3-12-382/36 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-382 Haldusasi MV-i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 10.02.2012 kasutusloa väljastamisest keeldumise otsuse nr 54314 tühistamiseks ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks kasutusloa taotlust uuesti läbi vaatama Menetlusosalised Kaebaja – MV Vastustaja – Tallinna linn Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30. aprilli 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus MV-i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Istung 10. veebruaril 2014. a

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada MV-i apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 30. aprilli 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-12-382. Teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. 3. Tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 10. veebruari 2012. a otsus nr 54314 ja kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit MV-i 17. novembri 2011. a taotlust uuesti läbi vaatama. 4. Mõista Tallinna linnalt MV-i kasuks välja menetluskulud 3047 (kolm tuhat nelikümmend seitse) eurot ja 57 senti. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 24. märtsil 2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-12-382 2(14) Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. MV-i omandis on Nõmme tee 82a kinnistu (kinnistusregistri registriosa nr 14629012, katastritunnus 78407:701:0131, pindala 147 m2). Tallinna Linnavalitsus kehtestas 30.12.2009 korraldusega nr 2188-k Nõmme tee 82a kinnistu detailplaneeringu, millega muudeti Nõmme tee 82a kinnistu sihtotstarve 100% ärimaaks ja määrati ehitusõigus 1-korruselise müügipaviljoni rajamiseks (I kd tl 18-22). Planeeringu seletuskirjas on märgitud: „Planeeringulahendusega kavandatakse muuta Nõmme tee 82a kinnistu sihtotstarve 100% ärimaaks (senine sihtotstarbeta maa) ja määrata kinnistule ehitusõigus 1-korruselise lillemüügipaviljoni rajamiseks. /.../ Rajatava lillemüügipaviljoni müügipinnaks on 15 m2.“ 2. Tallinna Linnavalitsus määras 29.09.2010 korraldusega nr 1455-k Nõmme tee 82a katastriüksuse sihtotstarbeks 100% ärimaa (I kd tl 23). 3. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 25.01.2011 Nõmme tee 82a kinnistule ehitusloa nr 47721 lillemüügipaviljoni ehitamiseks. Ehitise kasutamise otstarbeks on ehitusloas märgitud kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks (I kd tl 102). 4. TLPA väljastas 17.08.2011 Nõmme tee 82a kinnistule püstitatud lillemüügipaviljonile kasutusloa nr11526, millega määrati ehitisele kasutamise otstarbeks kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks (kood 12315) (I kd tl 38-40). 5. MV esitas 22.09.2011 TLPA-le kasutusloa taotluse Nõmme tee 82a lillemüügipaviljoni olemasoleva kasutusotstarbe kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks, muutmiseks. Taotletav uus kasutamise otstarve oli kiirtoitlustushoone. 27.09.2011 saatis MV täiendava e-kirja, milles selgitas, et pole mitu aastat seotud lillemüügiga ja soovib seetõttu müüa paviljonis ainult pitsatooteid. 17.10.2011 esitas MV uue kasutusloa taotluse Nõmme tee 82a lillemüügipaviljoni kasutusotstarbe muutmiseks kasutamise otstarbega kiosk toiduainete müügiks ja 17.11.2011 esitas MV uue kasutusloa taotluse Nõmme tee 82a lillemüügipaviljoni kasutusotstarbe muutmiseks, seekord kasutamise otstarbega muu kaubandushoone või kauplus. MV-i esindaja 16.01.2012 kirjaga on palutud rahuldada MV-i 17.11.2011 taotlus Nõmme tee 82a lillemüügipaviljoni kasutusotstarbe muutmiseks kasutamise otstarbega muu kaubandushoone või kauplus (kood 12319). 6. TLPA keeldus 10.02.2012 otsusega nr 54314 ehitusseaduse (EhS) § 34 lg 1 p 3 alusel kasutusloa väljastamisest kasutusotstarbe muutmiseks aadressil Nõmme tee 82a (tl 57-63). Otsuse põhjenduste kohaselt on arvestatud kõiki kasutusloa menetluses kogutud tõendeid ja hinnatud menetluse käigus ametile esitatud Nõmme tee 82a piirinaabrite IS ja JV seisukohti Nõmme tee 82a kinnistul paikneva ehitise kasutamise otstarbe muutmise kohta. Nõmme tee 82a piirinaabrid IS ja JV on seisukohtades avaldanud, et on vastu lillemüügipaviljoni kasutusotstarbe muutmisele, kuna võimaliku pitsamüügikoha rajamine põhjustab täiendavaid mõjutusi kodurahule, heakorrale (prügistamine) ning lõhna levikule võrreldes lillemüügiga. Kasutusloa väljastamine Nõmme tee 82a ehitamise kasutamise otstarbe muutmiseks on vastuolus

3-12-382 3(14) Nõmme tee 82a detailplaneeringuga, mille kohaselt on Nõmme tee 82a kinnistule määratud ehitusõigus 1-korruselise lillemüügipaviljoni rajamiseks. Kaebaja oli taotlenud ja talle oli väljastatud 25.01.2011 ehitusluba nr 47721 Nõmme tee 82a kinnistule lillemüügipaviljoni ehitamiseks kasutamise otstarbega kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks. Ehitusloa aluseks oleva ehituprojekti seletuskiri nägi ette krundile lillemüügipaviljoni ehitamist kasutamise otstarbega kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks. TLPA väljastas 17.08.2011 vastavalt kaebaja 29.07.2011 taotlusele Nõmme tee 82a kinnistule püstitatud lillemüügipaviljonile kasutusloa nr 11526, millega määrati ehitisele kasutamise otstarbeks kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks. Seega on detailplaneeringus taotleja enda soovi kohaselt määratud kasutusotstarve – lillemüügipaviljon, mistõttu ei ole krundile püstitatud ehitise kasutusotstarbe muutmine põhjendatud ja õiguslikult lubatav. 7. MV esitas 23.02.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse ja 18.04.2012 kaebuse täpsustuse, mille kohaselt jäi kaebuse nõueteks tühistada TLPA 10.02.2012 kasutusloa väljastamisest keeldumise otsus nr 54314 ja kohustada TLPA-d kaebaja 17.11.2011 kasutusloa taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebuse põhjendused on järgmised. TLPA on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikkunud haldusmenetlust, sh rikkunud kaalutlusreegleid ja tuginenud lubamatutele kaalutlustele. TLPA on seadusliku aluseta piiranud kaebaja põhiseaduslikku omandiõigust (PS § 32) ja ettevõtlusvabadust (PS § 31), seades ehitise kasutamise otstarbe muutmise sõltuvusse detailplaneeringust. TLPA on rikkunud põhjendamiskohustust, jättes arvestamata kaebaja seisukohtadega ning lähtunud väiteid kontrollimata ning uurimispõhimõtet rikkudes otsust tehes ebaõigetest väidetest. Ehitise kasutamise otstarbe muutmine ei ole vastuolus kehtiva Nõmme tee 82a detailplaneeringuga. TLPA seisukoht, et detailplaneeringuga on kindlaks määratud krundi kasutusotstarve lillemüügipaviljon, mistõttu ei ole kasutusotstarbe muutmine lubatav, on ekslik. Kaebaja leiab, et detailplaneeringuga on võimalik kindlaks määrata ainult krundi kasutamise sihtotstarve, mitte ehitise kasutamise otstarve, mistõttu ei ole detailplaneeringuga võimalik ka piirata ehitise kasutamise otstarbe määramist sihtotstarbe raames. Tegemist ei ole asjakohase kaalutlusega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 mõttes. Vaidlustatud otsuses on segamini aetud krundi kasutamise sihtotstarve ja ehitise kasutamise otstarve. Tallinna Linnavalitsuse 30.12.2009 korraldusega nr 2188-k muudeti Nõmme tee 82a kinnistu sihtotstarve 100% ärimaaks ja määrati ehitusõigus 1-korruselise müügipaviljoni rajamiseks. Tallinna Linnavalitsuse 29.09.2010 korraldusega nr 1455-k on Nõmme tee 82a katastriüksuse sihtotstarbeks määratud 100% ärimaa. Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusega nr 155, mille § 6 p 2 kohaselt on ärimaa ärilisel eesmärgil kasutatav maa, sh jaekaubandusehitiste maa (samuti toitlustusehitiste maa). Ehitise kasutamise otstarvete loetelu on kehtestatud EhS § 26 lg 5 alusel majandusja kommunikatsiooniministri 26.11.2002 määrusega nr 10 (edaspidi 26.11.2002 määrus nr 10), mille kohaselt on jaekaubandushooneks (kood 12310) muu hulgas ka taotletud muu kaubandushoone või kauplus (kood 12319). Hetkel kehtib ehitisel jaekaubandushoone kasutamise otstarbe alaliik kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks (kood 12315). Planeeringumenetluses ei ole ega saagi olla võimalik piirata või kitsendada ehitise kasutamist, kui see on kooskõlas krundi kasutamise ja katastriüksuse sihtotstarbega. Detailplaneeringuga ei ole võimalik piirata ärimaaks määratud kinnistul äritegevust, nt ainult lillede müügiks. Ehitise kasutamise otstarbe muutmine ei ole vastuolus Nõmme tee 82a väljastatud ehitusloaga. Realiseeritud ja kehtivuse kaotanud ehitusluba ei saa objektiivselt olla uue kasutusloa väljastamisest keeldumise aluseks.

3-12-382 4(14) Arusaamatuks jääb TLPA väide, et ehitusloaga ei olnud lubatud püstitada müügipaviljoni, vaid lillemüügipaviljoni. Käesoleval juhul vastab ehitis Nõmme tee 82a ehitusprojektile, mille kohaselt oli projekteeritavaks ehitiseks müügipaviljon (projekti p 1.4.2). Kasutusotstarbe muutmisega hoone tulepüsivusaste ei muutu (TP-3), samuti ei muutu ehitise kasutusviis Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ tähenduses, mis määratleb nii kehtiva kui ka taotletava kasutamise otstarbe IV kasutusviisi alla. TLPA ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, millega ehitise kasutamine otstarbel kaubandushoone või kauplus oleks vastuolus. Uue kasutusloa andmise vajadus ei ole seotud ehitustegevusega, vaid müügipaviljoni kasutamise otstarbe muutumisega. Ehitamine on toimunud ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti järgi, teostatud ei ole juurdeehitusi ega parandusi ja nendeks vajadus ka puudub. Maa sihtotstarve ei ole muutunud. Samuti ei ole vajalik hoones teostada mingeid ehitusluba nõudvaid ehitustöid. Kehtiva õiguse kohaselt peab ehitise omanik ehitise kasutusotstarbe muutmiseks (ehitiste klassifikaatori alusel) taotlema kohalikult omavalitsuselt uue kasutusloa. Puudub õiguslik alus nõuda isikult uue ehitusloa või detailplaneeringu kehtestamist põhjendusel, et vajalikuks on osutunud ehitise kasutamise otstarbe muutmine. See oleks vastuolus seaduslikkuse põhimõttega (PS § 3). Kasutusloa väljastamisest keeldumise alused on ammendavalt reguleeritud EhS § 34 lg-s 1. Käesoleval juhul ei eksisteeri ühtegi EhS §-s 34 sätestatud alust, samuti ei riivata ehitise kasutusotstarbe muutmisega ebaproportsionaalselt naaberkinnistute omanike õigusi. Vaidlustatud otsus ei vasta HMS § 56 lg 3 nõuetele ning on antud kaalutlusvigadega, kuna vastustaja ei ole kaalunud kaebuse esitaja huve. TLPA ei ole tuvastanud naabrite õiguste ebaproportsionaalset rikkumist, vaid ainult nentinud, et võimaliku pitsamüügikoha rajamine põhjustab täiendavaid mõjutusi kodurahule, heakorrale (prügistamine) ning lõhna levikule võrreldes lillemüügiga, sealjuures toomata välja ühtegi argumenti, miks kaebaja põhjendused 16.01.2012 esitatud seisukohas on tähelepanuta jäetud ja miks kõrvaltingimuste kehtestamine käesoleval juhul ei tagaks naabrite õiguste kaitset. TLPA on oluliselt rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet. Vastupidiselt TLPA seisukohale pooldab suur enamus naabreid kasutusotstarbe muutmist. Nõmme tee 80 omanik JP on andnud Nõmme tee 82a kinnistu otstarbe kohta nii pooltkui ka vastuallkirja. Kaebaja on saanud kooskõlastused just nendelt naabritel, kes Nõmme tee 82a kinnistul toimuvat oma akendest näevad. Samuti on Kristiine Linnaosa Valitsus kinnitanud, et kasutamise otstarbe muutmine ei too endaga kaasa mingeid täiendavaid probleeme võrreldes praeguse otstarbega. Kaebaja on Nõmme tee 82a kinnistut märkimisväärselt korrastanud ja pigem oluliselt tõstnud naabrite kinnistute väärtust. Kinnistu eraldati piirinaabritest umbes 2 meetri kõrguse puidust aiaga, millega vähendati oluliselt naabrite kinnistutele kostuvat müra ja ka sõidukitest tulevat valgust. Vaidlusalusel kinnistul tegevust kavandava Toidumaania OÜ omandis oleva Vabaduse pst 54b pitsasöögikoha kohta ei ole Nõmme Linnaosa Valitsusele esitatud kaebusi heakorra, prügimajanduse ega toidukäitlemise kohta. Vastustaja ei ole välja selgitanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja on lähtunud naabri paljasõnalisest väitest, et ehitise kasutusotstarbe kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks (kood 12315) muutmisega kasutusotstarbeks muu kaubandushoone või kauplus (kood 12319) suureneb oluliselt müra-, haisu-, ja prügireostus. TLPA on õigusvastaselt piiranud kaebaja õigust tegeleda oma ärimaa sihtotstarbega kinnistul soovitud ettevõtlusega ning on seadusliku aluseta sidunud kasutusloa väljastamisest keeldumise paljasõnalise väitega, et naabrid soovivad kinnistu kasutamist lillemüügikohana. Haldusaktist tulenevate õiguste realiseerimise sõltuvusse seadmine asjaoludest, mis ei ole haldusakti andmisel asjakohased ja milleks puudub õiguslik alus, ei ole kooskõlas HMS § 3 lg-s 2 sätestatud põhimõttega.

3-12-382 5(14) Kuigi kohus ei saa ümber hinnata kaalutlusotsuse otstarbekust, saab kohus kontrollida asja sisulist otsustamist mõjutada võinud vormija menetlusvigade olemasolu või puudumist. TLPA on jätnud kaalutlusõiguse kasutamata ja lähtunud oma otsustust tehes projektide läbivaatamise komisjoni 18.01.2012 otsusest, kusjuures haldusakti põhjenduste leidmine on toimud hiljem, s.o pärast kaebaja pöördumist TLPA poole põhjenduste saamiseks. TLPA lähtus otsuse tegemisel ebaõigetest eeldustest. TLPA keeldus kasutusloa väljastamisest selle vastuolu tõttu detailplaneeringuga, samas viitas õigusliku alusena EhS 34 lg 1 p-le 3, st vastuolu projekteerimistingimustega, mis aga käesoleval juhul puudub. Samuti ei saa kasutusloa väljastamisest keeldumise aluseks olla selle vastuolu detailplaneeringuga. TLPA on otsuses lähtunud olematust suulisest kokkuleppest IS ja kaebaja vahel, mis väidetavalt piirab kaebajal kasutada oma kinnistul asuvat hoonet muuks kui lillede müügiks. Väär ja pahatahtlik on IS (naaberkinnistu Nõmme tee 82 omanik) haldusmenetluses esitatud väide, et isik ei olnud teadlik võimalusest, et Nõmme tee 82a müügikioskit võidakse hakata kasutama pitsa või ka muu toiduainete kaasamüügi kohana. Kaebaja ei ole kunagi lubanud, et kinnistut ei hakata tulevikus kasutama ka mõnel muul otstarbel. IS ei ole enne 10.11.2011 vastuväidete esitamist TLPA-le kunagi väljendanud oma pahameelt või vastuolu kasutusotstarbe muutmisele. Arusaamtuks jääb, millist tähendust omistab TLPA nimetatud suulisele kokkuleppele. Haldusorganil ei ole pädevust asuda lahendama võimalikke ja tulevikus tekkivaid naabrusõigustesse puutuvaid vaidluseid kahe naabri vahel. Arusaamatuks jääb TLPA seisukoht, et IS-l on õigustatud ootus, et kehtestatud planeering jääb kehtima mõistliku aja jooksul. Kasutusloa taotlus ei ole põhjuslikult seotud detailplaneeringu kehtestamise vajadusega ning õiguspärane ootus haldusakti kehtima jätmise suhtes saab siiski olla haldusakti adressaadil, mitte haldusmenetluses huvitatud isikutel. TLPA on rikkunud kaebaja menetluslikke õigusi. TLPA ei informeerinud kaebajat kuni kasutusotstarbe muutmise soovini (sügis 2011) IS seisukohtadest ega 10.11.2010 kirjast, mis käsitles väidetavat suulist kokkulepet kaebajaga. Esimest korda nägi kaebaja naabri arvamust ehitusprojekti kohta 2011. a detsembris TLPA arhiivis oleva ehitusprojekti vahel. Samuti tutvus kaebaja naabrite arvamusega kasutusotstarbe muutmise kohta alles 2011. a lõpus vahetult TLPA ametniku MP poole pöördudes. TLPA ametnikud (IT ja AR) on korduvalt ehitusloa menetluse käigus ning ka hiljem kaebajale selgitanud, et ehitise kasutusotstarbe muutmine on võimalik ja kui hoone ehitusprojekti oleks taotletud toiduainete müügiks, ei oleks see väljastamata jäänud. TLPA vastuoluline käitumine ei ole kooskõlas hea haldustavaga ja see on kaebajale tekitanud varalise kahju ja saamata jäänud tulu, kuna hoonet ei saa hetkel kasutada soovitud kasutusotstarbel. 8. TLPA palus jätta kaebuse rahuldamata. Detailplaneeringu menetlemisel ja kehtestamisel peeti vajalikuks Nõmme tee 82a kinnistule üksnes lillemüügipaviljoni rajamist, millele viidatakse nii detailplaneeringu seletuskirjas kui ka detailplaneeringu kehtestamise korralduse seletuskirjas. Läbi planeerimismenetluse kui avaliku menetluse saavad puudutatud isikud ja avalikkus teavet ning osaleda piirkonna ruumilise arengu kujundamises ja ehitusõiguse määramises. Nõmme tee 82a detailplaneeringu kehtestamisega on määratud ehitusõigus lillemüügipaviljoni rajamiseks. Puudutatud isikutel on õigustatud ootus, et planeeringulahendus jääb mõistliku aja jooksul kehtima. Vastasel korral kaotaks planeerimine oma mõtte ja eesmärgi ning ei oleks tagatud pikaajaline ruumilise arengu kavandamine. 25.01.2011 väljastati ehitusluba nr 47721 Nõmme tee 82a kinnistule lillemüügipaviljoni püstitamiseks. Ehitusluba väljastati OÜ Est Inseneribüroo poolt koostatud ehitusprojekti alusel, mis koostati Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 2188-k kehtestatud detailplaneeringu alusel.

3-12-382 6(14) Ehitusloa aluseks oleva OÜ Est Inseneribüroo poolt koostatud ehitusprojekti (Lillemüügi paviljon, Nõmme tee 82A ehitusprojekt, töö nr 16) seletuskirjas on sedastatud: „Tühjale krundile näeb projekt ette lillemüügi paviljoni ehitamise. Müügipaviljoni kasutusotstarve vastavalt MKM määrusele 26.11.2002 nr 10 on kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks.“ Nõmme tee 82a ehitusprojekti menetlemise käigus kaasati ameti poolt Nõmme tee 82 omanik IS. Nõmme tee 82 omanik esitas 10.11.2010 Nõmme tee 82a ehitusprojekti kohta arvamuse, kus avaldas: „Seoses eelnevatele suusõnalistele kokkulepetele kinnistu omanik MV-iga ning projektijuhi GV avada antud alal lilleäriga tegelev kiosk, palun lisada antud objekti detailplaneeringujärgne nimetus ka ehitusprojekti. Sellisel juhul vastaks ehitusprojekt detailplaneeringule, kus antud ehitusõigus 1-korruselise lillemüügipaviljoni rajamiseks.“ Seega oli puudutatud isik ka ehitusloa menetluse käigus avaldanud oma seisukoha, et ehitise näol saab vastavalt detailplaneeringule olla tegu üksnes lillemüügipaviljoniga. Ehitusloa taotleja on IS seisukohaga arvestanud ja vastavad parandused projektis teinud. Seejärel väljastas TLPA 25.01.2011 ehitusloa nr 47721, millele on märgitud ehitise nimetuseks lillemüügipaviljon ja kasutamise otstarbeks kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks. Seega oli kaebaja nii avalikule võimule kui ka puudutatud isikutele andnud nimetatud märkuste arvestamisega üheselt mõista, et ta rajab detailplaneeringu kohase lillemüügipaviljoni. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et TLPA ei ole teostanud kaalutlusõigust ning rikutud on kaalutlusreegleid. Nõmme tee 82a kasutusloas ehitise kasutusotstarbe muutmise menetluses kaasas TLPA Nõmme tee 82a naaberkinnistute omanikud kui puudutatud isikud. Nõmme tee 82 kinnistu omanik IS ja Kajaka 39 kinnistu omanik JV esitasid oma arvamuse ja vastuväited koos põhjendustega Nõmme tee 82a ehitise kasutusotstarbe muutmisele. Mõlemad olid vastu Nõmme tee 82a lillemüügipaviljoni kasutamise otstarbe muutmisele. Oma arvamuse Nõmme tee 82a ehitise kasutusotstarbe muutmise osas on andnud ka Nõmme tee 80 kinnistu omanik JP ja Kajaka 28/Nõmme tee 85 kinnistu omanik VJ. Vastustaja leidis, et lähtuda tuleb 30.12.2009 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 2188-k kehtestatud Nõmme tee 82a detailplaneeringust, millega anti kinnistule ehitusõigus 1-korruselise müügipaviljoni rajamiseks. Korralduse seletuskirja kohaselt on Nõmme tee 82a kinnistule määratud ehitusõigus 1-korruselise lillemüügipaviljoni rajamiseks. Nõmme tee 82a kinnistu detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks rajada Nõmme tee 82a kinnistule 17,5m² müügipinnaga 3,2 m kõrgune 1-korruseline hoone – lillemüügipaviljon. Lillemüügipaviljoni muutmine muu kaubandushoone või kaupluse kasutusotstarbega ehitiseks ei vasta kehtivale detailplaneeringule. Muutes planeerimisotsuseid iga-aastaselt, ei ole võimalik saavutada pikaajalist ruumilist arengut ja planeerimise eesmärke. Samuti tuleb arvestada, et planeerimise eesmärgiks on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Vastustaja arvestas otsust nr 54314 tehes puudutatud isikute IS ja JV-i seisukohtadega ning IS õiguspärast ootust, et kehtestatud detailplaneering jääb kehtima mõistliku aja jooksul. Aktsepteeritav ei ole situatsioon, kus detailplaneeringu alusel rajatakse ehitis ning pärast ehitise valmimist taotletakse sellele ka detailplaneeringus ja ehitusloas märgitud kasutamisotstarbega kasutusluba, kuid vähem kui kuu möödudes soovitakse muuta ehitise kasutusotstarvet. Nõmme tee 82a ehitise puhul näitab kaebaja pahatahtlikkust ilmekalt 27.09.2011 e-kiri, kus kaebaja on sedastanud, et ta soovib muuta kasutusotstarvet müügipaviljonil, milles algselt oli soov müüa lilli; kuna ta ei ole enam mitu aastat olnud seotud vastava tegevusvaldkonnaga, siis on soov müüa antud paviljonis pitsatooteid „Peetri Pizza“ kaubamärgi all. Sellest nähtuvalt teadis kaebaja juba ehitise rajamise hetkel, et ta ei soovi hakata ehitist kasutama detailplaneeringus ja ehitusloas märgitud kasutusotstarbele vastavalt. Seega teades, et Nõmme tee 82a ehitises ei

3-12-382 7(14) kavatseta lilli müüma hakata, oleks pidanud kaebaja taotlema uue ehitusloa, kuna muutus ehitise kasutusotstarve. Uue ehitusloa menetluse käigus oleksid saanud puudutatud isikud esitada oma arvamused ja avalik võim kaaluda muutunud kasutusotstarbega ehitisele antud asukohas loa väljastamist. Detailplaneeringus on taotleja enda soovi kohaselt määratud kasutusotstarve – lillemüügipaviljon, mistõttu ei ole krundile püstitatud ehitise kasutusotstarbe muutmine põhjendatud ega lubatav. Kaebajal on võimalik kasutada Nõmme tee 82a ehitist vastavalt 17.08.2011 kasutusloale nr 11526. Väljastatud kasutusloaga määrati valminud ehitisele kasutamise otstarve kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks. 17.08.2011 kasutusluba nr 11526 on kehtiv ning vastab kehtivale detailplaneeringule. 9. Tallinna Halduskohus jättis 30.04.2013 otsusega MV-i kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja vaidlustanud Tallinna Linnavalitsuse 30.12.2009 korraldust nr 2188-k, millega kehtestati Nõmme tee 82a kinnistu detailplaneering, ehitusluba nr 47721 ega ka 17.08.2011 kasutusluba nr 11526. Kasutusluba nr 11526 ei ole antud ajutisele ehitisele, seega kasutusluba lillemüügipaviljonile kasutamise otstarbega kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks (kood 12315), on tähtajatu. Kaebaja taotlus kasutusloa muutmiseks võib pidada haldusmenetluse uuendamise taotluseks. Riigikohus on 22.02.2005 lahendis nr 3-3-1-84-04 (p 9) leidnud, et HMS § 64 lg 1 kohaselt võib isik taotleda haldusakti muutmist üksnes HMS §-s 44 sätestatud haldusmenetluse uuendamise tingimustel. Praegusel juhul HMS § 44 lg-s 1 sätestatud aluseid ei esine. Vaidlustatud TLPA 10.02.2012 otsusest nr 54314 nähtuvalt ei ole esinenud ka EhS § 38 lg-s 1 sätestatud aluseid kasutusloa nr 11526 kehtetuks tunnistamiseks või muutmiseks. Vastustaja on siiski kaebaja taotluse läbi vaadanud ja keeldunud 10.02.2012 otsusega nr 54314 kasutusloa väljastamisest kasutusotstarbe muutmiseks aadressil Nõmme tee 82a. Vaidlustatud otsuses on õigesti leitud, et kehtiv detailplaneering näeb ette Nõmme tee 82a 1- korruselise lillemüügipaviljoni ehitamise. Nimetatud asjaolu nähtub Tallinna Linnavalitsuse 30.12.2009 korralduse nr 2188-k, millega kehtestati Nõmme tee 82a kinnistu detailplaneering, seletuskirjas toodud haldusakti põhjenduste p-st 5, milles on muu hulgas märgitud, et planeeringulahendusega antakse ehitusõigus 1-korruselise lillemüügipaviljoni rajamiseks. Õige on vaidlustatud otsuses ja vastuses kaebusele märgitu, et ka Nõmme tee 82a kinnistu detailplaneeringu seletuskirjas (leitav Tallinna planeeringute registrist aadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr/) on märgitud, et detailplaneeringu eesmärgiks on rajada kinnistule lillemüügipaviljon (seletuskirja p 2 ja 6). Kaebaja nimetatud asjaolu ka ei vaidlusta, vaid on märkinud, et detailplaneeringu seletuskirjas on kirjeldatud kaebaja esialgseid plaane tegeleda lillemüügiga. PlanS § 2 lg 1 kohaselt koosneb planeering tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku ning § 2 lg 2 kohaselt esitatakse planeeringu tekstis planeeritava maa-ala ruumilise arengu analüüsile tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused. Kaebaja on sellist detailplaneeringut soovinud ja ei ole Tallinna Linnavalitsuse 30.12.2009 korraldust nr 2188-k, millega detailplaneering kehtestati, vaidlustanud. Seega on asjakohatud kõik kaebaja väited, milles kaebaja leiab, et kehtiva Nõmme tee 82a kinnistu detailplaneeringuga ei ole võimalik määrata ehitise kasutamise otstarvet. Ehitusloa aluseks olnud OÜ Est Inseneribüroo poolt koostatud ehitusprojekti seletuskiri nägi ette lillemüügipaviljoni ehitamise, mille kasutamisotstarve on vastavalt (kuni 01.01.2013 kehtinud) majandusja kommunikatsiooniministri 26.11.2002 määrusele nr 10 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks. Seega kehtiv detailplaneering ja selle alusel koostatud ehitusprojekt näevad ette Nõmme tee 82a 1-korruselise lillemüügipaviljoni

3-12-382 8(14) ehitamise. 25.01.2011 väljastati Nõmme tee 82a kinnistule ehitusluba nr 47721 lillemüügipaviljoni ehitamiseks kasutamise otstarbega kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks. Vastustaja on keeldunud EhS § 32 lg-te 1 ja 3 ja § 34 lg 1 p 8 alusel õiguspäraselt kasutusloa muutmisest, kuna kaebaja taotleb kasutamise otstarvet, mis ei vasta ehitise ehitamise aluseks olevale kehtivale Nõmme tee 82a detailplaneeringule ega kehtiva detailplaneeringu alusel 25.01.2011 väljastatud ehitusloale nr 47721, samuti ehitusloa aluseks olnud OÜ Est Inseneribüroo poolt koostatud ehitusprojektile. Asjaolu, et pärast kasutusloa andmist kaotab ehitusluba kehtivuse, ei muuda EhS § 12 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuet, et ehitamiseks peab olema ehitusluba ja ehitada tuleb vastavalt ehitusprojektile. Seega ei oleks vastustaja saanud kaebaja taotlust kasutusloa muutmiseks rahuldada ka siis, kui Nõmme tee 82a piirinaabrid IS ja JV ning teised naabrid oleksid kasutusloa muutmisega nõustunud. Kaebuse väite kohta, et tegelikult vastab Nõmme tee 82a ehitis OÜ Est Inseneribüroo poolt koostatud ehitusprojektile, märgib kohus, et kaebaja 27.09.2011 e-kirjast ja Veterinaarja Toiduameti 16.09.2011 tunnustusest nähtuvalt pidi vähemalt 15.09.2011 (kontrollakti kuupäev) olema hoone sisustatud toiduainete valmistamist võimaldava sisustusega (pitsaahi, külmikud, külmlett, tööpinnad, töövahendid), mida lillemüügipaviljoni ehitusprojekt ette nägema ei pidanud. EhS § 23 lg 81 kohaselt ehitusloa omanik peab taotlema uue ehitusloa, kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et muutuvad ehitise olulised tingimused, nagu näiteks tuleohutus, energiatõhusus, ehitise kasutusotstarve, mõjuvad koormused (kandevõime) või ehitusloa taotluses näidatud muud olulised tehnilised näitajad. Vaidlustatud otsuses on õigusliku alusena viidatud EhS § 34 lg 1 p-le 3, mis sätestab, et kasutusloa väljastamisest keeldutakse, kui ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta ehitise või selle osa ehitamisel väljastatud projekteerimistingimustele nende olemasolu korral. Kuna sisuliselt on vastustaja kasutusloa muutmisest õiguspäraselt keeldunud, ei muuda EhS § 34 lg 1 p-le 3 viitamine vastustaja otsust õigusvastaseks. Kuna vastustaja ei saanud õiguslikult kaebaja taotlust rahuldada, puudub ka alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks seetõttu, et kaebaja tutvus naabrite arvamusega kasutusotstarbe muutmise kohta alles 2011. a lõpul TLPA poole pöördudes ja ka seetõttu, et TLPA ametnikud käitusid väidetavalt vastuoluliselt. Asjakohased ei ole käesolevas haldusasjas kaebaja etteheited ehitusloa menetluses kaebaja IS seisukohtadest informeerimata jätmisest. Need etteheited oleksid asjakohased ehitusloa vaidlustamisel. Kaebaja ei ole ehitusluba vaidlustanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 10. MV palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja rahuldada kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et Nõmme tee 82a detailplaneeringuga on määratud ehitise kasutamise otstarbeks lillemüügipaviljon. Nõmme tee 82a detailplaneeringuga ei ole määratud ehitise kasutusotstarbeks lillemüügipaviljon, kuna sellist kasutusotstarvet ei eksisteeri (vt 26.11.2002 määrust nr 10). Tallinna Linnavalitsuse 30.12.2009 korraldusega nr 2188 määrati ehitusõigus 1-korruselise müügipaviljoni rajamiseks. Korralduses on läbivalt käsitletud hoonet müügipaviljonina, mitte lillemüügipaviljonina. Detailplaneeringu seletuskirjas esitatud kirjeldused, sh lillemüügiplaanidest tingituna ehitisele antud nimetus lillemüügipaviljon, ei saa õiguslikult piirata kinnistu kasutamist ainult lillemüügi eesmärgil, kuna sellise kitsendava piirangu seadmine ei ole detailplaneeringu eesmärk ega kuulu ka detailplaneeringu reguleerimisalasse. Detailplaneeringu kirjeldavas osas olev selgitus, et kaebaja soovib kasutada kioskit lillede müümiseks, ei piira ehitise kasutamise otstarbe muutmist. Selliseks piiranguks, mis piirab müügikioski kasutamist ainult konkreetse kauba (lillede)

3-12-382 9(14) müümiseks, puudub seaduslik alus. Kaebaja soovib ehitist kasutada müügipaviljonina; see on detailplaneeringuga kooskõlas. Ekslik on kohtu seisukoht, et ehitise kasutamise otstarbe muutmine kasutusotstarbega kaubandushoone või kauplus ehitiseks on vastuolus Nõmme tee 82a detailplaneeringuga. Detailplaneeringu reguleerimisalasse ei kuulu ehitise kasutamise otstarbe määramine. Nõmme tee 82a katastriüksuse sihtotstarbeks on määratud 100% ärimaa. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 p 2 kohaselt on ärimaa ärilisel eesmärgil kasutatav maa, sh jaekaubandusehitiste maa (samuti toitlustusehitiste maa). Ehitise kasutamise otstarvete loetelu on kehtestatud 26.11.2002 määrusega nr 10, mille kohaselt on jaekaubandushooneks (kood 12310) muu hulgas ka taotletud muu kaubandushoone või kauplus (kood 12319), samuti olemasolev kasutamise otstarve kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks. Kaebaja seisukohta detailplaneeringu reguleerimiseseme osas on üheselt kinnitanud ka Siseministeeriumi planeeringute osakonna esindaja oma vastuses kaebaja esindaja selgitustaotlusele. Vastuses märgiti, et detailplaneeringu ülesandeks ei ole kindlaks määrata ehitise kasutamise otstarvet, kuid ehitise kasutamise otstarbe määramisel tuleb lähtuda detailplaneeringuga kindlaks määratud krundi kasutamise otstarbest. Nt kui krundi kasutamise otstarve on ärimaa, siis saab ehitise kasutamise otstarve olla büroohoone, kauplus või muul ärilisel eesmärgil kasutatav ehitis, mitte aga muuseum, elamu. Seega vastab taotletav ehitamise kasutamise (ärimaa) otstarve detailplaneeringule. Selgusetuks jääb kohtu seisukoht, et kuna kaebaja ise soovis sellist detailplaneeringut ja ei ole detailplaneeringu kehtestamise korraldust vaidlustanud, on asjakohatud ka kaebaja väited, et detailplaneeringuga ei määrata ehitise kasutamise otstarvet. Detailplaneeringuga on õiguslikult võimalik kindlaks määrata krundi kasutamise sihtotstarve, mitte ehitise kasutamise otstarve (vt PlanS § 9 lg 2 p 2, § 9 lg 4 p 1), mistõttu ei saa kehtestatud detailplaneering piirata ehitise kasutamise otstarbe muutmist, kui see on kooskõlas krundi kasutamise ja katastriüksuse sihtotstarbega. Ekslik on kohtu seisukoht, et müügipaviljoni kasutamise otstarbe muutmine on vastuolus Nõmme tee 82a ehitusloaga ja selle aluseks oleva projektiga. Ehitis vastab Nõmme tee 82a ehitusprojektile, mille seletuskirja kohaselt projekteeriti müügipaviljon, täiendavalt on kirjas, et müügipaviljon on projekteeritud ühekorruselisena. Kuigi ehitusprojektis on tõepoolest märgitud müügikioski kasutamise otstarbeks kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks, ei tähenda see, et ehitise kasutusotstarbe muutmiseks on vaja väljastada uus ehitusluba, koostada projekt või et kasutamise otstarbe muutmine oleks ehitusprojektiga vastuolus. Ehitusloa väljastamise alused on ammendavalt reguleeritud EhS §-s 22, mida käesoleval juhul ei esine. Uue kasutusloa andmise vajadus ei ole seotud ehitustegevusega, vaid müügipaviljoni kasutamise otstarbe muutumisega. Ehitamine on toimunud ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti järgi, teostatud ei ole juurdeehitusi ega parandusi ja nendeks vajadus ka puudub. Maa sihtotstarve ei ole muutunud. Kaebaja on ehitanud ehitusloa alusel ja vastavalt projektile. Ahju või muu inventuuri paigaldamiseks müügikioskisse ei ole vaja ehitusluba EhS § 2 lg 6 ja § 12 kohaselt, samuti ei ole tegemist ehitusprojekti muudatusega. Ehitusloa projekt ei kajastanud siseviimistluse või siseinventuuri paigaldamise küsimusi. Kohus on lähtunud otsuses asjakohatutest kaalutlustest. Kasutusotstarbe muutmisega hoone tulepüsivusaste ei muutu (TP-3), samuti ei muutu ehitise kasutusviis Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ tähenduses, mis määratleb nii kehtiva kui ka taotletava kasutamise otstarbe IV kasutusviisi alla. Kohus ei ole otsuses kaebaja vastavasisulisi väiteid analüüsinud.

3-12-382 10(14) Kohtu viide EhS § 23 lg-le 81 ei ole asjakohane, kuna see reguleerib olukordi, kus ehitamise käigus muudetakse ehitusprojekti oluliselt. Olukorras, kus ehitise kasutamise otstarbe kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks (kood 12315) muutmine kioskiks toiduainete müügiks (kood 12314) või muuks kaubandushooneks või kaupluseks (kood 12319) ei eelda ehitustöid, siis ainuüksi ehitise kasutusotstarbe muutmine ei eelda uue ehitusloa väljastamist või projekti koostamist. Ehitusloa väljastamise alused on ammendavalt reguleeritud EhS §-s 22. Nõmme tee 82a ehitis vastab ehitusprojektile, mille kohaselt oli projekteeritavaks ehitiseks müügipaviljon. Ekslik on kohtu seisukoht, et käesoleval juhul esinevad kasutusloa väljastamisest keeldumise alused. Kaebaja leiab, et ei esine alust EhS § 34 lg 1 p 8 kohaldamiseks. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-08-04 p-le 10, kus leiti, et EhS § 34 lg 1 kohaselt ei saa kohalik omavalitsus anda kasutusluba ehitisele, mis ei vasta ehitusprojektile, mille alusel on antud ehitusluba. Kui ehitamisel on kaldutud kõrvale ehitusprojektist, siis peaks kohalik omavalitsus enne, kui ta otsustab kasutusloa andmise, hindama kõrvalekaldumiste olulisust ja ehitusloa muutmise vajalikkust. TLPA ei ole teostanud ehitise ülevaatust, teostanud ekspertiisi, nõudnud mõõdistusprojekti vms, et tuvastada ehitise vastuolu seaduses sätestatud nõuetega. Uue kasutusloa andmise vajadus ei ole seotud ehitustegevusega, vaid müügipaviljoni kasutamise otstarbe muutumisega. Ehitamine on toimunud ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti järgi, teostatud ei ole juurdeehitusi ega parandusi ja nendeks vajadus ka puudub. Samuti ei ole vajalik hoones teostada mingeid ehitusluba nõudvaid ehitustöid. Müügikioski siseinventuuri vahetus ei eelda ehitusluba ega projekti muutmist. Kohus ei ole tuvastanud naabrite õiguste ebaproportsionaalset rikkumist. Seega ei eksisteeri ühtegi EhS §-s 34 sätestatud kasutusloa väljastamisest keeldumise alust. Kasutusloa väljastamine on kaalutlusõiguse alusel teostatav ja kohaliku omavalitsuse diskretsiooniline küsimus, millesse kohus ei saa sekkuda. Kohus on vaidlustatud otsuses hakanud ise otsima õiguslikku alust ja põhjendusi kasutusloa väljastamisest keeldumisele, rikkudes sellega oluliselt menetlusõigust. Kohus on väljunud oma volituste piiridest, otsides ise haldusaktile uue õigusliku aluse, mida TLPA ei ole kohaldanud – vastustaja ei ole tuvastanud ega leidnud, et ehitis ei vasta õigusaktidele ettenähtud nõuetele, vaid nägi vastuolu kehtiva detailplaneeringuga ja ehitusloaga. Kohus on otsuses andnud vaidlusele uue õigusliku sisu, mille kohta pooltel on puudunud võimalus seisukohta esitada. Kohus on andnud põhjendusteta selgituse selle kohta, et kaebaja taotlus on käsitletav menetluse uuendamise taotlusena ning uuendamise aluseid ei esine. MV ei ole esitanud taotlust menetluse uuendamiseks või kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks, vaid esitanud 17.11.2011 uue kasutusloa taotluse. Kasutusloa andmise näol on tegemist n-ö tavalise loamenetlusega, mis sõltub eelkõige loa taotleja enda tahtest (taotluse sisust). 11. Tallinna linn palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja kordab halduskohtus esitatud seisukohti ja märgib järgmist. Kasutusluba peab vastama detailplaneeringuga kavandatule ning ei saa olla aktiks, millega muudetakse detailplaneeringuga määratud ehitusõigust. Seega ei saa kasutusloa väljastaja anda detailplaneeringu eesmärkidega vastuolus olevat kasutusluba. Kohus on õigesti tuvastanud, et käesoleval juhul nägi ehitusloa aluseks olnud OÜ Est Inseneribüroo poolt koostatud ehitusprojekt selle seletuskirja kohaselt ette lillemüügipaviljoni ehitamise, mille kasutamisotstarve on vastavalt 26.11.2002 määrusele nr 10 kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et EhS § 23 lg 8¹ ei ole asjakohane. Kaebaja teadis, et ta rajab ehitise, mida ta ei kavatse kunagi asuda kasutama detailplaneeringus, ehitusloas ja selle aluseks olevaks ehitusprojektis kavandatud kasutamise otstarbel.

3-12-382 11(14) Vastustaja ei saa nõustuda kaebaja väitega, et kohus on ekslikult leidnud, et käesoleval juhul esinevad kasutusloa väljastamisest keeldumise alused. Kaebaja taotleb kasutamise otstarvet, mis ei vasta ehitise ehitamise aluseks olevale kehtivale Nõmme tee 82a detailplaneeringule. Selgusetuks jääb kaebaja seisukoht, et kasutusloa väljastamisest keeldumise aluseks on naabrite õiguste ebaproportsionaalne riive, mille esinemist vastustaja ega kohus ei ole tuvastanud. Enne 10.02.2012 otsuse nr 54314 tegemist kaasas vastustaja menetlusse Nõmme tee 82a naaberkinnistute omanikud kui puudutatud isikud. Nõmme tee 82 kinnistu omanik IS ja Kajaka 39 kinnistu omanik JV esitasid oma arvamuse ja vastuväited koos põhjendustega Nõmme tee 82a ehitise kasutusotstarbe muutmisele. IS on 10.11.2011 kirjas vastu Nõmme tee 82a lillemüügipaviljoni kasutamise otstarbe muutmisele ning palub jätta Nõmme tee 82a kasutusloa taotluse muutmise taotlus rahuldamata. JV on oma 10. novembril 2011. a TLPA-le saabunud seisukohas kategooriliselt Nõmme tee 82a lillemüügipaviljoni otstarbe muutmise vastu. Vastustaja on 10.02.2012 otsuses nr 54314 motiveerinud ja põhjendanud (sh puudutatud isikute õiguste riive ja õiguspärane ootus), miks leitakse, et kasutusotstarbe muutmine ei ole võimalik ja kasutusloa väljastamisest keeldutakse. Samuti on kohus õigesti leidnud, et arvestades asjaolu, et kaebaja taotles kasutamise otstarvet, mis ei vasta ehitise püstitamise aluseks olevale detailplaneeringule ega detailplaneeringu alusel väljastatud ehitusloale, ei oleks vastustaja saanud kaebaja taotlust kasutusloa muutmiseks rahuldada ka siis, kui Nõmme tee 82a piirinaabrid IS ja JV ja teised naabrid oleksid kasutusloa muutmisega nõus. Seega on ekslik kaebaja väide, et kohus ei ole teostanud kaalutlusõigust ning on rikkunud põhjendamiskohustust. Ekslik on kaebaja seisukoht, et kohus on õigusvastaselt vaidlustatud otsuses hakanud ise otsima õiguslikku alust ja põhjendusi kasutusloa väljastamisest keeldumisele. Kohus on oma otsuse põhjendustes jõudnud õigesti järeldusele, et kuna sisuliselt on vastustaja kasutusloa muutmisest õiguspäraselt keeldunud, ei muuda EhS § 34 lg 1 p-le 3 viitamine vastustaja otsust õigusvastaseks. Kohus ei ole otsuse tegemisel asunud teostama kaalutlusõigust haldusorgani eest. Samuti ei ole kohus omaalgatuslikult hakanud otsima haldusakti põhjendusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Halduskohus on kehtiva ja õiguspärase kasutusloa muutmise võimalusi käsitlenud liiga kitsalt, märkides, et see on võimalik vaid juhul, kui eksisteerivad menetluse uuendamise alused. HMS § 68 lg 1 näeb menetluse uuendamise aluste esinemise korral isiku õiguse nõuda haldusakti muutmist või kehtetuks tunnistamist. Muudel alustel on haldusorganil kaalutlusõigus kasutusloa muutmise otsustamisel, ent loa muutmise taotluse esitamine ei ole piiratud. Sellise taotluse peab haldusorgan lahendama, järgides kaalutlusõiguse reegleid, eelkõige põhjendama taotluse kohta tehtavat otsustust õiguspäraselt. 13. Asjasse ei puutu halduskohtu otsuses toodud viide EhS §-le 38, mis reguleerib kasutusloa kehtetuks tunnistamise aluseid. Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja taotlus ehitisele uue kasutusloa andmiseks olukorras, kus kehtiv kasutusluba on õiguspärane, on jäetud õiguspäraselt rahuldamata. 14. Planeeringu kehtestamise korralduse seletuskirjas ning planeeringu seletuskirjas on märgitud, et Nõmme tee 82a kinnistule on antud ehitusõigus lillemüügipaviljoni rajamiseks. Halduskohus nõustus vaidlustatud otsuse põhjendustega, leides, et planeering ei luba taotletud kasutusotstarvet kasutusloas määrata ning kasutusloa muutmine taotletud viisil pole seetõttu õiguspärane. Halduskohus leidis ka seda, et planeeringus sisalduva sellekohase piirangu võimalik õigusvastasus – mida kaebaja kohtumenetluses väidab – ei ole oluline, sest planeering kehtib.

3-12-382 12(14) 15. Ekslik on apellandi väide, et kohus ei saa asja lahendamisel hinnata, kas kasutusloa taotluse rahuldamise välistab EhS § 38 lg 1 p 8. Nimetatud alus on sätestatud imperatiivsena, mitte diskretsioonilisena, ning kaebuse rahuldamise korral tuleks vastustajal asja uuel otsustamisel, kui EhS § 38 lg 1 p 8 alusel tuleks kasutusloa muutmise taotlus jätta rahuldamata, anda sama sisuga haldusakt. Sellises olukorras tuleb HMS § 58 kohaselt jätta kaebus rahuldamata. 16. EhS § 34 lg 1 p 8 kohaselt keeldutakse kasutusloa väljastamisest, kui ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele. Ringkonnakohtu arvates annab see säte aluse keelduda kasutusloas märgitud ehitise kasutusotstarbe muutmisest, kui kasutusloa andmise taotletud sisuga välistab planeering. Seadusandja ei ole reguleerinud spetsiifiliselt olukorda, kus planeeringu nõudeid ehitise püstitamisel on järgitud ning ehitamine on toimunud ehitusloa alusel, ent taotletav kasutusluba, kuigi olles ehitusloaga kooskõlas, ei ole planeeringu nõuetega kooskõlas. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et planeeringuga ei ole ette nähtud tingimuste seadmist ehitise kasutamisele, vaid üksnes ehitamisele, ning planeering ei tohiks reguleerida ehitise kasutamist. Et EhS § 34 lg 1 punkti 8 saab aga mõista kohase alusena kasutusloa andmisest keeldumise otsustamisel, kinnitab ka asjaolu, et ehitusloata (õigusvastaselt) püstitatud ehitise seadustamine toimub kasutusloa andmisega ning nõutav ei ole ehitusloa andmine, kui ehitustööd on tegelikult juba aset leidnud ning ehitis vastab sisuliselt nõuetele. 17. Apellant märgib õigesti, et ehitise kasutamise otstarbe muutmine on võimalik ilma uue ehitusloa väljastamiseta. Kohaldada tuleb seega haldusmenetluse seadust, mis võimaldab õiguspärase haldusakti muutmist. Sellist haldusakti muutmise võimalust ehitusseadus ei piira ning otsesõnu on see ette nähtud majandusja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määruse nr 64 „Ehitise kasutusloa taotluse vorminõuded ja esitamise kord“ lisades (kasutusloa taotluse vormides). 18. Detailplaneeringu seletuskirjast ei saa teha järeldust, et planeeringuga oleks kindlaks määratud krundile püstitatavate ehitiste kasutamise võimalus üksnes lillemüügipaviljonina. PlanS § 2 lg 1 sätestab, et planeering on planeerimise käigus valmiv dokument. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. PlanS § 2 lg 2 näeb ette, et planeeringu tekstis esitatakse planeeritava maa-ala ruumilise arengu analüüsile tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused. Neist sätetest ei saa aga teha järeldust, et kogu detailplaneeringu seletuskirja tekst on planeeringu elluviimisel siduva tähendusega, moodustades planeeringu resolutiivosa HMS § 60 lg 2 teise lause tähenduses. 19. PlanS § 9 lg 2 p 2 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks krundi ehitusõiguse määramine. PlanS § 9 lg 4 p 1 järgi on krundi ehitusõigusega määratletud krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed. PlanS § 9 lg 41 näeb ette, et krundi kasutamise sihtotstarve käesoleva seaduse tähenduses on võimalikult täpselt määratav otstarve, milleks võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist hakata kasutama. Ühele krundile võib määrata mitu kasutamise sihtotstarvet. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. Seega ei ole detailplaneeringu ülesandeks määrata kindlaks ehitise kasutamise otstarvet, kuid ehitise kasutamise otstarbe määramisel tuleb lähtuda detailplaneeringuga kindlaks määratud krundi kasutamise otstarbest. Krundi kasutamise otstarve detailplaneeringust nähtuvalt on ärimaa ning nii olemasolev kui taotletav ehitise kasutamise otstarve vastab krundi kasutamise otstarbele. 20. Siduvat, detailplaneeringu resolutiivosana vaadeldavat tähendust ei oma ka detailplaneeringu kehtestamise korralduse seletuskirjas sisalduv sarnane lause, sest see seletuskiri ei moodusta esiteks planeeringu dokumentatsiooni, teiseks, nagu eespool selgitatud, saavad aga pla-

3-12-382 13(14) neeringu resolutiivosasse kuuluda need küsimused, mis on kas planeeringu kehtestamisel selgelt määratletud planeeringu resolutiivosana või mis kuuluvad planeeringu resolutiivossa planeerimisseaduse kohaselt. 21. Ehitise kasutamise otstarbe määramisel ei ole oluline, milline ehitise kasutamise otstarve nähti rajatavale hoonele ette selle püstitamist lubava ehitusloaga. Ringkonnakohus selgitas juba eespool, et ehitise kasutusotstarbe muutmine on võimalik ja ilma tegelikult ehitustöid läbi viimata ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks ei tule väljastada uut ehitusluba. EhS § 34 ei näe ette kasutusloa andmisest keeldumist, kui kasutusloa taotluses näidatud ehitise kasutamise otstarve ei ühti ehitusloas või ehitusprojektis näidatud ehitise kasutamise otstarbega. Kasutusloa andmisel on vallavõi linnavalitsusel seetõttu kaalutlusõigus, lähtudes muu hulgas avalikest huvidest (EhS § 34 lg 1 p 2) ja hinnates soovitud kasutamise otstarbe mõju kolmandatele isikutele, eelkõige ehitise asukoha kinnistu piirinaabritele (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.10.2007 otsus nr 3-3-1-60-07, p 16). 22. Menetlusosalised ei väida, et kehtiva kasutusloa väljastamise järel on Nõmme tee 82a hoones toimunud ehitamine ehitusseaduse tähenduses lisaks hoone köögimööbli jms-ga sisustamisele. Kasutusloa andmisest ei keeldutud põhjusel, et ehitis ei ole taotletaval ehitise kasutamise eesmärgil ehitise kasutamiseks esitatud nõuetele vastav. 23. Vaidlustatud haldusaktis leiti, et lillemüügipaviljon on vajalik ümbruskonna elanikele, naabrid on oodanud, et Nõmme tee 82a hoonet kasutatakse lillemüügipaviljonina ning pitsamüügikoha teke põhjustab täiendavaid mõjutusi kodurahule, heakorrale (prügistamine) ning lõhna levikule võrreldes lillemüügiga. Ühtegi neist järeldustest ei ole vaidlustatud haldusaktis põhjendatud ega näidatud, et kaebaja taotluse rahuldamine ka kasutusloas kõrvaltingimusi seades tooks kaasa ülemäärased naabrite õiguste riived või oleks vastuolus avalike huvidega. Kaalutlusotsuste puhul peab haldusakti motivatsioon olema eriti põhjalik. Ringkonnakohtu arvates ei ole arusaadav, miks on just kaebaja kinnistul lillemüügipaviljoni paiknemine oluline ja vajalik, miks leiab haldusorgan, et kasutusloa muutmisega kaasneb ulatuslikum riive naabrite kodurahule ja prügistamine kui kasutusloa muutmata jätmise korral, miks ei ole neid kahjulikke tagajärgi võimalik ära hoida kasutusloa kõrvaltingimuste kehtestamisega ja miks väärivad naabrite ootused seniste haldusaktide kehtima jäämise ja lõhna leviku puudumise suhtes enam kaitset kui kaebaja huvid. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et nimetatud puudused ei mõjutanud asja otsustamist. Kohus ei saa aga haldusorgani asemel ka tuvastada, et kaebaja huvi kasutusloa muutmiseks on kaalukam kui naabrite huvid või avalik huvi jätta kasutusluba muutmata. 24. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 10.02.2012 otsus nr 54314 tuleb tühistada ja kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. 25. Menetluskulud tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel jätta vastustaja kanda. Apellant taotles halduskohtus menetluskulude väljamõistmist vastustajalt summas 3808,36 €, sh õigusabikulud 3775,79 €, riigilõiv 31,94 € ja kinnistusraamatu väljavõtte kulu 0,63 €. Riigilõiv ja kinnistusraamatu väljavõtte kulu tuleb vastustajalt välja mõista. Vastustaja märkis vastuseks menetluskulude väljamõistmise taotlusele õigesti, et Advokaadibüroo Glikman & Partnerid OÜ 31.01.2012 arve nr 00031 ei ole esitatud esindamise eest halduskohtumenetluses, sest arve esitamise ajaks ei olnud vaidlustatud haldusakti veel antud, ning sellel arvel näidatud kulu (menetluskulude nimekirjast nähtuvalt 577,20 €) ei saa menetluskulu hulka arvestada. Ringkonnakohtu arvates saab vajalikuks ja põhjendatud esindajatasuks halduskohtus pidada 2000 €. See summa tuleb vastustajalt välja mõista.

3-12-382 14(14) 26. Apellatsioonimenetluses tasus apellant riigilõivu 15 € ja esindajatasu summas 1980 € + 888 € = 2868 €. Summad on tasumine on tõendatud. Apellatsioonimenetluse kuludena on aga näidatud muu hulgas enne halduskohtu otsuse tegemist kantud kulud 0,50 h ulatuses. Nende väljamõistmine ei ole võimalik, sest kulude kandmine ja nende menetluskulude nimekirjas näitamine pidanuks aset leidma enne halduskohtupoolt selleks antud tähtaja lõppu. Arvestades asja mahtu ja keerukust ning kohtuistungiks kulunud aega, ei saa ka ülejäänud osas pidada esindajatasu täies ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks. Põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud apellatsioonimenetluses on ringkonnakohtu arvates 1000 €. See summa tuleb vastustajalt välja mõista. Kokku kuulub vastustajalt väljamõistmisele seega 3047,57 €.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman