3-12-340/60 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-12-340

Haldusasi

AS Starman kaebus Tehnilise Järelevalve Ameti

16.12.2011 otsuse nr 1-14/11-1344-01 ja 20.01.2012

vaide tagastamise otsuse nr 6.19-1/11-1344-018 peale

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Starman, volitatud esindajad vandeadvo-

kaat Helmut Pikmets ja advokaat Triinu Kinkar

Vastustaja – Tehnilise Järelevalve Amet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 5. juuli 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tehnilise Järelevalve Ameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tehnilise Järelevalve Ameti apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna

Halduskohtu 05.07.2012 otsus haldusasjas nr 3-12-340.

2. Teha asjas uus otsus, millega jätta AS Starman kaebus rahuldamata.

3. Jätta AS Starman menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 24. märts 2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 tei-

ses lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

3-12-340

2(10)

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

24.10.2011 kirjas Tehnilise Järelevalve Ametile (TJA) palus AS Starman teostada järe-

levalvet XXXXXXXX tegevuse üle, et oleks tagatud elektroonilise side seadusest (ESS) tule-

nevate nõuete täitmine ning kõigi asjakohast üldkasutatavat teenust osutavate isikute võrdne

kohtlemine. Taotluses selgitati, et viidatud korteriühistu korraldab ca 20 telekanali vastuvõttu

ning taasedastamist Tapal asuvate korteriühistute poolt majandatavate korterelamute elanike-

le, kes selle eest KÜ-le Ülesõidu 5 ka tasuvad. KÜ Ülesõidu 5 tegevus vastab üldkasutatava

elektroonilise side teenuse osutamise mõistele (ESS § 2 p 68) ning ühistu peab järgima ESS-s

nimetatud tegevusele esitatavaid nõudeid.

2. TJA vastas AS Starman pöördumisele 24.11.2011 kirjaga nr 6.19-1/11-1344-012, et

antud juhtumil pole tegemist üldkasutatava elektroonilise sideteenuse osutamisega sideteenus-

te turul. AS Starman esitas 09.12.2011 TJA-le taotluse selgitada 24.11.2011 kirja sisu, millele

TJA vastas 16.12.2011 kirjaga nr 1-14/11-1344-015, et TJA ei alusta menetlust AS Starman

24.10.211 taotluse alusel, kuna selleks puudub põhjus ning konkreetsed selgitused, miks TJA

ei nõustu AS Starman seisukohtadega, on esitatud 24.11.2011 kirjas ja AS Starman varasema-

le taotlusele saadetud 16.06.2009 vastuses.

3. AS Starman esitas 23.12.2011 TJA-le vaide, milles palus KÜ Ülesõidu 5 suhtes järele-

valve alustamise taotlus uuesti läbi vaadata, või juhul, kui TJA peab oma 16.12.2011 kirja

haldusaktiks, siis tunnistada see kehtetuks ja algatada taotletud järelevalvemenetlus vastavalt

ESS § 133 lg-s 1 sätestatule.

4. TJA tagastas 20.01.2012 AS Starman vaide läbivaatamatult haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 79 lg 1 alusel, leides, et AS Starman subjektiivseid õigusi pole rikutud ning tal puu-

dub HMS § 71 lg-st 1 tulenev õigus vaiet esitada.

5. Kaebuses Tallinna Halduskohtule palus AS Starman kohustada TJA-d uuesti läbi vaa-

tama kaebaja 24.10.2011 taotluse ning tegema otsuse KÜ Ülesõidu 5 (edaspidi ka KÜ) suhtes

järelevalvemenetluse algatamise kohta või kui selle nõude rahuldamine pole kohtu arvates

võimalik, siis alternatiivselt kohustada TJA-d vaatama läbi kaebaja 23.12.2011 vaie. Järele-

valvemenetluse algatamata jätmisel on rikutud menetlus- ja materiaalõigusnorme. Vaide läbi-

vaatamatult tagastamine on õigusvastane, sest kaebajal on järelevalve alustamisest keeldumise

otsuse peale vaide esitamise õigus. Kaebaja taotluse menetlemisel rikkus TJA uurimispõhi-

mõtet ja hea halduse tava, vaidlusalune 16.12.2011 otsus ei ole eesmärgipärane, on diskret-

sioonivigadega ning selle andmisel on rikutud õiguse üldpõhimõtteid. KÜ Ülesõidu 5 vastab

elektroonilise sideettevõtja mõistele ja tema teenus vastab üldkasutatava elektroonilise side

teenuse osutamise mõistele ESS § 2 p-de 6 ja 68 tähenduses. KÜ peab järgima ESS nimetatud

tegevusele esitatavaid nõudeid, et oleks tagatud kõigi turuosaliste (sealhulgas kaebaja) võrdne

kohtlemine ning ettevõtlusvabadus. KÜ-d tuleks käsitleda sideettevõtjana ning korteriühistute

liikmeid või muid sideteenuse tarbijaid vastavates kortermajades lõppklientidena ESS § 2 p

27 ja p 15 mõttes. EL õigusega, teiste EL riikide viidatud regulatsiooni tõlgendamise prakti-

kaga ning Euroopa Kohtu praktikaga pole kooskõlas vastustaja seisukoht, et KÜ puhul pole

täidetud üldkasutatavuse kriteerium ESS § 2 p 68 mõistes. KÜ ei kasuta signaali mitte üksnes

oma tarbeks, vaid edastab signaali kõigile seda soovivatele isikutele, kes asuvad KÜ opereeri-

tava võrgu katvusalas. KÜ ja teenuse kasutajate vahel on vähemalt konkludentne või suulises

vormis leping.

3-12-340

3(10)

6. Kaebusele esitatud vastuses palus TJA jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

Vastustaja ei ole seni kogutud teabe põhjal tuvastanud võrgu üldkasutatavust. Võrgu kasuta-

mise kättesaadavus on omandipõhine. Seega on ekslik väide, justkui toimuks signaali edasta-

mine kõigile seda soovivatele isikutele. Vastustaja 16.12.2011 otsuse puhul on tegemist me-

netlustoiminguga, millele ei saa otseselt laiendada HMS §-s 56 sätestatud haldusakti motivee-

rimise nõudeid (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-62-08). Vaidlustatud 16.12.2011 kiri oli täiendav

vastus vastustaja 24.11.2011 esitatud seisukohtadele. Nimetatud kirjades on vastustaja põh-

jendanud menetluse algatamata jätmist ning toonud peamise põhjusena välja võrku kasutavate

isikute eristumise teistest isikutest ning teenuse kasutamise konkreetsete kortermajade elanike

poolt. TJA möönab, et 24.11.2011 saadetud kirjas on TJA esitanud seisukohti mõnevõrra ek-

sitavalt, kuid on lisanud menetluse algatamata jätmise peamise põhjusena võrku kasutavate

isikute eristumise teistest isikutest selliselt, et võrk ei ole kättesaadav üldistel alustel kõikidele

isikutele, vaid üksnes isikutele, kes on konkreetse korteriühistu liikmed läbi konkreetse korte-

riomandi. Kuna vaidlusalusel võrgul puuduvad üldkasutatavuse tunnused, siis on ebaõiged ka

AS Starman väited justkui seaks vastustaja eritingimusi ja rikuks võrdse kohtlemise või ette-

võtlusvabaduse põhimõtteid. Üldkasutatavuse tunnuste puudumisest tulenevalt ei kehti KÜ

Ülesõidu 5 tegevusele ESS-s üldkasutatava sideteenuse osutajale sätestatud reeglid.

7. Tallinna Halduskohus kohustas 05.07.2012 otsusega TJA-d uuesti läbi vaatama AS

Starman 24.10.2011 taotlust järelevalvemenetluse alustamiseks ning tegema kaalutlusotsuse

kaalutlusõiguse reegleid ja haldusmenetluse põhimõtteid järgides (p 1). Kohus mõistis TJA-lt

kaebaja kasuks välja menetluskulu summas 3000 eurot (p 2).

TJA 16.12.2011 kirjas väljendatud keeldumine järelevalvemenetluse algatamisest on käsitle-

tav toiminguna. Kuna kohustamise eelduseks on toimingu õigusvastasus, siis on õigusvastasu-

se kindlakstegemise taotlus hõlmatud kohustamistaotlusega. Kaebajal on vahetu puutumus

käesolevas asjas vaidlustatud järelevalvemenetluse algatamisest keeldumise otsusega, sest

kaebaja tegutseb KÜ-ga Ülesõidu 5 samas majandustegevuse valdkonnas ja geograafilises

piirkonnas ning pakub samasisulist sideteenust. Järelevalvemenetluse algatamata jätmise ot-

sus võib mõjutada kaebaja tegevust vastaval sideteenuste turul.

TJA on rikkunud uurimispõhimõtet ja jätnud asjas tähendust omavad asjaolud välja selgita-

mata, mis omakorda võis mõjutada otsuse sisu. TJA pole välja selgitanud korteriühistu kasu-

tatavate võrguseadmete omandiõigust ega teenuse osutamise õiguslikku ja faktilist alust. Väl-

ja on jäänud selgitamata ka asjaolud, kas võrk tegelikult laienes. Haldusorgan ei ole kogunud

otsuses esitatud järeldust piisavalt kinnitavaid tõendeid. Kuigi vastustaja on kohtumenetluses

sisuliselt möönnud kaebuse põhjendatust osas, mis puudutab asjassepuutumatute asjaolude

arvesse võtmist ja on kirjalikus seletuses rõhutanud, et tähtsust omab üksnes võrgu kasutami-

se viis ja selle kasutamine, siis ka viimatinimetatud seisukohta arvestades tuleb asuda seisu-

kohale, et uurimispõhimõtte rikkumisest tulenevalt ei ole selgitatud välja asjas tähendust

omavaid asjaolusid, milline rikkumine võis mõjutada asjas tehtud otsuse sisu.

Järelevalvemenetluse algatamisest keeldumise otsus on ebapiisavalt motiveeritud. 24.11.2011

kirjas toodud õiguslikud põhjendused kaalutlusõiguse õiguspärasust kontrollida ei võimalda.

Kaalutlusotsuste motiveerimispuuduste kõrvaldamine kohtumenetluses võimalik ei ole. Vas-

tustaja on kohtumenetluses sisuliselt möönnud kaebuse põhjendatust osas, mis puudutab as-

jassepuutumatute asjaolude arvesse võtmist, kuivõrd teenuse pakkumise mitte üldkasutatavust

on muu hulgas põhjendatud argumendiga, et seadmed ei kuulu KÜ-le Ülesõidu 5, et puudub

kokkulepe hinna kohta, et 10-s majas asuvat võrku on põhjendamatu käsitleda eraldi turuna.

Kaalutlusotsuse tegemisel asjakohatutele aspektidele tuginemisel on tegemist kaalutlusreeglite

rikkumisega.

3-12-340

4(10)

ESS sätted tuginevad Euroopa Liidu õigusele, mistõttu üldkasutatavuse mõiste puhul on te-

gemist Euroopa Liidu õigusmõistega ning ESS-st tulenevate ülesannete täitmisel ja järeleval-

ve teostamisel juhindutakse Euroopa Liidu õigusest. Kohus nõustub kaebuse põhjendustega

direktiiv-konformse tõlgendamise kohustuse üldreeglist ning leiab, et kaebuses on õigesti kä-

sitletud Euroopa Kohtu lahendite olulisust direktiivides sätestatud mõistete sisustamisel. TJA

ei ole 24.11.2011 kirjas esitanud õiguslikke põhjendusi, miks liikmesriikide regulatiivne prak-

tika ei ole oluline. Kaalutlusotsuse puhul on eeltoodu hinnatav olulise puudusena. Kaebaja on

põhjendatult leidnud, et kaebuses viidatud Euroopa Kohtu lahendid ja kohtujuristi arvamus

omavad tähtsust käesolevas vaidluses teenuse üldkasutatavuse mõiste sisustamisel ning vas-

tustaja pole neid seisukohti kummutanud.

Elektroonilise side teenuse üldkasutatavuse puhul on oluline võrgu reaalne kättesaadavus ja

võrguga liitumise võimalus seda soovivatele isikutele. Asjaolust, et korteriühistu esindaja on

väitnud, et kavas ei ole võrku laiendada, ei tulene piirangut võrguga ühinemiseks seda soovi-

vatele isikutele, kes asuvad teistes kõnealusel territooriumil asuvates majades, olenemata sel-

lest, kas need on korteriühistud või mitte. Käesoleval juhul pole tegelikult välja selgitatud, kas

faktiliselt on laienemine aset leidnud. Samuti pole asjas esitatud tõendeid, millest nähtuks, et

vastustaja väidetud piiritletud korteriühistute liikmed otsustasid oma tarbeks luua võrgu. Ka

kaebuses käsitletud Euroopa Kohtu ja Euroopa Liidu liikmesriikide praktika kohaselt on olu-

line teenuse osutamise fakt kolmandale isikule, mida võivad osutada ka muud teenusepakku-

jad ning asjaolu, et klientide hulka saavad võrgu teeninduspiirkonnas liituda uued kasutajad.

Kuigi vastustaja väitel on ta 01.03.2012 algatanud uuesti järelevalvemenetluse vaidlusaluse

võrgu kasutamise osas, on see väide käesoleva ajani tõendamata, samas ei näe kohus ka tege-

likus järelevalvemenetluse läbiviimises takistust kohustamistaotluse rahuldamiseks, so kaeba-

ja taotluse uuesti läbivaatamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. TJA palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja jätta AS Starman kae-

bus täies ulatuses rahuldamata. Halduskohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, hindas eba-

õigesti tõendeid ja rikkus menetlusõigust. Kohus ei võtnud seisukohta menetlusosaliste kõigi

faktiliste ja õiguslike väidete kohta ning jättis osa tõendeid analüüsimata. TJA kirjad on me-

netlustoimingud. Halduskohus on ebaõigesti tuvastanud AS Starman kaebeõiguse ning tema

subjektiivsete õiguste rikkumise. Kaebust tulnuks käsitada TJA toimingu õigusvastasuse tu-

vastamise iseseisva nõudena, mistõttu tulnuks kaebajal tuua välja ka põhjendatud huvi. Asja-

olu, et ESS kaitseb üldjoontes ka teisi turuosalisi, ei anna alust väita, et antud juhul on rikutud

tema subjektiivseid õigusi. AS-i Starman ei ole alus käsitada ka puudutatud isikuna. TJA on

varasemalt AS Starman korduvate taotluste alusel teostanud vaidlusaluse võrgu osas järele-

valvemenetlust. Kuna uusi asjassepuutuvaid asjaolusid varem esitatud taotluste juurde ei esi-

tatud, ei pidanud TJA 2011. a taotluse alusel järelevalvemenetluse algatamist põhjendatuks.

Kohtuotsuse resolutsioonist tulenev ettekirjutus ei ole üheselt arusaadav ega täidetav. Samuti

leidis halduskohus alusetult, et TJA otsus on kaalutlusvigadega.

9. AS Starman palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata ja halduskohtu

otsuse muutmata. Halduskohus on õigesti kohaldanud menetlus- ja materiaalõigusnorme ning

vajalikul määral otsust põhjendanud. TJA on järelevalvemenetluse algatamisest keeldumisel

rikkunud kaalutlusõiguse norme. AS Starman jäi halduskohtule esitatud väidete ja seisukoh-

tade juurde ning leidis, et tal on kaebuse esitamiseks kaebeõigus.

10. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 24.04.2013 otsusega haldusasjas nr 3-12-340 TJA

apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis AS Starman

kaebuse rahuldamata.

3-12-340

5(10)

11. AS Starman esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palus Tallinna Ringkonna-

kohtu 24.04.2013 otsuse tühistada ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 05.07.2012 otsus.

12. Riigikohtu halduskolleegiumi 08.11.2013 otsusega nr 3-3-1-58-13 rahuldati AS

Starman kassatsioonkaebus osaliselt (p 1) ning tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2013

otsus haldusasjas nr 3-12-340 ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule

(p 2). Kohtukoosseis on apellatsioonimenetluse kestel muutunud, kuid kohtumaterjalidest

puuduvad menetlusdokumendid, millest nähtuks kohtukoosseisu muutmise õiguslik ja faktili-

ne alus, sh muutmise aeg ja põhjus, ning menetlusosalisi pole koosseisu muutumisest teavita-

tud. Kolleegium lisas, et kohtute õiguslikud hinnangud peavad olema menetlusosalistele

mõistlikul määral ettenähtavad ega tohi tulla neile üllatuslikult. Küsimus, kas selles asjas on

tegemist haldusmenetluse võimaliku uuendamise taotlusega, tekkis esmakordselt alles ring-

konnakohtu otsuses ning eelnevalt ei olnud haldus- ega kohtumenetluses AS Starman taotlust

haldusmenetluse uuendamise taotlusena käsitatud ega seda vastavalt analüüsitud. Sellises olu-

korras tulnuks ringkonnakohtul anda menetlusosalistele võimalus esitada seisukoht taotluse

õigusliku kvalifikatsiooni kohta.

13. Ringkonnakohus teavitas 09.01.2014 määrusega menetlusosalisi uuest kohtukoossei-

sust, tegi teatavaks kohtuotsuse teatavakstegemise aja ning andis tähtaja avalduste ja seisu-

kohtade esitamiseks.

14. AS Starman esitas 30.01.2014 täiendavad seisukohad, mille kohaselt ei saa AS

Starman 24.10.2011 taotlust käsitleda menetluse uuendamise taotlusena. Kaebaja jääb kõigi

oma senistes menetlusdokumentides esitatud seisukohtade juurde.

2008. a algas menetlus KÜ Ülesõidu 9 päringu tõttu. AS Starman ei ole 2009 esitanud ühtegi

taotlust järelevalvemenetluse algatamiseks ja TJA ei teinud ühtegi taotlust lahendavat otsust.

AS Starman esitas 20.02.2009 TJA-le märgukirja, milles esitas oma ettepanekud selle kohta,

kuidas peaks TJA sarnaseid olukordi ESS kontekstis käsitlema. TJA edastas 31.03.2009 AS-le

Starman omapoolsed seisukohad AS Starman 20.02.2009 märgukirja osas ega teinud teata-

vaks ühtegi otsust. 25.05.2009 ja 29.05.2009 esitas AS Starman täiendavad märgukirjad nr

10-1/0154-3 ja nr 10-1/0154-4. Nimetatud märgukirjadele vastas TJA 16.06.2009 kirjaga,

milles ei võta seisukohta järelevalvemenetluse algatamise või algatamata jätmise kohta.

24.10.2011 esitas AS Starman esmakordselt taotluse teostada KÜ tegevuse üle järelevalvet.

Alles 16.12.2011 lahendas TJA esmakordselt AS Starman taotluse järelevalvemenetluse alga-

tamiseks KÜ suhtes. TJA ei viidanud ei 16.12.2011 otsuses ega selle põhjendustes menetluse

uuendamisele, ei tõlgendanud AS Starman avaldust menetluse uuendamise avaldusena ega

jätnud AS Starman taotlust rahuldamata põhjendusel, et alus menetluse uuendamiseks puu-

dub.

Ka õiguslikult ei saa AS Starman 24.10.2011 taotlust käsitleda menetluse uuendamise taotlu-

sena. AS Starman 20.02.2009 märgukiri ei ole menetluse algatamise taotlus. TJA 31.03.2009

kiri ei tõenda järelevalvemenetluse algatamist mistahes AS Starman väidetava taotluse alusel.

Isegi kui TJA oleks AS Starman 20.02.2009 märgukirja käsitlenud taotlusena menetluse alga-

tamiseks, ei ole kohtumenetluses esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et TJA oleks AS Starman

20.02.2009 märgukirjas väidetavalt sisaldunud taotluse mistahes otsusega lahendanud. Koh-

tumenetluse materjalides puudub TJA otsus järelevalvemenetluse algatamise või mittealgata-

mise kohta. TJA 31.03.2009 kiri ei sisalda otsust järelevalvemenetluse algatamise kohta.

Veelgi enam, pärast 31.03.2009 TJA kirja vahetasid pooled veel mitmeid seisukohti, mistõttu

ei saanud 31.03.2009 TJA kiri endast kujutada lõpliku otsust.

Otsus järelevalvemenetluse lõpetamise kohta on haldusakt, kuid TJA ei ole vormistanud

31.03.2009 kirja (ega ühtegi teist 2009 kirja) haldusakti nõudeid järgides. Järelikult ei saa

TJA 2009 olla teinud ühtegi siduvat otsust AS Starman taotluse alusel järelevalvemenetluse

3-12-340

6(10)

algatamise või algatamata jätmise kohta või järelevalvemenetluse lõpetamise kohta. Olukor-

ras, kus TJA oleks leidnud, et AS Starman eesmärke võimaldab paremini saavutada menetluse

uuendamise taotlus, oleks TJA pidanud tegema AS-le Starman ettepaneku oma taotluse sisu

muuta. TJA seda teinud ei ole. Taotluse sisu muutmine oli AS Starman otsustada. AS Starman

ei ole haldusmenetluse käigus oma 24.10.2011 taotlust muutnud ning on alati taotlenud järe-

levalvemenetluse algatamist KÜ suhtes. Isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et AS

Starman 20.02.2009 märgukirja tuleks tõlgendada järelevalvemenetluse alustamise taotlusena,

siis oli AS Starman 24.10.2011 taotluses õigustatud esitama uue järelevalvemenetluse algata-

mise taotluse. Haldusmenetluse uuendamise eesmärgid on võrreldes uue taotlusega erinevad.

Menetluse uuendamine võib olla vajalik varasemas menetluses tehtud haldusakti muutmiseks

(vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-50-09, p 12), aga ka siis, kui isikule on uue taotluse esitamine

liialt koormav või ei soovi ta ressursside kokkuhoiu soovist tulenevalt menetlustoiminguid

uuesti läbida. AS-l Starman ei olnud vajalik muuta ega kõrvaldada ühtegi varasemas menetlu-

ses tehtavat otsust, kuna ükski varasemas menetluses tehtud TJA otsus ei piiranud kestvalt AS

Starman õigusi. Seetõttu piisas kaebaja õiguste kaitseks järelevalvemenetluse algatamise taot-

lusest. TJA ei ole kunagi käsitlenud AS Starman 24.10.2011 taotlust menetluse uuendamise

avaldusena. Menetluse uuendamisest keeldumine vormistatakse haldusaktiga, kuid

16.12.2011 otsus ei ole vormistatud haldusakti nõudeid järgides (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-

80-10, p 21).

TJA 16.12.2011 otsus on antud menetlusnõudeid rikkudes, otsus on vastusolus HMS-s ja

ESS-s sätestatuga, see ei ole piisavalt motiveeritud ning otsuse andmisel on rikutud hea hal-

duse tava põhimõtteid. TJA on jätnud õigusvastaselt kaebaja 23.12.2011 vaide TJA

16.12.2011 otsusele läbi vaatamata, kuna kaebajal on vaideõigus.

15. TJA esitas 10.02.2014 täiendavad selgitused, mille kohaselt on AS Starman

24.10.2011 taotlus menetluse uuendamise taotlus. AS Starman osales aktiivselt TJA riiklikus

järelevalve menetluses aastatel 2007-2009. Asjaolu, et menetlus oli algatatud teise isiku (KÜ

Ülesõidu 9 esimees Jolan Ševtsovi) taotluse alusel, ei muuda toimingu sisu. TJA on kaebaja

soovitud järelevalvemenetluse algatanud ja läbi viinud ning otsuse teinud, leides, et järeleval-

vemenetluse rakendamiseks pole alust. TJA riikliku järelevalve menetlus lõppes 16.09.2009,

kui TJA teatas asja kogutud tõenditele tuginedes AS-le Starman keeldumisest algatada järele-

valvemenetlus KÜ Ülesõidu 5, KÜ Ülesõidu 5A, KÜ Ülesõidu 6, KÜ Ülesõidu 6A, KÜ Üle-

sõidu 7, KÜ Ülesõidu 9, KÜ Valgejõe 8, KÜ Valgejõe 10, KÜ Kabala 1 ja KÜ Veski 20A

(korteriühistud) ühistegevuse suhtes 16.09.2009 kirjas nr 6.19-3/09-0552-007 esitatud põh-

jendustel.

AS Starman esitas 24.10.2011 riikliku järelevalve menetluse uuendamise taotluse HMS § 44

alusel. Kui AS Starman esitas 24.10.2011 dokumendi nimetusega „täiendavad seisukohad“,

viitab see eelkõige AS Starman soovile toimunud ja lõppenud menetlust täiendada. TJA hin-

nangul ei ole AS Starman taotluse aluseks olevad asjaolud muutunud võrreldes aastatel 2007-

2009 toimunud riikliku järelevalve menetlusega. TJA hinnangul käsitleb AS Starman eksli-

kult KÜ Ülesõidu 5 osa korteriühistute ühistegevuses eraldiseisvana. Samuti ei täida ESS § 2

p 68 – määramatule isikute ringile teenuse pakkumise sisu asjaolu, et korteriühistute liikmetel

on loodud vaba valiku võimalus ühineda teenusega või mitte. Sellega ei muudeta korteriühis-

tute ühistegevuse alust ja eeltoodu on iseloomustatav kui sisesuhtes toimuv.

Menetlus võib lõppeda ka haldusakti andmata. TJA-l puudub kohustus anda haldusakt (vt

Riigikohtu lahend nr 3-3-1-44-10). TJA kaalutlusõigus tuleneb ESS §-st 146. AS Starman

põhjendatud nõuded õiglasele menetlusele on TJA täitnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-12-340

7(10)

16. Käesolevas asjas on kaebus esitatud TJA kohustamiseks algatada järelevalvemenetlus

Tapal asuva KÜ Ülesõidu 5 tegevuse suhtes ning apellatsioonkaebuses esitatud arutelu tuvas-

tamisnõude lubatavusest on asjassepuutumatu, mistõttu jätab ringkonnakohus apellandi selle-

kohased väited tähelepanuta.

17. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega isik pöörduda halduskohtusse üksnes oma

õiguse kaitseks. Menetlusosaliste viidatud lahendis nr 3-3-1-44-10 selgitas Riigikohus, et isi-

kul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme

rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile

ette kaalutlusõiguse järelevalvemenetluse algatamisel ja järelevalvemeetme rakendamisel,

kuid isik kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib nõuda, et järe-

levalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise

küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema huve. ESS §

134 lg 4 p-st 2 tulenevalt on elektroonilise side valdkonna riikliku korralduse üheks eesmär-

giks tagada sideettevõtjate võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine.

18. Kaebusest järelduvalt leiab AS Starman, et viidatud korteriühistu osutab üldkasutatavat

elektroonilise side teenust ning kaebaja tahe on suunatud sellele, et TJA tagaks sideettevõtjate

võrdse kohtlemise ja korteriühistu poolt oma tegevuses ESS-st tulenevate nõuete järgimise.

Ringkonnakohtu arvates saab AS Starman lugeda puudutatud isikuks, kellel on õigus nõuda,

et järelevalveorgan tegutseks tema õigushüve kaitseks ja otsustaks KÜ Ülesõidu 5 tegevuse

üle järelevalvemenetluse algatamise küsimuse ilma kaalutlusvigadeta. Asjaolu, et TJA on väi-

detavalt 01.03.2012 alustanud järelevalvemenetlust KÜ Ülesõidu 5 tegevuse üle, ei takista

asja sisulist lahendamist.

19. AS Starman esitas 24.10.2011 TJA-le taotluse viidatud korteriühistu tegevuse üle järe-

levalve teostamiseks, kuivõrd KÜ Ülesõidu 5 ei kasuta signaali mitte üksnes omatarbeks, vaid

edastab signaali kõigile seda soovivatele korteriühistute liikmetele ja ka muudele isikutele, nt

üürnikud ja seetõttu saab KÜ Ülesõidu 5 tegevust kvalifitseerida üldkasutatava teenuse pak-

kumisena ESS § 2 p 68 mõistes. TJA vastas 24.10.2011 taotlusele 24.11.2011 kirjaga, et kõ-

nealusel juhtumil pole tegemist üldkasutatava sideteenusega ESS § 2 p 68 tähenduses. Vastu-

seks AS Starman 09.12.2011 kirjale selgitas TJA 16.12.2011 kirjas, et AS Starman

24.10.2011 taotluse alusel järelevalvemenetlust ei alustata, sest taotlusest ei ilmnenud menet-

luse uuesti algatamist tingivaid täiendavaid asjaolusid. TJA lisas, et jääb oma 16.06.2009 ja

24.11.2011 esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja 16.12.2011 kirjast, samuti haldusasja ma-

terjalidest nähtub, et AS Starman poolt 24.10.2011 esitatud järelevalve algatamise taotlus on

korduv. Taotlust saab pidada korduvaks, kui see on esitatud sama isiku poolt samale haldus-

organile sama nõudega samal alusel. Sellest tulenevalt analüüsitakse esmalt, kas AS Starman

esitas 20.02.2009 taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks KÜ Ülesõidu 5 tegevuse suhtes

ning seejärel, kas 24.10.2011 esitatud taotlus on esitatud 20.02.2009 taotlusega samal alusel.

20. AS Starman on esitanud 20.02.2009 TJA-le kirja nr 10-1/0154, milles palutakse TJA-l

kontrollida KÜ Ülesõidu 5 tegevust ning hinnata, kas selles esineb tunnuseid, mille kohaselt

peaks televisiooniprogrammide signaalide vastuvõtmise ja edastamise teenust 10 maja elani-

kele käsitlema kui kaabelleviteenust ESS § 2 p 11 mõistes ning lähtuvalt sellest lugema KÜ-d

elektroonilise side ettevõtjaks ESS § 2 p 5 tähenduses (I kd, tl 173). Taotlus on esitatud päde-

vale järelevalveorganile ning soov kontrollida võimaliku konkurendi tegevuse vastavust ESS-

s sätestatud nõuetele on käsitletav järelevalvemenetluse algatamise taotlusena. Asjaolu, et

kaebaja ei ole 20.02.2009 taotlust formuleerinud järelevalvemenetluse algatamisena, ei tähen-

da, et sisuliselt sellega tegemist ei oleks.

3-12-340

8(10)

21. Järelevalvemenetluse algatamise taotlusena on kaebaja 20.02.2009 taotlust mõistnud ka

vastustaja. Nimelt on vastustaja viidanud oma 27.02.2009 kirjas nr 6.19-1/09-0552-002 KÜ-le

Ülesõidu 5, et TJA-s on 23.02.2009 registreeritud kaebus, mille kohaselt osutab KÜ

Ülesdõidu 5 mitmetes Tapa linna Kabala, Valgejõe pst, Veski ja Ülesõidu tänava majades

kaabelleviteenust (I kd, tl 29). Viidatud kuupäev langeb kokku kaebaja 20.02.2009 kirjale

märgitud TJA templiga ning nimetatud tänavad on samad, mis 20.02.2009 taotluses märgitud.

Lisaks on vastustaja ka oma 31.03.2009 kirjas nr 6.19-1/09-0552-004 AS-le Starman märki-

nud, et lähtudes viimase pretensioonist, algatas TJA järelevalvemenetluse (I kd, tl 63). Ka

23.05.2012 vastuses kaebusele on vastustaja märkinud, et 20.02.2009 AS Starman poolt vas-

tustajale KÜ Ülesõidu 5 tegevuse kohta esitatud kaebuse alusel algatas vastustaja Tapa linnas

ülalnimetatud kümnes kortermajas kasutatava võrgu ja teenuse kasutamise osas järelevalve-

menetluse (I kd, tl 190 pöördel). TJA on 10.02.2014 täiendavates selgitustes märkinud 2009

järelevalvemenetluse algatamise kohta, et menetlus oli algatatud teise isiku taotlusel. Kuivõrd

see ei lange kokku kohtuasjas esitatud järelevalvemenetluse materjali ega vastustaja varase-

mate väidetega, lähtub kohus ülalviidatud dokumentidest ja vastustaja 23.05.2012 avaldatud

seisukohtadest, et 20.02.2009 esitas AS Starman järelevalvemenetluse algatamise taotluse.

22. Samuti ei muuda AS Starman 20.02.2009 taotluse olemust kaebaja märgitu, et ka peale

TJA 31.03.2009 kirjaga taotlusele vastamist on kaebaja esitanud TJA-le täiendavaid seisukoh-

ti (25.05.2009 ja 29.09.2009 kirjad). Vastuseks AS Starman 25.05.2009 ja 29.09.2009 esitatud

vastuväidetele TJA järeldustega mittenõustumise kohta, selgitas vastustaja 16.06.2009 kirjas

kaebajale veelkord oma seisukohta KÜ Ülesõidu 5 tegevuse osas. Nähtuvalt 31.03.2009 kir-

jast, on see saadetud vastuseks kaebaja 20.02.2009 taotlusele. Järelikult teavitati kaebajat järe-

levalvemenetluse tulemustest esmakordselt 31.03.2009 kirjaga. 16.06.2009 kiri on vastuseks

kaebaja 25.05.2009 ja 29.05.2009 avaldustele. Arvestades, et ka 16.06.2009 kirjas jäi vastus-

taja samale seisukohale kui 31.03.2009 kirjas, siis on TJA lahendanud lõplikult kaebaja taot-

luse järelevalvemenetluse algatamiseks ja järelevalvemeetme kohaldamiseks 31.03.2009. Järe-

levalvemenetluse lõpetamise otsus ilma ettekirjutust tegemata on menetlustoiming, millele

haldusakti sätted automaatselt ei kohaldu. Seega on 20.02.2009 avalduse alusel vastustaja KÜ

Ülesõidu 5 tegevuse üle järelevalvet teostanud ning leidnud 31.03.2009 AS-le Starman saade-

tud kirjas, et tuvastatud asjaolude kohaselt ei osuta KÜ Ülesõidu 5 üldkasutatava elektroonili-

se side teenust ESS mõistes. TJA on kaebaja soovitud järelevalvemenetluse algatanud ja läbi

viinud ning oma otsustuse teinud, leides, et järelevalvemeetme rakendamiseks pole alust.

23. Sarnaselt 20.02.2009 taotlusele on 24.10.2011 taotluses palutud TJA-l teostada KÜ Üle-

sõidu 5 tegevuse üle järelevalvet, et oleks tagatud ESS-st tulenevate nõuete täitmine, kuna KÜ

Ülesõidu 5 ei kasuta signaali mitte üksnes omatarbeks, vaid edastab signaali kõigile seda soo-

vivatele korteriühistu liikmetele ja ka muudele isikutele (I kd, tl 35-36). Seega on mõlemas

taotluses loetletud samad korteriühistud, kellele KÜ Ülesõidu 5 väidetavat teenust osutab,

vaidlusaluseks tegevuseks on KÜ poolt väidetavalt üldkasutatava elektroonilise side teenuse

osutamine ning selgelt on tuvastatav kaebaja ühesugune tahe – TJA kohustaks KÜ Ülesõidu 5

järgima ESS-s sätestatud nõudeid. 24.10.2011 taotluses on tuginetud samadele asjaoludele,

kui 20.02.2009 taotluses. Eeltoodust tulenevalt on AS Starman 24.10.2011 taotlus korduv,

mistõttu tuleb seda käsitada menetluse uuendamise taotlusena.

24. Kuigi 24.10.2011 taotlus selliselt pealkirjastatud ega formuleeritud ei ole ning õigusliku

alusena ei ole viidatud ka HMS § 44 lg-le 1, on esmaseks lähtekohaks haldusorganile esitatud

dokumendi enda sisu ja vormistus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2013 otsus nr 3-12-868,

p 10). Kaebaja tahe on 24.10.2011 taotluses sama, mis 20.02.2009 taotluses. Asjaolud ei ole

muutunud. Ka 24.10.2011 taotluse pealkiri „Täiendav seisukoht seoses teatud Tapa korteri-

ühistu poolt telekanalite taasedastamisele elektroonilise side seaduse kohaldamisega“ viitab

sellele, et tegemist on korduva taotlusega. Seejuures puudus haldusorganil vajadus selgitada

3-12-340

9(10)

kaebajale, et tegemist on sisuliselt menetluse uuendamise taotlusega, kuivõrd taotlust ei olnud

vaja muuta. Ka järelevalvemenetluse algatamiseks korduva taotluse lahendamisel oli vastusta-

jal võimalik kontrollida, kas esines aluseid menetluse uuendamiseks või mitte.

25. Haldusmenetluse uuendamise alused on sätestatud HMS § 44 lg-s 1 ning ringkonnakoh-

tu seisukoha järgi on viidatud norm kohaldatav ka menetlustoimingule, milleks on nii järele-

valvemenetluse algatamisest keeldumine kui ka järelevalve menetluse lõpetamise kohta teate

väljastamine. HMS § 44 eesmärk on reguleerida olukordi, kus haldusorganil on menetluse

uuendamise kohustus ning muudel HMS § 44 lg-s 1 nimetamata alustel saab haldusorgan me-

netluse uuendamise üle otsustada diskretsiooni kasutades. Nimetatud seisukohta kinnitab ka

Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-1-36-04. Viidatud otsuses on selgitatud, millistel alustel

ja eeldustel toimub menetluse uuendamine: a) isikul on õigus taotleda menetluse uuendamist

HMS § 44 lg 1 aluse olemasolul ning haldusorganil on sellisel juhul kohustus menetlus uuen-

dada; b) isikul on tulenevalt PS §-st 46 õigus taotleda haldusorganilt menetluse uuendamist ka

HMS § 44 lg-s 1 nimetamata alustel, kuid sellist taotlust tuleb käsitleda avalduse või märgu-

kirjana märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse alusel, millele tuleb vastata ning

selgitada, et HMS § 44 lg 1 nimetamata aluse puudumisel menetlust ei uuendata ning haldus-

akti kehtetuks ei tunnistata; c) kui haldusorgan leiab, et eelnimetatud avalduses on välja too-

dud olulisi asjaolusid, mis võiksid tingida haldusakti kehtetuks tunnistamise, uuendab ta me-

netluse omal initsiatiivil; d) KOKS § 33 lg 1 on erinormiks, mis ei anna kohalikule omavalit-

susele kaalutlusõigust, kas vaadata taotlus sisuliselt läbi või mitte. Eeltoodu tähendab, et hal-

dusmenetluse uuendamise taotlus ei pea olema pealkirjastatud ega ka taotlus formuleeritud

sellisena, vaid haldusorganil tuleb lähtuda taotluse sisust ja selle eesmärgist. Seejuures saab

määravaks, kas taotluses toodud asjaolud annavad aluse kord juba lõpetatud menetluse uuesti

jätkamiseks. Ka uue (korduva) taotluse lahendamisel jääb haldusorgan seotuks varasemalt

läbiviidud haldusmenetlusega.

26. Riigikohus on selgitanud, et „juhul, kui isik esitab nõuetekohase menetluse uuendamise

taotluse või nõude koormava haldusakti tühistamiseks, on haldusorgan kohustatud nimetatud

taotlust menetlema kooskõlas haldusmenetluse nõuetega. Haldusorgan on kohustatud tuvas-

tama, kas esinevad asjaolud, mille tõttu on menetluse uuendamine kohustuslik HMS § 44 lg 1

või asjassepuutuva eriseaduse normide kohaselt. /…/ Haldusakti andnud haldusorgan võib

menetluse uuendamisest keelduda, st jätta isiku taotluse menetluse uuendamiseks rahuldamata

üksnes juhul, kui HMS § 44 lg-s 1 nimetatud asjaolu ei ole tõendatud ega usutavalt põhjenda-

tud või kui see asjaolu on haldusorgani poolt ümber lükatud. /…/ menetluse uuendamise

nõudmiseks annab aluse vaid sellise asjaolu muutumine, mis oli asjassepuutuv esialgse hal-

dusakti andmisel.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.02.2011 otsus nr 3-3-1-80-10, p 21)

27. TJA on oma 16.12.2011 kirjas selgitanud nii HMS § 44 lg-s 1 nimetatud aluste kui ka

nimetamata aluste puudumist. Esmalt on TJA põhjendanud HMS § 44 lg-s 1 nimetamata alus-

te puudumist. Sellised alused tulenevad ESS §-st 146 koostoimes § 2 p-ga 68. TJA on

16.12.2011 kirjas viidetega 16.06.2009 ja 24.11.2011 seisukohtadele leidnud, et tegemist ei

ole üldkasutatava elektroonilise sideteenuse osutamisega ning Tapa KÜ Ülesõidu 5 ja teiste

antud kaasusega seotud KÜ-de elanike ühisomandisse kuuluva kaabellevivõrgu oma tarbeks

kasutamine jätkuvalt ei vasta ESS § 2 p 68 kriteeriumitele (tl 33, 44 ja 48). Seejärel on TJA

selgitanud HMS § 44 lg-s 1 nimetatud aluste puudumist, kui märkis 24.11.2011 ja 16.12.2011

kirjades, et täiendavaid asjaolusid menetluse uuesti algatamiseks ei ilmnenud (tl 44 ja 48).

Järelikult on vastustaja sisuliselt kontrollinud kaebaja 24.10.2011 taotlust lahendades, kas

esineb menetluse uuendamise aluseid ning seda olenemata asjaolust, et õigusliku alusena

HMS § 44 lg-le 1 viidatud ei ole. Õigusliku aluse olemasolu ei sõltu sellest, kas alus on otsu-

ses endas märgitud, oluline on vaid see, kas õiguslik alus seadustes või määrustes tegelikult

eksisteerib ja kehtib (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 04.04.2003 otsus nr 3-3-1-14-03, p 32).

3-12-340

10(10)

28. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu käesoleval juhul TJA-le 24.10.2011 esitatud taot-

lusest ega halduskohtule esitatud kaebusest HMS § 44 lg-s 1 nimetatud ja nimetamata uuen-

damise aluseid. Asjaolu, et KÜ Ülesõidu 5 võtab vastu ja edastab televisiooniprogrammide

signaale kümne Tapal asuva maja (Kabala 1, Valgejõe 8 ja 10, Veski 20a ning Ülesõidu 5, 5a,

6, 6a, 7 ja 9) elanikele ning võtab selle eest tasu, märkis kaebaja juba 20.02.2009 TJA-le esita-

tud taotluses. Samad korterelamud on märgitud 24.10.2011 taotluses ja kaebuses. Kohtuotsu-

ses käsitletud KÜ Ülesõidu 9 kirjad pärinevad aastatest 2007 ja 2008 ning need olid TJA-le

järelevalve teostamisel teada. TJA teavitas KÜ Ülesõidu 5 tema suhtes alustatud järelevalve-

menetlusest 27.02.2009 kirjaga (nõudes mh vastuseid vaidlusaluse võrgu kasutamise, kanalite

ja teenuste tarbijate arvu ning laienemise kavatsuste kohta), millele KÜ esimees vastas kirjali-

kult 14.03.2009. Seega ei saa viidatud kirjade näol olla tegemist HMS § 44 lg 1 p-s 2 nimeta-

tud tõenditega. Õigusnormide erinev tõlgendamine menetluse uuendamise aluseks ei ole.

HMS § 44 lg-s 1 nimetamata menetluse uuendamise aluseid kaebaja 24.10.2011 taotlusest ei

ilmne.

29. Sõltumata sellest, kas järelevalvemenetluse uuendamisest keeldumine on haldusakt või

menetlustoiming, nähtub TJA 16.12.2011 kirjast, et vastustaja on menetluse uuendamist kaa-

lunud ning kaalutlusreeglite rikkumist ringkonnakohus ei tuvastanud. Seejuures on menetluse

uuendamata jätmise põhjendused toodud osaliselt 16.12.2011 kirjas endas ning põhjalikumalt

selles viidatud 24.11.2011 ja 16.06.2009 seisukohtades, mistõttu on vastustaja järginud moti-

veerimisnõuet.

30. Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus TJA apellatsioonkaebuse, tühistab apelleeri-

tud kohtuotsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab AS Starman kaebuse rahuldamata.

Apellant kui riigiasutus oli riigilõivu tasumisest vabastatud, muude menetluskulude hüvitamist

pole ta taotlenud. Kaebaja kantud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets