2-13-8114/35 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

17. veebruar 2014 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni

13, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-13-8114

Tsiviilasi

XXXhagi XXX AS-i vastu XXX AS-i 20. novembri 2012

üldkoosolekul nõukogu liikmete valimist puudutavate

otsuste

mittevastuvõtmise

tuvastamise

või

alternatiivselt samade otsuste tühisuse tuvastamise

nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX, XXX, e-post XXX)

Hageja

esindaja

vandeadvokaat

Enno

Heringson

(Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO, Maakri 23A,

10145 Tallinn, e-post enno@heringson.ee)

Kostja XXX AS (registrikood XXX, XXX, e-post XXX)

Kostja

esindajad

vandeadvokaat

Aarne

Ots

ja

vandeadvokaadi abi Karin Henno (Advokaadibüroo Raidla

Lejins ja Norcous, XXXkrantsi 2, 10119 Tallinn, e-post

karin.henno@rln.ee)

Menetluse liik

17.12. 2013 toimunud kohtuistungil ja edasi TsMS § 403

lg 1 alusel kirjalikus menetluses.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada, et AS XXX AS 20. novembril 2012. a toimunud aktsionäride

erakorralisel üldkoosolekul ei ole vastu võetud mitte ühtegi otsust mitte ühegi

nõukogu liikme nõukogusse valimise osas ega volituste pikendamise osas.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja AS XXX kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse

peale

on

õigus

edasi

kaevata

Tallinna

Ringkonnakohtule

esitades

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie

kuu

möödumisel

esimese

astme

kohtu

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ning hagejate nõue

Harju Maakohtu registriosakonnas on 11. detsember 1995. a sisse kantud äriühing nimetusega

XXX AS. AS-l XXX on kokku 400 nimelist aktsiat nimiväärtusega 63,90 € ja neli aktsionäri:

XXX kuulub 140 aktsiat ehk 35% aktsiatest, XXX omab 120 aktsiat ehk 30 % aktsiatest, XXX

omab 80 aktsiat ehk 20 % aktsiatest ja XXXkuulub 60 aktsiat ehk 15% aktsiatest. AS-i XXX

aktsionärid pidasid 20. novembril 2012. a erakorralist aktsionäride üldkoosolekut, mille

päevakorras oli nõukogu liikmete volituste pikendamine ja täiendava nõukogu liikme valimine.

Koosolek oli kokku kutsutud nõuetekohaselt, kohal olid kõik aktsionärid ning koosolek oli

otsustusvõimeline. Lisaks oli kohal ka üks nõukogu liikme kanditaat XXX. Koosolekul viibis ja

sellel toimunu fikseeris Tallinna notar Sirje Orman asendaja Mari-Liis Lipu. AS XXX põhikirja

punkti 6.6. alusel on mistahes üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt on vähemalt 7/8

koosolekul esindatud häältest ehk siis 400 hääle (1 aktsia = 1 hääl) korral 350 häält.

20. novembril 2012. a asuski üldkoosolek hääletama järgmise päevakorra järgi:

1. Koosoleku juhataja ja protokollija määramine;

2. XXX AS nõukogu liikmete volituste pikendamine;

3. XXX AS täiendava nõukogu liikme valimine.

Koosoleku juhatajaks valiti XXX– vastav otsus võeti vastu ühehäälselt (400 häält). Koosoleku

protokollijaks valiti XXX– ka vastav otsus võeti vastu ühehäälselt. Samas edasine on kajastatud

notariaalselt tõestatud koosoleku protokollis alljärgnevalt:

„2. XXX AS nõukogu liikmete volituste pikendamine

Koosoleku juhataja tegi ettepaneku pikendada järgmiseks viieks (5) aastaks järgmiste juhatuse

liikmete volitusi:

- XXX, isikukood XXX.

Poolt 280 häält, vastu 120 häält, erapooletuid ei olnud.

- XXX, isikukood XXX.

Poolt 280 häält, vastu 120 häält, erapooletuid ei olnud.

- XXX, isikukood XXX

Poolt 280 häält, vastu 120 häält, erapooletuid ei olnud.“

Koheselt ülalmärgitu lõpus oli kirjas järgmine märkus: „Vastavalt XXX AS põhikirja punktile

6.6 on mistahes üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt on vähemalt 7/8 koosolekul

esindatud häältest (350 häält).“ Asjaolu, et vastav märkus oli koheselt hääletustulemuste lõppu

märgitud, ei jätnud mitte kellelegi kohalviibijatest kahtlust selles, et vastavat otsust ei ole

põhikirja järgselt vastu võetud.

Täpselt samal põhjusel so põhikirjas ettenähtud häälte puudumise tõttu ei osutunud valituks ka

täiendava juhatuse liikmena XXX– ka tema osas hääletamise järgselt on notariaalselt tõestatud

protokollis täpselt sama märkus koos viitega põhikirja p 6.6. Samuti ei saanud nõutaval arvul

hääli ettepanek valida nõukogu koosseisus XXX, XXX ja XXX. Seega peale koosoleku juhataja

ja protokollija valimise 20. novembri 2012. a erakorralisel aktsionäride üldkoosolekul ühtegi

muud otsust vastu ei võetud.

Kuna 20. novembri 2012. a üldkoosolekul ei antud protokollist nähtuvalt mitte ühegi nõukogu

liikme kanditaadi poolt nõutaval hulgal hääli, so üle 350 hääle, siis ei võtnud AS XXX

üldkoosolek vastu otsust seniste nõukogu liikmete volituste pikendamiseks ega täiendavate

nõukogu liikmete valimiseks (üldkoosoleku protokolli punktid 2 ja 3). 20. detsembril 2012. a.

edastas samas XXX XXX e-kirjaga teate XXX AS-i nõukogu koosoleku toimumise kohta.

Kuivõrd XXXteadaolevalt ei olnud XXX AS-i nõukogu valitud, palus ta vastuskirjaga edastada

talle aktsionäride üldkoosoleku protokoll, millega valiti XXX AS nõukogu uus koosseis. Selle

peale saatis XXX XXX omakorda vastukirja, milles märkis: „Edastan Äriregistri väljatrüki

ettevõttega seotud isikute kohta, kust ilmneb nõukogu koosseis. Kanne on tehtud aktsionäride

erakorralise üldkoosoleku, mis toimus 20.11.2012 Tallinna notar Sirje Ormani notaribüroos,

protokolli alusel.“ Märgitu peale vastas XXX, et: „Teil on olemas 20.11.2012 toimunud

üldkoosoleku protokoll, seega teate väga hästi, et mingisugust nõukogu pole XXX AS’il täna

olemas“. Osundatud infoga seoses kontrollis XXX äriregistri seisu ning tegi kindlaks, et

äriregister on teinud üldkoosoleku otsusteta kande, kus tõepoolest oli märgitud nõukogu

koosseisus XXX, XXX ja XXX. XXX saatis äriregistrile 21. detsembril 2012 e-kirja, millega

teavitas äriregistrit, et nõukogu liikmete kanne on ebaõige ja palus selle parandada. Samal päeval

teavitas vanemregistrisekretär XXX, et osundatud viga on parandatud. Seega püüti ebaõigetele

andmetele so üldkoosoleku poolt vastu võtmata otsusele tuginedes äriregistris saavutada ebaõiget

nõukogu liikmete kajastamist. Samas on tähelepanuväärne, et XXX on teinud seejärel veel

jõupingutusi selleks, et registripidaja asuks teistkordselt ilma üldkoosoleku sellekohase otsuseta

tegema kandeid AS XXX nõukogu liikmete osas, kuid nüüd juba ilma hagejat nõukogu liikmena

märkimata, mis parimal juhul on pahauskne, kuid halvimal juhul kuritegelik, mille eesmärgiks on

ilmselgelt hageja huvide kahjustamine. Nimelt 02. jaanuaril 2013. a esitas Tallinna notar Sirje

Orman äriregistrile avalduse koos viidetega Riigikohtu lahenditele paludes kanda äriregistrisse

nõukogu liikmena XXX, XXX ja XXX (Varasemalt oli ka XXX nõukogu liikmena märgitud,

notari loogika järgipidanuks nõukogu liikmed olema aga ka XXXja XXX). Avaldusele lisati

sama 20. novembri 2012. a aktsionäride üldkoosoleku protokoll, kus vastavalt AS XXX põhikirja

punktile 6.6. ei võetud vastu otsuseid nõukogu volituste pikendamise kohta ega uue nõukogu

liikme valimise kohta. Vastav ebaõige nõukogu seis kajastub äriregistris ka käesoleval hetkel.

Hageja on seisukohal, et antud juhul on üheselt selge, et nõutava häälte puudumise tõttu ei ole

mitte ühegi nõukogu liikme volitusi pikendatud ega uusi nõukogu liikmeid valitud. Märgitu oli

üheselt selge juba 20. novembri 2012. a aktsionäride üldkoosolekul, kus isegi protokolli on

otsesõnu mitmel pool märgitud, et: „Vastavalt XXX AS põhikirja punktile 6.6 on mistahes

üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt on vähemalt 7/8 koosolekul esindatud häältest

(350 häält).“ Põhikirja sõnastus kasutab sõna „mistahes“, millest järeldub, et selle all mõeldakse

ka isikuvalimiste osas vastu võetud otsuseid.

ÄS § 174 lg 3 on analoogsäte aktsiaseltsi üldkoosolekuid reguleeriva ÄS § 299 lg 2 suhtes.

Järelikult on üheselt selge, et kui põhikirjas on ette nähtud teatud minimaalne häälte arv isiku

valimise osas, siis tuleb seda järgida. Teisisõnu – kui üldkoosolekul ei saavuta isik

põhikirjajärgset häälte enamust, siis ei ole otsust tema valimise kohta vastu võetud. Ometi

kinnitab XXX oma allkirjaga nõukogu liikmete nimekirja, mille kohaselt XXX, XXX ja XXX

volitused nõukogu liikmena oleks saanud alguse 20. novembrist 2012.a so erakorralise

üldkoosoleku toimumise päevakavast ning seda olukorras kui Äriregister on juba ühel korral

vastava vea parandanud. Mitte ühegi nõukogu liikme kandidaadi puhul ei olnud täidetud XXX

AS põhikirja punktist 6.6 tulenev nõue, mille kohaselt on mistahes üldkoosoleku otsus vastu

võetud, kui selle poolt on vähemalt 7/8 koosolekul esindatud häältest (antud juhul oli vajalik 350

häält). Kõnealuse üldkoosoleku protokollija, aktsionär XXX on ise üldkoosoleku protokollist

nähtuvalt aktsepteerinud seda, et isikuvalimiste hääletuse järgselt on protokolli tehtud viide

põhikirja p 6.6. Mitte keegi, sh koosoleku juhataja XXX, samuti kostja aktsionär, ei vaielnud

vastava viite kandmisele vastu. Järelikult sel hetkel mõistsid kõik aktsionärid, et antud punkt on

asjakohane ja selles teadmises kõik ka koosolekult lahkusid.

Hageja leiab, et 20. novembri 2012 toimunud üldkoosoleku protokollist nähtub, et vastu ei ole

võetud ühtegi otsust mitte ühegi nõukogu liikme nõukogusse valimise osas ning hagejal on selle

tuvastamiseks õiguslik huvi. Hageja põhjendab enda tuvastushuvi sellega, et hageja on kostja

aktsionär, lisaks on hageja huviks ka ise osaleda kostja nõukogu töös ja nimetada sinna isikuid.

Kuivõrd organi otsus on käsitletav tehinguna, siis on oluline see, kuidas pooled tehingu tegemisel

tahet väljendades sellest aru said. Antud juhul sai koosolekul viibijad aru, et otsust nõukogu

liikmete valimise osas ei ole vastu võetud.

Hageja palub tuvastada, et XXX AS 20. novembril 2012. a toimunud aktsionäride erakorralisel

üldkoosolekul ei ole vastu võetud mitte ühtegi otsust mitte ühegi nõukogu liikme nõukogusse

valimise osas ega volituste pikendamise osas. Juhul, kui kohtu meelest on XXX AS 20.

novembril 2012. a toimunud aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul vastu võetud otsus nõukogu

liikmete valimise või nende volituste pikendamise osas, siis tuvastada 20. novembri 2012. a

aktsionäride üldkoosoleku otsuse tühisus kuna selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks

põhikirja p 6.6 ettenähtud korda. XXX AS kui hageja XXX kõik menetluskulud sh kulud

advokaadi õigusabile jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

Kostja vaidleb hagile vastutäies ulatuses. Hagi on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele.

Kostja nõukogu koosseis vastab seadusele, kostja põhikirjale ning Üldkoosoleku otsusele –

Põhikirja punkt 6.6. ei reguleeri isikuvalimisi. Põhikirja punkt 6.6. on erireegliks üldkoosoleku

otsuse vastuvõtmisel, kuid ei reguleeri häältenõuet isikute valimistel. Kuigi nii otsuste

vastuvõtmiseks kui isikute valimisteks on vajalik üldkoosoleku kokkukutsumine ning selle

otsustusvõimelisus, teeb äriseadustik neil kahel siiski selget vahet. Nii näiteks ei näe ÄS § 299

lõige 2 isiku valituks lugemise eeldusena ette minimaalset poolthäälte arvu, vaid valituks

loetakse enim hääli saanud kandidaat. Kostja põhikirja punkt 6.6. kohaldub seega selliste

üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel, mille jaoks on seadus sätestanud minimaalse poolthäälte

arvu nõude, seades selliste otsuste vastuvõtmiseks kostja üldkoosolekul seaduses sätestatust

kõrgema häälteenamuse nõude. Kostja põhikirja punkt 6.6. on seega eelkõige erireegliks ÄS §

299 lõikele 1, mis sätestab üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks poolthäälte enamuse nõude.

Kuivõrd isiku valimine ei ole äriseadustiku mõttes tavapärane üldkoosoleku otsus, ei saa sellele

ka kohaldada kostja põhikirja punktist 6.6. tulenevad üldreeglit üldkoosoleku otsuste

vastuvõtmiseks. Selleks, et kehtestada ka isiku valimiste puhuks seadusega võrreldes kõrgem

poolthäälte nõue, peaks vastav erireegel olema expressis verbis põhikirjas sätestatud. Kõnealune

kostja põhikirja punkt 6.6. on aga oma sõnastuselt liiga üldine, et seda ka isikute valimiste

aluseks oleva üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisele kohaldada. Põhikirja kehtestamisel pole

aktsionärid ka silmas pidanud, et punkt 6.6. oleks kohaldatav isikuvalimiste korral.

7/8 poolthäälte nõude kohaldamine kostja nõukogu liikmete valimistel oleks ka vastuolus

äriseadustikuga. Nimelt võib küll isiku valimistel sätestada ÄS § 299 lõikest 2 tulenevast

kõrgema häälteenamuse nõude, kuid seaduse mõttega läheks vastuollu isiku valimiste osas

sisuliselt konsensusnõude kehtestamine. Seda põhjusel, et konsensuslikust häältenõudest

juhindudes võiks pahatahtlike aktsionäride hääletamata jätmisel tekkida väga lihtsalt olukord, kus

ettevõte ei saaks juhatuse või nõukogu puudumise tõttu enam isegi tavapärase

majandustegevusega jätkata. ÄS § 299 lõike 2 mõte sama sätte lõike 1 erireeglina ongi

muuhulgas nimetatud olukorra vältimine. Samuti on ÄS § 299 lõike 2 eesmärgiks kaitsta

vähemusaktsionäride huve, tagades väikeaktsionäridele parema võimaluse saada nõukogusse

oma esindaja.

Üldkoosolekul osutusid hääletamistulemuse mõttes valituks kõik koosolekule esitatud nõukogu

liikmete kandidaadid juba ainuüksi seetõttu, et kõik kandidaadid said poolthääli. Nimelt sätestab

ÄS § 299 lõige 2, et isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest

enam hääli. Kostja põhikirja punkti 5.1. kohaselt võib kostja nõukogu koosneda kolmest kuni

seitsmest liikmest. Sisuliselt tähendab see seda, et kui kostja nõukogu liikmete valimisel

esitatakse üldkoosolekule näiteks seitse kandidaati ning igaühele annab kasvõi üks aktsionär oma

poolthääle, osutub iga kandidaat valituks. Kui aga nõukogu liikmete kandidaate on üle seitsme,

osutuvad valituks vaid enim poolthääli saanud kandidaadid. Üldkoosolekul oli nõukogu liikme

kandidaate kokku viis: päevakorra kohaselt oli nõukogu kandidaate kokku neli – kolm endise

nõukogu koosseisu liiget (XXX, XXX, XXX) ja üks uus liige (XXX) – ning üldkoosolekul seati

täiendava viienda kandidaadina üles XXX. Kuivõrd kõik kandidaadid said poolthääli, osutusid

vastavalt hääletustulemustele ka kõik valituks. XXXning XXX ei saanud nõukogu liikmeteks,

kuna nad ei esitanud üldkoosolekul oma nõusolekuid. Väär on hagiavalduses esitatud seisukoht

nagu ei oleks Üldkoosolekul küsitud nõukogu liikmete kandidaatidelt nõusolekuid nende

nõukogu liikmeks valimise kohta. Vastupidi, notari asendaja XXXküsis nimetatud nõusolekuid

ning XXX, XXX ja XXXesitasid vastavad kirjalikud nõusolekud. XXXja XXX oma nõusolekuid

nõukogu liikmeks valimise kohta enne üldkoosoleku toimumist ega selle ajal ei esitanud.

Asjaolu, et XXXja XXX esitasid oma nõusolekud tagantjärgi, ei saa aga enam muuta

üldkoosolekul vastu võetud otsuseid. Nimelt sätestab ÄS § 319 lõike 1 teine lause, et nõukogu

liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Seega tuleb kirjalik nõusolek nõukogu

liikmeks valimise kohta esitada hiljemalt üldkoosolekul ning mis tahes hilisem nõusolekute

esitamine ei muuda varasemalt toimunud üldkoosolekul küll iseenesest piisavalt hääli saanud,

kuid õigeaegse nõusolekuta, isikut valituks.

Kuigi hageja esitas oma nõusoleku kostja nõukogu liikmeks saamiseks tagantjärele, on

XXXsellele eelnevalt avaldanud oma nõukogu liikmeks saamise osas selget vastumeelsust. Seda

kinnitab nii üldkoosolekul nõutud nõusoleku esitamata jätmine, kui ka hilisem hageja tegevus,

mille raames on hageja korduvalt väitnud, et kostjal puudub nõukogu, väljendades sealjuures

oma soovi ka ise mitte olla nõukogu liige. Sama nähtub ka hageja e-kirjast äriregistrile, milles

XXXpalub äriregistrist kustutada nõukogu liikmena märgitud isikud, sealhulgas iseennast.

Kuivõrd XXX osales üldkoosolekul koos XXXiga viimase volitatud esindajana ning oli nõukogu

liikme kandidaadina ka XXXi poolt üles seatud, võib eeldada, et XXXi seisukohad tuleb

omistada ka XXXile.

Hageja alternatiivne nõue tuleb peamiselt eeltoodud põhjendustel jätta samuti rahuldamata.

Kostja esmane ning peamine vastuväite hageja alternatiivsele nõudele on see, et üldkoosoleku

vaidlustatud otsused ei olnud vastuolus põhikirja punktiga 6.6, kuivõrd juba ülaltoodud

põhjendustel ei reguleeri vastav säte isiku valimiste aluseks olevate üldkoosolekute otsuste

vastuvõtmist. Teiseks märgib kostja, et kuna sisuliselt tugineb hageja oma alternatiivse nõude

esitamisel väitele, et vaidlustatud üldkoosoleku otsused on vastuolus kostja põhikirjaga, on

tegemist üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise ja mitte tühisuse tuvastamise nõudega.

