3-11-675/64 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2014, Tartu Haldusasja number 3-11-675 Haldusasi A.V. kaebus soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks koodi 19855 alusel perioodil 01.10.1984– 31.10.1989 ja 01.04.1999-11.12.2009. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 15.02.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A.V. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A.V. Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet

RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 15.02.2013. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 21.03.2014.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.V. esitas 02.12.2010 Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniametile taotluse soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks Vabariigi Valitsuse 16.07.1992. a määrusega nr 206 (I kd, tl 59–60, edaspidi Määrus nr. 206) kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nimekirja nr 2 alusel. Nimekirja nr 2 (edaspidi Nimekiri) XVII peatüki „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadistamine, restaureerimine ja remont“ kohaselt on soodustingimustel vanaduspensionile õigus kõrgepinge-õhuliinide ja kontaktvõrgu elektrimontööril (kood 19829) ja õhuliinide (pingega

35 kV ja enam) remondi elektrikul, kes töötab kõrgusel üle 5 m (kood 19855).

2. Pensioniamet asus 18.02.2011. a otsusega nr 20662-5 (I kd, tl 5–8) seisukohale, et A.V. töötamine täistööpäeva ulatuses soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal 12 aasta ja 6 kuu vältel ei ole tõendatud ning A.V. taotlus tuleb jätta rahuldamata.

3. A.V. esitas 16.03.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 2–3), milles palus Pensioniameti otsuse nr 20662-5 tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega määrata kaebuse esitajale soodustingimustel vanaduspension alates 02.12.2010. Kaebuse kohaselt on A.V. soodustingimustel vanaduspensioni määramise eeldused täitnud. Kaebajal on vähemalt 25-aastane pensionistaaž ja sellest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on A.V. töötanud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal (õhuliinide pingega 35 kV ja enam remondi elektrik, kes töötab kõrgusel üle 5 m).

4. A.V. esitas 13.04.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse täienduse (I kd, tl 40), milles vaidlustas Eesti Energia Võrguehitus AS-i 28.06.2010. a tõendi nr VE JUH PEO/12-07767 (I kd, tl 30 a) eelviimase ja viimase kande ning palus tuvastada soodustingimustel pensionistaaži olemasolu perioodil 01.04.1999–31.08.2000 ja 01.09.2000–11.12.2009.

5. 14.04.2011 toimunud kohtuistungil (I kd, tl 48–53) loobus A.V. pensionikomisjoni 18.02.2011. a otsuse nr 20662-5 tühistamise nõudest ja soovis soodustingimustel pensionistaaži tuvastamist koodide 19829 (kõrgepinge-õhuliinide ja kontaktvõrgu elektrimontöör) ja 19855 (õhuliinide pingega 35 kV ja enam remondi elektrik, kes töötab kõrgusel üle 5 m) alusel. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et tema töö sisu kujutas endast elektripostide kohalevedu, traaversite monteerimist, juhtmete sidumist ja teise liiniga või alajaamadega ühendamist. Enamus töid seisnes uute liinide ehitamises, kuid kui mõni post oli mädanenud, pidi vana liini rekonstrueerima. Tunnistajad R. T., E. K. ja O. K. selgitasid kohtuistungil, et nad töötasid koos kaebajaga. Nad panid elektriposte üles, ehitasid, remontisid ja rekonstrueerisid elektriposte ja liine, mille pinged olid 10; 0,4 ja 35 kV. A.V. selgitas, et ta ei töötanud 35 kV pingega liinidel pidevalt. Oli perioode, kus ta oli nädal aega tööl 35 kV pingega liinide peal ja siis jälle madalamate pingete peal. 14.04.2011. a kohtumäärusega (I kd, tl 61) lõpetati menetlus A.V. kaebuses osaliselt, s.o pensionikomisjoni otsuse tühistamise nõudes.

