2-12-11900/42 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2014. a Tartu Tsiviilasja number 2-12-11900 Tsiviilasi A.G. hagi M.K. vastu täisealisele lapsele elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 1440 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 5. juuli 2013. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): M.K. (sünd. XXXX; elukoht: Soome Helsingi Lohjantie 6A 3D), esindaja Monica Meristo. Vastustaja (hageja): A.G. (isikukood: 39408115234; elukoht: Jõgeva Puiestee 25-21)

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 5. juuli 2013. a otsus elatise suuruse osas ja teha uus otsus, millega mõista M.K. lt välja A.G. kasuks elatis 112,5 (ükssada kaksteist eurot ja 5 senti) eurot kuus alates 12.08.2012 kuni A.G. õpingute lõppemiseni keskhariduse omandamisel gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui A.G. 21-

2 aastaseks saamiseni.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. A.G. esitas 22.03.2012. a kohtule hagiavalduse M.K. vastu elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras alates 11.08.2012. a.

Tartu Maakohtu 25.04.2012. a määrusega peatati TsMS § 355 alusel tsiviilasja menetlus kuni hageja täisealiseks saamiseni (tl 12-13).

Hageja esitas 31.10.2012. a kohtule hagiavalduse, milles taotleb kostjalt igakuise elatise väljamõistmist hageja kasuks summas 345 eurot alates 11.08.2012. a (tl 16-18). Hagiavalduse kohaselt jätkab hageja õpinguid Rakvere Ametikoolis ning lõpetab õpingud märtsis 2014. a.

2. M.K. vaidleb hagile vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist (tl 32-34). Vastuse kohaselt on hageja täisealine ja tal on töökoht. Hageja ei ole esitanud põhjendusi, miks ta ei võiks jätkata õpingute kõrvalt töötamist või millised on tema võimalused toimetulekuks vajalike rahaliste vahendite leidmiseks (nt õppelaen, võimalikud säästud, töötamine, toetused). Seega ei ole elatise nõue põhjendatud. Kostja elab alaliselt Soomes ja töötab ehitajana. Ehituse valdkonnale on iseloomulik tööde ja seega tulude kõikumised, mis võivad kohati olla küllaltki suured. Seega on toimetulek ebakindel. Kostja abiellus 07.11.2011. a ning tema abikaasal ei ole sissetulekut, mistõttu peab kostja tagama abikaasale piisavad rahalised vahendid toimetulekuks. Kostja vältimatud igakuised kulud kokku on 641 eurot. Sellele lisanduvad muud toimetulekuks vajalikud tavalised kulutused, mis on Soomes oluliselt suuremad kui Eestis. Lisaks tuleb arvesse võtta tervishoiukulutusi – kostjal on depressioon ja ta on 2012. a lõpus olnud seetõttu haiglaravil. Raviga seoses on tema kulutused umbes 40 eurot kuus. Kuna kostja kulud kokku on vähemalt 1264 eurot ja töötasu keskmiselt 1360 eurot, ei ole ta võimeline elatist maksma. Juhul, kui kohus leiab, et kostja peaks elatist tasuma, on põhjendatud välja mõista elatis pooles ulatuses.

3

3. Hageja esitas 08.02.2013. a vastuse kostja seisukohtadele. Hageja vähendas nõuet ja taotles elatise väljamõistmist summas 250 eurot kuus (tl 46-47). Nõude vähendamine on seotud sellega, et hageja ema on nõus tasuma oma pensionist 95 eurot. Hageja väljaminekud seoses õppimisega on kokku 345 eurot.

MAAKOHTU LAHEND 4. Tartu Maakohus rahuldas 05.07.2013. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis M.K. lt A.G. kasuks välja alates 12.08.2012. a kuni 24.10.2012. a igakuise elatise tasumata jätmisega tekitatud kahjuhüvitise summas 145 eurot kuus ja alates 25.10.2012. a kuni 13.01.2013. a 145 eurot kuus. Maakohus mõistis M.K. lt A.G. kasuks välja elatise 160 eurot kuus alates 14.01.2013. a kuni õpingute lõppemiseni keskhariduse omandamisel gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui A.G. 21-aastaseks saamiseni. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Viru Maakohtu 13.05.2008. a otsusega tuvastati tsiviilasjas nr 2-08-556, et A.G. põlvneb M.K. st ning M.K. lt mõisteti välja elatis A.G. ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni igakuise elatusrahana 2175 krooni (tl 4-5). A.G. on sündinud 11.08.1994. a ning seega on A.G. alates 11.08.2012. a täisealine, s.o 18-aastane. M.K. l puudub alates 12.08.2012. a elatise tasumise kohustus. Kohus lähtus tähtpäeva kindlakstegemisel TsÜS § 135 lg-st 2 § 136 lg-st 7 ja § 137 lg-st 1. PKS § 97 p 2 sätestab elatise tasumise kohustuse olukorras, kus laps on vaatamata oma täisealisusele jätkanud põhi- või keskhariduse omandamist. Selline ülalpidamise kohustus kestab kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 21-aastaseks saamiseni. Nimetatud vanemate ülalpidamiskohustuse sätestamisega on seadusandja pidanud vajalikuks tagada laste materiaalseid vajadusi olukorras, kus täisealiseks saanud laps on omandamas põhi- või keskharidust. Seega võib pidada põhjendatuks kostja väiteid selle kohta, et täisealiseks saanud lapsele elatise maksmine on erandlik ning võimalik ainult mõjuvatel põhjustel. Rakvere Ametikooli direktori poolt 18.10.2012. a väljastatud tõendi nr 2-29/44 ja 30.01.2013. a väljastatud tõendi nr 6-28/114 kohaselt õpib A.G. 2012/2013 õppeaastal Rakvere Ametikoolis täiskoormusega põhikooli baasil päevase õppe kolmandal kursusel ning lõpetab kooli märtsis 2014. a (tl 19, 49). Hageja on kohtule esitanud ka praktikalepingu nr TT-12/13-69, mille kohaselt on Rakvere Ametikooli III kursuse õpilase A.G. ja OÜ Hansaliin vahel 17.10.2012. a sõlmitud leping selle kohta, et ajavahemikul 29.10.2012 kuni 21.12.2012. a toimub koka eriala praktika OÜ-s Hansaliin, Sadama 5/7 (tl 48). A.G. vastab PKS § 97 p-s 2 sätestatud tingimustele. Ühtlasi puuduvad PKS §-s 103 sätestatud ülalpidamisnõuet piiravad või välistavad asjaolud. Seega on A.G. õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Siinjuures märkis kohus, et seadus ei erista elatise maksmise aluseid ega vajaduste hindamise metoodikat sõltuvalt asjaolust, kas elatist taotletakse alaealise või täisealiseks saanud lapse ülalpidamiseks. Täisealiseks saanud õpinguid jätkava lapse elatis ei saa reeglina olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Sellises suuruses elatise väljamõistmisele tulenevad piirangud üksnes PKS §-st 102.

Hageja igakuiste kulutuste suuruseks on 345 eurot, milline summa sisaldab järgmisi kulutusi: korter 70 eurot, transport 90 eurot, telefon 10 eurot, internet 20 eurot, toit 70 eurot, riided 35

4 eurot, muud kulud (ravimid, treening, koolitarbed) 50 eurot. Kohtuistungil selgitas hageja, et ta elab Tamsalus vanaema ja vanaisa juures ning maksab korteri kulusid. Rahalisi vahendeid annavad talle vanaema ja ema. Saadav õppetoetus kulub tal transpordile. Kooli poolt hüvitatakse talle igal kuul sõidupiletite alusel 20% piletihinnast. Eksamite ajal peab ta tasuma toidu eest, muidu tagab lõunasöögi kool. Suveks otsib A.G. tööd ehitusel. Kooli ajal ei ole tal võimalik tööl käia. Hageja esitas kohtule Rakvere Ametikooli direktori poolt väljastatud tõendi selle kohta, et 2012. aastal on A.G. le makstud õppetoetust 383,50 eurot, sõidusoodustust 238,40 eurot ja koolilõuna toetust (välispraktika ajal) 62,82 eurot (tl 49). Eeltoodud igakuuliste kulutuste (345 eurot) katmiseks on A.G. taotlenud elatise väljamõistmist M.K. lt summas 250 eurot. Kohus nõustus kostja seisukohaga selles, et elatise tasumise kohustus peaks reeglina vanemate vahel jagunema võrdsetes osades ning suurema osa kulutuste katmiseks elatise väljamõistmine ainuüksi isalt ei saa olla põhjendatud. Ühtlasi ei pidanud kohus põhjendatuks mõista M.K. lt välja igakuulist elatist suuremas ulatuses kui PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras ka seetõttu, et A.G. le hüvitatakse osaliselt kooliga seotud kulutusi, sealhulgas kooli poolt tasustatud lõunasöögid, transpordikulude osaline hüvitamine, õppetoetus.

TsMS § 439 järgi ei või kohus ületada otsuses nõude piire ning teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kuna A.G. ei ole esitanud nõuet elatise väljamõistmiseks E.F. , ei saa kohus E.F. osa A.G. ülalpidamises täpselt tuvastada. Samas tuleb kohtu arvates lähtuda eeldusest, et E.F. võtab aktiivselt osa A.G. ülalpidamisest ning seda vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras (PKS § 101 lg 1). A.G. materiaalsete vajaduste kindlakstegemisel pidas kohus vajalikuks arvestada ka A.G. enda sissetulekuid õppetoetuste ja sõidusoodustuste näol. Seega, kui A.G. igakuuline materiaalne vajadus on 345 eurot, on PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära ületavaks summaks 25 eurot (võttes aluseks, et kahelt vanemalt kokku antav ülalpidamine peaks moodustama 320 eurot). Samas nähtub Rakvere Ametikooli kassa/panga registri väljatrükist, et perioodil 20.01.2012. a kuni 20.12.2012. a on Rakvere Ametikool tasunud A.G. le õppetoetust (20.01, 20.04, 18.05, 20.06, 20.11, 20.12) 38,35 eurot, aga ka 76,70 eurot (19.10, 20.03, tl 50). Lisaks on A.G. kinnitanud soovi suveperioodidel töötada. Kohus leidis, et saadava õppetoetuse ja suvel töötamise arvelt on A.G. võimeline võtma osa oma vajalikest kulutustest enda kanda. Seega ei ole kohtu arvates põhjendatud M.K. lt suuremas ulatuses kui PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras elatise väljamõistmine kooskõlas A.G. tegelike vajadustega ja kulutustega.

PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja esindaja allkirjastatud vastuse kohaselt töötab kostja Soomes ehitajana ning omab sissetulekut (mis kostja väite kohaselt ei ole küll piisav tema äraelamiseks ja hagejale elatise tasumiseks). Hilisemas kostja poolt kohtule edastatud avalduses on kostja märkinud, et tal puudub püsiv töökoht. Kostja on esitanud Selekta Rakennus OÜ tõendi selle kohta, et M.K. on töötanud ajavahemikel 11.01.2012. a kuni 16.07.2012. a ning 31.07.2012. a kuni 12.04.2013. a ehitustöölisena määratud ajal. Sellest järelduvalt ei tööta kostja käesoleval ajal eelnimetatud ettevõttes. Olenemata sellest pidas kohus siiski oluliseks viidata väljakujunenud kohtupraktikale, mille kohaselt ei vabasta vanemat elatise maksmise kohustusest ka töökoha