Kehtetuks tunnistamise nõuet ei saa aga hagejal olla, kuna ta osales üldkoosolekul, aga ei

esitanud ega protokollinud mitte ühtegi vastuväidet vaidlustatud otsuste kohta. Nimelt võib

üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi vastavalt ÄS § 302 lõikele 3 esitada

üldkoosolekul viibinud aktsionär vaid siis, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite

otsusele. Võib eeldada, et just põhjusel, et hageja ei esitanud üldkoosolekul otsuste kohta

vastuväiteid, esitas hageja oma alternatiivse nõude otsuste tühisuse tuvastamise tähe all.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on

seisukohal, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil

uuriti.

Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostja AS XXX aktsionär. AS-l XXX on kokku 400 nimelist

aktsiat nimiväärtusega 63,90 eurot ja neli aktsionäri: XXXkuulub 140 aktsiat ehk 35% aktsiatest,

XXXomab 120 aktsiat ehk 30 % aktsiatest, XXXomab 80 aktsiat ehk 20 % aktsiatest,

XXXkuulub 60 aktsiat ehk 15% aktsiatest. Samuti ei ole vaidlust selles, et 20. novembril 2012.

toimus AS XXX aktsionäride erakorraline üldkoosolek, mille päevakorras oli nõukogu liikmete

volituste pikendamine ja täiendava nõukogu liikme valimine. Koosolek oli kokku kutsutud

nõuetekohaselt, kohal olid kõik aktsionärid ning koosolek oli otsustusvõimeline. Lisaks oli kohal

ka üks nõukogu liikme kanditaate XXX. Koosolekul viibis ja sellel toimunu fikseeris Tallinna

notar Sirje Orman asendaja Mari-Liis Lipu.

Kohtule esitatud 20. novembril 2012. a toimunud kostja aktsionäride erakorralise üldkoosoleku

protokollis on koosolekul toimunu kajastatud alljärgnevalt:

1. Koosoleku juhataja ja protokollija määramine.

Valida koosoleku juhatajaks XXX.

-Poolt 400 häält, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Valida koosoleku protokollijaks XXX.

-Poolt 400 häält, vastu ja erapooletuid ei olnud.

2. XXX AS nõukogu liikmete volituste pikendamine.

Koosoleku juhataja tegi ettepaneku pikendada järgmiseks viieks (5) aastaks järgmiste juhatuse

liikmete volitusi:

- XXX, isikukood XXX.

Poolt 280 häält, vastu 120 häält, erapooletuid ei olnud.

- XXX, isikukood XXX.

Poolt 280 häält, vastu 120 häält, erapooletuid ei olnud.

- XXX, isikukood XXX

Poolt 280 häält, vastu 120 häält, erapooletuid ei olnud.

Vastavalt XXX AS põhikirja punktile 6.6 on mistahes üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle

poolt on vähemalt 7/8 koosolekul esindatud häältest (350 häält).

3. XXX AS nõukogu täiendava liikme valimine.

Koosoleku juhataja tegi ettepaneku valida täiendavaks nõukogu liikmeks XXX.

- Poolt 280 häält, vastu 120 häält ja erapooletuid ei olnud.

Vastavalt XXX AS põhikirja punktile 6.6 on mistahes üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle

poolt on vähemalt 7/8 koosolekul esindatud häältest (350 häält).

XXX, isikukood XXX.

- Poolt 280 häält, vastu 120 häält ja erapooletuid ei olnud.

XXX, isikukood XXX.

- Poolt 120 häält, vastu 280 häält ja erapooletuid ei olnud.

XXX, isikukood 37204094910.

- Poolt 120 häält, vastu 280 häält ja erapooletuid ei olnud (I kd tlk 17-19).

Poolte vahel on vaidlus selle üle kas 20. novembril 2012 toimunud kostja aktsionäride

erakorralisel üldkoosolekul on vastu võetud otsus, mille kohaselt on AS XXX nõukogu

liikmeteks XXX, XXX ja XXX. Hageja leiab, et 20. novembril 2012 toimunud aktsionäride

erakorralisel üldkoosolekul ei võetud vastu ühtegi otsust kostja nõukogu liikmete valimise kohta

kuna üldkoosolekul ei osutunud valituks ükski esitatud nõukogu liikme kandidaadist, sest üksi

kandidaat ei saanud kostja põhikirja punktis 6.6. nõutud häälteenamust. Samuti leiab hageja, et

20. novembril 2012 üldkoosolekul ei võetud vastu ühtegi otsust kuna protokoll ei kajasta mitte

ühtegi otsust nõukogu liikme valimise osas, sest juhul kui vastavad otsused oleksid vastu võetud,

siis oleks vastav olulist tähtsust omav asjaolu pidanud olema kajastatud üldkoosoleku protokollis,

sest vastav otsus, mitte selle puudumine, toob kaasa õigusliku tagajärje. Kostja on seisukohal,

kostja nõukogu koosseis vastab seadusele, kostja põhikirjale ja üldkoosoleku otsusele. Kostja

leiab, et hageja viide põhikirja punktile 6.6. on antud juhul asjakohatu, kuna nimetatud säte ei

kohaldu isikute valimisel. Seega poolte vahel on vaidlus selle üle, kas AS XXX põhikirja punk

6.6 kohaldub kostja üldkoosoleku tavapäraste otsuste vastuvõtmisel või ka isiku valimistel.

Poolte vaidlus taandub sisuliselt ühele kostja põhikirja punktile- nimelt AS XXX põhikirja punkti

6.6 alusel on mistahes üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt on vähemalt 7/8

koosolekul esindatud häältest. Täpsemalt on vaidlus selle üle, kas sõna “mistahes” tähendab kas

antud juhul mistahes otsuseid (hageja seisukoht) või erandlikult ei käi põhikirja punkt 6.6

regulatsiooni alla isikuvalimisi puudutavad otsused (kostja seisukoht). Samuti on poolte vahel

vaidlus selle üle kas kostja aktsionäride 20. novembril 2012 toimunud üldkoosolekul on üldse

nõukogu liikmete valimise otsus vastu võetud.

Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 226 annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride

üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud

seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. ÄS § 290 lg 1 ja 2 järgi teostavad

aktsionärid oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Vastavalt ÄS § 298 lõike

1 punktile 4 on aktsiaseltsi nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine aktsiaseltsi

üldkoosoleku pädevuses. ÄS § 299 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle

poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette

nähtud suuremat häälteenamuse nõuet. Seaduses sätestatud või põhikirjas ettenähtud juhtudel on

otsuse vastuvõtmiseks lisaks vajalik seaduses või põhikirjaga ette nähtud ulatuses eri liiki

aktsiate omanike nõusolek. ÄS § 299 lg 2 sätestab, et isiku valimisel loetakse üldkoosolekul

valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui

põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Riigikohus oma 18. detsembri 2006. a lahendis nr 3-2-1-

130-06 leidnud, et ÄS § 174 lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse

üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud

suuremat häälteenamuse nõuet. Sama paragrahvi 3. lõike järgi loetakse isiku valimisel valituks

kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui

põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Osaühingu põhikirjas tuleb märkida ÄS § 139 lg 1 punktides

1-8 sätestatud kohustuslikud tingimused. Vastavalt sama paragrahvi 2. lõikele võib põhikirjas

ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Viidatud sätetest tulenevalt ei ole

isiku valimise häälteenamuse nõue imperatiivne ning põhikirjas võib sätestada suurema

häälteenamuse nõude. Seega kehtib ÄS § 174 lõikes 3 sätestatud häälteenamuse nõue juhul, kui

põhikirjaga ei ole ette nähtud kõrgendatud häälteenamuse nõuet. Sama seisukohta kordas

Riigikohus oma 27. oktoobri 2011. a lahendis nr 3-2-1-97-11 märkides, et nii ÄS § 174 lg 1 kui

ka § 174 lg 2 võimaldavad osaühingu põhikirjas otsuse vastuvõtmiseks ette näha seaduses

sätestatust suurema häälteenamuse nõude. Riigikohus on leidnud, et põhikirjas võib ette näha ka

suurema häälteenamuse nõude ÄS § 174 lg-s 3 sätestatust. ÄS § 174 lg 3 on analoogsäte

aktsiaseltsi üldkoosolekuid reguleeriva ÄS § 299 lg 2 suhtes.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et AS XXX põhikirja punkt 6.6 kohaldub kostja

üldkoosoleku tavapäraste otsuste vastuvõtmisel, kuid mitte isiku valimisel. Kohus põhjendab

oma seisukohta alljärgnevalt.

ÄS § 299 lõige 2, mille kohaselt loetakse isiku valimisel üldkoosolekul valituks kandidaat, kes

sai teistest enam hääli, on erireegliks ÄS § 299 lg 1 sätestatud üldkoosoleku tavapäraste otsuste

vastuvõtmise korra osas. Nii näiteks ei näe ÄS § 299 lõige 2 isiku valituks lugemise eeldusena

ette minimaalset poolthäälte arvu, vaid valituks loetakse enim hääli saanud kandidaat. ÄS § 299

lõige 1 lubab selgesõnaliselt kehtestada üldkoosolekul põhikirjaga tavapäraste otsuste

vastuvõtmiseks suurema häälteenamuse nõude. ÄS § 299 lõikes 2 sellist selgesõnalist lubadust ei

ole. Seega kostja põhikirja punkt 6.6. kohaldub selliste üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel, mille

jaoks on seadus sätestanud minimaalse poolthäälte arvu nõude, seades selliste otsuste

vastuvõtmiseks kostja üldkoosolekul seaduses sätestatust kõrgema häälteenamuse nõude. Kostja

põhikirja punkt 6.6. on seega eelkõige erireegliks ÄS § 299 lõikele 1, mis sätestab üldkoosoleku

otsuse vastuvõtmiseks poolthäälte enamuse nõude. Kuivõrd isiku valimine ei ole äriseadustiku

mõttes tavapärane üldkoosoleku otsus, ei saa sellele ka kohaldada kostja põhikirja punktist 6.6.

tulenevat üldreeglit üldkoosoleku otsuste vastuvõtmiseks. Kohus nõustub kostja seiskohaga, et

selleks, et kehtestada ka isiku valimiste puhuks seadusega võrreldes kõrgem poolthäälte nõue,

peaks vastav erireegel olema expressis verbis põhikirjas sätestatud. Vastaselt juhul ei saa

eeldada, et aktsionärid on soovinud ühinguõiguse tavapärasest reeglist kehtestada väga suure

erandi. Kohus märgib, et otsuses, milles Riigikohus leidis, et äriühingu põhikirjaga oli sätestatud

isiku valimiste puhuks erireegel võrreldes äriseadustikuga, oli vaidlusaluse põhikirja punkti

sõnastus sätestatud expressis verbis just nimel juhatuse liike valimise ja tagasikutsumise puhuks

(18. detsembri 2006 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-130-06, p 1).

Kohus leiab, et põhikirja punkti 6.6 tõlgendamisel tuleb samuti asuda seisukohale, et nimetatud

punkt ei reguleeri isiku valimisi. Põhikirja tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS §-s 29 sätestatud

lepingu tõlgendamise regulatsioonist. Nimelt on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse

tegemisel TsÜS § 33 lõike 1 järgi tahteavaldus, millest tulenevalt on juriidilise organi otsus

mitmepoolne tehing ehk leping TsÜS § 67 lg 2 kolmanda ja neljanda lause mõttes. Juriidilise

isiku organi otsust on Riigikohus mitmepoolse tehinguna käsitlenud nii oma 25. aprilli 2006

otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06 kui ka 1. märtsi 2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10.

Järelikult on ka aktsiaseltsi üldkoosoleku otsusega vastu võetud aktsiaseltsi põhikiri lepingulise

iseloomuga, mistõttu tuleb selle tõlgendamisel lähtuda lepingu tõlgendamise reeglitest. VÕS § 29

lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.

Tunnistaja XXXütluste kohaselt temale teadaolevalt kehtiva põhikirja vastuvõtmisel võeti selline

põhikirja punkt 6.6. vastu selleks, et keegi ei jääks kõrvale firma juhtimisest ja

majandustegevusest. Kehtiva põhikirja vastuvõtmise ajal oli üks aktsionär, kellel oli 15%

aktsiatest. Eesmärk oli XXXhuvisid kaitsta (II kd tlk 48-49). Tunnistaja XXXütluste kohaselt oli

tunnistaja täna kehtiva põhikirja vastuvõtmise juures. Põhikirja punkti 6.6. mõte oli selles, et oli

üks vähemusaktsionär, kellel oli 15% aktsiaid ja hoida teda enda juures selleks, et tal oleks

hääleõigus, tehti põhikirja punkt 6.6. Ei osanud ette nähta, et suhted muutuvad firma suhtes

vaenulikuks. Kui oleks ette näinud, oleks põhikirja punkti 6.6 teisiti sõnastanud. Kui selle punkti

järgi käituda, siis ei saagi nõukogu valida. Varasemalt ei ole probleeme olnud isikuvalimistega.

Varasemad otsused on vastu võetud konsensusega. Mõningad otsused on jäänud vastu võtmata

kuna konsensust pole saavutatud, see ei puuduta isiku valimisi (I kd tlk 50). Sisuliselt kostja

aktsionärid, välja arvatud hageja, on tunnistanud, et nende hinnangul seisneb vähemusaktsionäri

kaitse põhikirja punkti 6.6 mõttes selles, et väikeaktsionär saaks kaasa rääkida äriühingu

majandus-ja finantstegevuste juhtimise küsimustes ning põhikirja vastuvõtmisel ei ole nimetatud

sätte kehtestamise eesmärgiks, et aktsionär võiks kunagi takistada selliselt ettevõtte tegevust

selliselt, et ei ole võimalik kostjale valida juhtorganite liikmeid. Kohus nõustub kostjaga, et

tunnistajate XXXja XXXseisukoht vähemusaktsionäride huvide kaitse osas on ka majanduslikult

loogiline

ning

kooskõlas

äripraktikaga.

Praktikas

on

nimel

peamiseks

vahendiks

väikeaktsionäride huvide kahjustamisel äriühingu kapitali suurendamine, väikeaktsionäride

aktsiate märkimise õiguse välistamine ja dividendide maksmata jätmine. Enamasti kahjustatakse

väikeaktsionäri huve aktsiakapitali suurendamise ja dividendide maksmata jätmisega. Selleks, et

aktsionärid ei saaks häälteenamusega otsustada kapitali tõstmist või seda takistava põhikirja

muutmist, kehtestatakse praktikas taoliste otsuste vastuvõtmise kord kõrgema häälteenamuse

nõudega. Täpselt niimoodi on kostja põhikirja punkti 6.6. vastuvõtmisel tehtud. On ilmne, et kui

aktsionäride kavatsus oleks olnud, et põhikirja punkti 6.6 sätestatud regulatsiooni võiks

kohalduda ka nõukogu valimisel, oleks sellest ka räägitud. Vaidlus puudub selle üle, et

aktsionärid ei ole kunagi arutanud põhikirja vastuvõtmisel punkti 6.6 sõnastuse üle isikute

valimise kontekstis.

VÕS § 29 lõige 4 tulenevalt kui aktsionäride ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb

põhikirja punkti 6.6 tõlgendada nii nagu, aktsionäridega sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel pidi mõistma. Kohus leiab, et ka lähtuvalt sarnase mõistliku isiku positsioonist tuleb

põhikirja punkti 6.6. tõlgendamisel jõuda seisukohale, et antud säte ei reguleeri isiku valimisi.

Määratledes põhikirja punkti 6.6 mõistliku inimese seisukohast, tuleb võtta arvesse ka VÕS § 7

lõikes 2 sätestatud asjaolusid, nagu lepingulise suhte olemust ja lepingu eesmärki, vastava

tegevusala tavasid ja praktikat. Isiku valimiste puhul on äripraktikas tavaline, et valituks loetakse

enim hääli saanud kandidaat. Erandeid sellest reeglist äriühingud praktiliselt ei kasuta.

Eeltoodust tulenevalt kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et AS XXX põhikirja punktis 6.6.

sätestatu, et mistahes üldkoosoleku otsus on vastuvõetud kui selle poolt antakse vähemalt 7/8

koosolekul esindatud häälest tähendab, et põhikirja punktis sätestatud 7/8 häälte enamuse nõue

kohaldub ka isikuvalimiste. Kohus leiab, et AS XXX isikuvalimisi reguleerib ÄS § 299 lõige 2,

mille kohaselt loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli.

Kuigi kohus on seisukohal, et AS XXX põhikirja punktis 6.6. sätestatu ei kohaldu

isikuvalimistele, asub kohus seisukohale, et 20. novembril 2012 toimunud kostja erakorralisel

üldkoosolekul nõukogu liikmete valimise kohta ühtegi otsust vastu ei võetud. Kohus põhjendab

oma seisukohta alljärgnevalt.

ÄS § 304 lg 7 sätestab, et aktsiaseltsi üldkoosoleku protokoll peab olema notariaalselt tõestatud,

kui üldoosoleku otsus on nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise aluseks või nõukogu

kohta põhikirjas muudatuse tegemise aluseks. Märgitust tuleneb, et kogu koosoleku oluline käik

ja vastvõetud otsused peavad kajastuma protokollis. Kui kohtule esitatud 20. november 2012

toimunud kostja erakorralise üldkoosoleku protokollist nähtub üldkoosoleku käik, päevakord ja

hääletamine, samuti koosoleku juhataja ja protokollija valimise otsustamine, siis vastuvõetud

otsuseid, mis puudutaksid nõukogu liikmete tähtaja pikendamist või uute nõukogu liikmete

valimist, protokollist ei nähtu. Kohus leiab, et juhul kui otsused oleksid vastu võetud, siis

kajastuksid nad protokollis täpselt samasuguste positiivsete otsustena, nagu on seda otsused

valida koosoleku juhatajaks XXXja koosoleku protokollijaks XXX. Nõukogu liikmete volituste

pikendamise ja täiendava liikme valimise punktide alt nähtuvad üksnes valmistulemused ja

märge, et vastavalt XXX AS põhikirja punktile 6.6 on mistahes üldkoosoleku otsus vastu võetud,

kui selle poolt on 7/8 koosolekul esindatud häältest (350). Eeltoodust tulenevalt 20. november

2012 toimunud kostja erakorralise üldkoosoleku protokollis ei kajastu ühtegi otsust nõukogu

liikmete valimise või nende volituste pikendamise kohta.

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et pärast seda kui toimunud koosolekul otsuseid vastu ei

võeta ja koosolekul viibinud aktsionärid lahkuvad koosolekult teadmisega, et otsust ei ole vastu

võetud, ei ole hilisema tõlgendusega võimalik seda lugeda vastuvõetuks ja asuda tagantjärgi

seisukohale, et otsused siiski loetakse vastuvõetuks.

Aktsionäride erakorralise koosolek otsus on käsitletav tehinguga TsÜS § 67 lg 1 kohaselt on

tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje

kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tahteavaldus või olla nii otsene (TsüS § 68 lg 2) või

kaudne (TsÜS § 68 lg 3). Isiku tahe tehingu tegemiseks peab olema selge ja ka tehingu tegemise

fakt peab olema selge. Käesoleval juhul said enamus 20. novembril 2012 kostja aktsionäride

üldkoosolekul viibinud isikud aru, et üldkoosolekul nõukogu liikmete volituste pikendamise ja

täiendava nõukogu liikme valimise kohta otsust vastu ei ole võetud. Nimetatud asjaolu

kinnitavad nii notar Sirje Orman poolt Harju Maakohtule esitatud avaldus kui ka kohtuistungil

üle kuulatud tunnistajate ütlused. 20. november 2012 notar Sirje Orman poolt Harju Maakohtule

edastatud avalduse kohaselt edastab notar koosoleku protokolli toimikusse lisamiseks, ühtegi

otsust põhikirja punkti 6.6 tõttu vastu ei võetud (I kd tlk 198). Tunnistaja XXX ütluste kohaselt

läks koosolekult ära teadmisega, et nõukogu ei valitud (II kd tlk 45). Tunnistaja XXXütlused on

kooskõlas tunnistaja XXX ütlustega. XXXütlustest nähtuvalt sai ka tema aru, et otsust ei saadud

vastu võetud tulenevalt põhikirja punktist, mille kohaselt 7/8 üldkoosolekul olevatest häältest

pidi olema, et otsust vastu võtta. Tunnistaja kinnitas, et antud põhikirja punkti osas aktiivset

diskussiooni ei toimunud, oli kõhklevaid seisukohti. Hageja ja XXX lahkusid büroost, XXX ja

XXX ning ülejäänud aktsionärid jäid büroosse, räägiti sellest kuidas probleemi oleks võimalik

lahendada ja jutt jäi selliselt, et koosolekust midagi välja ei tulnud ja tõenäoliselt tuleb kokku

kutsuda uus koosolek või nõuda kohtu kaudu põhikirja puntki osas tõlgendamist, et isiku

valimistel see ei kohaldu. Need inimesed, kes kohale jäid lubasid konsulteerida ja mõelda kuidas

asju saaks lahendada. Koosolekul oli tunnistaja XXXseisukoht, et otsust ei ole vastu võetud (II

kd tlk 46-47). Tunnistaja XXX(endine XXX) ütluste kohaselt koosolek lõppes segases meeleolus

ja see kas koosolekul nõukogu osutus valituks jäi segaseks. Tunnistaja mäletamist mööda XXX

ja hageja lahkusid esimestena pärast koosoleku lõppu. Tunnistaja, XXXja XXX ja XXXjäid

ruumi nõutult istuma, et mis nüüd edasi saab, omavahel arutades leidsid, et on mõistlik, et

XXXvõtab ühendust juristiga ja pärib selle olukorra kohta (II kd tlk 48-49). Seega tunnistab

XXX, et nõukogu liikmete valimise küsimuses pidi aktsionär ja kostja juhatuse liige

XXXkonsulteerima juristiga ning alles pärast koosoleku toimumist hakati otsima lahendust

olukorrale.

Tunnistaja XXXon ainus tunnistaja, kes väideavalt sai aru, et tema arusaamisel sai esimene

komplekt nõukogu valitud. Kuigi kohtule nähtuvalt 20.11.2012 XXX AS aktsionäride

erakorralise üldkoosoleku protokollis oli XXXmärgitud nimetatud koosoleku protokollijaks,

väitis XXXkohtu hinnangul kummalisel kombel, et ta küll kirjutas protokollile alla, aga seda läbi

ei lugenud. Samas on siiski ka XXXkinnitanud, et arutelu koosolekul polnud, kui palju hääli

tuleb anda, et nõukogu valituks saab. Tunnistaja selgitas, et tema teadmine, et nõukogu osutus

valituks, tugines sellel, et esimene komplekt sai rohkem hääli. Asjaolu, et nõukogu osutus

valituks, selgitas tunnistaja, et see oli pigem sisetunne ja see tundus mõistlik. Küsimusele, miks

põhikirja punkt 6.6 ei kohaldu isikuvalimistele, vastas XXX, et pärast üldkoosoleku toimumist

olevat advokaat talle seda selgitanud (II kd tlk 49-51). XXXütlustest nähtuvalt kohus leiab, et

tegelikult koosoleku toimumise ajal ei olnud XXXl mingit alust ega teadmist uskumuseks, et

nõukogu liikmete valimise otsused on vastu võetud ning tema ütlused on seega vasturääkivad ja

ebausaldusväärsed. Tegelikkuses on XXXalles hiljem asunud seisukohale, et 20.11.2012

aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul võeti vastu ostus nõukogu liikmete valimise kohta.

Ka tunnistaja Kaidi Sulg selgitas, protokolli ettevalmistamisel lähtus sellest, et esitatakse 4

kandidaati ja kõik saavad valituks, kuid tuginedes notari selgitusele, et põhikiri nõuab 7/8 poolt

häältest, tegi protokolli täiendusi (II kd tlk 51-52). Ka vande alla üle kuulatud hageja

XXXkinnitab, et koosolekul mingeid otsuseid vastu ei võetud, põhikirja punkti 6.6 üle ei olnud

koosolekul mingid vaidlust ja notarist lahkuti teadmises, et uut nõukogu ei valitud (II kd tlk 50-

51). Hageja ütlused on teiste tunnistajat ütlustega kooskõlas, v.a. XXX, kelle ütluseid ei pidanud

kohus piisavalt usaldusväärseks.

Kohus nõustub iseenesest kostja väitega, et ÄS § 304 näeb küll ette aktsionäride üldkoosolek

protokollimise kohustuse ning nimekirja protokolli kantavatest andmetest, kuid ei sätesta vastava

kohustuse täitmata jätmise korral üldkoosolekul vastu võetud otsuse tühisust. Ka ÄS § 299 lõike

2 kohaselt, mis sätestab, et isiku valimistel loetakse valituks enim hääli saanud kandidaat, ei sõltu

isiku valimise otsuse kehtivus protokolli fikseeritust. Nimetatud seisukohta on kinnitanud ka

Riigikohus oma 16. juuni 2008 otsuses tsiviilasjas r 3-21-60-08 märkides, et AS § 299 lõike 2

kohaselt ei sõltu isiku valituks osutamise kehtivus sellest, kas hääletamistulemused on protokollis

õigesti kajastatud või kas neile on antud õige hinnang. Kohus leiab, et isegi olukorras, kus

nõukogu liikmete valimise protokollis ei ole õigesti kajastatud hääletamistulemused, peaks

protokollist nähtuma kas mingisugune otsus on vastu võetud ning valituks osutunud nõukogu

liikmed peaksid olema teadlikud, et on vastu võetud otsus nende nõukogu liikmeks valimise

kohta. Käesoleval juhul kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt XXXega XXXei saanud 20.

novembril 2012 toimunud aktsionäride üldkoosolekul üldse aru, et neid oleks nõukogu liikmeks

valitud. Nõnda ei mõistnud ka koosoleku juhataja XXX ja protokollija XXX, sest sellisel juhul

oleks nad vastava otsuse protokolli kandnud. Ka protokolli tõestanud notari asendaja XXXsai

aru, et kostja nõukogu liikmeid ei valitud ning seetõttu ongi kantud protokolli viide põhikirja

punktile 6.6, mille kohaselt mistahes üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt on

vähemalt 7/8 koosolekul esindatud häältest (350 häält).