6. A.V. esitas 05.05.2011 Tartu Halduskohtusse kaebuse täpsustuse (I kd, tl 119–120), milles selgitas, et soovib soodustingimustel pensionistaaži tuvastamist perioodil 01.04.1999–11.12.2009.

7. Tartu Halduskohus esitas 09.07.2012 AS Eesti Energiale kohtunõude (I kd, tl 179) AS-lt Eesti Energia arvamuse saamiseks küsimuses, kas A.V. töötamist Eesti Energia kontsernis saab lugeda soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal täistööajaga töötamiseks. OÜ Elektrilevi leidis 23.07.2012. a arvamuses (I kd, tl 184), et A.V. dokumentidest selgub, et ta töötas põhiliselt madalja keskpinge õhuliinidel 0,4–35 kV ning enamasti paiknevad need liinid kõrgusel üle 5 meetri. Arvamuse kohaselt saab kaebaja selle-alast soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajalikku tööstaaži lugeda alates 01.04.1999 kuni 11.12.2009.

8. Vastustaja edastas 11.10.2012 Tartu Halduskohtule ekspertarvamuse (I kd, tl 196–196 p) ja Sotsiaalministeeriumi selgituse (I kd, tl 191). Sotsiaalministeerium selgitas, et koodi 19855 rakendamisel tekib õigus soodustingimustel vanaduspensionile õhuliinide remondi elektrikul, kes remondib pinge all (35 kV ja enam) olevaid õhuliine kõrgusel üle 5 m täistööpäeva ulatuses. Õigust soodustingimustel vanaduspensionile ei anna uute õhuliinide rajamine (ehitamine), pingestamata õhuliinide remont ja 0,4–35 kV pingestatud õhuliinide remont. 23.11.2012. a esitatud seisukoha täpsustuses (II kd, tl 29) selgitas Sotsiaalministeerium, et õigust sooduspensionile ei anna alla 35 kV pingestatud õhuliinide remont. Õigus sooduspensionile on kõrgepinge õhuliinide remondi elektrikul pingega 35 kV ja enam. Koodi 19855 rakendamiseks peab töö olema tehtud pinge all oleva liiniga. Täistööpäeva mõiste all pidas Sotsiaalministeerium silmas soodustingimustel vanaduspensionide seaduse §-des 1 ja 11 toodud nõuet täistööajaga töötamise kohta. Vastustaja pöördus ekspertarvamuse saamiseks Tehnokontrollikeskuse Inspecta Estonia OÜ elektripaigaldiste kontrolli osakonna juhtaja R.R. (Roast) poole. R. Roast asus seisukohale, et Eesti Energia AS tõendis (I kd, tl 30 a) toodud töid teostanud elektriku ametikoht ei vasta koodi 19855 all nimetatud ametikohale. R. Roast selgitas, et liinide remont toimub ka pinge all ning õhuliinide (pingega 35 kV ja enam) remondi elektrikul, kes töötab üle 5 meetri kõrgusel, peab olema pingealuste tööde sooritamise tunnistus.

9. Kaebaja edastas 30.11.2012 Tartu Halduskohtule ekspertarvamuse (II kd, tl 38–40) Elektrilevi OÜ töökeskkonna osakonna juhataja asetäitjalt R. Vingalilt. R. Vingal selgitas, et õhuliinidel pingega 35 kV ja enam kasutatakse Eestis ainult paljasjuhet. R. Vingali väite kohaselt alustasid elektritööettevõtjad oma personali koolitamist pingealusteks töödeks 2005. aastal, kuid senini ei ole Eestis paljasjuhtmetega õhuliinidel pingealuseid töid praktiseeritud. Perioodidel oktoober 1984 – november 1989 ning aprill 1999 – detsember 2009 ei tehtud õhuliinidel pingealuseid töid.

