Legislator Case Law & Legislation
3-13-1799/81 AI generated

3-13-1799/81 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-13-1799/81
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Vangla 03.07.2013 käskkirjaga nr 6-1/859-KP (tl 63-64p) kohaldati kinnipeetava A.n’i suhtes vangistusseaduse §-st 69 tulenevaid täiendavaid julgeolekuabinõusid. 03.07.2013 esitas A.n vaide (tl 23 ja 24, tõlge tl 19 ja 20), milles nõudis käskkirja nr 6-1/859-KP tühistamist. Viru Vangla 28.08.2013 vaideotsusega nr 6-12/192-4 (tl 17-17p ja 62-62p) jäeti A.n’i vaie täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja sai vaideotsuse kätte 28.08.2013. 28.08.2013 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A.n’i 23.08.2013 allkirjastatud kaebus (tl 1-1p, tõlge tl 4) Viru Vangla 03.07.2013 käskkirja nr 6-1/859-KP tühistamiseks. 11.09.2013 määrusega (tl 27-28) kohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis haldusasja menetlusse ning määras kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 27.12.2013.

Legislator headnote

AI generated

3-13-1799/81 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Poolte vahel on vaidlus, kas asjas kogutud tõenditega on piisavalt tõendatud kaebaja suhtes vaidlustatud käskkirjadega täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine motiivil, et ta on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule (VangS § 69 lg 1).

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-1799 Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2014, Jõhvi

Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A.n’i kaebus Viru Vangla 03.07.2013 käskkirja nr 6- 1/859-KP ja 09.10.2013 käskkirja nr 6-1/1441-KP õigusvastasuse kindlakstegemiseks.

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A.n Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 24. märtsil 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik, kaebuse põhjendused ja taotlus, vastustaja vastuväited

1. Viru Vangla 03.07.2013 käskkirjaga nr 6-1/859-KP (tl 63-64p) kohaldati kinnipeetava A.n’i suhtes vangistusseaduse §-st 69 tulenevaid täiendavaid julgeolekuabinõusid. 03.07.2013 esitas A.n vaide (tl 23 ja 24, tõlge tl 19 ja 20), milles nõudis käskkirja nr 6-1/859-KP tühistamist. Viru Vangla 28.08.2013 vaideotsusega nr 6-12/192-4 (tl 17-17p ja 62-62p) jäeti A.n’i vaie täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja sai vaideotsuse kätte 28.08.2013. 28.08.2013 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A.n’i 23.08.2013 allkirjastatud kaebus (tl 1-1p, tõlge tl 4) Viru Vangla 03.07.2013 käskkirja nr 6-1/859-KP tühistamiseks. 11.09.2013 määrusega (tl 27-28) kohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis haldusasja menetlusse ning määras kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 27.12.2013.

Viru Vangla 09.10.2013 käskkirjaga nr 6-1/1441-KP (tl 76-78) pikendati kaebaja suhtes VangS § 69 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid edaspidiste raskete õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks ning vangla julgeoleku tagamiseks. Kaebaja esitas 09.10.2013 Viru Vanglale vaide (tl 125 ja 128, tõlge 126 ja 127). 13.12.2013 vaideotsusega nr 6-12/278-4 (tl 123-123p) jäeti kaebaja vaie täies ulatuses rahuldamata. Käesoleva haldusasja halduskohtus menetlemise käigus on vaidluse lahendamise seisukohalt olulised asjaolud muutunud, kuna Viru Vangla 03.07.2013 käskkiri nr 6-1/859- KP muutus HMS § 61 lg 2 mõistes tervikuna kehtetuks uue Viru Vangla 9.10.2013 käskkirja nr 6-1/1441-KP andmisega, millega kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid alates 04.10.2013, kuni asjaolude äralangemiseni. 18.12.2013 määrusega (tl 104-107) kohus tühistas 27.12.2013 kohtukantselei kaudu avalikult teatavaks tehtava otsuse aja, kuna menetluse käigus on asjaolud muutunud.

Kohus tegi kaebajale ettepaneku kaebuse eseme muutmiseks: st. minna tühistamisnõudelt Viru Vangla 03.07.2013 käskkirja nr 6-1/859-KP osas üle tuvastamisnõudele. Kohus andis kaebajale aega kuni 20.01.2014 oma nõude täpsustamiseks või muutmiseks ning Viru Vangla 09.10.2013 käskkirja nr 6-1/1441-KP tühistamise kohta esitada kohtule tõendid kohtueelse korra läbimise kohta. 02.01.2014 saabus kohtule kaebaja 25.12.2013 allkirjastatud avaldus (tl 113-113p, tõlge 115), milles kaebaja märkis, et soovib muuta kaebuse eset ning taotleb Viru Vangla 03.07.2013 käskkirja nr 6-1/859-KP õigusvastasuse kindlakstegemist.

Ühtlasi väidab kaebaja, et Viru Vangla 09.10.2013 käskkirja nr 6-1/1441- KP osas on kaebajal kohtueelne kord läbitud ning kaebaja sai vaidele vastuse 13.12.2013 nr 6-12/278-4. 07.01.2014 küsis kohus vastustaja seisukohta kaebaja 25.12.2013 taotluse lahendamiseks.13.01.2014 teatas vastustaja (tl 121-122p), et tal ei ole vastuväiteid Viru Vangla 03.07.2013 käskkirja nr 6-1/859-KP tuvastamisnõudele üle minemisel.14.01.2014 kohtumäärusega (tl 130-131) andis halduskohus nõusoleku minna Viru Vangla 03.07.2013 käskkirja nr 6-1/859-KP tühistamisnõudelt üle tuvastamisnõudele.

Kohus määras täiendavate avalduste ja seisukohtade esitamise tähtajaks kuni 31.01.2014 ning otsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 20.02.2014 kell 15.00. 20.01.2014 saabus kohtule A.ni 16.01.2014 taotlus (tl 137-137p, tõlge 139), milles kaebaja märkis, et Viru Vangla 07.01.2014 käskkirjaga nr 6-1/53-KP kohaldati taas kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, seetõttu kaebaja soovib muuta kaebuse eset ning ta esitab kaebuse ka Viru Vangla 07.01.2014 käskkirja nr 6-1/53-KP peale. 21.01.2014 küsis kohus vastustaja seisukohta kaebaja uue taotluse lahendamiseks.28.01.2014 kohtule saabunud vastuse (tl 145-145p) kohaselt, vastustajal ei ole vastuväiteid käskkirja 6-1/1441-KP tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üle minemisel.

Nimetatud haldusakti õiguspärasust on vastustaja põhjendanud 13.01.2014 vastuses ning vastustaja jääb nende seisukohtade juurde ja palub nendega arvestada. 29.01.2014 määrusega (tl 150-151) kohus andis nõusoleku minna tühistamisnõudelt Viru Vangla 09.10.2013 käskkirja nr 6-1/1441-KP osas üle tuvastamisnõudele. Sama määrusega kohus eraldas A.n’i nõuded haldusasjas nr 3-13-1799 iseseisvasse menetlusse alljärgnevalt: menetleda A.n’i kaebust Viru Vangla 03.07.2013 käskkirja nr 6-1/859-KP ja 09.10.2013 käskkirja nr 6-1/1441-KP õigusvastasuse kindlakstegemise nõuetes haldusasjas nr 3-13-1799 ning menetleda iseseisvas menetluses A.n’i kaebust Viru Vangla 07.01.2014 käskkirja nr 6-1/53-KP peale (haldusasi nr 3-14-89).

2. Kaebaja ei nõustu vaidlustatud käskkirjadega. Kaebuses ja selle täiendustes 26.08.2013 (tl 5-5p, tõlge 7); 27.08.2013 (tl 8, tõlge 10), 28.08.2013 (tl 11, tõlge 13), 23.09.2013 (tl 34, tõlge 36), 08.10.2013 (tl 37, tõlge 40); 09.10.2013 (tl 38, tõlge 41); 10.10.2013 (tl 42-42p, tõlge 44); 15.10.2013 (tl 45-45p, tõlge tl 47); 14.11.2013 (tl 93-93p, tõlge 95); 15.11.2013 (tl 97-97p, tõlge 99) ja 18.11.2013 (tl 101-101p, tõlge 103) leiab kaebaja, et ta ei ole oma käitumisega asetanud ohtu vangla julgeolekut; ta ei ole kunagi avatud sektoris kakelnud ega konflikti sattunud; 09.10.2013 käskkirja nr 6-1/1441-KP pikendamisel ei kuulatud kaebajat ära, tema arvamust ei küsitud. Kaebaja ei nõustu vangla seisukohaga, et avatud osakonnas on kinnipeetavatel rohkem võimalusi rikkumisi teha. Vaidlustatud käskkirjad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta VangS §-i 69 alusel on õigusvastased.

3. 23.10.2013 vastuses kaebusele (tl 49-50p) vastustaja ei nõustu esitatud kaebusega, vaidleb sellele vastu ja kompromissi sõlmimist võimalikuks ei pea. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks, seetõttu on vastustaja seisukohal, et arvestades seaduse mõtet ja eesmärki, tuleb täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel tugineda VangS § 69 lg-s 1 sätestatud alustele. VangS §

69 lg 1, lg 2 p-de 1, 2, 3, 4 kohaldamise tingiski kaebaja käitumine ajavahemikul 26.06.2013 kuni 02.07.2013 kogumina: 26.06.2013 rebis kartseri riided katki; 30.06.2013 õhtuse toidujagamise käigus viskas kuuma supiga ametikohuseid täitvat järelevalveosakonna valvur Üllar Sauli (algatatud kriminaalmenetlus KarS § 274 lg 1 tunnustel); 01.07.2013 lõhkus ära kartseri riided; 02.07.2013 lõhkus ära aknapaketi sisemise klaasi; 02.07.2013 lõhkus ära kartseri riided. Vastustaja jaoks ei oma tähtsust, kas kaebaja lõhkus akna kinnises või avatud kambris, oluline on, et kaebaja poolt vangla vara lõhkumise ja ametniku ründamise näol on tegemist raskete õigusrikkumistega, mis seab ohtu vangla üldise julgeoleku. Vastustaja peab tagama vanglas viibivate isikute julgeoleku ja turvalisuse ning takistama kinnipeetavate poolt õigusrikkumiste toimepanemist. Vastustaja pidi astuma samme kaebaja poolt toimepandud rikkumiste minimaliseerimiseks, mistõttu tuli kinnipeetav paigutada eraldatud lukustatud kambrisse. Viru Vangla 09.10.2013 käskkirjaga nr 6-1/1441-KP jätkati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Viru Vangla 07.01.2014 käskkirjaga nr 6-1/53-KP jätkati taas kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Vastustaja palub jätta A.ni kaebuse rahuldamata. Kohtu seisukoht

4. Poolte vahel on vaidlus, kas asjas kogutud tõenditega on piisavalt tõendatud kaebaja suhtes vaidlustatud käskkirjadega täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine motiivil, et ta on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule (VangS § 69 lg 1).

5. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses kogumis ja seoses, on seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebaja õigusi, kuna need on kooskõlas kehtiva õigusega. Vastustaja on asjakohast menetluskorda järgides tõendanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse.

6. Kaebaja palub kaebuses teha kindlaks Viru Vangla 03.07.2013 käskkirja nr 6-1/859-KP ja 09.10.2013 käskkirja nr 6-1/1441-KP õigusvastasuse.

7. Viru Vangla 03.07.2013 käskkirjaga nr 6-1/859-KP kohaldati alates 03.07.2013 ja Viru Vangla 09.10.2013 käskkirjaga nr 6-1/1441-KP jätkati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist alates 04.10.2013 kinnipeetav A.ni suhtes, sest kinnipeetav on ohtlik teistele isikutele ja vangla julgeolekule, kuni asjaolude ära langemiseni, täiendavate julgeolekuabinõudena: 1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, et teostada tõhusamat järelevalvet kinnipeetava üle ja vältida kokkupuuteid teiste isikutega; 2) kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine ning selle vajaduse tingib ka lukustatud osakonna eripära; 4) isiklike esemete keelamist, mis seisneb selles, et kaebajalt võetakse kambrist ära isiklikud esemed, millega on võimalik rikkuda vangla vara.

8. VangS § 66 lg 1 kohaselt kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alused on sätestatud VangS § 69 lg-s 1.

9. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: „Täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleks kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil“ (RKHKo 02.06.2010, 3-3-1-33-10, p 12). Samas punktis on halduskolleegium viidanud oma varasemale lahendile, tõstes viimases muuhulgas esile järgmised laused: „Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline“ (RKHKo 13.11.2009, 3-3-1-63-09, p 16).

10. Täiendav julgeolekuabinõu ei ole sanktsioon, vaid tulevikku suunatud meede, mille eesmärgiks on ohtu tõrjuda. Sellele viitab ka VangS § 69 lg 3, mis sätestab, et VangS § 69 lg-s 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse.

11. Arvestades seaduse mõtet ja eesmärki, tuleb täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel tugineda VangS § 69 lg-le 1, lg 2 p-dele 1, 2, 3, 4.

12. Konkreetsel juhul tingis täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kaebaja käitumine ajavahemikul 26.06.2013 kuni 02.07.2013 kogumina: kohtule esitatud tõendi Viru Vangla 26.06.2013 käskkiri nr 6-3/960-D (tl 51-52p) kohaselt on kinnipeetav A.n’i suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus seoses sellega, et teda kahtlustatakse 26.06.2013 kella 08.15 paiku P2 osakonna kambris nr 1287 vangla vara mitteheaperemehelikus suhtumises. Distsiplinaarmenetluse algatamise ajendiks on järelvalveosakonna valvur A. Kaljusaar’e 26.06.2013 koostatud ettekanne nr 2388, mille kohaselt 26.06.2013 kella 08.15 paiku hommikuse loenduse käigus väljastas kinnipeetav A.n puruks rebitud kartseri vormi tükid. A.n’it karistati VangS § 67 p 4 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega

3 ööpäevaks. Viru Vangla 16.07.2013 käskkirjast nr 6.-3/893-D (tl 54-54p) nähtub, et kinnipeetav A.n’i suhtes algatati distsiplinaarmenetlus vangla varasse mitte heaperemeheliku suhtumise süüdistuses. Menetluse algatamise ajendiks oli järelvalveosakonna valvuri Ü. Saul’i ettekanne 2461, mille kohaselt 30.06.2013 kella 18:55 osakonnas P2 andis kinnipeetav A.n kambrist välja enda katkise kartseri vormi. Kinnipeetavat karistati viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega, seoses vangla varasse mitte heaperemeheliku suhtumise eest. Viru Vangla 02.08.2013 käskkirja nr 6-3/979-D (tl 56-57) kohaselt nähtub, et kinnipeetav A.n’i suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus seoses sellega, et teda kahtlustatakse 02.07.2013 kella 17:00 peamaja P2 osakonna kambris nr 1287 vangla vara mitteheaperemehelikus suhtumises. Distsiplinaarmenetluse algatamise ajendiks on järelevalveosakonna valvur A. Loite 02.07.2013 koostatud ettekanne nr 2489, mille kohaselt 02.07.2013 kella 17.00 paiku väljastas kinnipeetav kambris lõhutud kartseri vormi tükid. A.n’it karistati VangS § 67 p 4 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 3 ööpäevaks. Viru Vangla 02.08.2013 käskkirja nr 6-3/978-D (tl 59-60) kohaselt nähtub, et kinnipeetav A.n’i suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus seoses sellega, et teda kahtlustatakse 02.07.2013 kella 17:00 peamaja P2 osakonna kambris nr 1287 vangla vara mitteheaperemehelikus suhtumises. Distsiplinaarmenetluse algatamise ajendiks on järelevalveosakonna valvur A. Loite 02.07.2013 koostatud ettekanne nr 2488, mille kohaselt 02.07.2013 kella 17.00 paiku järelevalve teostamise käigus avastati kambris 1287 lõhutud aknapaketi sisemine klaas. Augu suuruseks oli umbes 10x10 cm. Ettekande kohaselt lõhkus kinnipeetav akna WC harjavarre tükiga. Järelevalveosakonna valvur A. Loite 02.07.2013 koostatud ettekanne nr 2490 kohaselt 02.07.2013 kella 18.05 paiku kontrollimise käigus selgus, et aknas on 15x15 cm suurune läbiv auk. Ettekande kohaselt tekitas kinnipeetav aknasse läbiva augu sisemise klaasi lõhkumisest saadud klaasitükiga.

A.n’it karistati kartserisse paigutamisega 23 ööpäevaks. Teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta 01.07.2013 nr 6.-8/22939-1 (tl 66) nähtub, et 30.06.2013 kella 17:39 ajal Viru Vangla p-hoones P2 osakonnas kambris 1287 viskas kinnipeetav A.n ametikohustusi täitvat valvur Ü. Saul’i kuuma supiga, mille tagajärjel tundis viimane füüsilist valu. Viru Vangla valvuri Ü. Saul’i 30.06.2013 Ettekande 2460 (tl 67) kohaselt 30.06.2013 umbes 17:35 ajal P2 osakonnas toitu jagades viskas kinnipeetav A.n valvurit tulise supiga.

13. Viru Vangla 09.10.2013 käskkirjaga nr 6-1/1441-KP jätkati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist alates 04.10.2013. Viru Vangla 19.08.2013 käskkirjaga nr 6-3/1093-D kohaselt karistati kaebajat 3 ööpäevase kartserikaristusega, kuna kaebaja viskas 18.07.2013 kell 13:30 toidujagajat piimaga. Kaebaja on järjepidevalt lõhkunud kartseri vormiriietust (30.07.2013, 31.07.2013, 13.08.2013 ja 10.09.2013) ning on leitud, et kaebaja käitumisega seoses ei ole ära langenud temast lähtuv julgeoleku oht.

14. Haldusasja materjalidest tulenevalt kaebaja suhtes kohaldatud meetmete liigist ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärgist pidi vastustaja meetmete kohaldamisel arvestama ühelt poolt sellega, et piiratakse A.n’i vabadust vanglas liikuda ja suhelda, s.t kehtestatakse A.n’i rangem kinnipidamise režiim. Teiselt poolt pidi vangla arvestama VangS § 66 lg-s 1 sätestatud kohustusega korraldada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Õige on vastustaja seisukoht, tähtsust ei oma asjaolu, kas kaebaja lõhkus akna kinnises või avatud kambris. Kaebaja poolt vangla vara lõhkumise ja ametniku ründamise näol on tegemist raskete õigusrikkumistega, mis kujutab ohtu vangla üldisele julgeolekule. Õige on ka vastustaja seisukoht, et vangla peab tagama vanglas viibivate isikute julgeoleku; turvalisuse ning takistama kinnipeetavate poolt õigusrikkumiste toimepanemist, mistõttu pidi vangla astuma samme A.ni poolt toimepandud rikkumiste minimaliseerimiseks, mistõttu tuligi kaebaja suhtes kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid.

15. Kirjeldatu alusel on vastustaja õigesti tõlgendanud julgeolekuabinõu eesmärki, leides, et tegemist on mitte ainult tagajärgede likvideerimisele, vaid ka ennetamisele suunatud meetmega. Esitatud põhjendus on kohtu hinnangul piisav ja kaalutlusvigadeta, et põhjendada kaebaja suhtes VangS § 69 lg-tele 1 ja 2 tuginedes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Halduskohus on seisukohal, et ülalmärgitud faktid toetavad vaidlustatud käskkirjade põhjendatust. Vastustaja ei ole tuginenud põhjendamatutele kahtlustele kaebaja käitumisele vaidlustatud käskkirjades antud õiguslikes hinnangutes. Kohus on seisukohal, et Viru Vangla 03.07.2013 käskkirjad nr 6- 1/859-KP ja 09.10.2013 nr 6-1/1441-KP on õiguspärased. Tulenevalt eeltoodust jääb kaebus rahuldamata.

16. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumisest (tl 27-28). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik