3-13-1932/31 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-13-1932 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Rõuge Vallavolikogu 16.08.2013 otsuse nr 39 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm 12.02.2014 toimunud kohtuistungil Menetlusosalised Kaebuse esitaja XXX esindaja vandeadvokaat Marit Toom Vastustaja Rõuge vald Resolutsioon 1. Jätta XXX kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 20. veebruarist 2014 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 24. märtsil 2014 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rõuge Vallavolikogu algatas 27.10.2004 määrusega nr 15 Rõuge valla üldplaneeringu.

2. 28.02.2012 tegi Rõuge Vallavolikogu otsuse nr 9, millega otsustas kajastada Nursipalu piirkonda Rõuge valla üldplaneeringus.

3. Rõuge Vallavolikogu 16.08.2013 otsusega nr 39 otsustati vastu võtta ja suunata avalikule väljapanekule Rõuge Valla üldplaneering. Otsusega tehti Rõuge Vallavalitsusele ülesandeks korraldada üldplaneeringu avalik väljapanek ning teatada üldplaneeringu vastuvõtmisest ja avaliku väljapaneku korraldamisest ajalehes „Võrumaa Teataja“, Rõuge valla infolehes ja Rõuge valla kodulehel.

4. 16.09.2013 esitas XXX lepinguline esindaja vandeadvokaat Marit Toom Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palutakse tühistada Rõuge Vallavolikogu 16.08.2013 otsus nr 39 „Üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine.“

Kaebuses esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus ja paluti peatada vaidlustatud otsuse täitmine.

5. Tartu Halduskohus võttis 18.09.2013 määrusega XXX kaebuse menetlusse ning kohustas vastustaja Rõuge Vallavolikogu esitama kaebuse kohta kirjaliku vastuse.

6. Tartu Halduskohtu 02.10.2013 kohtumäärusega jäeti XXX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 15.10.2013 esitas XXX esindaja Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus jättis oma 29.11.2013 kohtumäärusega määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.10.2013 määruse muutmata.

7. 12.02.2014 toimunud kohtuistungil esitas kaebaja esindaja kohtule menetluskulude nimekirja (tl 118-120), paludes kaebuse rahuldamise korral Rõuge vallalt välja mõista XXX menetluskulu summas 628 eurot.

KAEBAJA VÄITED

8. Kaebaja on seisukohal, et Rõuge Vallavolikogu rikkus volikogu istungi kokkukutsumisel ja ettevalmistamisel oluliselt menetlusnõudeid ning seetõttu tuleks volikogu otsus tühistada. Lisaks eeltoodule olevat Rõuge Vallavolikogu rikkunud kaalutlusõiguse teostamise nõudeid ning vaidlustatud otsus rikkuvat kaebaja õigusi, kuna kaebajale kuuluvad kinnistud ja hoonestusõigus Rõuge vallas asuvad harjutusväljakust ca 3 km kaugusel. Kaebaja arvates on asjaolu, et planeering mõjutab kaebaja kinnistu turuväärtust, piisav kaebeõiguse olemasoluks. Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja, et sõjaväelise harjutusväljaku rajamisel arvestataks rohkem tema õigustega.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

9. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks eelkõige alljärgnevatel põhjustel: XXX puudub kaebeõigus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Eeltoodust tulenevalt peab vaidlustatav haldusakt rikkuma kaebaja õigusi ning ta peaks suutma seda kaebuses arusaadavalt selgitama. Vastustajale on arusaamatu kaebaja väide, et üldplaneeringu vastuvõtmine rikub tema õigusi. Kinnistusregistri andmetel omandas XXX Laane kinnistu 14.detsembril 2012.aastal. Sel ajal ei saanud kaebajale olla teadmata Nursipalu harjutusväljaku laiendamisega seotud küsimused. Sellele vaatamata pidas kaebaja Laane kinnistut omandamist väärivaks. Eluliselt ei ole usutav, et isik püüaks omandada vara, mille väärtus võib peagi väheneda ja/või mille kasutamine võib muutuda ebamugavamaks. Käesolevaks ajaks on avaliku väljapaneku käigus laekunud üle 70 ettepaneku, mille läbitöötamine võtab arvestatava aja. Eeltoodust tulenevalt lükkas vallavalitsus edasi ka üldplaneeringu avaliku arutelu. Millisel kujul Rõuge valla üldplaneering tulevikus kehtestatakse, ei ole praegu ennustatav ning seega ei riku vaidlustatud haldusakt mingil viisil kaebaja õigusi. Vastustaja hinnangul ei ole kaebuse väited menetlusnormide rikkumise kohta põhjendatud ja ei riku kaebaja õigusi, sest neid saaks esitada vaid Rõuge Vallavolikogu liige, kuid kaebaja volikogu liige ei ole. Vastustaja väidab, et valla üldplaneeringu koostamine on kestnud aastaid ning olnud laialdase avaliku arutelu objektiks. Seega ei ole alust arvata, et volikogu liikmed said

alles 12.augustil 2013.a teada, et vallas soovitakse vastu võtta üldplaneering ning selles on muu hulgas ette nähtud Nursipalu harjutusväljaku laienemine. Üldplaneeringut käsitlev materjal on tõepoolest mahukas, kuid teema aktuaalsust arvestades said kõik volikogu liikmed soovi korral sellega varakult tutvuda. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja viide kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 32 lg 1 sätetele asjakohane. Kaebaja poolt viidatud elanike arvamus ei ole samastatav KOKS § 32 lg 1 sätestatud algatusega ning seetõttu ei saa väidetavalt enam kui 10% elanike huvidega mittearvestamist pidada kaalutlusveaks.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

10. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja XXX on oma elukohana märkinud kaebuses Tallinna linna. Kinnistusregistri andmetel omandas ta Võrumaal Rõuge vallas Järvepalu külas asuva Laane kinnistu 14.12.2012. aastal (tl 59). Kaebusest nähtuvalt asub nimetatud kinnistu kavandatavast Nursipalu harjutusväljakust ca 3 km kaugusel.

11. Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi (HKMS § 7 lg 1, § 26 lg 1 p 1). Riigikohtu varastest lahenditest peale valitseb kohtupraktikas seisukoht, et isiku subjektiivsete õiguste rikkumisel põhineva kaebuse rahuldamiseks peab olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav haldusakt peab olema õigusvastane ja rikkuma kaebaja õigusi. Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

12. Rõuge Vallavolikogu 16.08.2013 otsusega nr 39 võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Rõuge valla üldplaneering (tl 45). Otsusega tehti Rõuge Vallavalitsusele ülesandeks korraldada üldplaneeringu avalik väljapanek ning teatada üldplaneeringu vastuvõtmisest ja avaliku väljapaneku korraldamisest ajalehes “Võrumaa Teataja”, Rõuge valla infolehes ning Rõuge valla kodulehel.

13. Käesoleval juhul vaidlustab kaebaja üldplaneeringu vastuvõtmise ja avalikule väljapanekule suunamise otsust, kuid mis ei ole üldplaneeringut kehtestav otsus. Enne lõpliku haldusakti andmist on võimalik kaebust esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest ( vt nt RK HK lahendid 3-3-1-53-03 p 18; 3- 3-1-8-02; 3-3-44-05). Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-44-05 kinnitanud, et planeerimismenetlus koosneb erinevatest etappidest: planeeringu algatamine, planeeringu koostamine, planeeringu vastuvõtmine, planeeringu avalik väljapanek ja planeeringu kehtestamine. Planeeringu vastuvõtmise ja selle avalikule väljapanekule suunamise etapis planeerimismenetluses ei muudeta ega lõpetata veel õigussuhteid ega otsustata, kas ja milline planeering kehtestatakse. Planeeringu kehtestamine on eeltoodust planeeringu viimane etapp ehk lõplik planeeringuotsus, kuid sellist otsust veel ei ole antud.

14. Planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lõikega 1 võimaldatakse kohtus vaidlustada vaid planeeringu kehtestamise otsust, kuid Riigikohtu halduskolleegium on leidnud (otsuses nr 3-3-1- 53-03 ja 3-3-1-8-02), et erandlikult on õigustatud ka planeerimismenetluses menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine, kui tegemist on niivõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse

lõpptulemusest. Teisisõnu on PlanS ning haldusmenetluse seaduse (HMS) otstarbe ja mõttega kooskõlas, et planeeringu vastuvõtmise otsust saab HKMS § 4 lõike 1 mõttes kaebeõiguse olemasolul vaidlustada juhul, kui tegemist on raske menetlusveaga, mille puhul on juba planeerimismenetluse käigus alust arvata, et sellise menetluse tulemusena kehtestatav planeering ei saa olla õiguspärane.

15. Kohus on seisukohal, et üldplaneeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku käigus teostatud toimingud ja vastuvõetud aktid ühelegi isikule õigusi ega kohustusi ei tekita, väited erinevate huvide kaalumatajätmisest on ennatlikud, otsus ei saa mõjutada isikute õigusi, kuna planeeringumenetluse jätkumine üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku aruteluga ei saa rikkuda kaebaja õigusi pöördumatult ka juhul, kui tõepoolest oleks toimunud mingi minetus. Eelseisvas menetlusetapis on kaebajal võimalik oma õigusi kaitsta ja mõjutada planeerimismenetlust kaebajale sobivas suunas.

16. PlanS § 18 – 21 sätestavad üldplaneeringu avaliku väljapaneku tingimused, korra ja selle käigus laekunud ettepanekute arvestamise korra. PlanS § 21 määratleb kohaliku omavalitsuse kohustused avaliku väljapaneku käigus laekunud paranduste ja täienduste arvestamiseks ja täiendavate toimingute korraldamiseks. Planeeringu vastuvõtmine ei too endaga automaatselt kaasa selle vastuvõetud kujul kehtestamist. Avaliku väljapaneku eesmärgiks on asjast puudutatud isikute menetlusse kaasamine ning selle käigus on neil õigus teha ettepanekuid algatatud planeeringu lahenduste muutmiseks või täiendava informatsiooni kogumiseks. Edasise menetluse käigus võib ilmneda, et üldplaneeringut vastuvõetud kujul ei kehtestatagi. Alles planeeringu kehtestamine loob aluse edasiseks tegevuseks ning võib kaasa tuua puudutatud isikute õiguste tegeliku riive. Käesolevaks ajaks on avaliku väljapaneku käigus laekunud üle 70 ettepaneku, mille läbitöötamine võtab arvestatava aja. Eeltoodust tulenevalt lükkas vallavalitsus edasi ka üldplaneeringu avaliku arutelu. Millisel kujul Rõuge valla üldplaneering tulevikus kehtestatakse, ei ole praegu ennustatav ning seega ei riku vaidlustatud haldusakt kohtu arvates mingil viisil kaebaja õigusi.

17. Kohus on seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele, kuna kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist kaevatava haldusaktiga (üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine) toimunud ei ole. Kohtul ei ole kaebusest, vastustaja seisukohtadest ja asja materjalidest lähtuvalt alust asuda seisukohale, et üldplaneering vaidlustatud osas rikub kaebaja õigusi tulevikus ning see on vältimatu. Asja materjalidest nähtuvalt kavandatav üldplaneering ei näe ette seoses harjutusväljaku laiendamisega mingeid piiranguid või kitsendusi kaebajale kuuluva kinnistu osas. Kaebaja väide, et planeering mõjutab kaebaja kinnistu turuväärtust, on paljasõnaline ja ei ole põhjendatud. Kohtule ei nähtu, kuidas planeering mõjutab kaebaja kinnistu turuväärtust, arvestades kaebaja kinnistu kaugust (ca 3 km) planeeringualast. Seega antud juhul subjektiivsete õiguste riive puudub ja kohus ei pea hindama haldusakti õiguspärasust, sh kaalutlusõiguse reeglite järgimist.

18. Halduskohtule esitatud tõenditega ei ole tõendatud vastustaja poolt menetlusnormide eiramist kaebaja suhtes seoses vallavolikogu istungi ettevalmistamisel ja kokkukutsumisel, sest kaebaja ei ole Rõuge Vallavolikogu liige, mistõttu tema õigusi ei ole millegagi rikutud ega vabadusi piiratud, mille tõttu tuleb kaebus jätta täielikult rahuldamata.

19. Kohus peab vajalikuks lisada, et avalik väljapanek toimus 01.09.2013 – 01.10.2013 ja sel ajal esitati praegusele planeeringulahendusele 70 isiku poolt 137 vastuväidet ja ettepanekut. Selleks, et jõuda Rõuge valla üldplaneeringu kehtestamiseni, võttis Rõuge Vallavolikogu 25.11.2013 vastu otsuse nr 87, mille kohaselt tuleb vallavalitsusel koostöös avalikkusega ja huvitatud osapooltega välja töötada kõiki osapooli ja huvigruppe võimalikult hästi rahuldav

tasakaalustatud üldplaneeringu lahendus. Kui läbirääkimiste tulemusena muutub üldplaneeringu põhilahendus, katkestada senine planeeringumenetlus ning korrata menetlust alates PlanS § 16 kohastest menetlustoimingutest, st uue, tervikliku planeeringulahenduse väljatöötamisest (tl 115- 116). Eeltoodu kinnitab asjaolu, et XXX kaebus oli ennatlik, sest avaliku väljapaneku käigus oli kaebajal võimalik mõjutada planeerimismenetluse käiku ning välja pakkuda enda huvidele vastavaid lahendusi, kokkuleppeid või kompromisse, millega võib saavutada oma eesmärgi.

20. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik