3-11-2412/42 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generated27.09.2011 esitas kaebaja Viru Vanglale taotluse (tl 39) talle hügieenipaki väljastamiseks. 29.09.2011 jättis Viru Vangla kaebaja taotluse hügieenipaki saamiseks rahuldamata, põhjendades seda sellega, et kaebaja arvel oli olnud viimasel kolmel kuul vabaks kasutamiseks 13,42 eurot, mis võimaldas tal soetada endale hügieenitarbeid poest. Viru Vangla direktori 27.06.2011. a käskkirjaga nr 1.1-1/125 kinnitatud „Kinnipeetavatele isikutele hügieenipaki väljastamise korra“ (tl 45-47, edaspidi: hügieenipaki väljastamise kord) p 1.5 esimese lause kohaselt rahuldatakse kinni peetava isiku taotlus hügieenipaki saamiseks, kui tema isiklikul arvel on taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul vabaks kasutamiseks olnud rahasumma alla 9,59 euro, arvestades perioodi algja lõppsaldot.
Legislator headnote
AI generated3-11-2412/42 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 201 lg 4).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 21.02.2014, Tartu Haldusasja number 3-11-2412 Haldusasi Aleksandr Streltsovi (Streltsov) kaebus tasuta hügieenipaki õigeaegses andmata jätmises seisnenud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18.10.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Streltsovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.10.2012. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 24.03.2014 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 27.09.2011 esitas kaebaja Viru Vanglale taotluse (tl 39) talle hügieenipaki väljastamiseks.
2. 29.09.2011 jättis Viru Vangla kaebaja taotluse hügieenipaki saamiseks rahuldamata, põhjendades seda sellega, et kaebaja arvel oli olnud viimasel kolmel kuul vabaks kasutamiseks 13,42 eurot, mis võimaldas tal soetada endale hügieenitarbeid poest. Viru Vangla direktori 27.06.2011. a käskkirjaga nr 1.1-1/125 kinnitatud „Kinnipeetavatele isikutele hügieenipaki väljastamise korra“ (tl 45-47, edaspidi: hügieenipaki väljastamise kord) p 1.5 esimese lause kohaselt rahuldatakse kinni peetava isiku taotlus hügieenipaki saamiseks, kui tema isiklikul arvel on taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul vabaks kasutamiseks olnud rahasumma alla 9,59 euro, arvestades perioodi algja lõppsaldot.
3. 10.10.2011 esitas kaebaja vanglale selgitustaotluse (tl 41), milles soovis teada, miks talle hügieenipakki ei väljastatud.
4. 11.10.2011 edastas kaebaja Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tõlge tl 10), milles palub tunnistada humanitaarabi andmata jätmises seisnenud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks. Kaebaja leiab, tuginedes vangistusseaduse (VangS) §-dele 50 ja 51, et vangla rikub rahvusliku vihkamise pärast tema õigusi ja vabadusi, alandab, kitsendab, diskrimineerib ja solvab tema inimväärikust, jättes ta ilma humanitaarabist. Kaebaja sõnul on ta esitanud inspektor-kontaktisikule hügieenipaki saamiseks kaks taotlust, kuid hügieenipakki ta saanud ei ole. Peale selle pidas Viru Vangla tema isikuarvelt kinni viimase raha, mistõttu ei saanud ta hügieenivahendeid osta. Kaebaja märgib, et kahju hüvitamise nõude esitab ta siis, kui kohus tunnistab oma otsuses Viru Vangla õigusvastast tegevust vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-le 3.
5. 18.10.2011 esitas kaebaja Viru Vanglale uue taotluse talle hügieenipaki väljastamiseks (tl 40).
6. 19.10.2011 rahuldas Viru Vangla kaebaja 18.10.2011. a taotluse hügieenipaki väljastamiseks ning väljastas 21.10.2011 kaebajale allkirja vastu hügieenipaki.
7. 01.11.2011. a kirjaga (tl 42) vastas Viru Vangla kaebaja 10.10.2011. a selgitustaotlusele, milles selgitas, et 21.10.2011 väljastati kaebajale Viru Vangla poolt hügieenitarvete pakk, millega loetakse tema selgitustaotlus rahuldatuks.
8. Viru Vangla palub 22.11.2011 kaebusele esitatud vastuses (tl 34-37) kaebuse rahuldamata jätta, kuna tegemist on põhjendamatu kaebusega. Vastustaja märgib, et kaebaja taotluse rahuldamata jätnud ametnik käitus ebaõigesti, kuna jättis ekslikult tähelepanuta asjaolu, et 31.08.2011 oli kaebaja isikuarvelt kinni peetud 9 eurot tõlketeenuse eest tasumiseks. Taotluse lahendamisega tegelenud ametnik oleks pidanud kaebaja isikuarvelt nähtuvast 13,42 eurost maha lahutama 9 eurot, kuid ei teinud seda. Seega võib öelda, et tegelikkuses oli kaebajal vaba raha vaid 4,42 eurot ning talle oleks tulnud hügieenipakk väljastada. Samas märgib vastustaja, et niipea, kui kaebaja esitas vanglale selgitustaotluse selle kohta, miks ta hügieenipakki ei saanud, hakati asjaga tegelema ja probleemi uurima. Kinnipeetavale tehti ettepanek kirjutada uus taotlus, kuigi taotluse esitamise aeg oli läbi (tl 43). Kaebaja sai hügieenipaki uue taotluse alusel kätte 21.10.2011. Viru Vangla vabandab vastuses kaebaja ees, et väljastas talle hügieenipaki hilinemisega (tl 35). Tuginedes hügieenipaki väljastamise korra punktidele 1.5 ja 1.6, leiab vastustaja, et kuna kinnipeetav ei pöördunud inspektor-kontaktisiku poole palvega väljastada talle hügieenitarbeid erandkorras ning pakk hilines vaid umbes nädala võrra, ei saanud kaebajale tekkida tõsiseid tagajärgi. Seega puudub kaebajal kaebuse rahuldamiseks põhjendatud huvi.
9. Tartu Halduskohus jättis 18.10.2012. a otsusega kaebaja kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Viru Vangla on kaebusele esitatud vastuses tunnistanud, et tal puudus alus mitte rahuldada kaebaja 27.09.2011. a taotlust hügieenipaki väljastamiseks, kuna tegelikult jäi kaebajale kolmel kuul vabaks kasutamiseks üksnes 4,42 eurot, so vähem kui hügieenipaki väljastamise korra p-s 1.5 ette nähtud 9,59 eurot. Seetõttu rahuldas vastustaja kaebaja poolt 21.10.2011 täiendavalt vormistatud taotluse ning väljastas samal päeval talle allkirja vastu ajavahemikul 01.10.2011 kuni 15.10.2011 väljastamisele kuulunud hügieenipaki. Seega on Viru Vangla küll eksinud iseenda poolt kehtestatud nõuete vastu, kuid rikkumine on tema poolt omaks võetud ning käesolevaks ajaks on kaebaja vastavad õigused taastatud. Vastustaja on kõrvaldanud oma õigusvastase tegevuse tagajärjed ning asjaolu, et hügieenitarvete väljastamine toimus ettenähtust mõne päeva võrra hiljem, ei saanud kuidagi tekitada riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat riivet kaebaja väärikusele. Seetõttu oleks vastava nõudega kaebus ilmselgelt perspektiivitu ja selle esitamise sooviga ei saa põhjendada tuvastamisnõude rahuldamise eelduseks olevat huvi. Lisaks omab olulist tähendust ka asjaolu, et mittevaralise kahju hüvitamine ei pea alati ja tingimata väljenduma mingi konkreetse rahasumma väljamõistmises kohtu poolt. See võib seisneda ka näiteks oma eksimuse tunnistamises ja kannatanu ees vabandamises. Käesoleval juhul on vastustaja rikkumist tunnistanud ja kaebaja ees kaebusele antud vastuses vabandanud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
10. 23.10.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtu 18.10.2012. a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 75, tõlge tl 77), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 18.10.2012. a otsuse ja tunnistada Viru Vangla tegevuse seoses talle hügieenipaki mitteväljastamisega õigusvastaseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus jätnud kaebaja kaebuse ebaõiglaselt rahuldamata ning on sellega oluliselt rikkunud tema õigusi ja vabadusi, moraalselt alandanud, kitsendanud, diskrimineerinud ja solvanud tema inimväärikust ning tekitanud talle moraalset kahju. Kaebaja sõnul ei ole halduskohus arvestanud tema poolt kaebuses nimetatud asjaoluga, et vastustaja viis kaebajat tema rahaliste vahenditega seonduvalt segadusse, leides, et kaebaja arvel on summa, mille puhul hügieenipakki väljastamisele ei kuulu. Kaebaja oli vastustaja sellise tegevuse tõttu peaaegu terve kuu ilma hügieenitarveteta, so seebi, hambapasta, tualettpaberi ja ühekordsete žilettideta. Halduskohus tunnistab ka ise, et vastustaja tegi vea. See viga tekitas kaebajale moraalset ja materiaalset kahju, kuna ta pidi peaaegu terve kuu olema hügieenitarveteta.
11. Vastustaja palub 27.12.2012. a vastuses apellatsioonkaebusele (tl 88-89) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja selgitab, et hügieenipaki väljastamise korra p-i 1.6 kohaselt väljastatakse positiivse otsuse saanud taotluse alusel kinnipeetavatele isikutele hügieenipakid üks kord kvartalis (01.-15.01., 01.-15.04., 01.-15.07., 01.-15.10.). Kaebaja sai hügieenipaki kätte 21.10.2011, so vaid umbes nädal hiljem kui hügieenipaki väljastamise korras ette nähtud. Kahetsusväärne on, et kaebaja sai hügieenipaki hilinemisega, kuid Viru Vangla on kaebaja ees vabandanud ning hügieenitarvete väljastamine mõni päev hiljem ei saanud talle kuidagi tekitada riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat riivet tema väärikusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 201 lg 4).
13. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus, et tõendamist leidnud asjaolude pinnalt puudub alus väiteks, et kaebaja oli peaaegu terve kuu hügieenitarveteta. Vastustaja on selgitanud, et neljanda kvartali hügieenipakke väljastatakse kehtiva korra järgi 01.-15.10. Kaebaja sai paki kätte 21.10.2011, seega kuus päeva ettenähtud viimasest tähtajast hiljem. See hilinemine oli põhjustatud vastustaja töötaja eksitusest, mille eest on vangla kaebaja ees vabandanud. Kuna selline viivitus ei saanud tekitada kaebajale mingit rahaliselt mõõdetavat kahju, siis ei saa tuvastamiskaebust pidada lubatavaks põhjendusega, et kaebaja kavatseb esitada hilisema kahju hüvitamise nõude. HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. HKMS § 38 lg 4 järgi tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Ringkonnakohus leiab, et eelnevast tulenevalt peab kaebaja arusaadavalt määratlema huvi, miks ta tuvastamist soovib. Seda on kaebaja teinud, määratledes kaitstava huvina kavatsuse esitada hilisem kahju hüvitamise nõue (tl 10). Kuna hilisem hüvitamiskaebus oleks käesoleval juhul aga ilmselgelt perspektiivitu, siis puudub käesoleval juhul õigus tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2 ls 3).
Maili Lokk Agu Timmi Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/