10. 11.12.2012 toimunud kohtuistungil (II kd, tl 62–67) loobus kaebaja soodustingimustel pensionistaaži tuvastamisest koodi nr 19829 (kõrgepinge-õhuliinide ja kontaktvõrgu elektrimontöör) alusel. Kaebaja selgitas, et töötas liinidel, kus pinget ei olnud. Õhuliinid olid paljad traadid ja töö tegemine pinge all oleks olnud võimatu. Kaebaja ei nõustunud Sotsiaalministeeriumi väitega, mille kohaselt selleks, et saada soodustingimustel vanaduspensioni, peab töid olema tehtud pinge all ja täistööpäevade ulatuses. 11.12.2012 ja 16.01.2013 toimunud kohtuistungitel (II kd, tl 62 p; 90) märkis kaebaja esindaja, et soodustingimustel pensionistaaži tuvastamist soovib ta perioodidel 01.10.1984–31.10.1989 ja 01.04.1999–11.12.2009. 11.12.2012 kohtuistungil kuulati eriteadmistega isikuna üle Elektrilevi OÜ töökeskkonna peaspetsialist T.L. (II kd, tl 66–66 p). T.L. teatas kohtule, et aastatel 1984–1989 oli pinge all olevatel õhuliinidel võimalik teha mõningaid töid – isolaatorite puhastus, juhtmete remont, isolaatorite ja juhtmete kontroll, trosside määrimine. Hilisemal perioodil 1999. a – 2009. a pingealuseid töid enam ei tehtud. Alates 2005. a hakati töid tegema ainult madalpingel. Sellise pingega nagu 35 kV ja enam ei ole Eesti Vabariigi ajal kuni tänaseni remonttöid tehtud. Aastatel 1999 – 2009, kui õhuliinidel pingega 35 kV ja enam tehti remonti, siis olid need kindlasti pinge alt vabad. Kehtiv kord ei lubanud remonditöid teha pinge all olevatel liinidel pingega 35 kV ja enam, sest selleks puudus tehniline baas. Töö pinge all olevatel 35 kV õhuliinidel ja kõrgusel üle 5m oli eritöö, seda tegid töötajad, kellele oli antud õigus neid töid teha ohutuseeskirjade elektriseadmete ekspluateerimise p 2.4 kohaselt (II kd, tl 76).

11. 28.01.2013. a kohtumäärusega (II kd, tl 91) lõpetati menetlus A.V. kaebuses osaliselt, s.o osas, milles kaebaja taotles soodustingimustel pensionistaaži tuvastamist koodi nr 19829 (kõrgepinge-õhuliinide ja kontaktvõrgu elektrimontöör) alusel. Menetletavaks nõudeks jäi A.V. kaebus soodustingimustel pensionistaaži tuvastamiseks koodi nr 19855 (õhuliinide pingega 35 kV ja enam remondi elektrik, kes töötab kõrgusel üle 5 m) alusel perioodidel 01.10.1984–31.10.1989 ja 01.04.1999–11.12.2009.

12. Tartu Halduskohus jättis 15.02.2013. a otsusega (II kd, tl 96–101) A.V. kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et kaebaja puhul on täitmata kõik eeldused soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks koodi 19855 alusel. Tartu Halduskohus asus seisukohale, et soodustingimustel vanaduspensionile ei anna õigust uute õhuliinide rajamine. Töölepingutest ja Eesti Energia ning Elektrilevi OÜ tõenditest nähtub, et kaebaja töötas elektrikuna, kelle tööülesanneteks oli peale 0,4–35 kV õhuliinide remontimise ka nende ehitus ja hooldus, mis samuti ei vasta koodi 19855 juures nimetatud ametikohale. Kohus leidis, et ka tunnistajad R. T., E. K. ja O. K. kinnitasid ütlustes, et töötasid koos kaebajaga madalpingel kuni 10 kV ja üle selle ning seega 35 kV pinge all töötamist ei olnud kogu aeg. Kaebaja seletuste kohaselt ei olnud ta 35 kV pingega liinidel tööl pidevalt. Kohus tegi ütlustest järelduse, et kaebaja ei töötanud tema poolt taotletud perioodil töödel, mis vastaksid koodi 19855 juures nimetatud ametikohale. Tuginedes vastustaja poolt esitatud erialaspetsialisti ja Sotsiaalministeeriumi seisukohale ning asjaolule, et kaebaja ei ole kohtule tõestanud, et A.V. omas pingealuste tööde tegemise tunnistust õhuliinidel 35 kV ja enam, asus kohus seisukohale, et kaebaja ei saanud teha tööd õhuliinidel pingega 35 kV ja enam. Samuti leidis kohus, et soodustingimustel vanaduspensionile koodi 19855 alusel ei ole kaebajal õigust põhjusel, et A.V. ei ole tõendanud täistööaja ulatuses remondi elektrikuna töötamist. Dokumentaalselt ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kaebaja töö sisu oli seadmete hooldus, remont ja ehitus ning ehitus oli töö põhiline osa. Dokumentaalselt ei ole tõendatud, et kaebaja teostas tööd kõrgusel üle 5 m. Samuti leidis kohus, et tunnistajad R. T. ja O. K. ei ole kinnitanud, et kaebaja töötas vastaval kõrgusel. Tunnistaja E. K. ütlused ei tõenda samuti, et kaebaja töötas kõrgusel üle 5 m täistööpäeva ulatuses. Uute liinide ehitamine ei eelda täistööpäeva ulatuses kõrgustes üle 5 m töötamist. Tartu Halduskohus rõhutas, et koodi 19855 juures märgitud ametikoht „õhuliinide (pingega

35 kV ja enam) remondi elektrik, kes töötab kõrgusel üle 5 m“ tähendab, et mõlemad tingimused peavad olema täidetud. Koodis nimetatud õhuliinide remondi elektrikud omavad õigust soodustingimustel pensionile ainult juhul, kui teostavad töid õhuliinidel 35 kV ja enam pinge all. Kohus leidis, et koodi 19855 juures märgitud ametikoha sõnastamisel on silmas peetud eritöid tegevaid õhuliinide remondi elektrikuid. Vastasel juhul ei oleks vaja olnud pinge tugevust määratleda, kuna õigus soodustingimustel vanaduspensionile oleks kõigil õhuliinide remondi elektrikutel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

13. A.V. esitas apellatsioonkaebuse (II kd, tl 112–114), milles palub Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega lugeda tuvastatuks A.V. soodustingimustel pensionistaaž koodi 19855 alusel perioodil 01.10.1984–31.10.1989 ja 01.04.1999– 11.12.2009. Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu otsust osas, milles kohus on tuvastanud, et A.V. on töötanud enam kui 12 aastat ja kuus kuud töödel, mille alusel on taotletud soodustingimustel pensionistaaži tuvastamist. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

a) Kaebaja rõhutab, et töötas õhuliinide remondi elektrikuna. A.V. ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et elektriku ametikoht, millel elektrik tegeleb uute liinide ja alajaamade ehitamisega, ei vasta koodi 19855 juures nimetatud ametikohale. Kaebaja leiab, et asjaolu, et kaebaja täitis remondi elektriku ülesande kõrval lisaks ka teisi ülesandeid, ei võta ära õhuliinide remondi elektriku töökohustustega kaasnevaid õigusi soodustingimustel pensionile. Olukord, milles tööandja rakendab töö puudumisel töötajat ka teistel sarnastel töödel, on igati tavapärane ja mõistlik. Kaebaja rõhutab, et ka eriteadmistega isik T.L. rõhutas kohtuistungil, et remonttöö on sellise iseloomuga, et üldjuhul on see lühiajaline – olenevalt tööst kas 2 tundi või 4 tundi jne.

b) Kaebaja töötas õhuliinidel (pingega 35 kV ja enam) kõrgusel 5 m. Kaebaja ei nõustu kohtu väitega, et vastavat asjaolu ei kinnitanud tunnistajate R. T. ja E. K. ütlused. Halduskohus ei ole millegagi põhjendanud järeldust, et kaebaja töötas põhiliselt uute liinide ehitamisel. Samuti on halduskohus ekslikult sisse toonud väite, et kaebaja ei saanud nimetatud perioodil töötada õhuliinide remondi elektrikuna täistööpäeva ulatuses üle 5 meetri. Koodi 19855 sõnastuses ei ole märgitud täistööpäeva nõuet. Nimekirja vastavas määruses on märgitud tööde loetelu, mille korral annab õiguse soodustingimustel pensionile ainult töötamine täistööpäevadega. Kõnealusele koodile 19855 ei ole lisatud märget täistööpäev, seega ei saa seda koodi ka täistööpäeva osas laiendada. Sotsiaalministeeriumi hilisemas täpsustuses (II kd, tl 29) on täistööpäeva asemel märgitud mõiste täistööaeg. Kaebaja rõhutab, et on täitnud tööülesandeid täistööajaga ning seda kinnitavad ka halduskohtule esitatud dokumendid.

c) Tartu Halduskohus on tuvastanud, et kaebaja tööülesanneteks olid 0,4–35 kV pingega elektriliinide ja –seadmete hooldus, remont ja ehitus. Nimekirja koodi 19855 sõnastatuses on märgitud „pingega 35 kV ja enam“. Seega on täidetud ka nimekirja koodi 19855 tingimus, kuna kaebaja tegi töid õhuliinidel pingega 35 kV.

d) Kaebaja rõhutab, et eriteadmistega isiku T.L. e ütlustest nähtub üheselt, et Eesti Vabariigi ajal pinge all remonttöid ei tehtud. Pinge all teostati töid alates 2005. aastast, kuid madalpingel, s.o kuni 1000 volti. T.L. selgitas, et Nõukogude Liidus võis teostada teatud töid elektriliinidel ka pingestatud olukorras, kuid sellisel juhul oli pigem tegemist hooldustöödega. Menetluses ei leidnud tuvastamist asjaolu, et Nõukogude Liidus oleks tehtud remonttöid pingestatud liinil 35 kV ja enam. Kaebaja rõhutab, et seega ei saa koodi 19855 tõlgendada selliselt, et töid tuleb teha pinge all. 14. Vastustaja palub 04.04.2013. a Tartu Ringkonnakohtule esitatud vastuses apellatsioonkaebustele (II kd, tl 124–127) jätta apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda. Vastustaja põhjendused:

a) Vastustaja leiab, et kui seadusandja tahe ei oleks eristada õhuliinide pingega 35 ja enam kV remondi elektrikut elektrikust, kes hooldab, remondid ja ehitab õhuliine 0,4–35 kV, siis puuduks üldse mõte pingetugevuse 35 ja enam kV lisamiseks ja ameti täpsustamiseks. Ilma nende täpsustusteta hõlmaks kood 19855 kõiki elektrikuid, kes hooldavad, remondivad ja ehitavad kõiki õhuliine. A.V. töötas vaidlustatud perioodil mitmesuguste nimetustega elektriku ametikohtadel, millistel töötab valdav osa Eesti Energia elektriülekandeliine teenindavatest töötajatest.

b) Vastustaja rõhutab, et lisaks Sotsiaalministeeriumi poolt antud selgitustele tuleneb ka eriteadmistega isikute T.L. e ja R.R. ütlustest, et koodi 19855 all nimetatud elektriliinide remondi elektrikute puhul tuleb mõista eritöid tegevaid remondi elektrikuid, ehk töötajaid, kes remondivad pinge all (35 kV ja enam) olevaid elektriliine kõrgusel üle 5 m. T.L. e kinnitas kohtule antud ütluses, et tööd, mida teostati mitte pinge all olevatel liinidel olid tavalised tööd ning pensionile on tema arvates õigus töötajatel, kellele on antud õigus teha eritöid ja kes omavad vastavat tunnistust. Asjaolu, et kaebaja ei töötanud koodi 19855 mõistes elektriliinide remondi elektrikuna, on tõendatud kõigi asjas esitatud tõenditega (Eesti Energia AS tõend, Elektrilevi OÜ vastus, töölepingud, ametijuhendid, tunnistajate ütlused ja ka kaebaja selgitused).

15. Tartu Ringkonnakohtule 07.02.2014 esitatud täiendavas seisukohas juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et vastustaja on T.L. e ütlusi pahatahtlikult moonutanud. Kaebaja rõhutab, et valesti on tõlgendatud ka R. Vingali väidet, mille kohaselt 1980ndatel aastatel korraldati Üleliidulistes Õppekeskustes koolitusi pingealuseks tööks paljasjuhtmetega õhuliinidel pingega 110-330 kV. Sellest väitest ei saa järeldada, et seega olid olemas töötajad, kes omasid vastavat koolitust remontimaks pingealuseid kõrgepingeliine. Vastav võimalus ei ole välistatud, kuid seda ei ole kinnitatud. Kaebaja ei nõustu vastustaja arusaamaga, mille kohaselt R. Roasto näol on tegemist eriteadmistega isikuga või eksperdiga. R. Roasto väited on üksnes Sotsiaalkindlustusameti poolt esitatud kirjale antud vastused, mida ei saa arvestada dokumentaalse tõendina. Asjaolu, et T.L. on kohtuistungil aktsepteerinud R. Roasto vastuseid on seotud üksnes asjaoluga, et Tehnokontrollikeskuse Inspecta Estonia OÜ väljastab pädevusdokumente. Kaebaja leiab, et T.L. oli sunnitud R. Roasto väidetega nõustuma ning seetõttu ei saa T.L. e hinnanguid võtta sõltumatute ega objektiivsetena. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 15.02.2013. a otsus muutmata.

17. Poolte vahel on apellatsiooniastmes jätkuvalt vaidlus selle üle, kas kaebaja töö Eesti Energia kontsernis ajavahemikul 01.10.1984-31.10.1989 ning 01.04.1999-11.12.2009 vastas Määruse nr. 206 nimekirja XVII peatükis toodud ametikoha, koodi all 19855, määratlusele – „õhuliinide (pingega 35 kV ja enam) remondi elektrik, kes töötab kõrgusel üle 5m“. Sellele küsimusele vastuse leidmiseks tuleb kõigepealt kindlaks teha vastaval ametikohal töötamise obligatoorsed eeltingimused. Kuna Määruse nr. 206 punkti 3 alapunkti 1 järgi annab määruse rakendamise kohta selgitusi Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, on halduskohus koodi 19855 sisu avamisel õigesti arvesse võtnud ka eelviidatud ministeeriumi selgitusi (I kd tl 191, II kd tl 29).

18. Ringkonnakohus on seisukohal, et koodi 19855 all märgitud ametikohal töötamise kindlakstegemiseks pidid olema üheaegselt täidetud järgmised eeldused: 1) täistööajaga töötamine remondi elektrikuna õhuliinide remontimisel; 2) remondi objektiks olid ning isikul oli õigus remontida 35 kV ja enama pinge all olevaid õhuliine; 3) õhuliinid asusid enam kui 5m kõrgusel.

Ringkonnakohus leiab täiendavalt, et esimesena märgitud eelduse puhul ei hõlma töö remondi elektrikuna uute elektriliinide rajamist (ehitamist), mistõttu on õige halduskohtu seisukoht, et uute õhuliinide rajamine (ehitamine) õigust soodustingimustel vanaduspensionile ei anna.

Teist eeldust tuleb tõlgendada selliselt, et selle täitmiseks pidi isik omama õigust remontida ning olema remontinud nii 35 kV kui ka enama pinge all olevaid õhuliine, vastasel juhul oleksid sõnad „ja enam“ koodi määratluses üleliigsed ning määrusega hõlmatud isikute ring ebamõistlikult lai. Seega pidi kaebaja soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimiseks remontima ning omama õigust remontida ka enama kui 35 kV pingega õhuliine ehk sisuliselt kõrgepingeliine (vt kõrgepinge määratlust otsuse p-s 20) ning väär on kaebaja seisukoht, nagu piisaks soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks sellest, kui on lisaks madalama pingega õhuliinidele aeg-ajalt remonditud ka 35 kV pingega õhuliine. Ebaõige on ka kaebaja arvamus, nagu ei tuleneks koodi 19855 määratlusest üldse nõuet teostada töid pinge all, kuna eriteadmistega isiku T.L. e ütluste kohaselt pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist pinge all remonditöid ei teostatudki (II kd, tl 66). Ringkonnakohus ei kahtle T.L. e ütluste usaldusväärsuses, kuid märgib, et asjaolu, et Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel pingestatud õhuliinide remonti enam ei teostatud, ei vabasta isikuid koodi 19855 eelduste täitmisest. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel halduskohtu otsuse lehekülje 11 lõigus 2 toodud põhjendusega ega pea vajalikuks seda korrata.

Kolmanda eelduse osas selgitab ringkonnakohus, et selle täitmiseks ei piisa sellest, kui õhuliinid asuvad 5 m kõrgusel, vaid nad peavad asuma 5 meetrist kõrgemal.

19. Kaebaja leiab, et asjaolu, et ta täitis õhuliinide remontimise kõrval ka teisi ülesandeid (st tegeles uute liinide ja alajaamade ehitamisega), ei võta temalt ära õhuliinide remondi elektriku töökohustusega kaasnevaid õigusi soodustingimustel pensionile, kuna remonditöö ongi lühiajalise iseloomuga. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et iseenesest ei ole välistatud, et kaebaja võib vastata koodi 19855 määratlusele ka siis, kui ta lisaks õhuliinide remontimisele osales õhuliinide ehitustöödel, kuid seda siiski vaid juhul, kui kaebaja töö põhisisuks oli õhuliinide remontimine.

Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja töötas vaidlusalusel perioodil Eesti Energia kontsernis täistööajaga elektrikuna, kusjuures töölepingute ning ametijuhendi kohaselt olid kaebaja peamisteks tööülesanneteks elektriliinide ja alajaamade hooldus, remont ja ehitus (I kd tl 24, 28, 124, 126, 128). Eesti Energia 28.06.2010. a tõendis ei täpsustata kaebaja töökohustusi ajavahemikul 01.10.1984-31.10.1989, kuid perioodi 01.04.1999-11.12.2009 osas selgitatakse, et kaebaja peamisteks tööülesanneteks olid 0,4-35 kV pingega elektriliinide ja -seadmete hooldus, remont ja ehitus (I kd, tl 30a). Tunnistajate R.T. , E.K. ja O.K. ütlustest võib järeldada, et kaebaja tegeles nii õhuliinide ehitamise kui ka remontimisega (I kd, tl 50-52). Kuna eeltoodud tõendite põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et õhuliinide ehitustöödel oli kaebaja töös oluliselt suurem osakaal kui remonditöödel, loeb ringkonnakohus esimese eelduse täidetuks. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga selles, et halduskohtu viide täistööpäevale on koodi 19855 täitmise eelduste tõlgendamise kontekstis ebatäpne ning halduskohtu järeldus selle kohta, et kaebaja töötas põhiliselt vaid uute liinide ehitamisel, on tunnistajate ütluste ning asjas kogutud tõendite valguses ebapiisavalt põhjendatud.

20. Samas ei nõustu ringkonnakohus kaebaja väitega nagu oleks sooduspensioni saamiseks täidetud ka teine eeldus, milleks on töö õhuliinidel pingega 35 kV ja enam. Halduskohtule esitatud R. Roasto selgitustest (I kd, tl 196-196p) nähtuvalt lõpeb 36 kV-ga keskpinge ning 37 kV-st algab kõrgepinge; ühtlasi peab 35 kV ja enama pingega üle 5 m kõrgusel töötav remondi elektrik olema läbinud arstliku kontrolli ning omama pingealuste tööde sooritamise tunnistust. Eriteadmistega isiku T.L. e 11.12.2012 kohtuistungil antud ütlustest (II kd, tl 66) ilmneb, et erineva pingega töid teostasid erinevad elektrikud. Jaotusvõrgu elektrikud tegid remonditöid pingetel 0,4-35 kV ning kõrgepingemeeskond töötas pingetel 110 kV kuni 330 kV. Töötamist pinge all 35 kV ja enam kõrgusel üle 5 m loeti ohutuseeskirjade p 2.4 (vt ka II kd tl 76) mõistes eritööks, mille tegemisel pidi omama vastavat sissekannet teadmiste kontrolli tunnistuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et asjas puuduvad tõendid, millest nähtuks, et kaebajal oli luba teostada eelviidatud eritöid. Lisaks on kaebaja ise kohtuistungil selgitanud, et ta töötas jaotusvõrgus ning tegi töid pingetel kuni 35 kV (II kd, tl 66p). Sama kinnitab Eesti Energia 28.06.2010. a tõend (vt viidet sellele otsuse p-s 19). Ka tunnistajate R.T. , E.K. ja O.K. ütlused ei kinnita, et kaebaja töö põhisisuks oli töö õhuliinidel pingega 35 kV ja enam (vt I kd, tl-d 50-52). Elektrilevi OÜ vastusest Tartu Halduskohtu päringule ilmneb, et kaebaja töötas põhiliselt madalja keskpinge õhuliinidel 0,4-35 kV (I kd, tl 184). Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti leidnud, et tõendatud ei ole kaebaja töö õhuliinidel pingega 35 kV ja enam. Kuna soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise teine eeldus ei ole kaebaja puhul täidetud, ei ole võimalik kaebaja tuvastamistaotlust rahuldada olenemata asjaolust, kas kaebaja töötas kõrgusel üle 5 m või mitte. Seetõttu ei pea ringkonnakohus täiendavalt vajalikuks nimetatud küsimust analüüsida.

Vastuseks kaebaja väitele, nagu ei oleks R. Roasto näol tegemist eriteadmistega isikuga ning tema kirjalikku selgitust ei oleks võimalik arvestada dokumentaalse tõendina, märgib ringkonnakohus järgmist. R. Roasto vastusest nähtuvalt töötab isik Inspecta Estonia OÜ elektripaigaldiste kontrolli osakonna juhatajana (I kd, tl 196) ning tegeleb äriühingu kodulehelt nähtuvalt elektripaigaldiste tehnilise kontrolliga (vt http://www.inspecta.com/et/Meie-teenused/Tehniline-kontroll/elektrikontroll/). Seega omab isik elektripaigaldiste ja nendega seotud tööga seonduvaid eriteadmisi. Menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isiku kirjalikku arvamust hinnatakse dokumentaalse tõendina (HKMS § 56 lg 2, TsMS § 293 lg 2). Mis puudutab T.L. e 11.12.2012 kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et ta nõustub R. Roasto seisukohtadega, siis kuna toimikust ei nähtu, milliseid R. Roasto seisukohti T.L. e ütlus puudutab (vt II kd tl 66p), ei ole võimalik tugineda

R. Roasto seisukohtade kinnituseks T.L. e ütlustele. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole halduskohus seda teinud, mistõttu ei mõjuta kaebaja väide T.L. e ütluste ebausaldusväärsusest halduskohtu otsuse õigsust. Mis puudutab T.L. e muid kohtuistungil antud ütlusi, siis ringkonnakohtul puudub mõjuv põhjus nende usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks.

21. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 15.02.2013. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud kaebaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel