3-13-2143/35 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-2143 Haldusasi M T i kaebus Eesti Töötukassa 20. juuni 2013. a otsuse nr 113021543 ja 10. septembri 2013. a otsuse nr 113030175 tühistamiseks ning haldusakti andmiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 2013. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – M T , esindaja Mihkel Nukka Vastustaja – Eesti Töötukassa Menetluse alus ringkonnakohtus M T i määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta M T i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 2013. a määrus haldusasjas nr 3-13-2143 muutmata. 2. Määruskaebuse esitaja menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5; § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M T võeti Eesti Töötukassa 04.04.2013 otsusega nr TA13-0044000 töötuna arvele alates 04.04.2013. M. T esitas 13.06.2013 Eesti Töötukassale avalduse töötuskindlustushüvitise määramiseks. Eesti Töötukassa määras 20.06.2013 otsusega nr 113021543 M. Tile töötuskindlustushüvitise maksmise perioodil 20.06.2013–16.12.2013. M. T esitas otsuse peale vaide, mille Eesti Töötukassa 04.09.2013 vaideotsusega nr 141 rahuldas, otsustades vaadata M. Ti töötuskindlustushüvitise taotlemise avaldus uuesti läbi ning muuta otsust vastavalt vaideotsuse põhjendustele. Eesti Töötukassa muutis 10.09.2013 otsusega nr 113030175 oma 20.06.2013 otsust ning määras M. Tile töötuskindlustushüvitise maksmise perioodiks 21.05.2013–16.11.2013.

3-13-2143 2(5)

2. M T esitas 10.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 20.06.2013 ja 10.09.2013 otsuste tühistamiseks osas, millega määrati M. Tile töötuskindlustushüvitis alates 21.05.2013, ning Eesti Töötukassa kohustamiseks määrata M. Tile töötuskindlustushüvitis alates töötuna arvelevõtmise 8. päevast ehk alates 11.04.2013. Samuti palus kaebaja kohustada Eesti Töötukassat maksma M. Tile välja töötuskindlustushüvitis perioodi 10.04.2013–20.05.2013 eest ja jätta kõik menetluskulud Eesti Töötukassa kanda.

3. Tallinna Halduskohus võttis 11.10.2013 määrusega kaebuse menetlusse. Eesti Töötukassa esitas 08.11.2013 kaebuse suhtes omapoolse seisukoha. Tallinna Halduskohus otsustas 11.11.2013 määrusega lahendada kaebus kirjalikus menetluses ning määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 18.12.2013.

4. Eesti Töötukassa esitas 09.12.2013 halduskohtule taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna Eesti Töötukassa 09.12.2013 otsusega nr 113041406 on Eesti Töötukassa 20.06.2013 otsust nr 113021543 muudetud selliselt, et M. Tile töötuskindlustushüvitise maksmise perioodiks on määratud 11.04.2013–07.10.2013.

5.

M. T ei esitanud 16.12.2013 seisukohas vastuväiteid Eesti Töötukassa taotlusele ning nõustus menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1p 4 alusel, kuna vaidlusalust otsust on muudetud vastavalt kaebaja soovile ja tema nõue on sellega sisuliselt rahuldatud. Kaebaja palus kõik menetluskulud jätta vastustaja kanda.

6. Tallinna Halduskohus lõpetas 18.12.2013 määrusega M. Ti kaebuse menetluse (resolutsiooni p 2), tagastas kaebajale riigilõivu 15 eurot (resolutsiooni p 3) ja jättis poolte menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 4).

Eesti Töötukassa 09.12.2013 otsusega on M. Ti nõue rahuldatud ja määratud talle töötuskindlustushüvitis alates 11.04.2013. Haldusasja menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel on nõustunud ka kaebaja.

Kaebaja palub menetluskulud jätta vastustaja kanda, kuid pole Tallinna Halduskohtu 11.11.2013 määrusega antud tähtaja jooksul (hiljemalt 09.12.2013) esitanud menetluskulude nimekirja ega muid kuludokumente peale kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumist kinnitava 10.10.2013 maksekorralduse, millisel juhul menetluskulusid HKMS § 109 lg 1 kohaselt välja ei mõisteta. Menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kuulub riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastamisele ning seda vastustajalt välja ei mõisteta. Kuna muid menetluskulusid tõendavaid dokumente pole esitatud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

7.

M. T esitas halduskohtu määruse peale 02.01.2014 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 20.01.2014 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. M T palub 02.01.2014 määruskaebuses (täiendatud 20.01.2014) halduskohtu määrus tühistada osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ning teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud vastustaja kanda ja mõista Eesti Töötukassalt M. Ti kasuks välja menetluskulud 826,80 eurot.

3-13-2143 3(5)

HKMS § 108 lg 6 kohaselt oleks kohus pidanud jätma menetluskulud vastustaja kanda, sest menetlus lõpetati HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus ei ole järginud HKMS § 109 lg 1 teist lauset ega HKMS § 122 lg 2 p 8. Kohus ei ole määranud kaebajale tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks. Halduskohtu 11.11.2013 määrusega anti HKMS § 51 lg 1 ja § 132 lg 1 alusel menetlusosalistele võimalus esitada soovi korral täiendavaid taotlusi ja dokumente kuni 09.12.2013, kuid nimetatud määruses ei olnud viidatud HKMS § 109 lg-le 1 ega sellele, et menetlusosaline peaks esitama menetluskulude nimekirja ja vastavad kuludokumendid. Määruse sõnastusest lähtuvalt eeldas kaebaja, et pärast seda, kui vastustaja esitab 09.12.2013 võimalikud seisukohad ja taotlused, annab kohus menetlusosalistele võimaluse arvamuse esitamiseks, määrates samas HKMS § 109 lg-st 1 lähtuvalt menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja. Ka Tallinna Halduskohtu 10.12.2013 kohtunõudes, milles küsiti kaebaja arvamust menetluse lõpetamise kohta, puudus viide menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtajale. M. T on menetluskulude vastustaja kanda jätmist taotlenud nii 10.10.2013 kaebuses, 09.12.2013 seisukohas kui ka 16.12.2013 seisukohas. HKMS § 122 lg 2 p 8 kohaselt selgitab kohus välja menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes. Halduskohus ei ole kaebaja korduvatele menetluskulude jagamise taotlusele vaatamata eelmenetluse käigus viidanud menetluskulude nimekirja esitamise õigele ajale ega küsinud andmeid ja dokumente menetluskulude koosseisu kohta, mida sisuliselt nõuab ka HKMS § 109 lg 1 teine lause.

M. Ti menetluskulude suurus on kokku 826,80 eurot. Õigusabiteenuse maksumus oli 61,50 eurot / tund + käibemaks ning kokku on õigusabi osutatud 11 töötunni ulatuses (kogusumma 811,80 eurot koos käibemaksuga). Kaebuse koostamiseks (tõendite kogumine ja analüüs, nõupidamine kliendiga) on kulunud neli töötundi (UniLaw Õigusbüroo OÜ 02.10.2013 arve nr 134-13 summas 295,20 eurot; M. Ti 03.10.2013 maksekorraldus nr 64 summas 295 eurot), Eesti Töötukassa 08.11.2013 vastuse analüüsimiseks ja selle kohta 09.12.2013 seisukoha kohtule esitamiseks samuti neli tundi (UniLaw Õigusbüroo OÜ 09.12.2013 arve nr 166-13 summas 295,20 eurot; M. Ti 10.12.2013 maksekorraldus nr 75 summas 295,20 eurot) ning menetluse lõpetamise taotlusele vastamiseks üks tund ja määruskaebuse koostamiseks kaks tundi (UniLaw Õigusbüroo OÜ 02.01.2014 arve nr 174-14 summas 221,40 eurot; M. Ti 03.01.2014 maksekorraldus nr 77 summas 221,40 eurot). Lisaks on M. T tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Olukorras, kus vastustaja oleks ise saanud kaebajale põhjendamatult tekitatud menetluskulud ära hoida (või neid vähendada), rahuldades tema taotluse täielikult juba vaidemenetluses või võttes kaebuse kohe õigeks, on menetluskulude vastustaja kanda jätmine põhjendatud.

9. Eesti Töötukassa vaidleb 17.01.2014 kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Alternatiivselt palub vastustaja juhul, kui kohus peab menetluskulude temalt väljamõistmist põhjendatuks, vähendada menetluskulude suurust.

Kaebaja menetluskulude väljamõistmata jätmine oli HKMS § 109 lg 1 järgi õiguspärane, sest kaebaja ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Sellises olukorras ei oleks kohus saanud menetluskulusid vastustajalt välja mõista (vt Riigikohtu 16.06.2010 otsus nr 3-3-1-36-10, p 32; 04.06.2012 täiendav otsus nr 3- 3-1-12-12, p-d 12-14). Tallinna Halduskohus andis 11.11.2013 määrusega pooltele tähtaja täiendavate taotluste / dokumentide esitamiseks hiljemalt 09.12.2013 ning määras kohtuotsuse tegemise ajaks 18.12.2013. Kuigi korrektne olnuks viidata määruses ka HKMS § 109 lg-le 1, ei tähenda sellise viite puudumine, et kohus ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks tähtaega määranud. Menetlusdokumendiks, mis tulnuks kohtule

3-13-2143 4(5) esitada hiljemalt 09.12.2013, on ka HKMS § 109 lg-s 1 nimetatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (vt Tallinna Ringkonnkohtu 06.09.2013 otsus nr 3-11-1630). Kaebaja esindajaks olev juriidiliste eriteadmistega isik oleks pidanud seda mõistma. Põhjendatuks ei saa pidada väidetavat eeldust, et kohus annab pärast 09.12.2013 menetlusosalistele veel mingi täiendava tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks, sest kõik tähtajad olid määratud juba 11.11.2013 määruses (sh kohtuotsuse tegemise aeg). Taotluste esitamise tähtaegsuse nõude järgimine on oluline menetlusosaliste võrdsuse tagamiseks ning täiendava tähtaja andmine oleks põhjustanud ka kohtumenetluse venimise, sest kohtuotsuse teatavaks tegemise aeg oleks lükkunud edasi, sest ka vastustajale tulnuks anda võimalus esitatavate dokumentidega tutvuda ja neile vastata. Kaebaja ei ole esitanud ka ühtegi mõjuvat põhjust kuludokumentide tähtaegselt esitamata jätmise kohta.

Kui kohus peab menetluskulude vastustajalt väljamõistmist põhjendatuks, palub Eesti Töötukassa menetluskulude suurust vähendada, sest 02.01.2014 arve nr 174-14 kohta puudub tasumist tõendav dokument (vt Riigikohtu 27.10.2011 otsus nr 3-3-1-53-11, p 31) ning kantud kuludeks ei saa lugeda kulusid, mille kohta on arve väljastatud pärast kohtu määratud tähtaega (09.12.2013).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Halduskohtumenetluses on juba alates 1993. aastast kehtinud nõue, et menetluskulude väljamõistmise eelduseks on kohtule enne kohtuvaidlusi või kirjalikus menetluses kohtu poolt määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja menetluskulude reaalset kandmist tõendavate dokumentide esitamine (15.09.1993–31.12.1999 kehtinud HKMS § 69 lg 1 osas vt nt Riigikohtu 13.06.1997 määrus nr 3-3-1-18-97, p 1; 01.01.2000–31.08.2006 kehtinud HKMS § 93 lg 1 redaktsiooni osas vt nt Riigikohtu 12.10.2006 otsus nr 3-3-1-48-06, p 17; 01.09.2006–31.12.2011 kehtinud HKMS § 93 lg 1 redaktsiooni osas vt nt Riigikohtu 09.03.2009 otsus nr 3-3-1-94-08, p 21; alates 01.01.2012 kehtiva HKMS § 109 lg 1 osas vt nt Riigikohtu 04.06.2012 täiendav otsus nr 3-3-1-12-12, p-d 12-14).

11. Haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetamise korral kaebaja menetluskulude HKMS § 108 lg 6 alusel vastustaja kanda jätmise eelduseks on muu hulgas menetluskulude suurust ja koosseisu ning kulude tegelikku kandmist tõendavate dokumentide õigeaegne esitamine kaebaja poolt.

Käesoleval juhul määras Tallinna Halduskohus 11.11.2013 määrusega M. Ti kaebuse lahendamiseks kirjalikus menetluses, määras täiendavate taotluste ja dokumentide esitamise tähtajaks 09.12.2013 ning kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 18.12.2013. Halduskohus viitas määruse tegemisel HKMS § 51 lg-tele 1 ja 4 ning § 132 lg-le 1. Määruskaebuse esitaja on leidnud, et halduskohus ei ole järginud HKMS § 109 lg-t 1 ja § 122 lg 2 p 8, jättes eraldi määramata HKMS § 109 lg-s 1 märgitud tähtaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks. Menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise vajadusele ei olnud viidatud ka Tallinna Halduskohtu 10.12.2013 kohtunõudes, milles paluti kaebajal esitada hiljemalt 16.12.2013 arvamus haldusasja menetluse lõpetamise kohta.

12. Ringkonnakohus möönab, et kuivõrd halduskohtul on HKMS § 2 lg-st 5 tulenevalt kohustus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega tagada, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu, siis tuleks HKMS § 132 lg 1 alusel kirjalikus menetluses täiendavate avalduste ja seisukohtade esitamiseks

3-13-2143 5(5) tähtaja määramisel eelistada viitamist ka HKMS § 109 lg-le 1 või menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise vajadusele. Sama seisukohta on Tallinna Ringkonnakohus väljendanud 06.09.2013 otsuses nr 3-11-1630.

Sellele vaatamata ei ole alust väita, et olukorras, kus kohus ei ole tähtaja määramisel menetluskuludega seonduvate dokumentide esitamise vajadusele eraldi tähelepanu juhtinud, ei pidanudki nende esitamise tähtaeg olema menetlusosalisele või tema esindajale arusaadav. HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest („Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.“) tuleneb siiski eelkõige menetlusosalise kohustus esitada võimalike muude avalduste ja seisukohtade hulgas ka menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt HKMS § 132 lg 1 alusel määratud tähtaja jooksul, mitte aga kohtu kohustust määrata teiste dokumentide esitamise tähtaja kõrval veel eraldiseisev tähtaeg nimelt menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks.

Seega oli M. Til halduskohtu 11.11.2013 määrusest tulenevalt võimalik esitada kohtule menetluskuludega seonduvaid dokumente kuni 09.12.2013, kuid kaebaja seda ei teinud. Samuti ei esitanud kaebaja menetluskulude nimekirja ega kuludokumente hiljemalt halduskohtu 10.12.2013 kohtunõudes märgitud ajaks (16.12.2013). Vastustaja on põhjendatult märkinud, et kaebajal puudus igasugune alus eeldada, et kohus annab pärast 09.12.2013 menetlusosalistele täiendava tähtaja menetluskuludega seonduvate dokumentide esitamiseks, kuna 11.11.2013 määrusega oli kindlaks määratud juba ka otsuse teatavakstegemise aeg (18.12.2013) ning nende kuupäevade vahele ei oleks saanud mõistlikult mahtuda veel täiendavate dokumentide esitamiseks tähtaja andmine ja neile vastamine. Vastupidist ei saa järeldada ka kohtumääruse sõnastusest. Määruskaebuses ei ole tuginetud ühelegi mõjuvale põhjusele, mis reaalselt takistanuks kaebajal menetluskuludega seonduvaid dokumente õigeaegselt esitamast. Kuna kaebajat on kohtumenetluses esindanud õigusteadmistega esindaja, siis ei saa ringkonnakohtu hinnangul dokumentide esitamata jätmist õigustada asjaolu, et halduskohtu määruses ei olnud HKMS § 109 lg-le 1 eraldiseisvalt tähelepanu juhitud. Kohtu selgitamiskohustuse ulatus on HKMS § 2 lg 5 järgi piiratud, kui kaebaja kasutab kohtumenetluses kvalifitseeritud õigusabi ehk pole alust rääkida avalduse või tõendi õigusliku kogenematuse tõttu esitamata jätmisest (vt ka Riigikohtu 19.03.2012 määrus nr 3-3- 1-87-11, p 14).

13. Eelneva põhjal jääb M. Ti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.12.2013 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets /allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman