2-12-41275/45 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2014.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-41275

Tsiviilasi

XXXhagi Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu) vastu

kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

2500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Klen Laus

(OÜ Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets,

Tartu mnt 2, 10145 Tallinn, e-post: klen.laus@torv.ee)

Kostja:

Eesti

Vabariik

(Maanteeameti

kaudu)

(registrikood: 70001490, asukoht Pärnu mnt 463a, 10916

Tallinn)

Kostja

volitatud

esindaja:

Kätlin

XXX

(e-post:

katlin.XXX@mnt.ee)

Kolmas isik kostja poolel: AS XXX (registrikood: XXX,

asukoht XXX)

Kolmanda isiku lepinguline esindaja: advokaat Robert

Sarv (Advokaadibüroo RAAVE; asukoht: Tartu mnt 50,

Tallinn 10115; e-post: robert@raave.ee)

Menetluse liik

kohtuistungi toimumise aeg 22.01.2014

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu) hageja XXX

kasuks 2500 (kaks tuhat viissada) eurot.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta kostja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva

jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Harju Maakohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt sattus hageja 28.06.2012 orienteeruvalt

kell 23:10 sõiduautoga Audi A6 (reg.märk XXX) Piibe maanteel, Pikkjärve-Tabivere teetöö

piirkonnas 32km enne Tartut avariisse. Avarii põhjustas teel asunud ca 60cm kõrgune

tähistamata kruusavall (puudusid mh takistust ning ümbersõitu tähistavad liiklusmärgid).

Vaatamata teelõigul kehtestatud piirkiiruse järgimisele ei saanud hageja takistust ette näha ega

kokkupõrget valliga vältida. Avarii toimumise järgselt kutsus hageja sündmuskohale politsei

(Jõgevalt), kes fikseeris olukorra ning ei tuvastanud sõidukijuhi poolseid rikkumisi seoses

avarii toimumisega. Politseipatrull pildistas avarii sündmuskoha, teelõigu ja kruusavalli ning

kutsus kohale vastutava isiku teelõiku tähistama. Samuti asus politseipatrull koheselt liiklust

reguleerima, et vältida analoogsete avariide kordumist. Avarii toimumise järgselt küsis hageja

hinnapakkumised sõiduki remonttööde teostamiseks. Kõige odavam hinnapakkumine avariiga

tekitatud kahju likvideerimise remonttööde teostamiseks esitati summale € 2524,11. Kuna

hageja ei saanud teelõigul teetöid teostanud AS-ga XXX kokkuleppele kahju hüvitamise osas,

pöördus hageja 24.07.2012 tee omaniku, Eesti Vabariik Maanteeameti kaudu poole, tekitatud

kahju hüvitamiseks. Kostja esitas hageja nõudele 06.09.2012 (s.o. alles 1,5 kuud pärast nõude

esitamist) vastuse, millega ei tunnistanud nõuet ning leidis, et kahjunõue tuleks esitada teetöid

teostanud AS-le XXX.

Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 2500 eurot. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

Hagiavaldusele esitatud vastusest nähtuvalt kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et

hagejale tekkis kahju, kuna ta sõitis oma sõidukiga kruusavalli liiklemiseks suletud teelõigu

sõidusuunal ning ei valinud tee- ja liiklusoludele vastavat sõidukiirust. „Liiklusmärkide ja

teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 11 lg 1 punkti 2 kohaselt osutab märk, mis

piirab sõidukiiruse 30 km/h või alla selle, ohtlikule alale, millel hoiatusmärgid või teemärgised

võivad puududa. Sama määruse § 5 p 21 kohaselt hoiatab märk „teetööd“ teel tehtavast tööst

ning sellest, et teel võib olla lisaks teel töötavatele inimestele teetöödega seotud sõidukeid ja

muid takistusi, sõidutee ebatasasusi, lahtiseid kive ja muud sellist. Seega hageja, liikudes märgi

30 km/h mõjualas ning nähes, et teel teostatakse remonttöösid, pidi ette nägema ja arvestama

asjaoluga, et teel võib esineda remonttöödele iseloomulikke takistusi. Lähtudes eelnevast

kohaldus hageja suhtes liiklusseaduse § 50 lg 3 punkt 1, mis kohustab juhti arvestama

sõidukiiruse valikul muuhulgas teeolusid, tee seisundit ning muid liiklusolusid, et ta suudaks

seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida

juht pidi ette aimama. Maanteeamet on seisukohal, et kõik tee remontimise kahjulikud

tagajärjed olid hagejale ette nähtavad ning hoolika käitumisega ära hoitavad. Õnnetuse

toimumise ajal olid ilmastikuolud soodsad – ei esinenud sademeid ega udu. Kostja on esitanud

EMHI ametlikud andmed selle kohta, et nähtavus oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel hea.

Selge ja sademeteta ilm on tuvastatav ka hagiavalduse lisaks olevatelt fotodelt avarii

sündmuskohast. Samuti on fotodelt nähtav loojuv päike, mistõttu ei saanud väljas olla ka pime,

vaid üksnes hämar. Kui asuda seisukohale, et Maanteeamet on käesolevas olukorras rikkunud

majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määruse nr 45 „Tee seisundinõuded“ § 5

p-de 1 ja 2, millede kohaselt peab teemaa olema puhastatud ja liiklust ohustavad esemed sealt

kõrvaldatud, siis ei olekski tee remontimine võimalik, kuivõrd on tavapärane, et tee

remontimise käigus võivad teel olla erinevad takistused. Kostja on seisukohal, et ei ole

rikkunud m.h majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.04.2003 määruse nr 69

„Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ §-ist 40 tulenevat kruusavalli tähistamise nõuet, kuivõrd

kruusavall asetses liikluseks suletud teel, mistõttu vahetult enne kruusavalli kohustusmärgi 422

„ümberpõike suund“ asetamine ei olnud nõutav. Nimelt oli teetööde teostaja umbes 80 meetrit

enne kruusavalli paigaldanud kohustusmärgi 422 „ümberpõike suund“, millega oli liiklus

aegsasti juhitud sõidurajalt, kus asetses kruusavall, vasakule. Antud juhul on tegemist küll

riigimaanteega, mille omanik on Maanteeamet ning TeeS § 25 lg 2 kohaselt korraldab

Maanteeamet teehoidu riigimaanteedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused

ohutuks liiklemiseks, kuid Maanteeameti seisukohal sätestab vastavast normist erandi TeeS §

25 lg 6. Viimati nimetatud normi kohaselt tagab teetööde ajal liikluskorraldusvahendite

nõuetekohase paigalduse ja liiklusohutuse teetöö tegija. Antud juhul toimusid vastaval

riigimaanteel teetööd ning teetööde tegijaks oli AS XXX. Kostja palub jätta hagi rahuldamata

ning menetluskulud hageja kanda, kuna leiab, et hagi on põhjendamatu.

Kolmanda isiku seisukohad

29.11.2012 esitas AS XXX taotluse kaasata end menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda

isikuna kostja poolel. 03.12.2012 esitas kostja vastuse hagiavaldusele koos taotlusega kaasata

menetlusse kolmanda isikuna AS XXX. Kohus rahuldas AS-i XXX ja kostja taotlused ning

kaasas 25.01.2013 kohtumäärusega menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna AS-i XXX.

AS XXX esitas menetluses omapoolsed seisukohad, mille kohaselt peab hageja esitatud nõuet

põhjendamatuks ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ega XXX ei ole rikkunud ühtegi

seadusest tulenevat kohustust. XXX ei ole rikkunud kruusavalli tähistamise kohustust. Kui

lugeda, et XXX on siiski rikkunud kruusavalli tähistamise kohustust, esinevad kostja vastutust

välistavad asjaolud. Sõidukiiruse piiramisel 30 km/h või alla selle osutatakse automaatselt

ohtlikule alale, kus juht peab olema eriti tähelepanelik. Samuti tuleb rõhutada, et lubatud

sõidukiiruse piiramisel 30 km/h või alla selle peab juht arvestama sellega, et seal võivad

puududa hoiatusmärgid või teemärgised ning nende puudumine ei ole õigusvastane (vastutust

välistav asjaolu). Eeltoodust järeldub, et kruusavalli väidetav tähistamata jätmine ei ole 30

km/h mõjualas õigusvastane. Seetõttu ei ole hagejal võimalik kostjale ega XXX-ile ette heita

kruusavalli tähistamata jätmist ega nõuda kruusavalli tähistamata jätmisest põhjustatud kahju

hüvitamist. Kui kohus eeltoodust hoolimata leiab, et kostja vastutab hagejale kahju hüvitamise

eest, tuleb vähendada hagejale väljamõistetava kahju ulatust 0% talle tekkinud kahjust, kuna

kahju on hagejale tekkinud vaid tema enda õigusvastase või raskelt hooletu tegevuse tulemusel.

Kostja ei vastuta kahju tekkimise eest hagejale, kuna hageja sõitis otsa kruusavallile

liiklemiseks suletud teelõigul. Kostja ja XXX täitsid kõiki seadusest tulenevaid nõudeid. AS

XXX palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära tunnistajad, hinnanud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et

hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus jätab TsMS § 238 lg 5 ja lg 1 p 2 alusel arvestamata

tõendiga I kd tl 123-124.

Kohtu hinnangul on esitatud hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Hagi aluseks olevate

asjaolude kohaselt sattus hageja 28.06.2012 orienteeruvalt kell 23:10 sõiduautoga Audi A6

(reg.märk XXX) Piibe maanteel, Pikkjärve-Tabivere teetöö piirkonnas 32km enne Tartut

avariisse. Avarii põhjustas teel asunud ca 60cm kõrgune tähistamata kruusavall, millele hageja

otsa sõitis.

Hageja on seisukohal, et teelõik, kus avarii toimus, ei olnud teeseaduses (TeeS) sätestatud

nõuetele vastavas seisundis, takistust ja ümbersõitu tähistavad liiklusmärgid puudusid, selle

tagajärjel tekkis hagejale kahju summas 2500 eurot.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:

1)

28.06.2012 orienteeruvalt kell 23:10 sattus hageja oma sõiduautoga Audi A6

(reg.märk XXX, I kd tl 80) Piibe maanteel, Pikkjärve-Tabivere teetöö piirkonnas

avariisse (II kd tl 14);

2)

sündmus on politseis registreeritud juhtumina nr 2602,12,0068867 (I kd tl 4);

3)

sündmuskohal käinud politseipatrull tegi fotod sündmuskohast (I kd tl 5-8), ühtlasi

informeeris politseinik sündmusest telefoni teel tee valdajat, kes avarii toimumise

järgselt ka kohapeale tuli (II kd tl 14);

4)

tegemist on riigimaanteega nr 39, mille omanik on kostja;

5)

maanteel teostas teetöid AS XXX (I kd tl 41);

6)

hageja on pöördunud kahju hüvitamise nõudega kostja ja kolmanda isiku poole ka

kohtuväliselt (I kd tl 11, 27-28).

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

Poolte vahel on vaidlus järgnevates asjaoludes:

1) kas vaidlusalune teelõik oli liikluseks suletud ja nõuetekohaselt tähistatud

liiklusmärkidega;

2) kas kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest;

3) kas esineb õiguslik alus kahjuhüvitise vähendamiseks.

Hageja on tuginenud hagis asjaolule, et kostja vastutab hagejale tekkinud kahju ees vastavalt

TeeS-le, kuna kostja ei täitnud liikluseks avatud teelõigu ohutuse ja nõuetekohast

liiklusmärkide paigaldamise kohustust. Seega on hageja nõue suunatud seadusest tuleneva

kohustuse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamisele. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on

hageja kahju hüvitamise nõude esitanud alternatiivselt riskivastutuse sätete alusel. Kohus on

28.03.2013 selgituskohustuse täitmisel palunud hagejal teatada, kas ta järjestab võimalikud

nõude alused või jätab kohtu valida, missugusel õiguslikul alusel on hagi võimalik hageja

esitatud ja tõendatud asjaolude alusel rahuldada. Hageja teatas vastuseks kohtu kirjale, et ei pea

vajalikuks järjestada nõude õiguslikke aluseid ning lähtuvalt iura novit curia põhimõttest palub

kohtul endal valida sobiv õiguslik alus hageja nõude rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt

märgib kohus, et ei käsitle antud tsiviilasja lahendamisel riskivastutuse sätteid, kuna hagi on

võimalik hageja esitatud ja tõendatud asjaolude alusel rahuldada seadusest tuleneva kohustuse

rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise õiguslikul alusel.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja seisukohal, et tekkinud kahju eest vastutab mitte

kostja, vaid teetööde teostaja AS XXX TeeS § 25 lg 6 alusel. TeeS § 25 lg 6 kohaselt tagab

teetööde ajal liikluskorraldusvahendite nõuetekohase paigalduse ja liiklusohutuse teetöö tegija.

Kostja hinnangul tuleneb samasisuline kohustus teetööde tegijale ka majandus- ja

kommunikatsiooniministri 16.04.2003 määruse nr 69 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ §

10 lg-st 1, mille kohaselt on teetööde tegija kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse

eest vastutava isiku ning kirjalikult teatama tee omanikule selle isiku nime, aadressi, telefoni,

faksi ja elektronposti andmed. Juhul kui seda ei ole tehtud, vastutab liikluskorralduse ja -

ohutuse eest töid tegeva ettevõtte juht ning füüsilise isiku tööde korral tema ise. Antud juhul on

teetööde tegija määranud liikluskorralduse eest vastutava isiku 27.03.2012 aktis (I kd tl 41).

Kohus on seisukohal, et kostja eelnimetatud viited TeeS § 25 lg-le 6 ja majandus- ja

kommunikatsiooniministri 16.04.2003 määrus nr 69 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ § 10

lg-le 1 ei vabasta kostjat vastutusest hageja ees, kuna kostja vastutus antud tsiviilasjas tuleneb

TeeS § 37 lg-st 6.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine

õigusvastane eelkõige siis, kui rikuti seadusest tulenevat kohustust ning lg 3 alusel ei ole kahju

tekitamine sellisel juhul õigusvastane kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud

kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. VÕS § 127 lg 4, mille kohaselt peab isik

hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega

sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.

TeeS § 1 lg 1 sätestab tee suhtes esitatavad nõuded, tee omaniku ja liikleja õigused ja

kohustused ning vastutuse liiklusohutusnõuete rikkumise eest, reguleerib teehoiu, tee kasutuse

ja kaitse korraldamist ja rahastamist ning inimeste ja keskkonna kaitset liiklusest tulenevate

ohtude eest. Sama seaduse § 10 lg 1 järgi peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee

peab vastama tee seisundi nõuetele ning § 2 lg 1 kohaselt on tee maantee, mis võib olla riigi

omandis. TeeS § 4 lg 1 järgi on riigimaantee avalikult kasutatav tee. Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 25. veebruari 2005. a määruse nr 26 „Riigimaanteede nimekiri ja

riigimaanteede liigid” kohaselt on vaidlusaluse maantee puhul tegemist tugimaanteega nr 39

TeeS § 5 lg 2 p 2 tähenduses. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et tegemist on Eesti

Vabariigile kuuluva maanteega. TeeS § 10 lg 1 kohaselt peab teel olema võimalik ohutult

liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. TeeS § 10 lg 2 kohaselt kehtestab tee

ohutusrajatiste, liiklusmärkide, fooride, piirete, tähispostide ja teemärgistuse kohta ning

riigimaantee, kohaliku tee ja talitee seisundi kohta esitatavad nõuded majandus- ja

kommunikatsiooniminister. TeeS § 25 lg 2 kohaselt korraldab Maanteeamet teehoidu

riigimaanteedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks.

TeeS § 37 lg 1 p 1-2, 4-5 järgi peab avalikult kasutatava tee omanik korraldama tee kasutamist

ja kaitset, teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis,

liiklusõnnetuse korral ja muus teisi liiklejaid ohustavas olukorras paigaldama tee kasutajat

hoiatavad või liiklust ümbersuunavad liikluskorraldusvahendid, andma teavet tee sulgemisest ja

muudatustest tee kasutamiskorralduses TeeS § 31 lõikes 2 sätestatud viisil.

TeeS § 37 lg 6 sätestab, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee

kasutamiskõlbmatuse tõttu ning TeeS või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud

kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, s.t siis kui tee on

liiklemiseks suletud või on sellel liiklemine piiratud, kuna on ohtlik liiklemiseks tulenevalt

tema olukorrast.