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et 20. november 2012 toimunud kostja erakorralise

üldkoosoleku protokollis ei ole vastu võetud ühtegi otsust nõukogu liikmete valimise kohta ja

koosoleku juhataja ja mõnede aktsionäride hilisema tõlgendusega ei ole võimalik seda lugeda

vastuvõetuks ja asuda tagantjärgi seisukohale, et otsused loetakse vastuvõetuks

Kohus leiab, et kostja juhatuse liikme ja teiste aktsionäride hilisem käitumine, kus püüti

tagantjärele 20.11.2012 kostja erakorralisele üldkoosolekule anda teistsugune tõlgendus, on

ilmselgelt pahauskne ja lubamatu. Kostja on hiljem asunud seisukohale, et nõukogu liikmeks

osutusid valituks XXX, XXXja XXX(XXX) kuna nemad olid andnud kirjaliku nõusoleku

nõukogu ja XXXning XXX ei osutunud nõukogu liikmeks valituks, kuna puudus nende kirjalik

nõusolek.

TsÜS § 138 lõike 1 kohaselt tuleb õiguste ja kohustuste täitmisel toimida heas usus, sama sätte

lõike 2 järgi ei ole lubatud õiguste teostamine muuhulgas selliselt, et õiguste teostamise

eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Olukorras, kus aktsionärid ja kostja juhatuse liige

on juristidega konsulteerimise tulemusena jõudnud seisukohale, et põhikirja punkt 6.6. ei

kohaldu isikuvalimistele, oleks tulnud kõigile aktsionäridele seda seisukohta selgitada ja uuesti

kokku kutsuda AS-i XXX erakorraline üldkoosolek nõukogu liikmete valimise päevakorraga.

Sellisel juhul oleks XXX ja XXX olnud võimalus nõukogu liikmeks valituks osutumise korral

esitada oma kirjalik nõusolek ja nad oleksid saanud nõukogu liikmeks.

Nii hageja XXX kui tunnistaja XXX on vande all ütlustega kinnitanud, et juhul kui neid oleks

valitud koosolekul nõukogu liikmeks, oleksid nad andnud oma kirjaliku nõusoleku. Kõigil

nõukogu liikme kandidaatidel oli nõusolek olemas ja koosolekul kirjalik nõusoleku esitamise

teemat keegi ei tõstatanud, keegi neil kirjalikku nõusolekut ei küsinud ( II kd tlk 45,). Ka notari

asendaja XXX on selgitanud, et koosoleku toimumise ajal tal hageja XXX ja XXX nõusolekut ei

olnud, kuid ta ei pidanud vajalikuks nõusolekut küsida, sest tunnistaja hinnangul ei olnud otsust

vastu võetud. Kui oleks koosolekul viimase punktiga jõutud konsensuseni, siis oleks tunnistaja

küsinud koosolekul nõusolekuid. Praktikas on ka nii, et kui nõusolekut kaasas ei ole, siis võib

nõusoleku kirjutada kohapeal lihtkirjalikult, kuid see peab toimuma enne koosoleku lõppemist.

Tunnistaja edastas protokolli äriregistrile koos koosoleku kutsega. Äriregistrisse dokumentide

edastamisel märkuste lahtrisse formaalselt on ära märgitud see, mis on koosoleku toimumise

aluseks. Kuna juures on märkus, et otsuseid vastu ei võetud, siis notar ja notari asendaja ei

edastanud äriregistrile nõusolekuid ja nimekirju (II kd tlk 47-48). Tunnistaja XXXütluste

kohaselt tema XXX käest nõusolekut ei küsinud kuna ta ei teadnud, XXX i kandidatuur üles

seatakse. Hageja XXX vastusest sai tunnistaja aru, et XXX annab oma nõusoleku kui tuleb tema

jaoks sobiv hetk. See poleks olnud probleem kui hageja oles nõusoleku kirjutanud koha peal

käsikirjaliselt (II kd tlk 52).

Võttes arvesse tunnistajate XXX ja XXX poolt antud selgitusi peab kohus usutavaks hageja

väidet, et kui aktsionäride erakorralise koosoleku ajal oleks tõusetunud vaidlus otsuse

vastuvõtmise üle, siis oleks hageja osanud käituda teisiti (muuhulgas oleks kindlasti esitanud

oma nõusoleku nõukogusse valimise osas, vastuväite otsuse vastuvõtmiseosa, kui protokolli

oleks nii kantud jne.)

Asja materjalidest nähtuvalt on notar Sirje Orman 02.01.2013 äriregistrile esitatud avalduse

kohaselt palunud kanda äriregistrisse XXX kohta järgmised muudatused: Märkused. 1.Lisatud

protokoll koos nõukogu liikmete ja nõusolekutega. Tuginedes riigikohtulahenditele on koosoleku

otsused nõukogu liikmete valimise kohta vastu võetud. Koosolekul valiti viis nõukogu liiget:

XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX. Kirjalikud nõusolekud on esitanud kolm nõukogu liiget:

XXX, XXX ja XXX. Avaldusele on lisatud juhatuse liikme XXX poolt allkirjastatud nõukogu

liikmete nimekiri, mille kohaselt XXX AS kolmeliikmelisse nõukogusse kuuluvad XXX, XXX,

XXX(I kd tlk 29-30). Kohus leiab, et on põhjendamatu järeldada, et seoses sellega, et XXX ja

XXX ei soovinud kostja nõukogu liikmeks saada, nad koosolekul oma nõusolekut ei esitanud.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt jäi XXX ja XXX nõukogu liikmeks oleku nõusolek

koosoleku juhatajale edastamata, kuna nemad ja teised aktsionärid said aru, et nõukogu liikmete

valimise otsust ei ole vastu võetud. Erisus XXXXXX ja XXXga on vaid selles, et nemad olid

enne koosoleku algust oma kirjaliku nõusoleku jõudnud notarile esitada. 20. novemebri 2012

üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et koosoleku juhataja oles nõusolekuid küsinud ja XXX ning

XXX oleks oleksid keeldunud nõusoleku liikmeks olemise kohta oma kirjalikku nõusolekut

andmast.

Käesoleval juhul on aga teised aktsionärid ära kasutanud olukorda, et XXX ja XXX mõistsid, et

kostja üldkoosolekul nõukogu liikmeid ei valitud ja on jätnud sellega seoses oma kirjaliku

nõusoleku koosoleku juhatajale esitamata. Kostja peamine väide ongi, et nõukogu sai valituks,

kuid XXX ja XXX ei saanud nõukogu liikmeks kuna nad ei esitanud oma nõusolekut. Kostja

juhatuse liikme ja teiste aktsionäride selline käitumine on aga vastuolus TsÜS § 138 lõikes 1

sätestatud hea usu põhimõttega, sest kahjustab aktsionäri XXX õigusi ja ei saa seetõttu tuua

kaasa õiguslikku tagajärge.

Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja tuvastab, et AS XXX 20. novembril 2012. a

toimunud aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul ei ole vastu võetud mitte ühtegi otsust mitte

ühegi nõukogu liikme nõukogusse valimise osas ega volituste pikendamise osas.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotamine

Juhindudes TsMS § 162 lg 1 sätestatust peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud kostja

kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3

hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.

Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

Kohtunik