2-13-60745/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-60745

1(2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 18.veebruaril 2014.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-60745 Tsiviilasi XXX(X ) hagi XXXvastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, elektronpost XXX), tema esindaja vandeadvokaat Eva Tibar (Advokaadibüroo Tibar& Partnerid, e-post eva.tibar@tibar.ee ) Kostja XXX(isikukood XXX, registrijärgne elukoht, XXX, elektronpost XXX ) Kohtuistungi toimumise aeg

17. veebruar 2014.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja XXX , hageja esindaja vandeadvokaat Eva Tibar ja kostja XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada XXXja XXXabielu, mis on registreeritud XXX .a Tartu Linna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on tehtud kanne nr XXX . Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuistungil pooled apellatsiooniõigusest loobusid. Kohtuotsus edasikaebamisele ei kuulu ja jõustub selle kuulutamisest. Hageja nõue

2-13-60745

2(2) XXX(hageja) esitas 16.12.2013.a Harju Maakohtule hagi XXX(kostja) vastu, milles palub lahutada poolte abielu. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX .a Tartu Linna Perekonnaseisuametis. Poolte abielulised suhted lõppesid 2012.a augustis ning alates 10.08.2012.a elavad pooled lahus. Kostja on viinud perekonna raskesse majanduslikku olukorda ja kuritarvitanud hageja usaldust. Abikaasadel on üks ühine laps, kes on täisealine. Perekonnanime muuta ei soovi.

Kostja vastuväited XXX(kostja) vastas 02.02.2014.a hagile kirjalikult, et ei tunnista hagi ega ka hagis esitatud nõudeid. Väidab, et abielulised suhted on jätkunud, vaatamata hageja väljakolimisele ühisest kodust üüripinnale koos kogu ühisvaraga. Usalduse kuritarvitamine pole kostja sõnul hageja poolt tõendatud. Samuti on kostja väitel hageja olnud teadlik kõikidest tehingutest ühisvaraga, ühtlasi ka pere majanduslikust olukorrast ja võimetusest teenindada eluasemelaenu. Kostja on töötu alates 01.03.2013.a ja raske majanduslik olukord ei ole tal võimaldanud piisavalt osaleda pere ülalpidamises ning lapsele elatise maksmises. Arvab, et abielusuhted pole pöördumatult lõppenud ja et kooselu saaks taastada.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PkS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PkS § 65 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Abielutunnistusest nähtuvalt sõlmiti poolte abielu XXX .a Tartu Linna Perekonnaseisuametis, mille kohta koostati abieluakt nr XXX . Hagiavaldusest ja poolte kohtuistungil antud seletustest nähtuvalt on poolte abielusuhted lõppenud ja nad elavad eraldi 2012.a augustist. Hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks ning soovib abielu lahutada, kuna väidab, et usaldus kostja vastu on täielikult kadunud ning seda ei ole võimalik taastada. Kostja ei ole neli aastat omanud püsivat töökohta. Ühist kodulaenu maksis kuni maja müügini hageja, asudes seejärel alates 10.08.2012.a koos tütrega elama üürikorterisse. Kostja kasutas hageja ID kaarti viimase teadmata laenu käenduse vormistamisel, kasutas ka hageja pangaarvetel olevat raha oma tarbeks. Hageja teadmata olid kodust kadunud tema ehteid ja asju, millised kostja oli viinud pandimajja raha saamiseks. Kostja väidab, et hageja oli kõigist tehingutest teadlik, kõik läks ühise laenukohustuse katteks. Kohtuistungil on kostja asunud seisukohale, et abielulisi suhteid taastada ei ole võimalik ja ta on hagiga täies ulatuses nõus. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja nende taastamine võimalik ei ole. Hagi abielu lahutamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

164 lg-st 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/