Legislator Case Law & Legislation
2-14-50005/10 AI generated

2-14-50005/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-14-50005/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

2-14-50005/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: 1

Keywords

AI generated
standing against building permit actions for annulment reapplication for disability benefits fraudulent insurance claim authorization to sue pension rights
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Mare Merimaa Määruse tegemise aeg ja koht 17.02.2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-50005 Tsiviilasi Kohtutäitur Anne Böckleri kandeavaldus kinnisasja käsutamise keelamise kohta keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse (kinnistamisasi nr xxxxxxxxxxx) Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna 13.12.2013 määrus nr xxxxxxxxxxxx Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtutäitur Anne Böckleri määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja kohtutäitur Anne Böckler (isikukood 46711062724) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna 13.12.2013 määrus jätta muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. 3. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta avaldaja kanda. 4. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.

Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2

Asjaolud ja maakohtu määrus 1. 25.10.2013 esitas kohtutäitur Anne Böckler (avaldaja) Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palus kanda kinnistusregistriosa nr xxxxxxxxxx II jakku keelumärke kinnisasja käsutamise keelamiseks avaldaja ja OÜ Koduliising kasuks. Avalduse kohaselt on K Pl (P) keelatud ühisomandis oleva kinnisasja käsutamine.

2. Pärnu Maakohtu kinnistusosakond tegi 13.12.2013 määruse, millega jättis avalduse rahuldamata. Kohus tuvastas, et kinnistu nr 418632 kuulub võlgniku K P ning T K ja E-L Ri ühisomandisse pärimistunnistuse alusel. Kohus viitas pärimisseaduse (PärS) §- le 147 ja leidis, et antud juhul on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lõike 1 kohaselt puudutatud isikuteks ühisomandis oleva kinnistu ühisomanikud T K ja E-L R. Seega tuleb KRS § 35 lõike 1 punkti 2 järgi esitada võlgnikuks mitteolevate ühisomanike T.K ja E-L.Ri nõusolek keelumärke kandmiseks kinnisturaamatusse (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-85-11). KRS § 46 lõikest 1, § 35 lõike 1 punktist 2 ning PärS §-st 147 tulenevalt on seega kinnistamine takistatud. Kinnistamiseks oleva takistuse kõrvaldamiseks määras kohus tulenevalt TsMS § 596 lõikest 2 ja KRS § 46 lõikest 3 tähtaja kuni 09.12.2013. Puudust tähtaja möödumiseks ajaks kõrvaldatud ei ole.

Määruskaebus 3. Määruskaebuses palub avaldaja maakohtu määruse tühistada ja tema kandeavalduse rahuldada. Avaldaja viitas Riigikohtu 09.04.2013 lahendile nr 3-3-1-82-12, milles Riigikohus on asunud seisukohale, et keelumärget saab seada ka ühisomandis oleva kinnisasja käsutamise keelamiseks, kuid keelumärke sisust peab tulenema, kellel ühisomanikest on keelatud ühisomandis oleva kinnisasja käsutamine. Avaldaja kinnistamisavalduses on märgitud, et K Pl on keelatud ühisomandis oleva kinnisasja käsutamine. Seega on avaldaja poolt piisavalt määratletud isik, kellel on keelumärke sisust tulenevalt keelatud kinnisasja käsutamine. Riigikohtu lahendis toodud seisukoht omab ka väljaspool maksumenetlust tähendust. KRS § 341 lõike 7 punktist 2 tulenevalt ei ole puudutatud isiku nõusolek nõutav, kui kohtutäitur taotleb kande tegemist oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Seetõttu ei vaja avaldaja nõusolekut keelumärke sissekandmiseks ja tema avaldus on põhjendamatult rahuldamata jäetud.

Menetluse edasine käik 4. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna 13.12.2013 määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid TsMS § 654 lõike 6 ja § 659 alusel korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.

6. Ühisomandi käsutamine eeldab kõikide ühisomanike poolset käsutust ning ühisomandi suhtes täitemenetluse toimingute läbiviimine eeldab, et täitmisel on kehtiv täitedokument kõikide ühisomanike suhtes. Täitemenetluses saab käsutuskeeldu rakendada üksnes täitemenetluse võlgniku ja temale kuuluva vara suhtes. Juhul, kui

3

täitemenetluses keelatakse kinnisasja ühisomandiosa käsutamine üksnes täitemenetluse võlgnikul, kes on vaid üks ühisomanikest, siis piiraks see õiguslikult paratamatult ka teiste ühisomanike omandiõigust, kes samuti ei saaks oma kinnisasja käsutada. Samas ei anna täitemenetluses võlgnikule kuuluva ühisomandi mõttelise osa suhtes käsutuskeelu rakendamine ka reaalset eesmärgipärast tulemit, sest ühisomandi osa täitemenetluses realiseerida ei saa. Sarnastele seisukohtadele asus Tallinna Ringkonnakohus ka lahendites nr 2-13-35140, nr 2-13-32240 ja 2-13-38204.

7. Käesolevas registriasjas ei ole kohaldatavad Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-82-12 seisukohad, sest nimetatud lahendis on tegemist maksunõude täitmise tagamise abinõu kohaldamisega haldusmenetluses. Võlaõigusliku rahalise nõude puhul saab tsiviilkohtumenetluses taotleda täitmise tagamise analoogilise abinõuna TsMS § 378 lõike 1 punkti 3 järgi kostjal teatud tehingute ja toimingute, muuhulgas ka oma vara käsutamise, keelamist. Käesoleval juhul ei ole sellisel viisil kinnisasja käsutamise keelumärke seadmist taotletud, samuti ei ole tegemist haldusega tsiviilkohtumenetlusega. Nimetatud Riigikohtu lahendist ei tulene põhimõtet, et täitemenetluses saaks keelata võlgnikul ühisomandis oleva kinnisasja käsutamist ja taotleda sellise käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse.

Ülle Jänes Mare Merimaa Imbi Sidok-Toomsalu