2-13-35678/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-13-35678 Otsuse kuupäev

20. veebruar 2014 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagi hind

Menetlusosalised ja nende esindajad

XXXhagi XXXvastu ühisvara jagamise nõudes

3 500 eurot

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX);

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja esindaja: Valentina Timofejeva (e-post: legertis1@gmail.com)

Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud

20. jaanuar 2014

Hageja XXX, kostja XXX ja kostja esindaja Valentina Timofejeva

Resolutsioon

1. Jätta XXX hagi XXX vastu ühisvara jagamiseks rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta täielikult hageja XXX kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetlusosalistel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 sätestatud korras.

Hageja nõue. Poolte abielu oli sõlmitud 09.06.2006. Alates jaanuarist 2012 ei osalenud pooled ühise majapidamise korraldamises ja neil puudus kooselu. Pooltel oli vaidlus ühisvara jagamise osas. Kostja nõustus abielu lahutamisega Perekonnaseisuametis tingimusel, et abikaasad sõlmivad notari juures abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise lepingu, millega jagavad nende ühisomandis oleva vara kostja esitatud tingimustel. Et saada abielu lahutust, oli hageja sunnitud kostja tingimustega nõustuma. Abieluvaraleping oli sõlmitud notari juures 20.12.2012. Peale lepingu sõlmimist 07.01.2013 poolte abielu lahutati.

Abielu kestel oli soetatud kolm sõidukit kokku väärtuses 6 350 eurot ning pooltel on seisuga 31.07.2013 Swedbanki ees laenu jääk 39 540,53 eurot, millele lisanduvad intressid. Abieluvaralepinguga pooled jagasid ühisvara selliselt, et kõik sõidukid ja laenukohustus jäi hageja omandisse. Hageja oli huvitatud, et abielu saaks lahutatud kiiremini, sest tema uus elukaaslane oli rase. Hageja leiab, et notari juures sõlmitud abieluvaraleping on tema jaoks äärmiselt koormav ja ebasoodne, seega TsÜS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt vastuolus heade kommetega ning tühine. Hageja arvates on ühisomandis oleva laenukohustuse jagamine abieluvaralepingu punktis 5.1. tühine ning hageja palub jagada ühisomandis olev kohustus Swedbanki ees summas 39 540,53 eurot, millele lisanduvad intressid, poolte vahel võrdsetes osades.

Kostja vastus. Kostja hagi ei tunnista. Detsembris 2012 kostja nõustus abielu lahutama ning pooled esitasid ühise avalduse Perekonnaseisuametile. Samaaegselt otsustati jagada ühisvara ja kohustused. Nädal aega enne lepingu sõlmimist esitasid pooled teineteisele oma arvamused lepingu kohta. Pärast arvamuste väljaselgitamist koostas kostja lepingu projekti ja esitas selle hagejale. Kuna hageja nõustus projektiga, pani kostja notari juurde aja kinni.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja oli teadlik või pidi teadma tehingu tegemise ajal hageja sundolukorrast. Kuna hageja ja kostja ei olnud omavahel suhelnud peaaegu aasta, siis ei teadnud kostja väidetavast sundolukorrast. Hageja nõustus koheselt ühisvara jagama pakutud tingimustel. Kostja väite kohaselt kulutati pangalt saadud laenust 1 400 eurot (22 000 krooni) koheselt perekonna võlgade katteks. ¼ laenust, umbes 9 000 eurot, kulutati korteri, asukohaga Tallinn, XXX, remondiks. Korter kuulub hageja vanaemale ning seda kasutab käesoleva ajani hageja koos uue abikaasa ja tütrega. Üle 5 000 euro kulus sõiduauto ostmiseks. Kostja kohustuseks aga oli igakuiste maksete tasumine pangale. Aprillist kuni septembrini 2013 andis pank pooltele maksepuhkust ning septembrist 2013 hakkas laenulepingu järgset kohustust täitma hageja.

Kohtu järeldused. Kohus, kuulanud kostja XXX ära vande all ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.

Hageja on väitnud, et 20.12.2012 sõlmitud abieluvaralepingu punktis 5.1. laenukohustuse jagamine on vastuolus heade kommetega, sest on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ning pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on tasakaalust väljas.

Hageja jaoks ebasoodsad tingimused seisnesid selles, et tema elukaaslane ootas last, mistõttu oli vajalik kiiresti lahutada hageja ja kostja abielu, et seadustada hageja ja tema uue elukaaslase suhe. Kuna kostja ei nõustunud abielu lahutamisega enne ühisvara jagamist, oli hageja sunnitud sõlmima abieluvaralepingu kostja poolt esitatud tingimustel.

TsÜS § 86 lg 2 p 1 ja p 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või pidi teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erekorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-83-13 selgitanud, et tehingu tühisuse tuvastamiseks vastastikuste soorituste väärtuste ebakõla korral tuleb esmalt kindlaks teha, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ning alles seejärel kontrollida, kas isik tegi tehingu sundolukorras ning kas tehingu teine pool teadis või pidi teadma lepingupartneri sundolukorrast.

Üldjuhul jagatakse vara võrdsetes osades, kuid PKS § 37 lg 3 võimaldab vara jagada abikaasade kokkuleppel ka teistsuguses proportsioonis. Seega ei ole poolte vahel sõlmitud abieluvaralepingu kohane vara jagamine iseenesest veel heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

Nii abieluvaralepingust kui kostja XXX vande all antud ütlusest nähtub, et poolte ühisvara jagati selliselt, et kogu vara ning lisaks laenukohustus AS Swedbank ees jäi hagejale. Kostja seletuse kohaselt jäi hagejale ka see osa ühisvarast, mida abieluvaraleping ei kajasta.

Kohus asub seisukohale, et abieluvaralepingu kohaselt vara jagamisel ei ole kostja võrreldes hagejaga saanud liiga suure eelise. Kohus leiab, et arvestada tuleb ka muid asjaolusid, laenu otstarvet, vara omandaja kasutuseelist ning seda, et kostja ei saanud ühisvarast midagi. Lepingust nr 15/06 15.06.2009 nähtub, et laenu soovisid abikaasad saada korteri XXX, Tallinn remondiks. Osa laenust kuluski nimetatud korteri remondiks, mida kinnitas nii kostja kui hageja. Kostja seletuse kohaselt värviti magamistoas (väikeses toas) põrand, aken ja radiaator. Hageja väitis, et need tööd olid tehtud enne laenu saamist. Hageja poolt esitatud fotodel puuduvad kuupäevad, mistõttu ei ole võimalik fotodega tõendada, kas remonttööd magamistoas tehti enne või pärast laenu saamist. Korteriomand aadressil XXX kuulub XXXvanaemale ning selles korteris elab hetkel hageja koos oma uue perega. Kostja lahkus korterist 2012 jaanuaris. Sellest ajast alates ning ka edaspidi kasutab laenust saadud hüvesid hageja ja tema pere. Samuti kasutati osa laenusummast sõiduauto ostmiseks. Nimetatud sõiduauto jäi abieluvaralepingu kohaselt hageja omandisse. XXXseletuse kohaselt teostas tema laenumakseid kuni hageja juurest lahkumiseni ning alates 2012 jaanuarist kandis kostja raha hageja arveldusarvele laenu tagasimaksmiseks.

Tõendamata on asjaolu, et hagejal oleks olnud abieluvaralepingu sõlmimisel sundolukord, mis tõttu ta pidi nõustuma kostja poolt pakutud tingimustega. Kostja väite kohaselt oli poolte ühine otsus abielu lahutada. Pärast ühise abielulahutuse avalduse esitamist Perekonnaseisuametile võttis kostja ühendust notariga ning teatas omapoolsed tingimused abieluvaralepingu sõlmimiseks. Lepingu projektiga tutvus eelnevalt ka hageja ning ta ei esitanud mingisuguseid pretensioone lepingu tingimuste kohta. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid oma väite kohta, et kostja keeldus abielu lahutama ilma, et sõlmitakse abieluvaraleping tema poolt esitatud tingimustel.

Juhul, kui teine abikaasa ei nõustu abielu lahutama, on võimalik pöörduda abielu lahutamiseks kohtusse. Mis puutub hageja uue elukaaslase rasedusse, siis tõendeid selle kohta, et enne abieluvaralepingu sõlmimist oleks kostja olnud sellest teadlik, kohtule esitatud ei ole.

Eelnevast lähtuvalt asub kohus seisukohale, et 20.12.2012 sõlmitud abieluvaralepingu punktis 5.1. laenukohustuse jagamine ei ole vastuolus heade kommetega. Seega on seadusejõus abieluvaralepingus poolte ühisvara, sh ka kohustused, jagatud ning kohtul puudub alus abieluvaralepingu punktis 5.1. märgitud laenukohustuse jagamiseks.

Menetluskulu TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

/allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik