2-14-4268/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-14-4268 Otsuse kuupäev

21. veebruar 2014 Kohtunik Lukiina Vismann Kohtuasi

Hagihind

Menetlusosalised ja nende esindajad

XXXhagi XXXvastu elatise nõudes

1 597.50 eurot

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Irina Bušujeva Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX);

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad 18.02.2014 Hageja lepinguline esindaja Irina Bušujeva

Resolutsioon

Hagi rahuldada. 1. Välja mõista XXX elatusraha poja XXX kasuks igakuiselt suuruses, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2013.a. – 160 eurot, 2014 .a. – 177,50 eurot), alates 28.01.2014 kuni XXX18 aastaseks saamiseni so XXX.

2. Välja mõista XXX poja XXX kasuks ühekordse summana ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju 01.08.2013 kuni 27.01.2014 summas 959.75 eurot.

3. Elatusraha tuleb kanda XXXseadusliku esindaja XXXarveldusarvele.

4. Menetluskulud jätta kostja XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue XXXja XXXon üks ühine poeg XXX, sündinud XXX. Hageja elab koos emaga ning on täielikult tema ülalpidamisel alates augustikuust 2013, kui vanemate kooselu lõppes ja sellest ajast lõpetas kostja lapse ülalpidamise. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis pooles Vabariigi Valitsuse kuupalga alammääras ning tagasiulatuvalt üks aasta alates elatishagi esitamisest, alates 01.08.2013. Kostja arvamus Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist.

Hageja nõuab elatist PKS § 101 lg 1 sätestatud määras, mistõttu ei pea kohus vajalikuks täiendavalt käsitleda lapse vajalikke kulutusi.

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nimetatud sätte rakendamist piirab aga PKS § 102 lg 2, mille järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vastavalt PKS § 102 lg 2 võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus leiab, et antud juhul ei kuulu kohaldamisele PKS § 102 lg 2. Kohus asub seisukohale, et kostja on ise oma mitteõiguspärase tegevusega loonud olukorra, kus ülalpidamiskohustus on täitmata.

Lähtuvalt PKS § 101 lg l ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagi esitamise aja seisuga on miinimumelatise suurus 177,50 eurot ning 2013 aastal oli 160 eurot.

Hageja on nõudnud elatist tagasiulatuvalt alates 01.08.2013. Hagi on esitatud 28.012014. Kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole.

PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et kostjalt tuleb ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju välja mõista alates 01.08.2013 kuni hagi esitamiseni PKS § 101 lg 1 sätestatud määras.

Ajavahemikus 01.08.2013 kuni 27.01.2014 oli hageja põhjendatud saama elatist kokku 959.75 (160*5 kuud 2013 +jaanuarikuu 2014 eest so 01.01.2014-27.01.2014) eurot. Kostja ei ole pojale ülalpidamist nimetatud perioodil andnud. Tähtsust ei oma asjaolu, et hageja ei ole varem kostjalt elatusraha nõudnud. Vanema kohustus last üleval pidada tuleb seadusest.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Lukiina Vismann /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik