2-13-53872/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 21.02.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-53872 Tsiviilasi XXXhagi XXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2003/5075 Tsiviilasja hind 6000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(XXX, viibimiskoht XXX) Kostja XXX (sündinud XXX, elukoht XXX), esindaja XXX (e-post XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: 1. Jätta rahuldamata XXX hagi XXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2003/5075. Sundtäitmine täiteasjas nr 034/2003/5075 on lubatav. 2. Jätta kõik menetluskulud, sh riigilõiv, mille tasumisest oli XXX 09.12.2013 määrusega vabastatud, XXX kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 14.11.2013 esitas XXXHarju Maakohtusse hagi XXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2003/5075.

2

Hagi kohaselt mõisteti hagejalt Tallinna Linnakohtu 17.09.2002 otsusega kriminaalasjas nr ½- 34/02 tsiviilhagi katteks kostjale välja 94 406 Eesti krooni. Kohtulahendi täitmiseks esitas kostja 29.10.2013 täitmisavalduse, täiteasi nr 034/2003/5057 on Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani menetluses. Hageja leiab, et sundtäitmine on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 159 lg 2 järgi algas aegumine 29.10.2003, kui täitedokument esitati täitmiseks ja nõue aegus 29.10.2013. Seega tuleb täitemenetlus lõpetada.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja nõue ei ole aegunud.

Hageja suhtes täidetakse Tallinna Linnakohtu 17.09.2002 otsust kriminaalasjas nr 1/2-34/02, mis jõustus 09.10.2003. Kostja esitas kohtutäiturile 29.10.2003 täiteavalduse. Hageja koos XXXon perioodil 05.01.2004 - 21.12.2007 tasunud kostjale kohtuotsuse alusel 36 950 Eesti krooni ja täiteasjad nr 034/2003/5076 ja 034/2003/5080 on lõpetatud. Hagejalt välja mõistetud 94 406 Eesti krooni suuruse rahalise kohustuse täitmiseks on algatatud 31.10.2003 täitemenetlus täiteasjas nr 034/2003/5075. Hageja on tasunud nõude katteks 3742,18 Eesti krooni ja jääk on 5794,47 eurot.

Kohustuse täitmisele esitamise ajal 29.10.2003 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kehtestas täitedokumentidest tulenevatele nõuetele 30-aastase aegumistähtaja.

Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (edaspidi VÕVS) § 45 muudeti TsÜS § 157 lg 1 ja § 49 täiendati VÕSRS § 9 lõikega 4. TsÜS § 157 lg 1 alates 05.04.2011 jõustunud redaktsiooni, millega lühendati jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaega 10-aastale, rakendamiseks võttis seadusandja vastu rakendussättena VÕSRS § 9 lg 4, mis sätestab, et TsÜS § 157 lg 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1.

VÕSRS § 9 lg 4 ei sätesta, millisest ajahetkest alates tuleb hakata arvestama enne 01.03.2011 tekkinud kohtulahendist tulenevate nõuete aegumist, kuid tõlgendades VÕSRS § 9 lg 4 esimest lauset koosmõjus sama lõike teise lausega saab järeldada, et lühemat ehk 10-aastast aegumistähtaega tuleb arvestada alates 05.04.2011, sest vastasel korral ei oleks vaja olnud reguleerida olukorda, kui enne kehtinud pikem aegumistähtaeg lõpeks varem kui alates 05.04.2011 kehtima hakanud lühem aegumistähtaeg. Sellise regulatsiooniga on soovitud aegumistähtaega lühendada ja samaaegselt vältida seda, et aegumistähtaeg kujuneks seadusemuudatuse tõttu pikemaks kui 30 aastat. VÕSRS § 9 lg 4 esimesest lausest ei tulene, et 10-aastast aegumistähtaega tuleks arvestada varasemast ajast kui 05.04.2011, sest nimetatud sätte eesmärgiks ei ole enne 01.03.2011 tekkinud veel aegumata nõuete aegunuks tunnistamine, vaid eesmärgiks on veel aegumata nõuete aegumistähtaja lühendamine.

Tutvudes VÕVS eelnõu 743 SE III seletuskirjaga nähtub, et seadusandja soov oli, et täitedokumentidest tulenevate nõuete aegumistähtaegade suhtes kohaldub kogu VÕSRS § 9 kehtestatud regulatsioon (arvestades VÕSRS § 9 lg 4 tehtud viidet 01.03.2011). VÕSRS § 9 regulatsioon aga lähtub põhimõttest, et varasemast pikem aegumistähtaeg kohaldub kõikide enne konkreetset kuupäeva ehk antud juhul 01.03.2011 tekkinud nõuete suhtes. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt (tõlgendades seda koosmõjus VÕSRS § 9 lg 4 sätestatud kuupäevaga) hakkas täitedokumentidest tulenevate nõuete suhtes uuesti kulgema 10-aastane aegumistähtaeg alates 01.03.2011, mil jõustusid TsÜS muudatused. Uus aegumistähtaeg, mis on varasemast lühem,

3

rakendub alates konkreetsest kuupäevast, mil seaduse muudatus jõustus ehk antud juhul 01.03.2011.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja nõue on tekkinud enne 01.03.2011.

Analoogia alusel VÕSRS § 9 lg 2 tuleb alates 05.04.2011 kehtivat 10 aasta pikkust aegumistähtaega arvestada alates 05.04.2011 ning antud juhul aeguks kostja nõue alles 05.04.2021.

Eeltoodud tõlgendust toetab ka kohtupraktika.

Lisaks eeltoodule esitab kostja ka aegumise katkemise vastuväite. Nimelt on hageja oma 02.02.2011 pöördumises tunnustanud nõuet TsÜS § 158 lg 1 mõttes. Isegi juhul, kui kohus leiab, et kostja vastuväide nõude aegumisele ei ole asjakohane, on antud juhul nõude aegumine 02.02.2011 katkenud ja alates 03.02.2011 uuesti alanud ning nõue täiteasjas 034/2003/5075 aegub alles 03.02.2021.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 järgi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Lõike 3 kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni.

Käesolevas asjas on hageja esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi vastuväitega, et sundtäitmine on aegunud 29.10.2013. Kostja hageja aegumise vastuväitega ei nõustunud.

Maakohus tuvastas, et hageja suhtes täidetakse Tallinna Linnakohtu 17.09.2002 otsust kriminaalasjas nr 1/2-34/02, mis jõustus 09.10.2003 (täiteasi nr 034/2003/5057) (t.lk 35-36; 37; 43-61).

Maakohus leiab, et Tallinna Linnakohtu 09.10.2003 jõustunud otsusega tunnustatud nõue ei ole aegunud.

Perioodil 01.07.2002 kuni 04.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 sätestas, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. Alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni kohaselt on see tähtaeg 10 aastat. Pikemalt aegumistähtajalt lühemale ülemineku rakendamist on reguleeritud VÕSRS § 9 lg-s 4. Selle lõike esimese lause kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele. Sellisena reguleerib nimetatud lause uue, lühema aegumistähtaja kehtimist tagasiulatuva toimega. VÕSRS § 9 lg 4 teise lause kohaselt, kui enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui VÕSRS § 9 lg 4 esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg-t 1. Teises lauses on seega üritatud reguleerida juhtumit, mil varem kehtinud 30-aastane aegumistähtaeg lõpeks lühemale tähtajale ülemineku tõttu võlausaldaja jaoks liiga vara. Teise lausega on püütud uut aegumistähtaega osal juhtudel pikendada.

4

Sellise tõlgenduse on andnud VÕSRS § 9 lg 4 kohaldamisele Riigikohus lahendis nr 3-2-1-116- 13. Riigikohus märgib: „Siiski on VÕSRS § 9 lg 4 teise lause alusel selgelt arusaadav seadusandja soov aegumistähtaja olulist lühenemist võlausaldaja huvides osaliselt tasakaalustada üleminekuperioodi kehtestamisega. Seetõttu leiab kolleegium olevat võimaliku VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldada, et enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 01.03.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi.“

Eeltoodu alusel ei lõppenud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 29.10.2013 nagu leiab hageja. Nõude aegumistähtaeg lõppeks 05.04.2021. Hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks aegumise tõttu tuleb jätta rahuldamata.

Kohus ei käsitle kostja esitatud aegumise katkemise väiteid ja väite tõendamiseks esitatud tõendeid (t.lk 38), kuna tuvastas, et kostja kohtuotsusega tunnustatud nõue ei ole aegunud.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad kõik menetluskulud hageja kanda.

Harju Maakohtu 09.12.2013 määrusega vabastati hageja riigipoolse menetlusabi korras riigilõivu 350 euro tasumisest.

Tulenevalt TsMS § 190 lg-test 2 ja 4 kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

TsMS § 174 lõike 1 järgi määrab asja lahendanud esimese astme kohus menetlusosalise avalduse alusel menetluskulud rahaliselt kindlaks lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli kohtunik