2-13-46028/32 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.02.2014, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Kaupo Paal Tsiviilasja number 2-13-46028 Tsiviilasi

V. N. hagi L. N. vastu abielu lahutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22.01.2014 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L. N. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V. N. (ik XXXXXX, elukoht XXXXXX) Kostja L. N. (ik XXXXXX, viibimiskoht XXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda L. N. apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest Harju Maakohtu 22.01.2014 otsuse peale ning tagastada see apellandile.

2. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajale.

3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja kostja vastus

1. 02.10.2013 esitas V. N. Harju Maakohtule hagi L. N. vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 11.09.1998. Hagejal ei ole kostjaga midagi ühist. Kostja on kinnipeetav Harku Vanglas. Hageja soovib oma isikliku elu korda seada teise inimesega ning palub lahutada poolte abielu.

2. Kostjal abielu lahutamise suhtes vastuväiteid ei ole. Kostja soovib peale lahutust tagasi oma eelmist perekonnanime M. . Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Esimese astme kohtu otsus

3. 22.01.2014 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi ning lahutas V. N. ja L. N. abielu, mis on sõlmitud 11.09.1998 Mustamäe Perekonnaseisuasutuses, mille kohta on koostatud dokument nr

340. Maakohus määras taastada L. N. tema endine perekonnanimi M. . Menetluskulud jäid poolte endi kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1).

Hageja soovib lahutada poolte abielu ja kostja abielulahutusele vastuväiteid esitanud ei ole. Pooled on seisukohal, et kooselu taastamine ja abielu jätkamine on võimatu. V. N. ja L. N. on abiellunud 11.09.1998 Mustamäe Perekonnaseisuasutuses, mille kohta on koostatud dokument nr 340. Kuna poolte vahel abielusuhted on lõppenud, pooled ei soovi kooselu taastamist, siis on abielu jätkamine poolte vahel võimatu ja abielu tuleb lahutada (perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1, § 67 lg-d 1 ja 2). Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel võib kohus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja soovil tuleb taastada talle enne abiellumist kantud perekonnanimi M. .

Apellatsioonkaebus

4. 12.02.2014 esitas kostja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja viibib kinnipidamisasutuses, kus tal puuduvad rahalised vahendid ning hageja soovib abielu lahutada, siis on äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine

5. Ringkonnakohus, tutvunud L. N. apellatsioonkaebusega, leidis, et esineb TsMS § 637 lg 1 p-s 6 sätestatud alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks, kuna apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Maakohus rahuldas hagi, tuginedes PKS § 65 lg-le 1, mis reguleerib abielu lahutamist kohtus ning jättis menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuses palus kostja jätta menetluskulud hageja kanda. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väitele menetluskulude jaotuse kohta märgib ringkonnakohus, et maakohtu otsus on menetluskulude jaotuse osas õige. TsMS § 164 lg 1 alusel kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja ei kasutanud menetlusõigusi pahauskselt ega venitanud menetlust, seega asjas ei esine mõistlikke põhjusi, miks tuleks menetluskulud jaotada teisiti (TsMS § 164 lg 2 ja § 169 alusel).

Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei esitatud (TsMS § 638 lg 10).

Ulvi Loonurm

Ande Tänav

Kaupo Paal