3-13-2225/29 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-2225 Otsuse kuupäev 20.02.2014 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 1000 eurot Asja läbivaatamise kuupäev 21.01.2014 Menetlusosalised Kaebaja Nikolai Lebedev Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata; 2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 24.03.2014. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 1. 22.08.2013. a registreeriti Tartu Vanglas Nikolai Lebedevi taotlus, milles ta nõudis enda 12.08.2013. a S2 osakonnast kambrist nr 161 E3 osakonda kambrisse nr 1114 paigutamise tõttu tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 1 000 eurot. Taotluse kohaselt tekkis kahju järgmistest asjaoludest: ümberpaigutamisel ei saanud ta koheselt endaga kaasa seina külge monteeritavat külje toega tooli, mida ta vajab duši all käimisel. Tooli sai ta alles 15.08.2013. a peale mitmendat korda inspektor-kontaktisiku poole pöördumist. Kambris 1114 puudub kuum vesi ja pesemiseks tuleb kasutada kraanist jooksvat kindla temperatuuriga vett, mida ise reguleerida soojemaks ei saa ja N. Lebedevi jaoks on kraanist jooksev fikseeritud temperatuuriga vesi liiga külm. Kambris 1114 saab pesta ennast ainult siis, kui soe vesi lahti keeratakse, varasemalt sai ta käia pesemas kolm korda päevas. E3 osakonnas ei ole tal võimalik kasutada kööki, telerija mänguruumi, samuti on jalutamiseks ettenähtud boksid liiga väikesed ja tal puudub liikumise ruum. E3 osakonnas ei ole temal ratastooliga võimalik vabalt liikuda, kuna koridor on kitsas.

Taotluse kohaselt on E3 osakonda kambrisse nr 1114 ümberpaigutamisega kaasnenud kinnipidamistingimused sedavõrd halvad, et kinnipeetava nendes hoidmine on käsitletav inimväärikust alandava kohtlemisena, mille eest N. Lebedev soovib hüvitist 1000 euro suuruses summas. N. Lebedev leidis, et tema ümberpaigutamine halvematesse tingimustesse on vangla sihilik tegevus tema poolt ametnike ja üldse vangla tegevuse peale esitatavate kaebuste eest. 2. Tartu Vangla direktori 17.10.2013. a otsusega nr 1-13/146-2 jäeti N. Lebedevi kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole Tartu Vangla N. Lebedevi S2 osakonnast kambrist 161 E3 osakonda kambrisse nr 1114 ümberpaigutamisel õigusvastaselt käitunud. Kuigi vanglal on kohustus tagada kõigile kinnipeetavatele neile seadusest tulenevate õiguste kasutamine, ei kohusta seadusandlikud aktid vanglat tagama kõigile kinnipeetavatele täpselt ühesuguseid kinnipidamistingimusi. Kuna puudub vangla õigusvastane tegevus, siis puudub alus kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks. 3. 22.10.2013. a saabus Tartu Halduskohtusse N. Lebedevi kaebus, milles taotleti Tartu Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmist 1000 euro suuruses summas ja esitati kohustamiskaebus kaebaja tagasi paigutamiseks S2 sektorisse. 14.11.2013. a kohtumäärusega kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue tagastati kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Samuti tagastas kohus kahju hüvitise nõude osas, mis puudutas kahju võimalikku tekkimist seoses väidetava õigusvastase viibimisega S2 osakonnas, kinnipeetavate läbiotsimist puudutavate toimingutega ning E3 osakonna kambri suurusega. Kaebuse põhjendused 4. Kaebaja märgib, et ta paigutati 12.08.2013. a S2 sektorist E3 sektorisse, kus tema jaoks puuduvad vajalikud tingimused. Kaebaja märgib, et S2 sektoris, kus ta viibis, olid enam-vähem kõik tingimused tema jaoks olemas, s.t kamber, dušš, jalutushoov, olmeruumid, telerija puhkeruum, köök jne. E3 sektoris ei ole aga mitte midagi, isegi pesemisvõimalus puudub, sest puudub segisti sooja vee reguleerimiseks. Vee temperatuur on vangla sõnul 38 kraadi, aga S-majas on see 50 kraadi. Kaebaja ei saa E3 sektoris kasutada telerija puhketuba, kuna teleri ja puhketuba on tehtud ühest ühekohalisest kambrist, kus ukse juures lae all ripub teler ja ruumi on paigutatud veel kaks pikka lauda. Kaebaja ei saa ratastoolis seal ruumis ümber pöörata ja piirab sellega teiste kinnipeetavate õigusi ja vabadusi. Sama lugu on ka köögiruumiga ja koridoriga, mis on kitsas. Kui kaebaja liigub ratastooliga koridoris, siis peavad teised kinnipeetavad lihtsalt seisma seina ääres, et ta saaks liikuda. Sellest võivad tekkida sõnavahetused ja konfliktid. 5. Tartu Vangla poolt välja toodud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-20-08 ei ole antud juhul asjakohane, sest R. Kalda oli kahtlustatav, ta polnud raske puudega invaliid ja liikus oma jalgadel, mitte ratastoolis. Lisaks oli tegemist aastaga 2008, praegu on juba aasta 2013 ja ajad on muutunud. Kaebaja palub kohtul enda kasuks välja mõista kahjuhüvitise summas 1000 eurot. 2 2

Vastustaja vastuväited 6. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu, leiab, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja jääb Tartu Vangla direktori 17.10.2013. a otsuses nr 1-13/146-2 toodud N. Lebedevi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise põhjenduste ja seisukohtade juurde. Halduskohtusse esitatud kaebuse kohta märgib vastustaja järgmist. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et kahju hüvitamist saab nõuda juba tekitatud kahju eest. Kaebaja paigutati E3 osakonda kambrisse nr 1114 12.08.2013. a ning kahju hüvitamise nõude esitas ta vanglale 22.08.2013. a. Seega tuleb käesoleval juhul kaebuse lahendamisel võtta perioodiks, millal kahju tekkis 12.08 - 22.08.2013. a, s.o 10 päeva. 7. Kuigi kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seetõttu, et tema E3 osakonda kambrisse 1114 paigutamise tagajärjel tema kinnipidamistingimused halvenesid võrreldes S2 osakonnas kambris 161 viibimisega, nähtub kohtule esitatud kaebusest, et kaebaja tegelikuks probleemiks on see, et ta jääb ise ratastooliga liikudes teistele kinnipeetavatele ette. Kaebaja ei väida enam kaebuses, et ta ei saa kasutada kööki, käia vaatamas telerit või liikuda osakonnas ringi vaid, et seda tehes segab tema teisi, millest võivad tekkida sõnavahetused ja vägivaldsed konfliktid. Kaebaja paigutati E3 osakonda 12.08.2013. a. Kaebaja inspektor-kontaktisiku Sigrid Külma sõnul ei ole temale teadaolevalt sellest ajast kuni käesoleva hetkeni olnud ühtegi sõnavahetust või füüsilise vägivalla kasutamise juhtu seoses sellega, et kaebaja võib oma ratastooli liikumisega teistele ette jääda. E3 osakonnas on ka varasemalt viibinud ratastoolis kinnipeetavaid. Tartu Vanglas on olemas kaks erivajadustega kinnipeetavatele mõeldud neile vastavalt kohandatud kambrit. Üks neist asub S2 osakonnas, kamber nr 161 ja teine asub E3 osakonnas, kamber nr 1114. Kaebaja on oma varasematel Tartu Vanglas viibimise aegadel, s.t enne tema täitmisplaani alusel 02.07.2012. a Viru Vanglast Tartu Vanglasse paigutamist, olnud paigutatud kambrisse nr 1114, seega ei olnud kaebaja jaoks 12.08.2013. a kambrisse nr 1114 paigutamine esmakordne. 8. S2 osakond kuulub esimesse üksusesse, kelle põhiülesandeks on Tartu Vangla Põhimääruse § 131 kohaselt korraldada sõltuvushäiretega kinnipeetavate järelevalvet ning vangistuse täideviimist. Täitmisplaani alusel 02.07.2012. a Tartu Vanglasse etapeerimisel paigutati N. Lebedev S2 osakonda kambrisse 161 ainuüksi seetõttu, et E3 osakonnas kamber nr 1114, kuhu teda oleks muidu tulnud paigutada, oli teiste kinnipeetavate poolt hõivatud, s.t kambris oli juba üks ratastooliga liikuv kinnipeetav ning kahe ratastooliga liikuva kinnipeetava jaoks oleks kamber jäänud liialt kitsaks. Peale seda, kui kambrist 1114 lahkus ratastoolis liikuv kinnipeetav, s.t vabanes koht kaebaja jaoks, siis teostati tema ümberpaigutamine osakonda, kuhu ta vangistuse täitmise eesmärkidest lähtuvalt kuulus. Kaebajale on tema ümberpaigutamise põhjuseid selgitatud. Peamiselt erinevad E hoone osakonnad S hoone osakondadest kinnipeetavatele liikumiseks ja ühiskasutuses olevate ruumide suuruse poolest. S hoone osakondades on need ruumid suuremad. Samuti on S hoones viibivatel kinnipeetavatel kasutada värskes õhus viibimiseks jalutusaedik, aga E hoone kinnipeetavad viibivad värskes õhus aedikust väiksemates jalutusboksides. Erinevates hoonetes viibivate kinnipeetavate õigused on samad ning kinnipeetavate vahel erinevat kohtlemist ei toimu. 3 3

9. Kaebaja arvates on vastustaja poolt kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmises otsuses tehtud viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-20-08 asjakohatu, kuna nimetatud otsus puudutas kinnipeetavat, kes oli kahtlustatav uue kuriteo toimepanemises, kaebaja on aga raske puudega. Vastustaja on seisukohal, et viidatud Riigikohtu otsus on käesoleval juhul täiesti asjakohane, kuna kaebaja peab just enda inimväärikust alandavaks kohtlemiseks seda, et temale ühiskasutamiseks mõeldud ruumid jäid väiksemaks, aga mitte seda, et selle tõttu jääb temal mõni seadusest tulenev õigus kasutatama. Riigikohus on oma 15.03.2010. a otsuses nr 3-3-1-93-90 viidates Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale märkinud, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Seega võib kinnipeetava vanglas kinnipidamine olla inimväärikust alandav, kui kohtlemisega kaasnevad isikule täiendavad piirangud ja kannatused, mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks. Selliseid asjaolusid kaebaja oma kaebuses välja toonud ei ole. Eeltoodule tuginedes palub vastustaja jätta Nikolai Lebedevi kaebuse rahuldamata. Kohtu seisukoht 10. Käesolevas asjas on Nikolai Lebedev esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 4 kohaselt hüvitamiskaebuse, taotledes Tartu Vanglalt inimväärikuse alandamise tõttu 1000 euro suurust hüvitist. Inimväärikuse alandamine seisnes kaebaja vangla siseses paigutamises osakonda ja kambrisse, kus on võrreldes eelmistega halvemad tingimused. Tartu Vangla jättis kaebaja poolt esitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, leides, et vangla ei ole hüvitamisele kuuluvat kahju kaebajale tekitanud. 11. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse §- des 3,4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõike 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega, mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et haldusorgan on süülise tegevusega kahjustanud kaebaja RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve. 12. Kahju hüvitist saab nõuda juba tekkinud kahju eest ja seega ei saa nõuda hüvitist võimaliku tulevikus saabuva kahju eest. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et kaebaja paigutati E3 osakonda kambrisse nr 1114 12.08.2013. a ning kahju hüvitamise nõude esitas kaebaja vanglale 22.08.2013. a. Seega tuleb käesoleval juhul kaebuse lahendamisel võtta perioodiks, millal kaebaja väitel kahju tekkis 12.08 – 22.08.2013. a, see on 10 päeva. 13. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seetõttu, et tema E3 osakonda kambrisse nr 1114 paigutamise tagajärjel halvenesid tema kinnipidamistingimused võrreldes S2 osakonnas kambris nr 161 viibimisega ja nagu nähtub kohtule esitatud kaebusest, on tema tegelikuks probleemiks see, et ta jääb ise ratastooliga liikudes teistele kinnipeetavatele ette. Kaebaja ei väida kaebuses, et ta ei saa kasutada kööki, käia vaatamas telerit või liikuda osakonnas ringi, vaid ta märgib, et seda tehes segab ta teisi, millest võivad tekkida sõnavahetused ja konfliktid, sest ta takistab teistel kinnipeetavatel nende õiguste ja vabaduste realiseerimist. 4 4

Vastustaja teatas kohtule, et kui kaebaja paigutati 12.08.2013. a osakonda E3, ei olnud tal ühtegi sõnavahetust või konflikti seoses sellega, et ta võib oma ratastooli liikumisega teistele ette jääda. E3 osakonnas on ka varasemalt viibinud ratastoolis kinnipeetavaid (inspektor-kontaktisik Sigrid Külma sõnul). Seega ei vasta kaebaja väited faktilisele olukorrale. Kaebaja väited on seotud rohkem murega teiste kinnipeetavate õiguste üle ja enda ebamugavustundega. 14. Vastustaja ei eita, et E-hoone ja S-hoone avatud osakondades ei ole tingimused ühesugused ja seda just liikumiseks ja ühiskasutuses olevate ruumide suuruse poolest (S-hoones on need ruumid suuremad). S-hoones on jalutamiseks ette nähtud jalutusaedik, aga E-hoones jalutusboksid. Erinevates hoonetes viibivate kinnipeetavate õigused on samad ning kinnipeetavate vahel erinevat kohtlemist ei toimu. Vastustaja vastusest nähtub, et täitmisplaani alusel kaebaja etapeerimisel 02.07.2012. a Tartu Vanglasse paigutati ta S2 osakonda kambrisse nr 161 seoses sellega, et E3 osakonna kamber nr 1114 (kuhu kaebaja oleks tulnud paigutada) oli teise kinnipeetava poolt, kes liikus ratastooliga, juba hõivatud ning kahe ratastooliga liikuva kinnipeetava jaoks oleks kamber jäänud liialt kitsaks. Kui kambris nr 1114 viibinud ratastoolis liikuv kinnipeetav lahkus ja see vabanes kaebaja jaoks, siis teostati kaebaja ümberpaigutamine osakonda, kuhu ta vangistuse täitmise eesmärkidest lähtuvalt kuulus. Kohtu hinnangul on vanglal kohustus tagada kõikidele kinnipeetavatele neile seadusest tulenevate õiguste kasutamine, kuid seadusandlikud aktid ei kohusta vanglat tagama kõikidele kinnipeetavatele täpselt ühesuguseid kinnipidamistingimusi. Vangistusseadus ei näe kinnipeetavate vanglasisesel paigutamisel ette mingeid piiranguid majade osas (S-hoone või E-hoone) (t.l 31 pöördel ja t.l 38). Kinnipeetavate vanglasisesel paigutamisel tuleb arvestada VangS §-s 12 toodud eraldihoidmise printsiipidega ja nende täitmiseks on teineteisest eraldatud osakonnad ja kambrid. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda enda paigutamist E- või S-hoonesse või mingisse talle meeldivasse kambrisse. Seega leiab kohus, et vastustaja tegevus kaebaja ümberpaigutamise osas ei olnud õigusvastane ja puudub alus mittevaralise kahju hüvitamiseks. 15. Vastustaja teatas kohtule, et E3 osakonnas asuv kamber nr 1114 on spetsiaalne invakamber ja kohandatud puudega isiku paigutamiseks. Kambris on soe vesi ööpäevaringselt ja duši kasutamise aega ei ole piiratud ega korraldatud. Tartu Vanglas on kinnipeetavatele kambrisse antava sooja vee seadistused automatiseeritud, see tähendab seda, et vee temperatuuri hoiab arvuti. Vastustaja edastas kohtule 13.12.2013. a kell 12.21 fikseeritud väljavõtte arvuti ekraanilt, millelt nähtub, et E-hoone kambrites oleva segatud vee keskmine temperatuur on 38 0C (t.l 38). Seega ei ole kohtu arvates tõendatud, et kaebaja õigusi oleks rikutud sellega, et ta ei saa ennast pesta sooja vee puudumise tõttu. Vastupidi, tõendatud on, et sooja vee olemasolu on automaatselt ööpäevaringselt tagatud (t.l 40) ja kaebus on selles osas alusetu. 16. Kaebaja saab kasutada E3 osakonnas köögiruumi ja teleri vaatamise ruumi (puhkeruum). Köögiruumis on pliit ja külmkapp ning kaebajale on määratud kinnipeetavast abistaja. Teleri vaatamise ruum on piisavalt suur selleks, et kaebaja mahuks sinna ratastooliga telerit vaatama. Kaebajale jalutamiseks ette nähtud boks on piisavalt suur ja ta saab seal ratastooliga ringi liikuda. Tavapäraselt viibib kaebaja jalutusboksis ainult koos oma abistajaga ja seega on liikumisruumi piisavalt (t.l 38). Kohtu hinnangul on kaebus selles osas, mis puudutab jalutusbokside suurust ja vähest ruumi jalutamiseks, alusetu. 5 5

17. Vastustaja ei vaidle vastu sellele, et kui kaebaja toodi 12.08.2013. a E3 osakonda, siis ei olnud tal kaasas dušitooli ja see toodi talle 15.08.2013. a. See asjaolu ei saanud rikkuda kaebaja õigusi, sest VangS § 50 lg 2 kohustab andma kinnipeetavale vähemalt ühe korra nädalas pesemisvõimaluse ja pesemine kord nädalas oli kaebajale võimaldatud. Seega puudub vastastaja õigusvastane toiming, kuna kaebaja õigusi ei ole rikutud ning kaebus selles osas on alusetu. 18. Kaebaja ei ole välja toonud mitte ühtegi sellist kannatust, mida saaks pidada inimväärikust alandavaks ja mis oleks ületanud kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Ülaltoodu alusel tuleb kahju hüvitamise kaebus jätta rahuldamata, sest puuduvad kõik RVastS § 7 lg 1 ning § 9 lg 1 tulenevad kahju hüvitamise kaebuse rahuldamise eeldused, samuti puuduvad andmed, et vastustaja oleks kaebajale kahju põhjustanud. 19. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Hristoforova kohtunik 6 6