Eeltoodud TeeS § 37 lg 1 p 1-2, 4-5 tuleneb seega avalikult kasutava tee, s.h maantee omaniku

kohustus tagada tee korrasolek ja selle kohustuse eesmärk on eelkõige sama seaduse § 10 lg 1

tuleneva saavutamiseks ja tagamiseks - st selleks, et teel liiklemine oleks tee seisundist

tulenevalt igati ohutu liiklejaile ning, et hoida ära selle kaudu liiklejatele tekkiv kahju.

Juhul, kui teeomanik on rikkunud TeeS § 37 lg 1 p 1-2, 4-5 tulenevat kohustust ja ei ole

taganud sama seaduse § 10 lg 1 tulenevat teeohutust selle liiklemiseks ja kui teeomanik ei ole

teed liiklemiseks sulgenud või liiklust piiranud (TeeS § 37 lg 2) ning kui siis tekib liiklejal teel

liigeldes kahju, on tee omanik vastutav kannatanule tekkinud kahju eest TeeS § 37 lg 6 alusel

ja seega on sellise seadusest (TeeS § 37 lg 1 p 1-2, 4-5) tuleneva kohustuse rikkumine VÕS §

1045 lg 1 p 7 järgi õigusvastane.

Teeomaniku vastutus on TeeS ülalmärgitud sätetest tulenevalt vastutus, mis ei põhine VÕS §

1043 kohaselt, mitte süül, vaid seadusest tuleneval vastutusel. Vastutusest vabanemiseks võib

kostja tugineda sellele, et ta on teinud endast kõik mõistliku, et kahju tekkimist ära hoida,

samuti sellele, et ta on piiranud vastavalt liiklust või selle sulgenud VÕS § 37 lg 2 järgi.

Tsiviilasjas esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt asub kohus seisukohale, et antud juhul oli

tegemist teel liiklejale ohtliku teelõiguga. Kohus on seisukohal, et olenemata asjaolust, mille

kohaselt oli teelõigule paigaldatud liiklusmärk kiirusepiiranguga 30 km/h, ei ole lubatav teel

asetseva kruusahunniku ohtlikkuse korral liiklejate tähelepanu juhtimata jätmine nimetatud

ohule. Tõendatud ei ole asjaolu, et tegemist oleks olnud liiklemiseks suletud teelõiguga või, et

see oleks olnud nõuetekohaselt ümbersõitu tähistavate liiklusmärkidega märgistatud. Kostja ei

ole esile toonud ega tõendanud, ka asjaolu, et siis, kui õnnetus juhtus, oleks olnud vaidlusaluses

kohas liiklus piiratud või suletud TeeS § 37 lg 2 järgi. Kohus põhjendab oma seisukohta

alljärngevalt.

Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on seisukohal, et Maanteeamet ei ole antud juhul

rikkunud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määruse nr 45 „Tee

seisundinõuded“ § 5 p 1 ja 2, mille kohaselt peab teemaa olema puhastatud ja liiklust ohustavad

esemed sealt kõrvaldatud, kuna sellisel juhul ei olekski tee remontimine võimalik, kuivõrd on

tavapärane, et tee remontimise käigus võivad teel olla erinevad takistused. Kostja on

seisukohal, et nimetatud sätete mõte on kohustada tee omanikku kõrvaldama teelt esemed, mis

ei ole sinna tee omaniku nõusolekul sattunud. Samuti on kostja seisukohal, et ei ole rikkunud

majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.04.2003 määruse nr 69 „Liikluskorralduse nõuded

teetöödel“ §-ist 40 tulenevat kruusavalli tähistamise nõuet, kuivõrd kruusavall asetses

liikluseks suletud teel, mistõttu vahetult enne kruusavalli kohustusmärgi 422 „ümberpõike

suund“ asetamine ei olnud nõutav (teetööde teostaja oli umbes 80 meetrit enne kruusavalli

paigaldanud kohustusmärgi 422 „ümberpõike suund“, millega oli liiklus aegsasti juhitud

sõidurajalt, kus asetses kruusavall, vasakule). Kostja on seisukohal, et sõidukiiruse piiramisel

30 km/h või alla selle osutatakse automaatselt ohtlikule alale, kus juht peab olema eriti

tähelepanelik. Lubatud sõidukiiruse piiramisel 30 km/h või alla selle peab juht arvestama

sellega, et seal võivad puududa hoiatusmärgid või teemärgised ning nende puudumine ei ole

õigusvastane (vastutust välistav asjaolu). Kostja on seisukohal, et kruusavalli väidetav

tähistamata jätmine ei ole 30 km/h mõjualas õigusvastane, kuna vaidlusalune teelõik oli

liikluseks suletud, enne kruusavalli oli sõitu ümbersuunav liiklusmärk, seega ei oleks kostja

tohtinud üldse liigelda nimetud teelõigul. Kostja tugineb oma vastuväites m.h majandus- ja

kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrusele nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste

tähendused ning nõuded fooridele“ § 11 lg 1 punkti 2 kohaselt osutab märk, mis piirab

sõidukiiruse 30 km/h või alla selle, ohtlikule alale, millel hoiatusmärgid või teemärgised võivad

puududa. Sama määruse § 5 p 21 kohaselt hoiatab märk „teetööd“ teel tehtavast tööst ning

sellest, et teel võib olla lisaks teel töötavatele inimestele teetöödega seotud sõidukeid ja muid

takistusi, sõidutee ebatasasusi, lahtiseid kive ja muud sellist. Lisaks märgib kostja oma

vastuväites, et hageja suhtes kohaldus liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 punkt 1, mis kohustab juhti

arvestama sõidukiiruse valikul muuhulgas teeolusid, tee seisundit ning muid liiklusolusid, et ta

suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse

ees, mida juht pidi ette aimama.

Kohus on seisukohal, et eelnimetatud vastuväide ei ole antud juhul käsitletav õigusvastasust

välistava asjaoluna. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avarii toimumispaigas viibinud

politseiniku Arvi Murakase (II kd tl 14-15) ja kaasliikleja XXX(II kd tl 16) ning XXX(I kd tl

187) ja XXX(I kd tl 186) poolt antud tunnistused ümbersõitu korraldava liiklusmärgi olemasolu

osas vastuolulised. Kuivõrd XXX(AS XXX töödejuht) ja XXX(AS XXX projektijuht) on

kolmanda isikuga seotud isikud, jätab kohus eelnimetatud tunnistajate ütlused TsMS § 238 lg 5

alusel arvestamata. Kohus on seisukohal, et politseinik Arvi Murakas ja kaasliikleja XXX on

tsiviilasjas erapooletud tunnistajad, seetõttu on usutavad XXX ning Arvi Murakase poolt antud

ütlused ümbersõitu korraldava liiklusmärgi puudumise kohta. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on Arvi Murakas tunnistajana andnud järgmised ütlused (II kd tl 14-15): „Minu

paarimees käis enne valli 100-150 m kontrollimas ja ühtegi märki valli kohta

polnud/…/Paarimees käis vaatamas kraavi äärest taskulambiga kas seal on märke või siis

mingeid

jälgi

märkidest.

Ma

nägin

kuidas

lamp

liikus

100-150

meetri

kaugusel/…/Kiirusepiirang oli eemal mäe otsas. Nii mõnigi auto sõitis politseiautoni välja kuna

me olime autoga risti ees. Kui me ära läksime siis me ei saanud ringi pöörata kuna sõidusuund

oli teisest sõidusuunast nii palju kõrgem. Pidime tagurdama, et ümber pöörata“. XXXandis

tunnistajana järgmisi ütlusi (II kd tl 16):“ Teeremont oli ja piirkiiruse märgid olid, aga valli

kohta märke polnud. See oli põhimõtteliselt tupik. Enne valli märki ei näinud. Kui hageja

poleks vallile otsa sõitnud, siis ilmselt oleks mina sinna sõitnud. Peale sündmust sõitis kusagil

5 autot samamoodi nagu mina ja jäid minu juures seisma ja tagurdasid siis tagasi. Üks auto jäi

alguses pidama kuna nägi, et mu autol ohutuled vilguvad. Siis tagurdas natukene ja keeras kohe

vastassuunda et edasi sõita/…/ Sõitsin piirkiirusega, mis oli 30 km/h /…/Minu arust hoidsime

terve tee samasugust kiirust. Sõitsime ühtlase tempoga. Ilmastik oli rahulik. Päike loojus ning

pinnas ja vall olid ühte ja sama värvi. Kuna märgistust polnud, siis hageja ilmselt ei märganud

seda valli/…/ Kõik autod, peale ühe, tagurdasid kusagil 100-200 meetrit sinnani, kus mõlemad

sõiduread olid ühekõrgused, et edasi sõita/…/ Hageja auto esistange oli alt katki ja radikad olid

kõverad ja külje peal võis ka mõlk olla. Ei pannud tähele, kas killustikku oli kusagile

lennanud“. Kuna XXXon kohtus andnud tunnistusi vaidlusaluses tsiviilasjas, siis ei pea kohus

TsMS § 238 lg 5 ja lg 1 p 2 alusel põhjendatuks arvestada tõendina (I kd tl 78) XXXpoolt

hagejale saadetud e-kirja.

Kohus loeb eeltoodu alusel tuvastatuks, et vaidlusalusel teelõigul puudus liiklust sulgev ja

ümbersõitu suunav liiklusmärk. Kuigi kolmas isik on kohtule esitanud tõendina

liikluskorralduse joonise ja ajutised liiklusskeemid, ei ole joonistel esitatud märked

ümbersõidu märgi olemasolu ja liiklemiseks suletud teelõigu kohta tõendamist leidnud (I kd tl

107, I kd tl 139-141). Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kruusahunnik ei pidanud olema

majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrusele nr 12 „Liiklusmärkide ja

teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 11 lg 1 punkti 2 kohaselt hoiatusmärgiga

tähistatud, oleks sellisel juhul pidanud majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.04.2003

määruse nr 69 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ §-ist 40 tulenevalt kruusavalli ette vahetult

panema märgi 421 või 422 «Ümberpõike suund» ja eelnevalt märgi 161, 162 või 163

«Teekitsend». Kuigi kostja ja kolmas isik on korduvalt kohtule kinnitanud, et enne kruusavalli

oli paigaldatud kohustusmärgi 422 „ümberpõike suund“ ning sellega oli liiklus aegsasti juhitud

sõidurajalt, kus asetses kruusavall, vasakule, ei ole nimetatu tsiviilasjas tõendatud.

Lisaks märgib kohus, et tõendamata on TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagejapoolne liikluspiirangut

30 km/h ületav sõidukiirus avarii toimumise hetkel. Kohus ei nõustu kolmanda isiku

seisukohaga, mille kohaselt saaks antud juhul juhinduda liikumiskiiruse 30 km/h

peatumisteekonna pikkusest 18 m. Kohus juhib kolmanda isiku tähelepanu, et kolmanda isiku

poolt tehtud viide peatumisteekonna arvestamise arvutusalustele kehtib üksnes kuiva asfaldi ja

heade teeolude korral, märja teekatte korral pikeneb pidurdusteekond märgatavalt. Antud juhul

oli tegemist kruusakattega teega, seega tegemist ei ole võrreldavate tingimustega. Lisaks

märgib kohus, et olenemata asjaolust, mille kohaselt EMHI andmetel võis olla tegemist selge

nähtavusega ilmastikuoluga (I kd tl 112-113) ei tähenda nimetatu, et hagejale pidi olema

kruusahunnik teel nähtav (kolmanda isiku võrdlus kaevuga) ja seega avarii välditav. Kuigi

XXX on tunnistajana antud ütlustes kinnitanud, et sõitis teelõigu läbi kiirusega 50km/h ja

kruusavall oli pooltuledega nähtav (I kd tl 186) on kohus seisukohal, et hämaras liigeldes võis

jääda hoiatava märgistusega tähistamata teega ühetooniline kruusahunnik liiklejale päikese

loojumise oludes (II kd tl 15, 16) 30 km/h liikumiskiiruse juures märkamatuks. Kohus on

seisukohal, et tegemist ei olnud kiiruse ületamise tagajärjel tekkinud liiklusavariiga.

Lisaks märgib kohus, et teel paikneva ohtlikkusega saab liikluskiiruse piirangu 30 km/h liikleja

arvestada üksnes tavapärase teeremondist tuleneva ohuolukorraga, mis ei tähenda liiklejale

ootamatu (hoiatava ohumärgistuseta) 60 cm kõrguse kruusavalli paiknemist liiklusele avatud

teelõigul.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et avarii toimumise ajal ja kohas oleks

vaidlusaluse teelõigu sõidusuunal selle ohtlikkuse tõttu liiklus piiratud või keelatud, või et ta

oleks teinud kõik endast oleneva, et juhtida liiklejate, s.h hageja tähelepanu teel paiknevale

kruusahunnikule ja seega ka liiklejale võimaliku ohu ja kahju võimalikule tekkimisele. Kuna

tee ei olnud liiklemiseks ohutu TeeS § 10 lg 1 järgi, siis on kostja jätnud täitmata TeeS § 37 lg

1 p 1-2 tulenevat kohustused, st ei olnud korraldanud tee kaitset ega hoidnud teed nõuetele

vastavas seisundis ega olnud paigaldanud liiklejaid ohustavas olukorras tee kasutajaid

hoiatavaid või liiklust ümbersuunavaid liikluskorraldusvahendid, seega on kostjapoolne

seadusest tulenev kohustuse rikkumine VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt õigusvastane.

Kohus on seisukohal, et VÕS § 1045 lg 3 kohaselt on antud juhul kahju tekitaja poolt rikutud

sätte eesmärgiks kannatanu kaitsmine vaidlusaluse kahju tekkimise eest. Kohtu arvates on

tõendatud põhjuslik seos kostja õigusvastase käitumise (ülalmärgitud seadusest tuleneva

kohustuse täitmata jätmise) ja hagejale tekkinud kahju vahel. Hagejale ei oleks kahju tekkinud

kui teetööde teostaja ei oleks kruusavalli keset liiklusele avatud teed paigaldanud (hageja ei

oleks saanud kruusahunnikule otsa sõita) või teetöö teostaja oleks vähemalt kruusavalli

nõuetekohaselt tähistanud ( hageja oleks takistusest saanud aegsasti aru ja oleks saanud avariid

vältida). Kuna avarii tekkis otseselt teetööde teostaja tegevusetuse tulemusena, esineb

põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Eeltoodu alusel vastutab kostja hagejale tekkinud

kahju ees TeeS § 37 lg 6 ja VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 7 alusel.

VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju

olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja

saamata jäänud tulu ning lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või

hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS

§ 132 lg 3 sätestab, et juhul, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on

asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva

paragrahvi lõikele 1. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole põhjendatud kahjuhüvitise

vähendamine VÕS § 139 lg 1 alusel, kuna tegemist ei ole olukorraga, kus kahju osaliselt tekkis

kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik

vastutab. Samuti pole kohtu hinnangul põhjendatud kahjuhüvitise vähendamine VÕS § 140 lg

1 alusel, kuna kohtu hinnangul ei ole tegemist olukorraga, kus kahju hüvitamine oleks

äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on hagi esitatud kostja vastu vähendatud määras (I kd tl 9-10, 91-97), seega ei ole

tegemist kahju hüvitamisega selle täies ulatuses. Kohus arvestab kahjuhüvitamise ulatuse

kindlaksmääramisel asjaolu, et kostja seadusest tulenevaks ülesandeks on maanteel ohutu

liiklemise korraldamine, tegemist oli selge seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega,

ohuolukord oli tekitatud hooletusest.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tekkis hagejale sündmuse tagajärjel varaline kahju summas

2500 eurot seoses sõiduauto parandamisele kuluva ning võimaliku väärtuse vähenemisega.

Kahju tekkimine on tõendatud politsei poolt tehtud fotodega (I kd tl 7-8) ja tunnistajate

ütlustega (I kd tl 187, II kd tl 16, 15). Kahjunõude summa suurus on tõendatud hageja poolt

tõenditena esitatud remondikalkulatsioonide ja spetsifikatsioonidega (I kd tl 9-10, 91-97).

Tõenditest nähtuvalt oli avariist tulenevalt vajalikud sõiduauto plekitööd, esitulede

remonditööd, radiaatori vahetus, värvimistööd jpm.

Juhindudes VÕS § 128 lg 1, 2 ja § 132 lg 3 sätestatust ning tsiviilasjas esitatud tõenditest asub

kohus seisukohale, et tõendatud on hagejale kahju tekkimine 2500 euro ulatuses. Eeltoodu

alusel kuulub hagi rahuldamisele.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg-st, mille kohaselt on tsiviilasja

hind hagihind. TsMS § 122 lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja

TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava

rahasummaga, seega on tsiviilasja hind antud juhul 2500 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti, seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik