2-12-43839/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVaidluse esemeks olevate erimeelsuste lahendamiseks loobub hageja nõudest tuvastada 04.05.2007 sõlmitud maarendilepingu kehtivus. Hageja kinnitab 04.05.2007 sõlmitud maarendilepingust tulenevate mistahes nõuete ja õiguskaitsevahendite puudumist kostja, samuti Estonian Sustainable Forestry OÜ, reg. kood 10828496 vastu. Maarendileping loetakse kompromissiga lõppenuks poolte kokkuleppel arvates 31.12.2011.a.
Legislator headnote
AI generated2-12-43839/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Pooled paluvad Tartu Maakohtul kohtuistungit pidamata kinnitada kooskõlas TsMS § 430 lgs 1 sätestatuga kompromiss, kajastada kompromissi kinnitavas kohtumääruses punktid 1-5 ning lõpetada menetlus kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 sätetega.
Full text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine
Määruse tegemise aeg ja koht
21. veebruar 2014 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-12-43839 Hallistemaa OÜ versus Roger Puit AS; hagi maarendilepingu kehtivuse tuvastamiseks; tsiviilasja hind 3500 eurot Määruse tegemine kirjalikus menetluses Kohtunik Silvi Maiste Hageja Hallistemaa OÜ (registrikood 10646743; aadress Soo tee 4, Vao küla, Koeru vald, 73003 Järvamaa) Hageja esindaja Mario Rink (e-post mario@kentmanni.ee) Kostja Roger Puit AS (registrikood 10106076; aadress Pärnu mnt 24B, 71020 Viljandi) Kostja esindaja vandeadvokaat Kalev Saare (e-post tallinn@lawin.ee; kalev.saare@lawin.ee)
RESOLUTSIOON
Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
1. Vaidluse esemeks olevate erimeelsuste lahendamiseks loobub hageja nõudest tuvastada 04.05.2007 sõlmitud maarendilepingu kehtivus. Hageja kinnitab 04.05.2007 sõlmitud maarendilepingust tulenevate mistahes nõuete ja õiguskaitsevahendite puudumist kostja, samuti Estonian Sustainable Forestry OÜ, reg. kood 10828496 vastu. Maarendileping loetakse kompromissiga lõppenuks poolte kokkuleppel arvates 31.12.2011.a.
2. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3. Hageja ja kostja lepivad kokku, et alates käesoleva kompromissilepingu allkirjastamisest loetakse kõik hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevad nõuded lõppenuks ning pooled loobuvad ka kõigist teadaolevatest nõuetest ja õiguskaitsevahenditest, mis võiksid tuleneda hagi aluseks olevatest asjaoludest.
4. Pooled lepivad kokku, et nad lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kahe (2) tööpäevani alates määruse tegemise päevast.
5. Hageja taotleb tasutud riigilõivust poole (50% ehk 125 EUR) tagastamist hageja arvelduskontole nr. 10220009599010 vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: TsMS) § 150 lg-le 2 p 1.
6. Pooled paluvad Tartu Maakohtul kohtuistungit pidamata kinnitada kooskõlas TsMS § 430 lgs 1 sätestatuga kompromiss, kajastada kompromissi kinnitavas kohtumääruses punktid 1-5 ning lõpetada menetlus kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 sätetega.
7. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud käesoleva kokkuleppe kinnitamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas sellest, et kui kohus on kokkuleppe kinnitanud ei või TsMS § 432 kohaselt samad pooled samal alusel sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi.
Täiendavad otsustused
8. Seoses ülalmärgituga:
8.1 määruse jõustumisel tagastada Riigi Tugiteenuste Keskusel pool riigilõivust s.o 125 eurot Hallistemaa OÜ kontole nr 10220009599010 AS-s SEB Pank , mis laekus Hallistemaa OÜ kontolt nr 10220009599010 AS-s SEB Pank 25.10.2012 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 viitenumber 2900072699;
8.2 ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda;
8.3 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte;
8.4 saata määruse koopia Riigi Tugiteenuste Keskusele. Selgitused
9. Selgitada:
9.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;
9.2 Komromissi kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 2 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (TsMS § 661 lg 4);
9.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust.
Kohtu põhjendused
Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga.
Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.
Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja 25.10.2012 tasutud riigilõivust 250 eurot tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 125 eurot.
Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).
Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Silvi Maiste
Kohtunik