3-11-58/67 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-11-58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtukoosseis

kohtunik Mare Krull Haldusasja number

3-11-58 Haldusasi R.k kaebus Viru Vangla 21.04.2010 otsuse nr 6-10/11311-1 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks (parandada kaebaja televiisor) või Tallinna Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks

Menetlusvorm kohtuistung 16.01.2014

Menetlusosalised:

kaebuse esitaja R.k vastustajad Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Tallinna Vangla, esindaja Merje Turjakas Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2014.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R.k kaebus osaliselt;

2. Tühistada Viru Vangla 21.04.2010 otsus nr 6-10/11311-1;

3. Kohustada Viru Vanglat parandama R.k televiisor SCHNEIDER „SILVA“ (LCD) vangla kulul;

4. Jätta R.k tuvastamisnõue Tallinna Vangla vastu rahuldamata;

5. Välja mõista Viru Vanglalt R.k kasuks kohtumenetluses kantud kulude katteks 4,03 eurot.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

3-11-58

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.11.2009 saabus R.kle Viru Vanglasse maksikirjaga uus ja korralikult töötav televiisor SCHNEIDER „SILVA“ (LCD). Saabunud televiisor pandi Viru Vangla lattu R. Kalda isiklike asjade juurde.

1.1 12.01.2010 ja 04.02.2010 toimus Viru Vanglas laos asuvate R. Kalda isiklike asjade kaalumine.

1.2 05.03.2010 etapeeriti R. Kalda koos isiklike asjadega s.h. ka eelpoolnimetatud televiisoriga Viru Vanglast Tallinna Vanglasse.

1.3 10.03.2010, viibides Tallinna Vanglas avastas R. Kalda, et tema televiisor on purunenud. Selle kohta koostas R. Kalda palvel Tallinna Vangla ametnik õiendi ning samal kuupäeval tutvustas selle õiendiga R. Kaldat.

1.4 22.03.2010, olles Viru Vanglas, esitas R. Kalda Viru Vanglale taotluse televiisori purunemise asjaolude väljaselgitamiseks ja televiisori parandamiseks.

1.5 21.04.2010 otsusega nr 6.-10/11311-1 jättis Viru Vangla R. Kalda taotluse rahuldamata, kuna vangla süü televiisori purunemisel jäi tuvastamata.

1.6 22.04.2010 esitas R. Kalda Viru Vanglale vaide 21.04.2010 otsuse nr 6.-10/11311- 1kehtetuks tunnistamiseks.

1.7 06.12.2010 vaideotsusega nr 6.-12/294-1 jättis Viru Vangla R. Kalda vaide rahuldamata.

1.8 06.01.2011 pöördus R. Kalda (edaspidi kaebaja) kohtu poole ning palus kohtul tühistada Viru Vangla (edaspidi vastustaja I) 21.04.2010 otsuse nr 6.-10/11311-1 ja teha vanglale ettekirjutuseparandada purunenud televiisor vangla kulul.

1.9 21.04.2011 otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.

1.10 23.05.2011 esitas kaebaja apellatsioonikaebuse.

1.11 27.03.2012 otsusega rahuldas Tartu Ringkonnakohus kaebaja apellatsioonikaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 21.04.2011 otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule.

1.12 19.04.2013 määrusega rahuldas Tartu Ringkonnakohus Tartu Halduskohtu kaebaja määruskaebuse ning tühistas Tartu Halduskohtu 29.06.2012 määruse, kaasas haldusasjas teise vastustajana Tallinna Vangla (edaspidi vastustaja II) ja saatis asja halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2. Kaebaja leiab, et tema televiisori purunemises süüdi on Viru või Tallinna Vangla ametnikud, kuna televiisor alati olnud Viru või Tallinna Vangla ametnike käes. Kaebaja küll puutus televiisoriga kokku toimunud kaalutusel ja etapeerimisel Viru Vanglast Tallinna Vanglase, kuid see oli tehtud hoolsalt ja vanglaametnike juuresolekul. Seega kaebaja

3-11-58

kokkupuude televiisoriga ei saanud olla selle purunemise põhjuseks.

2.1 Kaebaja väidab, et vaidlustatavas haldusaktis puuduvad kaalutlused. Haldusmenetluse käigus jättis vastustaja välja selgitamata olulised asjaolud ning kaebaja ära kuulamata. Eeltoodu alusel palub kaebaja tühistada Viru Vangla 21.04.2010 otsuse nr 6.-10/11311-1 ja teha vanglale ettekirjutus - parandada purunenud televiisor vangla kulul või tunnistada Tallinna Vangla toimingute õigusvastasust.

3. Vastustaja I ei nõustu kaebusega ning vaidleb selle vastu.

3.1 04.02.2013 toimus kaebaja isiklike asjade kaalumine. Asjade kaalumisel võttis kaebaja oma televiisori kambrist välja, vaatas üle ning pani koos juhtmete ja muude asjadega kotti ning pani karbi lukku. Vastustaja selgitusel, kui kinnipeetav soovib enda esemed laost etappi kaasa võtta, siis reeglina toimub see nii, et vahetult enne etapeerimisbussi suundumist tõstetakse asjad laotöötaja poolt lao ukse taha ning vahetult enne etapeerimisbussi suundumist võtab kinnipeetav ise enda esemed sealt kaasa. Sihtkohta jõudes võtab kinnipeetav enda esemed ning liigub nendega vastuvõttu.

3.2 Vastustaja märgib, et kaebajal on kohustus põhjendada oma vaideid vastavate tõenditega. Kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi tõsiseltvõetavalt põhjust, selgitust või tõendit, mis võiksid anda alust arvata, et televiisor on purunenud vastustaja tegevuse tulemusena või vastustaja süü tõttu. Kuna televiisori vigastusi ei olnud väidetavalt võimalik välisel vaatlusel tuvastada, siis võis kaebaja televiisor olla purunenud juba ammu. Võimalik, et kaebaja oli ise oma asjad maha pillanud vms. Kuna kaebaja on taotlenud televiisori kaasavõtmist, siis kannab ta ise transpordiga seonduvalt teleri purunemise riisikot.

3.3 Vastustaja möönab, et enne taotluse rahuldamata jätmist ei antud kaebajale võimalust vastuväidete esitamiseks. Samas ei ole vaide esitaja pärast haldusakti väljaandmist esitanud ühtegi asjaolu või tõendit, mis annaks alust järeldada, et televiisor ei ole saanud kahjustada mõnes teises vanglas või kaebaja enda tegevuse tulemusena.

3.4 Eeltoodu alusel palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.

4. Vastustaja II ei nõustu kaebusega ning vaidleb selle vastu.

4.1 Käesoleval juhul ei ole asjas esitatud ega teada ühtegi tõendit, mille alusel saaks väita, et kaebajale kuuluv televiisor on purunenud vastustaja tegevuse tulemusel. Kaebaja on asjas korduvalt märkinud, et tema televiisor purunes transporteerimisel. Sellesisuline väide nähtub nii 24.03.2010 Hedwika Kelli, kui ka 24.03.2010 Andreas Rääski poolt koostatud õiendist. Samuti nähtub 10.03.2010 Lii Lepisto poolt koostatud õiendist, et kaebaja võis televiisorit kahjustada enda tegevuse käigus. Nimetatud õiendi peale on kaebaja teinud märke „Tutvunud“. Televiisori purunemise põhjuse kohta vastuväiteid ega omapoolsed seisukohti kaebaja ei esitanud. Juhul, kui kaebuse esitaja ei nõustunud õiendis märgitud televiisori purunemise põhjusega, oli tal võimalik teha sellekohane märge õiendile.

4.2 Vastustaja leiab, et kaebaja nõue on paljasõnaline ja tõendamata. Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole esitanud vastustajale ühtegi pöördumist seoses televiisori purunemisega. Vastustaja peab vajalikuks osundada, et Tallinna Vanglasse saabumisel 05.03.2010 pakkis

3-11-58

kaebaja ise oma asju ja paigaldas televiisori ise hoiukappi. Kaebaja Tallinna Vanglas viibimise ajal asus tema televiisor hoiukapis. Seega, isegi juhul, kui kaebaja televiisor võis puruneda Tallinna Vanglas hoiustamisel, siis ei ole see tingitud kaebuse esitaja enda tegevusetusest asjade pakkimisel.

4.3 Eeltoodu alusel palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebaja palub kohtul tühistada Viru Vangla 21.04.2010 otsuse nr 6.-10/11311-1 ja teha vanglale ettekirjutuse - parandada purunenud televiisor vangla kulul või tunnistada Tallinna Vangla toimingute õigusvastasust.

6. Kinnipeetava isiklike asjadega seonduvad üldised põhimõtted on kehtestatud vangistusseaduse § 15 ning justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 57 ja § 61. Neis sätestatu kohaselt on kinnipeetaval võimalik hoida enda juures kambris või vangla laos kokku kuni 30 kg asju ja esemeid, mida pole õigusaktidega keelatud esemeteks tunnistatud või vangla poolt täiendavalt ära keelatud. Asjadest koostatakse ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Asjad antakse lattu või väljastatakse laost nimekirja alusel ja kinnitatakse allkirjadega. See, kuidas täpselt tuleb asju laos hoida, vangistusalastest õigusaktidest ei tulene. Vaatamata sellele ei saa asuda seisukohale, et laos hoitavate kinnipeetavate asjadega saab vangla käituda hooletult ning neid kahjustada. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt õigusvastaseks käitumiseks peetakse omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumist. Kohus leiab, et antud juhul ei ole eraõiguse kahju hüvitamise sätete kohaldamine vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Kooskõlas riigivastutuse seaduse § 11 lg-ga 1 on kannatanul õigus ka nõuda avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist.

7. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebajale kuuluv televiisor on purunenud ehk toimus kaebaja omandi rikkumine. Samuti vaidluse objektiks ei ole asjaolu, kas televiisori muljumine (ekraani purunemine) on inimtegevuse tagajärg või mitte. Vaidlus käib selle üle, kes on televiisori purunemisel süüdi, kas vastustaja I, vastustaja II või kaebaja ise.

8. Kaebaja kinnitusel 19.11.2009 saabus talle Viru Vanglasse maksikirjaga uus televiisor SCHNEIDER „SILVA“ (LCD). Maksikiri avati kaebaja juuresolekul ning kontrolliti (lülitati sisse). Televiisor töötas korralikult. Selle kohta koostati akt ning televiisor viidi Viru Vangla lattu. Haldusmenetluse käigus eelpoolnimetatu üle vastustaja I ei vaielnud.

9. 12.01.2010 ja 04.02.2010 toimus vangla laos asuvate kaebaja isiklike asjade kaalumine. Asjade kaalumisel ja nende sorteerimisel võttis kaebaja ise oma televiisori karbist välja, vaatas üle ja pani koos juhtmete ja muude asjadega kotti ning sulges luku. 12.01.2010 ja 04.02.2010 toimunud asjade kaalumise kohta koostas 17.02.2010 vanemvalvur Anna-Lisa Kakku õiendi, mille kohaselt televiisori osas kaebajal mitte ühtegi pretensiooni ei olnud. Samas kinnitab vanemvalvur, et ta ise nägi kaebaja televiisori ekraani, kuid mitte ühtegi viga tema ei märganud. Sorteerimisel ja kaalumisel elektriseadmeid ei ühendatud vooluvõrku (t.l

3-11-58

19 pöördel ja 54). 17.02.2011 vastuses kaebusele täpsustas vastustaja I, et 04.02.2010 pakkis kaebaja enda asjad, s.h. televiisori, kottidesse hoolikalt ning asjad viidi lattu (t.l. 50). Kohus märgib, et Anna-Lisa Kakku poolt koostatud õiendist ega teistest haldusaja raames kogutud materjalidest ei tulene, et 12.01.2010 toimunud kaebaja isiklike asjade kaalumisel oleks kaebaja käitunud oma asjadega mitte peremehelikult. 07.04.2011 toimunud kohtuistungil märkis kaebaja, et viimasel korral toimunud kaalumisel elektriseadmeid vooluvõrku ühendada ei lubanud, kuid enne seda ta lülitas televiisori sisse, kuna aku veel vastu pidas (t.l 92) Seega viimaseks teleri sisselülitamise kontrolliks, mille käigus kaebaja poolt ei olnud tuvastatud televiisori riket, saab pidada 12.01.2010.

10. 28.01.2010 vastas Viru Vangla finantsja majandusosakonna juhataja R. Belbaum kaebaja selgitustaotlusele, milles ta soovis saada teavet selle kohta, miks 18.12.2009 etapeerimisel Tallinna Vanglasse ta ei saanud kaasa televiisorit SCHNEIDER „SILVA“. Vastuse kohaselt 18.12.2009 ei olnud kaebaja televiisorit tema isiklike asjade hulgas, kuna televiisor oli paigutatud laotöötaja poolt elektroonikariiulile, kus asuvad elektroonikaseadmed ja seepärast jäi televiisor kaasa andmata. Samuti kaebajale olid antud lubadused sarnaste olukordade vältimiseks (t.l. 29).

11. 05.03.2010 etapeeriti kaebaja koos isiklike asjadega, s.h. ka eelpoolnimetatud televiisoriga, Viru Vanglast Tallinna Vanglasse. Viru Vanglast lahkumise ajal soovis kaebaja oma asju üle vaadata, kuid ei saanud selleks luba, kuna etapeerimisega oli kiire (t.l 7).

12. Vastustaja I selgituse kohaselt tavaliselt, kui kinnipeetav soovib oma isiklikud asjad teise vanglasse kaasa võtta, siis vahetult enne etapeerimisbussi suundumist tõstetakse asjad laotöötaja poolt lao ukse taha ning vahetult enne etapeerimisbussi suundumist võtab kinnipeetav ise enda esemed sealt kaasa. Sihtkoha jõudes võtab kinnipeetav enda esemed ning liigub nendega vastuvõttu. 07.04.2011 toimunud kohtuistungil täpsustas kaebaja etapeerimise kohta, et vastustaja I pakkis asjad ise pehmetesse kottidesse, mis tõsteti korrapidaja ruumi. Kui kaebaja hakkas autosse minema, võttis ta koti kaasa, liikus 10 m, auto juures võeti temalt kott ning ära ning pandi eraldi kambrisse (ruumi, mis on ettenähtud kinnipeetavate asjade vedamiseks). Seal on kotid tavaliselt kõrvuti. 05.03.2010 Tallinnas anti kott kaebajale kätte ning ta läks vastuvõttu. Seal võttis ametnik koti ära ning pani vastuvõturuumi. Ruumis võeti kott lahti, kirjutati asjad kaebaja juuresolekul üles ning otsiti läbi. Pärast koti lahti tegemist ning asjade läbiotsimist avaldas kaebaja soovi kontrollida oma asju ehk ühendada vooluvõrku elektriseadmed. Kaebaja väitel keeldusid Tallinna Vangla ametnikud elektriseadmete vooluvõrku ühendamast, kuna nende tööpäev oli tol hetkel läbi. Kaebaja ise pani asjad uuesti tagasi kotti ning tõstis samas ruumis olevasse metallkappi, mis pannakse lukku (t.l 90-91). Sellest tulenevalt saab kohus teha järelduse, et 05.03.2010, pannes oma asju tagasi kotti, teostas kaebaja televiisori üle visuaalse kontrolli, kui selle käigus ei tuvastanud televiisori riket. Seda ei teinud ka vanglaametnikud.

13. 16.01.2014 toimunud kohtuistungil täpsustas kaebaja, et ta ei olnud kordagi oma asjadega üksi (t.l. 7 ja II köide t.l. 6). Kaebaja poolt öeldu kohta vastustaja I ja II ei vaielnud. Samuti ei ole vastustajad teatanud kohtule, et 05.03.2010 toimunud etapeerimisel käitus kaebaja oma asjadega ettekavatsetult või kavatsemata hooletult. Kohus märgib, et kaebaja ei juhtinud ka kohtu tähelepanu sellele, et ta oleks märganud oma asjadega hooletut käitumist saatemeeskonna või ka Tallinna Vangla ametnike poolt.

14. Kaebaja viibis Tallinna Vanglas alates 05.03.2010 kuni 10.03.2010. Vastustaja II

3-11-58

kinnitusel asus selle aja jooksul kaebaja televiisor hoiukapis, kuhu ta ise 05.03.2010 koos teiste asjadega selle pani. Kaebaja selle üle ei vaielnud.

15. 10.03.2010 hakati etapeerima kaebajat Tallinna Vanglast Viru Vanglasse. Enne etapeerimist teostati jälle kaebaja asjade kontroll. Sel korral lubati kaebajal panna oma elektriseadmed, s.h ka kaebajale kuuluv televiisor SCHNEIDER „SILVA“ (LCD) vooluvõrku. Kontrolli käigus selgus, et televiisor ei tööta korralikult (ekraan on muljuda saanud). Selle kohta koostas 10.03.2010 vanglaametnik L. Lepisto õiendi. Õiendi kohaselt televiisori ekraan võis viga saada R. Kalda tegevuse tõttu, kui ta pakkis asju lattu paigutamiseks ning televiisor jäi koti põhja raamatute alla. Samal kuupäeval tutvustati õiendit ka kaebajale (t.l.55).

16. Kaebaja 10.03.2010 õiendis kirjutatuga ei nõustu ning väidab, et raamatud ei olnud televiisoriga ühes kotis. Kaebaja sõnul olid ühes kotis koos televiisoriga veel sülearvuti ja muud esemed. Kohus peab kaebaja väidet usutavaks, kuna haldusasja materjalidest nähtub, et raamatud ei olnud Viru Vangla laos asuvate kaebaja isiklike asjade nimekirjas (t.l. 26) ning seetõttu on välistatud, et 05.03.2010 etapeerimisel raamatud olid pandud ühte kotti koos laos asuvate asjadega.

17. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul lasub vastustajatel tõendamiskoormus selle üle, et 04.02.2010 ja 05.03.2010 võis kaebaja tegevus põhjustada televiisori muljumist. Haldusasjas puuduvad tõendid ka selle kohta, et 05.03.2010, viibides vastuvõtul Tallinna Vanglas, oleks kaebaja pannud tagasi kotti oma televiisori nii (viskas või pani selle peale liiga palju asju), et see oleks tekitanud televiisori ekraani murdmist ja muljumist. Vastustajad ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis saaksid veenda kohut, et 10.03.2010 tuvastatud televiisoririke on seotud kaebaja tegevusega 05.03.2010 või 04.02.2010. Vastustajad küll oletasid, et kuna kaebaja puutus 05.03.2010 oma asjadega kokku, s.h. ka televiisoriga, siis võis ta ise oma tegevusega põhjustada televiisori ekraani muljumist (maha pillanud vms). Kohus nõustub sellega, kuid märgib, et niisugune kaebajapoolne tegevus ei oleks saanud jääda vanglaametnike tähelepanuta 04.02.2010 ja 05.03.2010, kuna kaebaja kõrval on alati olnud vanglaametnikud. Vastustaja I kinnitusel 04.02.2010 toimunud kaalutlusel käitus ka kaebaja oma asjadega hoolikalt (t.l. 50). Seega, kui mitte keegi vanglaametnikest ei näinud kaebaja tegevust, mis oleks andnud alust arvata, et just selle tegevuse tagajärjel oleks saanud televiisor muljuda, siis on välistatud, et televiisor sai kahjustada kaebaja tegevuse tõttu. Veenev ei ole vastustajate väide, et kaebaja ise pani oma televiisori 04.02.2010 ja 05.03.2010 hoiukappi, mistõttu tema on televiisori rikke põhjustaja. Iseenesest televiisori hoiukappi panek koos teiste asjadega kindlasti ei põhjusta ekraani muljumist. See võib juhtuda, kui kinnipeetav paneb kõik 30 kg oma isiklikke asju ainult väikese televiisori peale, kuid sellel viisil kokku pandud asjad kindlasti ei mahu hoiukappi.

18. Halduskohtumenetluse käigus selgus, et vastustaja II ei puutunud kaebaja poolt 05.03.2010 hoiukappi pandud asju. Samas on leidnud tõendamist, et ajavahemikul 19.11.2009 kuni 05.03.2010 vastustaja I laos oli kaebajale kuluv televiisor mitu korda ühest riiulist teistele kohtule teadmata põhjusel ümber tõstetud (t.l. 29).

19. Eelpoolnimetatust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaebaja televiisori rikke põhjustajaks on Viru Vangla.

19.1 Kohus rahuldab kaebaja kohustamisnõude ja kohustab Viru Vanglat parandama kaebaja televiisor SCHNEIDER „SILVA“ (LCD) vangla kulul. Tuvastamisnõue Tallinna Vangla vastu

3-11-58

jääb rahuldamata. Samuti rahuldab kohus kaebaja tühistamisnõude ja tühistab Viru Vangla 21.04.2010 otsuse nr 6.-10/11311-1 olulise menetlusnõude rikkumise tõttu, kuna on rikutud kaebaja ärakuulamisõigust, mis kohtu arvates viis ebaõige otsuse langetamiseni.

Menetluskulud

20. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 101 lg-test 1 ja 2 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Haldusasja materjalidest nähtub, et 14.02.2012 tasus kaebaja apellatsioonikaebusest koopiate esitamise eest riigilõivu summas 4,03 eurot (t.l. 142). Seega kaebaja poolt tasutud riigilõiv 4,03 eurot kuulub kaebaja kasuks vastustajalt I väljamõistmisele. Välja mõistetud kohtukulud tuleb kanda Laura Kalda arveldusarvele nr EE342200221012449098.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/