2-14-6349/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2014.a. Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-14-6349 Tsiviilasi XXXavaldus osaühingu XXX(registrikood XXX, äriregistrist kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks Menetlustoiming Likvideerimise otsustamine ja likvideerija määramine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON

1. Võtta XXX avaldus osaühingu XXX(äriregistrist kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks menetlusse.

2. Rahuldada XXX avaldus osaühingu XXX(äriregistrist kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks.

3. Viia läbi osaühingu XXX (äriregistrist kustutatud, registrikood XXX) täiendav likvideerimismenetlus ja määrata likvideerijaks XXX(isikukood XXX, elukoht Saue linn).

4. Kohustada likvideerijat XXX teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 19. augustiks 2014, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud.

5. Menetluskulud jätta XXX kanda.

6. Määrus saata avaldajale ja Harju Maakohtu registriosakonnale (asukoht Pärnu mnt 142, 11317 Tallinn).

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

Asjaolud 10.02.2014 esitas XXXHarju Maakohtule avalduse osaühingu XXX(registrist kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks.

Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt on osaühing XXX XXXOÜ (registrikood XXX) ainuosanik. Osaühing XXXsoovib osa müüa, aga ilma täiendava likvideerimiseta ei ole seda võimalik teha. Avaldaja palus nimetada likvideerijaks XXX. Avaldaja ei nõua tasu likvideerimise eest.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see vastab TsMS-s sätestatud nõuetele ja ei esine TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 2 kohaselt, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Registriandmete väljatrüki kohaselt on osaühing XXX registrist kustutatud 14.10.2011.a. Avaldaja oli osaühingu XXX osanik ja juhatuse liige. Samuti selgub registriandmete väljatrükist, et osaühing XXXon XXXOÜ ainuosanik. Seega on täiendava likvideerimise läbiviimine põhjendatud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.

Kohus asub seisukohale, et osaühingu XXX(registrist kustutatud) likvideerijaks tuleb määrata Meelis Niin, kes on andnud selleks ka oma nõusoleku.

Vastavalt TsMS § 477² lg-le 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti.

Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijal teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 19. augustiks 2014, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud.

TsMS § 172 lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.

ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik