3-13-1047/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Andra Pärsimägi ja Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2014, Tartu

Haldusasja number

3-13-1047

Haldusasi

Indrek Jatsõšõni kaebus Tartu Vangla vastu materiaalse

kahju hüvitamiseks summas 50 eurot seonduvalt

spordijalanõude kaotsiminekuga

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27.09.2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Indrek Jatsõšõni apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Kaebaja Indrek Jatsõšõn

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Indrek Jatsõšõni taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks

rahuldamata.

2. Tagastada apellatsioonkaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Indrek Jatsõšõn esitas 16.05.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles, et kohus

mõistaks Tartu Vanglalt tema kasuks välja kahjuhüvitise summas 50 eurot kartseri laost

kaduma läinud spordijalanõude eest.

2. I. Jatsõšõni kaebus jäeti Tartu Halduskohtu 27.09.2013 avalikult teatavaks tehtud

otsusega rahuldamata. Kaebus jäi rahuldamata põhjusel, et kaebaja pole tõendanud, et tal olid

jalanõud kartserisse minnes kaasas ning tõendamata on asjaolu, et jalanõud läksid kaduma

kartseris oleku ajal vangla süül. I. Jatsõšõn sai halduskohtu viidatud otsuse kätte 30.09.2013

(tl 44).

3. I. Jatsõšõn esitas 20.01.2014 Tartu Halduskohtu 27.09.2013. a otsuse peale

apellatsioonkaebuse.

Koos apellatsioonkaebusega esitas kaebaja ka tähtaja ennistamise taotluse, milles märkis, et

2014. a jaanuari alguses jõustus halduskohtu otsus Valeri Jatsõšõni haldusasjas nr 3-13-1481

ning selles on selgelt välja toodud, et tõendamiskohustus lasus vanglal. Tartu Vangla nõustus

nimetatud haldusasjas tehtud otsusega. Kuna sarnases asjas tehti pärast kaebaja suhtes lahendi

tegemist positiivne lahend, siis on kaebaja seisukohal, et tähtaja ennistamine on õigustatud.

4. Tartu Vangla palus oma 30.01.2014. a vastuses apellatsioonitähtaeg ennistamata jätta.

Vastuse kohaselt puudub kaebajal tähtaja ennistamise taotluse esitamise õigus. Tähtaja

ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast

kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva

möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Indrek Jatsõšõn on alates 18.10.2013

paigutatud S6 osakonda ning Valeri Jatsõšõn (kelle kaebust haldusasjas nr 3-13-1481 arutati)

on alates 17.12.2013 paigutatud S5 osakonda. Osakonnad asuvad samal korrusel ning nende

vahele jääb ainult valvurite valveruum ning natuke koridori, mistõttu on S5 ja S6 osakonnas

viibivatel kinnipeetavatel võimalik omavahel suhelda ajal, kui mõlemad osakonnad on avatud,

kuna osakonda eraldab koridorist vaid trelluks. Samuti on võimalik kinnipeetavatel saata

üksteisele kirju. Arvestades, et I. Jatsõšõn ja V. Jatsõšõn on vennad ning mõlemad on

aktiivsed halduskohtusse kaebuste esitajad, siis ei ole eluliselt usutav, et V. Jatsõšõn jättis

venna teavitamata võidust vangla üle, vaid ootas tema teavitamiseks ära otsuse jõustumise.

On tõenäoline, et V. Jatsõšõn teavitas venda esimesel võimalusel kohe pärast Tartu

Halduskohtu 04.12.2013. a otsuse asjas nr 3-13-1481 kättesaamist, aga tegi seda kindlasti

enne otsuse jõustumist. Taotluse tähtaja ennistamiseks esitas I. Jatsõšõn ringkonnakohtule

21.01.2014, mis on ka otsuse jõustumisest peaaegu kuu aega hiljem. Seega on I. Jatsõšõn

ületanud HKMS § 71 lg-s 2 toodud tema jaoks mõjuva põhjuse äralangemisest taotluse

esitamiseks ettenähtud 14 päeva, mille tõttu on ta apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise

taotluse esitamise õiguse minetatud.

Kui aga I. Jatsõšõnil on tähtaja ennistamise taotluse esitamise õigus olemas, on Tartu Vangla

seisukohal, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vangla on seisukohal, et

I. Jatsõšõni toodud põhjendust ei saa käsitleda apellatsioonkaebuse esitamist takistava

asjaoluna ning seda ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks, mis annaks aluse apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks. Riigikohus on oma 19.01.2001 lahendis nr 3-3-1-59-00

märkinud, et mõjuvaks põhjuseks apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamisel saavad

olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Objektiivseid

takistusi I. Jatsõšõnil apellatsioonkaebuse tähtaegseks esitamiseks ei olnud ning seda ta ka ei

väida. Kuna I. Jatsõšõn apellatsioonkaebust tähtaegselt ei esitanud, siis järelikult pidas ta ise

halduskohtu otsust enda suhtes õigeks. I. Jatsõšõn on väga pikaajalise kohtusse kaebuste

esitamise kogemusega kinnipeetav ning üldjuhul on ta enda halduskohtu poolt kaebuste

rahuldamata jätmise otsused ka edasi kaevanud. Seega ei ole põhjust rääkida, et tegemist võib

olla õiguslikes küsimustes kogenematu või protsessinorme mittetundva isikuga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks

tuleb jätta rahuldamata.

6. Puudub vaidlus, et I. Jatsõšõn esitas apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 27.09.2013. a

otsuse peale hilinenult. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 kohaselt tuleb

apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ning

HKMS § 67 lg 4 kohaselt, kui tähtpäev ei lange tööpäevale, möödub tähtaeg järgmisel

tööpäeval. Eelnevate sätete koosmõjus oli käesoleval juhul apellatsioonkaebuse esitamise

viimaseks kuupäevaks 28.10.2013. Ka Tartu Halduskohtu 27.09.2013. a otsuses oli

apellatsioonkaebuse esitamise viimane kuupäev korrektselt välja toodud. Esitades

apellatsioonkaebuse alles 20.01.2014, ületas kaebaja seega tähtaega rohkem kui kahe kuuga.

7. HKMS § 71 lg 1 järgi, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib tähtaja

ennistamist taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist

takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast,

kui nimetatud takistus ära langes. Seega tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1 peab menetlusosalisel

kaebetähtaja ennistamiseks olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse

esitamiseks (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 13.10.2009. a otsus asjas nr 3-3-1-65-09).

Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel

juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma

käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009. a

määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 16). Objektiivsed takistused võivad olla näiteks haigus

või liiklustakistus (vt ka HKMS § 150 lg 1). Subjektiivsete takistustena on arvesse võetud

näiteks kogenematu inimese eksimust protsessitoimingutes (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

01.10.2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02).

8. Kaebaja arvates on tähtaja ennistamine õigustatud, sest Tartu Halduskohus tegi tema

haldusasjaga sarnases asjas 04.12.2013 positiivse otsuse ning see jõustus 2014. a jaanuaris.

Tähtaja ennistamise taotlusest ei nähtu selgelt, miks peab kaebaja enda esitatud asjaolu

mõjuvaks põhjuseks ning kuidas see mõjutas teda apellatsioonkaebuse tähtaja jooksul

selliselt, et ta ei saanud endaga seonduvas haldusasjas apellatsioonkaebust esitada.

Ringkonnakohus mõistab kaebaja väidet aga nii, et mõjuv põhjus, miks kaebaja ei saanud

apellatsioonkaebust tähtaegselt esitada, seisnes selles, et apellatsioonitähtaja jooksul kaebaja

veel ei teadnud, et 2014. a jaanuaris jõustub ühes teises sarnases haldusasjas positiivne ehk

vastupidine otsus võrreldes tema suhtes tehtud otsusega.

Ringkonnakohus on seisukohal, et seda asjaolu ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71

lg 1 mõttes. Pole kahtlust, et tegemist ei ole objektiivse asjaoluga, mis takistanuks

apellatsioonkaebuse tähtaegset esitamist haldusasjas nr 3-13-1047, sest reaalselt oli kaebajal

võimalik tulevikus teises haldusasjas tehtavast otsusest midagi teadmata esitada

apellatsioonkaebus enda suhtes tehtud otsuse peale, kui ta sellega rahul ei olnud. Küsimus

taandub ringkonnakohtu arvates hoopis sellele, kuidas kaebaja ise hindas enda võimaliku

apellatsioonkaebuse eduperspektiivi ehk millise õigusliku hinnangu ta oma situatsioonile

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul andis. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et

kaebaja hakkas alles pärast V. Jatsõšõni haldusasja tulemusest teadasaamist enda asjas

apellatsioonkaebuse esitamist otstarbekaks pidama, kuigi enne ta seda otstarbekaks ei

pidanud, ei ole mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lg 1 mõttes. Kaebaja tegi ise valiku, mille

kohaselt ta käesolevas asjas apellatsioonkaebust ei esitanud. Sealjuures on kohus veendunud,

et tegemist oli kaebaja teadliku valiku, mitte eksituse, kogenematuse või arusaamatusega, sest

I. Jatsõšõn on kohtule teadaolevalt kogenud kaebaja. Samuti pole ta tähtaja ennistamise

taotluses ka väitnud, et ta eksis milleski või ei saanud aru edasikaebe korrast. Kui aga kaebaja

on oma taotluses pidanud silmas seda, et tähtaegselt apellatsioonkaebust esitades ei oleks ta

saanud tugineda teises haldusasjas jõustunud otsusele, siis ka see arusaam ei takistanud

apellatsioonkaebuse tähtaegset esitamist käesolevas asjas, sest apellatsioonimenetluse kestel

jõudnuks kaebaja veel antud argumendile tugineda. Kaebaja enda suhtes tehtud halduskohtu

otsusega mittenõustumisel tulnuks apellatsioonkaebus ikkagi tähtaegselt esitada.

9. Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei esinenud kaebajal mõjuvat põhjust kaebetähtaja

möödalaskmiseks, ei pea kohus vajalikuks analüüsida, kas juhul, kui kaebaja esitatud

põhjendusi saaks mõjuvaks pidada, oleks tähtaja ennistamise taotlus esitatud HKMS § 71 lg-s

2 sätestatud tähtaega järgides, s.o 14 päeva jooksul väidetava takistuse äralangemisest.

10. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaja ennistamiseks puudub alus. HKMS § 187 lg 3 p 2 alusel tagastatakse

apellatsioonkaebus, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist

ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. Seega tuleb apellatsioonkaebus selle

esitajale tagastada. HKMS § 187 lg 2 teise lause alusel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/