5 või sissetuleku puudumine. Kostja on tõepoolest esitanud kohtule hulgaliselt tõendeid oma tervisliku seisundi kohta, kuid kohus leidis, et nimetatud tõendite alusel ei ole põhjust asuda seisukohale, et A.G. le elatise tasumisel oleks kahjustatud tema enese tavaline ülalpidamine, mis annaks alust vabastada ta osaliselt või täielikult elatise tasumise kohustusest. Kohtule on esitatud töövõimetusleht selle kohta, et M.K. on olnud ajavahemikul 03.12.2012. a kuni 21.12.2012. a töövõimetu seoses psühhootiliste sümptomitega raske depressiooniga (tl 29). Samuti on esitatud Selekta Rakennus OÜ tõend selle kohta, et ajavahemikul 03.12.2012. a kuni 16.12.2012. a maksti M.K. le haigusraha kokku 704,64 eurot (tl 36). Psühhiaatria spetsialisti Kristiina Kajesalo arvamuse kohaselt on M.K. alustanud praegust ravitsüklit polikliinikus 28.11.2012. a seoses depressiooni ja muredega. Kuigi kogutud tõenditega on tuvastatud, et M.K. l on problemaatiline tervislik seisund, ei tähenda see seda, et M.K. oleks võimetu mistahes tööd tegema või ei omaks mingisuguseid rahalisi sissetulekuid. M.K. on avalduses märkinud, et ta peab oma tervisliku seisundi tõttu töökohta vahetama, mistõttu ei saa järeldada, et M.K. tervislik seisund ei võimalda üldse töötamist. Sellesisulisi tõendeid kohtule esitatud ei ole. Samas nähtub esitatud tõenditest, et vähemalt kuni aprillini 2013. a oli M.K. võimeline pidama ehitustöölise ametit. Samuti järeldub kostja vastusest, et M.K. on varasemalt saanud märkimisväärset sissetulekut, s.o 1360 eurot kuus. Kostja on väitnud, et toetab materiaalselt ka oma abikaasat. Helsingi perekonnaseisubüroo on väljastanud tõendi selle kohta, et M.K. ja D.K. on alates 07.11.2011. a abielus (tl 35). Siinjuures pidas kohus aga oluliseks rõhutada PKS § 102 lg-s 2 sätestatud põhimõtet, et kui ülalpidamise kohustuse täitmine kahjustaks vanema enda ülalpidamist, tuleb vanema rahalisi sissetulekuid jagada ühetaoliselt. PKS § 98 sätestab õigustatud isikute järjestuse ja lg 2 abikaasa võrdsustatuse alaealise lapsega. See tähendab aga seda, et kuigi on oluline enese ja abikaasa ülalpidamine, ei saa selle arvelt olla kahjustatud lapse huvid, sealhulgas tema ülalpidamine. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja abikaasa on töö- ja sissetulekuvõimetu või ülalpeetav. Sellest tulenevalt oli kohus arvamusel, et M.K. suhtes ei esine ülalpidamiskohustusest vabastamise aluseid ning tuvastatud asjaolud annavad alust arvata, et M.K. on võimeline tasuma oma täisealisele lapsele elatist 160 eurot kuus. Kohus leidis, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 kohaselt.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. M.K. esitas 06.08.201. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsus tegemist, millega jätta hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on lapse vajadused erakordselt suured;

2) ei ole maakohus võtnud seisukohta M.K. haiguse ja tema abikaasa välismaal elamise osas. M.K. on olnud käesoleval aastal töövõimetuse tõttu haiguslehel: 16.04-29.04.2013, 30.04- 09.05.2013 ja 19.07-02.08.2013. Töövõimetuse kohta on lisatud arstitõendid. Käesoleval ajal viibib ta haiglaravil;

3) ei suuda apellant töötada enam ehitusvaldkonnas ja kavatseb ametit vahetada. Apellant alustab käesoleval sügisel õpinguid. Apellant kavatseb omandada põetaja kutse. Väljaõpe võib kesta 2-3 aastat. Õpingute tõttu vähenevad tema tulud ja ta ei ole võimeline elatusraha maksma.

6. A.G. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

6 7. M.K. esitas 23.01.2014. a seisukoha, mille kohaselt on ta tervisliku seisundi tõttu jäänud töötuks. Apellandil on olemas kõik dokumendid oma tervisliku seisundi jm asjaolude kohta, kuid need on soome keelsed ja tõlkimine on väga kulukas. Apellant palub mõista elatise välja väiksemas määras kui maakohtu poolt väljamõistetud elatis. Elatusmiinimum, mis peab isikule Soomes jääma, on ca 400 eurot kuus.

8. A.G. esitas 23.01.2014. a täiendavad seisukohad. Seisukohtade kohaselt ei ole põhjendatud apellandi väide selles, et maakohus ei ole apellandi keerulist olukorda arvesse võtnud. Maakohus on arvestanud apellandi selgitusi ajutise töövõimetuse kohta. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja maakohtu otsust tuleb muuta väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega mõistab hageja kasuks välja elatise 112, 5 eurot kuus alates 12.08.2012 kuni õpingute lõppemiseni keskhariduse omandamisel gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui A.G. 21-aastaseks saamiseni. 10. Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled selle üle, et hagejal on õigus PKS § 97 p 2 alusel elatist vanemalt nõuda. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, kuna leiab, et hageja ei vaja sellises suuruses elatist ja esinevad alused, mis lubavad elatise määra vähendada nullini kostja tervislikust seisundist ja kohustuste suurusest tulenevalt. Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud asjaolud ja tõendid annavad aluse maakohtu poolt välja mõistetud elatise suurust vähendada, kuid ei anna alust jätta elatise nõue rahuldamata. 11. Ringkonnakohtu arvates peab täisealiseks saanud, kuid elatist vanematelt saama õigustatud laps tõendama vajalike kulutuste suurust ja täisealise lapse puhul ei eeldata, et elatise väljamõistmine PKS § 101 lg-s 1 nimetatud suuruses ei vaja tõendamist. Hageja on nimetanud, et tema kulud ühes kuus on 345 eurot. Kulutused koosnevad: korterile 70 eurot, transpordile 90 eurot, telefonile 10 eurot, internetile 20 eurot, toidule 70 eurot, riietele 35 eurot, muu 50 eurot. Ringkonnakohus leiab, et transpordikulu 90 eurot on põhjendamatult suur, hageja ei käi koolis kõikidel päevadel aastas ja hagejale kompenseeritakse kooli poolt osa sõidukuludest. Ringkonnakohus loeb põhjendatuks kulutused transpordile 20 eurot kuus. Asjas olevate tõendite kohaselt sai hageja 2012 sõidusoodustuse toetust 238,40 eurot ja koolilõuna toetust 62,82 eurot, kokku on toetuste suurus 684,72 eurot. Eeltoodust tuleneb, et hageja põhjendatud kulutuste suuruseks tuleb lugeda 275 eurot kuus. Ringkonnakohus nõustub kostja väitega, et täisealine õpinguid jätkav laps peaks ka enda poolt tegema kõik, et enda ülalpidamises osaleda. Hageja on kinnitanud, et ta on mingitel perioodidel tööl käinud, kuid ei ole esitanud selle kohta täpsemaid asjaolusid ega tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja õpib erialal (kokk), kus ajutine ja lühiajaline töötamine, eriti suveperioodidel on täiesti võimalik ning hageja väitel on ta seda võimalust ka kasutanud, siis tuleb lugeda, et hageja peaks igakuiselt panustama enda ülalpidamiseks 50 eurot. Kuna mõlemad vanemad peavad last võrdselt ülal pidama, siis tulenevalt hageja põhjendatud kulutuste suurusest oleks kostjal kohustus anda elatist 112,5 eurot kuus (225 : 2). 12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selles, et apellandi väited ei anna alust elatise suurust vähendada apellandist tulenevatel põhjustel. Asja materjalidest nähtub, et apellandil ei ole teisi ülalpeetavaid. Asjaolu, et apellant saadab raha oma abikaasale on mõistetav, kuid töövõimelise abikaasa toetamine ei anna alust abi vajava elatise saamiseks õigustatud isiku kasuks elatise suurust vähendada.

7 Ringkonnakohus arvestab käesolevas asjas sellega, et apellant teadis ülalpidamiskohustusest, temalt oli ka enne käesoleva hagi esitamist elatis välja mõistetud, seega oli tal võimalus elatise maksmise kohustusega 2012. aastal arvestada. Apellandi ajutine töövõimetus 2013 aastal ei muuda apellanti maksejõuetuks. Asja materjalidest ei nähtu, et tegemist oleks pikaajalise ja kestvalt töötegemist takistava terviseprobleemiga, samuti on elatise maksmise kohustus piiritletud kindla tähtajaga. Ringkonnakohus märgib, et põhjendatud on mõista elatis välja kindlas summas alates hageja täisealiseks saamisest kuni õpingute lõppemiseni keskhariduse omandamisel gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui A.G. 21-aastaseks saamiseni. 13. Ringkonnakohus jätab maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi