2-13-61209/12 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-61209

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-61209 Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu) hagi XXX, XXXja XXXvastu 6881,56 euro väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 6881,56 eurot Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Eesti Vabariik (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu, asukoht Munga 18, 50088 Tartu) Hageja tehinguline esindaja: Hardi Rikand (e-post: hardi.rikand@hm.ee) Kostja I: XXX (isikukood XXX; elukoht XXX, e-post: XXX) kostja II: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX, e-post: XXX) kostja III: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX, e-post: XXX) Asja läbivaatamise aeg

17. veebruar 2014; kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Eesti Vabariigi (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu) (hageja), XXX (kostja I), XXX(kostja II) ja XXX(kostja III) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1 Pooled lepivad kokku, et kostjad tasuvad hagejale õppelaenulepingust nr XXX tuleneva võla 6600 eurot kokkuleppes kirjeldatud maksegraafiku alusel. Hagejale võlgnetava võlgnevuse põhiosa ja intressi kohustuvad kostjad kandma Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE091010220002255018 AS-is SEB Pank. Maksekorralduses märgitakse õppelaenulepingu number XXX.

1.2 Maksegraafiku kohaselt kuulub tasumisele põhinõue 6249,64 eurot ja intress 350,36 eurot, kokku 6600 eurot. 66 osamakset tuleb tasuda igakuiste maksetena hiljemalt iga kalendrikuu 7.-ndaks kuupäevaks alates 07.03.2014 kuni 07.08.2019 summas 100 eurot kalendrikuus.

1.3 Kostjad on teadlikud asjaolust, et kokkuleppe rikkumise korral on hagejal õigus nõuda kokkuleppe sundtäitmist nii osamaksete kaupa kui ka kogu võlasumma ulatuses ühekorraga.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-13-61209 menetlus.

3. Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib kompromissi kinnitavas ja menetlust lõpetavas osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu (viieteistkümne) tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole kohtumäärus vaidlustatav. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu

50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE2200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2900072686. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgituseks: tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

2-13-61209

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK Eesti Vabariik (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu) esitas 23.12.2013 hagi XXX, XXXja XXXvastu 6881,56 euro nõudes. Hageja nõue tuleneb 03.10.2002 hageja ja kostja I vahel sõlmitud õppelaenulepingust nr XXX.

Õppelaenulepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on hageja ning kostjad II ja III sõlminud 04.10.2002 limiteeritud käenduslepingud käendaja vastutuse maksimummääraga 21 000 krooni (1342,14 eurot), 02.09.2003 limiteeritud käenduslepingud maksimummääraga 23 800 krooni (1521,10 eurot), 14.09.2004 XXXja 15.09.2004 XXXlimiteeritud käenduslepingud maksimummääraga 24 500 krooni (1565,84 eurot), 29.08.2006 limiteeritud käenduslepingud maksimummääraga 28 000 krooni (1789,53 eurot) ja 03.10.2007 limiteeritud käenduslepingud maksimummääraga 35 000 krooni (2236,91 eurot). 14.02.2014 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada kohtuistungit pidamata ning pooli kohtusse kutsumata.

Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes.

Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus märgib, et kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse VÕS § 65 lg-st 4 lähtuvalt, et nad on solidaarvõlgnikud. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

TsMS §-st

432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS §

430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kokkuleppe kohaselt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik