse Art 30 lg 2 korrektse kohaldamise korral oleks PRIA-l olnud õigus arvata kaebaja toetuse saamisest välja alates novembrist/detsembrist 2012 kuni 2013.a lõpuni. Komisjoni määruse Art 30 lg 2 teise lause kohaselt arvatakse toetusesaaja välja sama meetme alusel toetuse saamisest sel aastal, mil rikkumine avastati, ning sellele järgneval kalendriaastal. Käesoleval juhul seisneb

3

kaebaja väidetav rikkumine selles, et ta esitas PRIA-le koos kuludeklaratsiooniga OÜ-lt Itek Elektroonika 29.03.2011.a, 14.09.2012.a, 17.10.2012.a ja 24.05.2012.a saadud arved, kontrollimata arvetel olevate kirjete õigsust, mis tõi kaasa selle, et PRIA-le esitatud arved ei vastanud arvete kirjete osas tegelikele tehingutele.

6. Asjaolu, et arvete kirjed ei ole korrektsed, avastas PRIA 9.11.2012.a toimunud kohapealse kontrolli käigus, mille raames kontrolliti Forellipüügi toetuse ja Seadmete toetuse abil soetatud seadmete olemasolu ja kasutamist. PRIA sai eksitusele, mida ta loeb toetuse saaja rikkumiseks, täiendavat kinnitust 13.12.2012.a ja 17.12.2012.a, mil OÜ Itek Elektroonika esitas PRIA-le enda raamatupidamises olevad arved ja dokumendid, mis erinesid kaebaja poolt PRIA-le esitatud dokumentidest. Seega avastas PRIA talle ette heidetava rikkumise 2012. aasta novembris-detsembris. Komisjoni määruse Art 30 lg 2 ei nõua seda, et rikkumine oleks täie kindlusega kindlaks tehtud või et selle kohta oleks vormistatud haldusorgani otsus või jõustunud kohtuotsus, vaid oluline on üksnes rikkumise “avastamise”, s.o rikkumise aluseks olevatest faktilistest asjaoludest esmakordselt teadasaamise ajahetk. Kuna rikkumine avastati novembris-detsembris 2012, oleks PRIA-l olnud Komisjoni määruse Art 30 lg 2 alusel õigus arvata kaebaja Leader-meetme alusel toetuse saamisest välja üksnes samal kalendriaastal 2012 ning aastal 2013. Vaadeldavast sättest ei tulene võimalust arvata toetuse saaja välja ka veel ülejärgmisel aastal, s.o aastal 2014. Sellest tulenevalt palub kaebaja tunnistada Otsus kehtetuks osas, milles sellega otsustati arvata kaebaja välja Leadermeetme alusel toetuse saamisest 2014. aastal.

7. Kaebaja on seisukohal, et turismitegevuste toetuse välja maksmata jätmine on alusetu ega põhine seadusel. Elektroonikaseadmed, mille osas OÜ Itek Elektroonika poolt toetuse saajale esitatud arved ning PRIA poolt järelkontrolli raames OÜ-lt Itek Elektroonika saadud arved ei lange täiel määral kokku, on soetatud forellipüügi toetuse ja seadmete toetuse abil. Vaidlustatud otsusega on PRIA aga otsustanud jätta kaebajale välja maksmata ka turismitegevuste toetuse, mis oli kaebajale määratud PRIA peadirektori 09.07.2012.a käskkirjaga. Kuna turismitegevuste toetus määrati kaebajale juba juulis 2012, siis ei saanud ka PRIA poolt kaebajale aastateks 2013 ja 2014 kehtestatud sanktsioon õigustada kaebaja nimetatud toetusest ilma jätmist.

8. Komisjoni määruse Art 30 lg 2 võimaldab tagasiulatuvalt toetuse alt välja jätta vaid konkreetse tegevuse, millega seonduvalt on tõendatud toetuse saaja poolt tahtlik valeandmete esitamine. Art 30 lõikest 2 ei tulene võimalust jätta toetuse saaja ilma nendest toetustest, mis on talle määratud enne seda, kui on avastatud tema väidetav rikkumine, ning millega seonduvalt ei ole valeandmete esitamist avastatud. Komisjoni määruse Art 30 lõige 2 ei oma tagasiulatuvat mõju nende toetuste osas, mida valeandmete esitamine ei puuduta. “Toetuse saamisena” Komisjoni määruse Art 30 lg 2 tähenduses tuleb mõista toetuse määramist, mitte aga juba määratud toetuse väljamaksmist. Toetuse hilisem väljamaksmine on üksnes PRIA poolt oma toetuse määramisega tekkinud kohustuse täitmine. Komisjoni määruse Art 30 lg 2 võimaldab jätta toetuse saaja “välja meetme alusel toetuse saamisest” kuni rikkumise avastamise aasta lõpuni ning järgmiseks kalendriaastaks. Kui aga käsitleda “toetuse saamisena” nii toetuse määramist kui ka juba määratud toetuse välja

4

maksmist, võib Art 30 lg 2 kohaldamine viia tulemuseni, et lisaks edasiulatuvalt meetme alt välja jäämisele kaotab toetuse saaja tagasiulatuvalt ka mitme varasema aasta jooksul meetme alusel määratud toetused ning jääb seetõttu sisuliselt meetme alt välja pikemaks ajaks kui Art 30 lg 2 seda ette näeb. Eelnevast järeldub, et kuivõrd Turismitegevuste toetus määrati kaebajale juba juulis 2012, siis ei saanud PRIA poolt kaebajale aastateks 2013 ja 2014 kehtestatud sanktsioon õigustada nimetatud toetuse välja maksmata jätmist.

9. Turismitegevuste toetuse välja maksmata jätmise õiguslik alus ei tulene ka ELÜPS § 62 lõikest 5. ELÜPS § 62 lõike 5 teisest lausest tulenevalt oleks PRIA-l õigus jätta Turismitegevuste toetus välja maksmata üksnes ühel kahest juhust, s.o kui tagantjärele ilmneks, et toetuse saajale on määratud toetus vaatamata sellele, et toetuse andmisel esinesid alused taotluse rahuldamata jätmiseks, või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saamise nõudeid. Antud juhul ei selgu otsusest, kummale nimetatud alustest on PRIA tuginenud. Kaebaja esitas turismitegevuste toetuse väljamaksmiseks kuludeklaratsiooni 22. oktoobril 2012.a, mistõttu oleks PRIA pidanud otsustama toetuse maksmise juba enne 22. jaanuari 2013.a. Ajaks, mil PRIA oleks pidanud Turismitegevuste toetuse välja maksma, oli ta avastanud probleemid Forellipüügi toetuse ja Seadmete toetuse kuludokumentide kirjetes Ajahetkel, mil Turismitegevuste toetus oleks tulnud kaebaja poolt esitatud kuludeklaratsiooni alusel välja maksta, vastas kaebaja kõikidele toetuse saamise nõuetele ning tema suhtes ei olnud rakendatud ka Komisjoni määruse Art 30 lõikest 2 tulenevat karistust. Kui toetus oleks õigel ajal välja makstud, ei oleks PRIA-l õigust ka juba välja makstud toetust tagantjärele tagasi nõuda. Seega on kaebajal täielik õigus Turismitegevuste toetuse väljamaksmisele. PRIA-l ei saa lubada õigustada toetuse välja maksmata jätmist omaenda poolt tekitatud asjaoludega.

Vastustaja vastuväited

10. PRIA ei nõustu kaebusega ning leiab, et otsus ja vaideotsus õiguspärased ja põhjendatud ning kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. PRIA ei nõustu väitega, et tegelikele tehingutele mittevastavate arvete esitamisel oli tegemist raske hooletusega. PRIA on tagasinõudeotsuses ja vaideotsuses põhjalikult selgitanud, miks tuleb kaebaja käitumist lugeda tahtlikuks. Arvete sisust nähtub, et kaebaja sai nendest tehingutest toetuse arvel reaalset kasu. Kogenud taotlejana oli kaebaja tegelikkusele mittevastavaid arveid PRIA-le esitades teadlik toetuse saamise tingimustest ja seega ka isikliku kasu saamise võimalusest.

11. Kaebaja tõlgendab Komisjoni määruse artikli 30 lõiget 2 nii, et seda ei saa kohaldada toetuse saamisest väljaarvamiseks aastal 2014, vaid üksnes 2012. aasta novembrist/detsembrist alates kuni 2013. aasta lõpuni. Eestikeelses versioonis kasutatud sõna „avastama“ tõlke võrdlemisel teiste Euroopa Liidu peamistes menetluskeeltes koostatud määruse versioonidega tuleneb, et rikkumise võib lugeda avastatuks, kui see on otsuses fikseeritud. Nagu PRIA vaideotsuses selgitas, ei ole võimalik rikkumise avastamise hetke mingi muu konkreetse ajamomendiga siduda. Vastasel juhul tuleks kindlaks teha, millisel hetkel tekkis PRIA ametnikul äratundmine, et kaebaja on tahtlikult esitanud valeandmeid. Samuti ei saa PRIA ametniku avastust nimetada PRIA kui

5

asutuse avastuseks, sest dokumentide menetleja ei saa taotleja süü osas PRIA nimel ainuisikuliselt seisukohta võtta. Igal juhul on sanktsiooni kohaldamiseks esmalt vajalik, et PRIA oleks rikkumises veendunud. PRIAl puudub huvi ja õiguslik alus rikkumise avastamise hetke mõjutada, kuna haldusorganina tuleb tal järgida haldusmenetluse seadust ning hea halduse põhimõtteid. PRIAl puudub isiklik puutumus ja huvi, mis võiks negatiivselt mõjutada toetuse väljamaksmist või väljamaksete peatamist. PRIA huvi on seotud haldusmenetluse nõuetekohase läbiviimisega, toetuste nõuetekohase määramise, kontrolli ja väljamaksmisega ning taotlejate õiguste järgimisega, et vältida enda suhtes sanktsioone Euroopa Komisjonilt. Rikkumise menetlemise aeg kujunes just nii pikaks seepärast, et kaebajale oleks tagatud ärakuulamisvõimalus ning et sanktsiooni kohaldamine oleks igati põhjendatud.

12. PRIA on seisukohal, et toetuse saamisest väljaarvamine hõlmab varem määratud toetuste välja maksmata jätmist ning uute taotlustega esitatud projektidele toetuse mitte määramist kahe kalendriaasta vältel. „Toetuse saamise“ all tuleb mõista ka toetuse kättesaamist ehk väljamaksmist, nõustuda ei saa kaebaja tõlgendusega, et selle all on mõeldud ainult toetuse määramist. Samuti ei saa nõustuda kaebaja arvamusega, et juba toetuse määramise otsusega tekib isikul õiguslik alus toetus kätte saada. Toetuse reaalseks väljamaksmiseks peab taotleja täitma kõik toetuse saajale kehtestatud nõuded ning alles PRIA toetuse maksmise otsuse järel tekib tal õigus PRIAlt toetuse väljamaksmist nõuda. Eelnevalt kontrollib PRIA projekti raames esitatud kulusid tõendavaid dokumente, teostab kohapealseid kontrolle ning nõuab vajadusel täiendavalt määruses ettenähtud dokumentide esitamist. Kui mõnes menetlemise etapis tuvastatakse rikkumisi, puuduseid või määruse mõttes abikõlbmatuid kulusid, siis teeb PRIA otsuse toetuse osaliselt või täielikult välja maksmata jätmise kohta ELÜPS § 62 lõike 5 ja Leader-määruse § 45 lõike 3 alusel. Sellisel juhul ei teki taotlejal õigust vastavas osas toetuse väljamaksmist nõuda, kuigi toetust on määratud suuremas summas kui PRIA lõpuks välja maksis.

13. PRIA ei nõustu kaebaja tõlgendusega, et artikli 30 lõige 2 võimaldab toetuse alt välja jätta üksnes selle projekti, mille kohta esitati valeandmeid. Artikli 30 lõige 2 sätestab, et toetuse saaja arvatakse täielikult välja toetuse saamisest kahel aastal. See tähendab, et kaebajale kui juriidilisele isikule ei maksta Leader-meetmes esitatud projektide raames kahe kalendriaasta jooksul välja ühtegi toetust. Ainuke erinevus on, et projekti eest, mille raames esitati valeandmeid, nõutakse juba väljamakstud toetus tagasi, aga sama toetusesaaja ülejäänud projektide eest peetakse kinni üksnes veel väljamaksmata summad.

14. Kaebaja kasutatud väljend „tagasiulatuvalt toetuse alt välja jätmine“ ei ole asjakohane, sest viitab, nagu kaebajal oleks juba tekkinud õigus toetuse väljamaksmist nõuda, mille PRIA on hiljem kehtetuks tunnistanud. Kui toetus on määratud 2012. aastal, siis on õigus selle projekti kuludokumente esitada kaks aastat kuni 2014. aasta toetuse määramise otsuse kuupäevani. Määruse sõnastusest ei tulene, et varem määratud toetused tuleks igal juhul välja maksta, seepärast lähtub PRIA tõlgendusest, et määruse eesmärk on karistada valeandmeid esitanud isikut sellega, et ta jäetakse kahe kalendriaasta vältel täielikult Leader-meetme toetuse arvelt rahastusest ilma.

6

15. Kaebaja viitab, nagu ei tohiks PRIA kohaldada korraga ELÜPS § 62 lõiget 5 ja Komisjoni määruse nr 65/2011 artikli 30 lõiget 2. Eestikeelse Komisjoni määruse nr 65/2011 artikli 30 lõiget 2 ei saa lugeda selgeks ega üheselt mõistetavaks sätteks. Selle sätte kohaldamiseks tuleb PRIAl rakendada täiendavalt siseriiklikke õigusakte ning ELÜPS ongi välja töötatud ELi määruste põhjal ja nende paremaks rakendamiseks. ELÜPS § 62 lõiget 5 tuleb seega tõlgendada kooskõlas Komisjoni määruse nr 65/2011 sätetega. PRIA ei leia nimetatud sätetes vastuolu, kuna mõlemad kehtestavad valeandmete esitamise korral sanktsioonid, mis ei välista teineteist. Valeandmete esitamise korral tuleb PRIAl kohaldada mõlemat sätet.

Kohtu otsus ja põhjendused.

16. Kohus on seisukohal, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.

OÜ Vapramäe Allika on vaidlustanud PRIA 06.05.2013 otsust kahes osas, esiteks osas millega arvati OÜ Vapramäe Allika välja Leader-meetme alusel toetuse saamisest 2014 aastal (otsuse p 5). Teiseks on kaebaja vaidlustanud otsuse p 1 osas, milles otsustati jätta välja maksmata taotluse nr 430012784990 alusel määratud toetus summas 21 853,49 eurot turismitegevuste mitmekesistamiseks.

17. Kaebaja on märkinud, et ta peab alusetuks OÜ Vapramäe Allika välja arvamise toetuse saamisest tuginedes Komisjoni määruse art 30 lõikele 2, kuna ükski asjaolu ei viita kaebaja tahtlusele valeandmete esitamisel. Nimelt sätestab Komisjoni määruse art 30 lõige 2 esimene lause : „Kui leitakse, et toetusesaaja on tahtlikult esitanud valeandmeid, arvatakse kõnealune tegevus EAFRD toetuse alt välja ning kõik selle tegevuse eest juba makstud summad nõutakse tagasi.“ Kaebaja tunnistab oma süüd OÜ Itek Elektroonika arvete sisu hooletul kontrollimisel, ning möönab, et tegemist võib olla hooletuse või raske hooletusega, kuid märgib et pole nõus tahtliku valeandmete esitamisega. Samas nähtub kaebusest, et kaebaja on nõustunud osa määratud ja välja makstud toetusi, mis on tagasi nõutud samadel asjaoludel, tagasi maksma, ning tegelikult ei soovi kaebaja sisuliselt otsust tahtluse osas vaidlustada. Seetõttu kohus seda asjaolu ei analüüsi. Ka vaideotsusest nähtuvalt ei ole kaebaja vaides otsust tahtluse puudumise motiivil taotlenud kehtetuks tunnistada.

18. Kaebuse esitaja ei ole nõus, et PRIA jättis Komisjoni määruse art 30 lg 2 alusel ta toetuse saamisest ilma 2014 aastal. Seega toetuse saamisest ilma jätmist 2013 aastal kaebaja ei vaidlusta. Komisjoni määruse art 30 lg 2 teise aluse kohaselt arvatakse toetusesaaja välja sama meetme alusel toetuse saamisest sel aastal, mil rikkumine avastati, ning sellele järgneval kalendriaastal. Otsuse järgi seisnes kaebaja rikkumine selles, et ta esitas 29.03.2011, 14.09.2012, 24.05.2012 ja 17.10.2012 PRIA-le koos kuludokumentidega OÜ-lt Itek Elektroonika arved, mis kontrollimisel erinesid oluliselt OÜ-lt Itek Elektroonika saadud arvetest ehk et esitas valeandmetega kuludokumendid. Antud juhul on vaidlus selles, millist aastat lugeda Komisjoni määruse art 30 lg 2 kohaselt rikkumise avastamise aastaks, kuna sellest sõltub, millistel aastatel jäetakse toetusesaaja toetuse saamisest välja. Kaebaja on seisukohal, et rikkumine avastati 2012 aastal, millal viidi läbi kontrollimine ning millest tulenevalt oleks saanud teda jätta toetuse saamisest ilma 2012 aastal ja 2013 aastal. Vastustaja on seisukohal, et rikkumise avastamise ajaks Komisjoni

7

määruse art 30 järgi tuleb lugeda otsuse tegemist (antud juhul 06.05.2013), milles PRIA fikseeris rikkumise. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja kontrollimise viis PRIA läbi 09.11.2012 ning selle kontrolli tulemusena tekkis PRIA-l kahtlus arvetel olevate andmete õigsuse osas. PRIA esitas 13.12.2012 OÜ-le Itek Elektroonika päringu, mille alusel sai OÜ-lt Itek Elektroonika vastused 13.12.2012 ja 17.12.2013 koos arvete ning tasumist tõendavate pangakontode väljavõtete ja maksekorraldustega, mis erinesid OÜ Vapramäe Allika poolt PRIA-le esitatud dokumentidest. Kohus nõustub vastustajaga, et antud juhul toimus rikkumise avastamine ehk rikkumise kindlakstegemine 2013 aastal. Vastustaja on kohtule esitatud vastuses esitanud analüüsi mitmetes teistes keeltes Komisjoni määruse art 30 sõnastusest, mille alusel kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et Komisjoni määruse artikli 30 eestikeelne tõlge on ebatäpne ja liialt kitsa tähendusega ega anna edasi sätte mõtet. Kohus nõustub vastustajaga, et Komisjoni määruse artikli 30 lõiget 2 saab tõlgendada selliselt, et rikkumise avastamise ajaks on rikkumise kindlakstegemise aeg, ehk see, kui valeandmete esitamise fakt, samuti valeandmete esitamise tahtlus on kindlaks tehtud ja fikseeritud. Antud juhul on rikkumine tuvastatud 06.05.2013 otsusega, seega on rikkumise avastamise ajaks 2013 aasta, mis tähendab, et vastustaja otsus arvata kaebaja välja toetuse saamisest 2014 aastal lisaks 2013 aastale, on õiguspärane. Valeandmete tahtliku esitamise kindlakstegemise ajaks ei saa lugeda ajahetke, kui PRIA ametniku poolt viidi läbi kontrollimine või seda, kas ja millal ametnikul tekkis kahtlus andmete ebaõiguses ja vajadus andmete ülekontrollimiseks . Vastupidiselt kaebajale on kohus seisukohal, et Komisjoni määruse art 30 lg 2 näeb just ette, et rikkumine peab olema täie kindlusega kindlaks tehtud. Komisjoni määruse artikkel 30 lg 2 kohaldamisel ei saa sama lõike teist lauset tõlgendada eraldi esimesest lausest.

19. Teiseks leiab kaebaja, et PRIA-l puudus õigus jätta kaebajale välja maksmata turismistegevuse toetus, kuna elektroonikaseadmed, mille osas OÜ Itek Elektroonika poolt saadud arved ei lange kokku PRIA poolt järelkontrolli raames saadud arvetega, on soetatud mitte turismitegevuse toetuse, vaid forellipüügi toetuse ja seadmete toetuse abil. Turismitegevuse toetust PRIA poolt teostatud järelkontroll kaebaja väitel üldse ei hõlmanud. Vastustaja on märkinud, et valeandmete esitamise korral arvatakse artikkel 30 lg 2 alusel isik välja kõikidest Leader-meetmes esitatud projektide raames toetuse saamistest kahe aasta jooksul. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga. Artikkel 30 lg 2 teine lause näeb ette, et valeandmete esitamise korral arvatakse toetusesaaja sama meetme alusel toetuse saamisest välja samal aastal, kui rikkumine avastati ning sellele järgneval aastal. Seega näeb säte ette, et rikkumise korral ei ole valeandmete esitajal õigust sama meetme ehk Leader-meetmes esitatud projektide raames kahe kalendriaasta jooksul saada ühtegi toetust. Projekti osas, milles valeandmeid esitati, on artikkel 30 lg 2 esimese lause alusel lisaks õigus juba väljamakstud toetusi tagasi nõuda. Seega on vaidlustatud otsus osas, millega otsustati jätta kaebajale välja maksmata taotluse nr 430012784990 ehk turismitegevuse toetus, olenemata sellest, et valeandmete esitamine toimus teiste projektide raames, õiguspärane.

20. Kaebaja on seisukohal, et artikkel 30 lõikest 2 ei tulene võimalust jätta toetuse saaja ilma nendest toetustest, mis on talle määratud enne seda, kui on avastatud rikkumine ning millega seonduvalt ei ole valeandmete esitamist avastatud, artikkel 30 lõige 2 ei oma tagasiulatuvat mõju nende toetuste osas, mida valeandmed ei puuduta. Kaebaja leiab, et isegi

8

kui lugeda toetuse saamisena ka toetuse väljamaksmise hetk, oleks turismitegevuse toetus tulnud seaduse järgi välja maksta juba mitu kuud enne, kui PRIA rakendas kaebaja suhtes artikkel 30 lõikest 2 tulenevat karistust. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Toetuse määramine ei tähenda, et sellega on tekkinud PRIA-le koheselt kohustus kogu toetus välja maksta. Nimelt peab toetuse saaja selleks, et toetus vastustaja poolt välja makstakse, täitma toetuse saamiseks ehk toetuse väljamaksmiseks kehtestatud nõudeid. Toetuse väljamaksmisele eelnevalt kontrollib PRIA kulusid tõendavaid dokumente ja samuti on PRIA-l õigus viia läbi kohapealseid kontrolle. PRIA-l on õigus leitud puuduste või rikkumiste korral teha otsus määratud toetuse kas osaliseks või täielikuks välja maksmata jätmiseks. Artikli 30 lõike 2 sõnastusest järeldub, et toetusesaaja jäetakse kahel aastal toetuse saamisest välja ehk et selle aja jooksul ei tohiks rikkumise toime pannud isik saada ühtegi Leader-meetme toetust, olenemata sellest, et toetus on rikkumisele eelneval perioodil määratud.

21. Veel leiab kaebaja, et turismitegevuse toetuse välja maksmata jätmise õiguslik alus ei tulene ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 62 lõikest 5. Kaebaja seisukohalt on PRIA Komisjoni määruse art 30 lõiget 2 asunud tõlgendama koosmõjus siseriiklike normidega, mille tulemusena on määratud kaebajale rangem karistus, kui artikkel 30 lg 2 ette näeb. ELÜPS § 62 lg 5 kohaselt jätab PRIA maaelu arengu toetuse maksmata, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saamise nõudeid. Kohus on seisukohal, et PRIA ei ole ELÜPS alusel karmistanud kaebaja karistust. Nii ELÜPS § 62 lg 5 kui Komisjoni määruse artikkel 30 lg 2 näevad ette valeandmete esitamise korral sarnased tagajärjed. Kuna kaebaja ei olnud toetuse saamise nõudeid täitnud, ehk on esitanud kuludokumentides valeandmeid, oli õigus jätta kaebajale toetus välja maksmata. Samas eelpool kohus juba tuvastas, et ka artikkel 30 lõikest 2 tulenevalt oli vastustajal õigus jätta kaebajale turismitoetus välja maksmata.

Arvestades eeltoodut jätab kohus OÜ Vapramäe Allika kaebuse tervikuna rahuldamata.

22. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse vastustajalt menetluskulude summas 740,70 eurot väljamõistmiseks. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jääb kaebaja taotlus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik